Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Noa laeva otsingud.. (pilt Ararati mägedest)
#1
Nüüd siis otsustasid teadlased Noa laeva üles otsida. Artikkel sellest asub siin:
http://ajaviide.delfi.ee/news/teadus/art...id=7706033

Mis arvate, kas tõepoolest leitakse midagi, kas üldse on midagi leida..?

Ise arvan, et Noa laeva müüt tuleneb tegelikust ülemaailmsest uputusest, mis ei tulene mitte jumala pahameelest, vaid maakoore nihkumisest, mida olen üritanud seletada ka Atlantise ja püramiidide teema all. Igatahes minu väidet kinnitaks sel juhul, kui põhjapoolus nihkub, tohutute jäämasside sulamine, mis tõstab ajutiselt veepinda märgatavalt. See oligi minu arvates suur ülemaailmne veeuputus.

[Teadet on muutnud 6-5-2004 postitaja Tutanhamon]
Vasta
#2
Hmm, mina olen mingeid Noa laeva fotosid näinud. Kuskil mägedes lume sees. Mingi külamees avastas ja ega see üpris tema teada jäigi, ainult ma ei tea kuidas see pilt siis levis..
Vaatan, äkki leian veel kusagilt...
Vasta
#3
jääall võib laev päris hästi säilinud olla.
Vasta
#4
Samas teeb heameelt see, et uurimise osas võetakse midagi reaalset ette mitte ei hämata ja targutata. Iseasi kas nad seal ka laeva leiavad, aga midagi peaks seal igatahes olema.
Vasta
#5
loodame et leitaks mingit üliväärtuslikku infot mineviku kohta, mis paljastaks meile kogu tõeLaugh
Vasta
#6
Niikuinii ei leita midagi ja otsingud piirduvad ainult ühe kohaga.
Vasta
#7
Vaadake seda linki:
http://www.space.com/php/multimedia/zoom...img=ararat
grupp teadlasi tegi satelliitülesvõtteid, kas Noa laev on leitud..? Otsustage ise..
Vasta
#8
Raske muidugi otsustada kuna pole ise käega katsunud. Selliseid pilte muidugi on terve net täis. Üks kehvem kui teine. Kas meil ei pidanud mitte sateliidid koos igasugu aparatuuriga olema mis leiavad isegi golfi palli üles. võiks olla veits täpsem. Aga noh kõike ei saa veel avalikustada ka ju. Kindlasti on paremaid pilte ka
Vasta
#9
Ei tea kaugel nad juba on. Pole ammu kuulda olnud. Midugi säilib puit ainult siis kui ta ei satu kokku hapnikuga mitmei aasta tuhandeid. Peterburg on ju ka ehitatud soo peale palk alustele ja kuna sealt hakati alles hiljuti alt vett välja pumpama said palgid hapniku ja hakkasid mädanema. seega linn vajuma. Noa laevaga võis olla ka sama. seni kuni ta oli jää all on ta suht hästi säilinud kuid nüüd hakkab ta ju kiiresti mädanema.
Vasta
#10
Tsitaat:Esialgne postitaja alri
Ei tea kaugel nad juba on. Pole ammu kuulda olnud. Midugi säilib puit ainult siis kui ta ei satu kokku hapnikuga mitmei aasta tuhandeid. Peterburg on ju ka ehitatud soo peale palk alustele ja kuna sealt hakati alles hiljuti alt vett välja pumpama said palgid hapniku ja hakkasid mädanema. seega linn vajuma. Noa laevaga võis olla ka sama. seni kuni ta oli jää all on ta suht hästi säilinud kuid nüüd hakkab ta ju kiiresti mädanema.
kui ma seal viimati käisin, siis kyll polnud aru saada
Vasta
#11
Kaevan vana teema uuesti üles{mar
Ida-Türgi mäestikest avastati tänu satelliidi piltidele väike "anomaalia" mille suurus võiks klappida piibli kirjelduste poolest Noa laeva suurusega.
Millega täpsemalt tegu võiks olla, ei osata veel arvata(või osatakse arvata aga ei julgeta pakkudaLaugh).
http://www.space.com/news/060309_ark_update.html

Pilt ka siia: http://www.space.com/php/multimedia/imag...cia_02.jpg


Muudetud: 10-3-06 kell 15:58:33 Metavo
Vasta
#12
Aga vaadake neid kommentaare, seal delfi toimetus ütleb ju et see tekst on inglise keelest valesti tõlgitud et sõna teadlased polnud seal kusagil, et umbes sinna mäkke lähevad lihtsalt grupp inimesi oma füüsilisi võimeid proovima.
Vasta
#13
Google Earth: 39.7068, 44.2929 - eks vaadake, kas paistab? Mäele endale on ilus vaade nii umbes 10 miili kõrguselt.
Vasta
#14
Tsitaat:Algselt postitas: monk
Aga vaadake neid kommentaare, seal delfi toimetus ütleb ju et see tekst on inglise keelest valesti tõlgitud et sõna teadlased polnud seal kusagil, et umbes sinna mäkke lähevad lihtsalt grupp inimesi oma füüsilisi võimeid proovima.
Misasja?
Võtavad satelliidi selga ja lähevad mäestikessea seda orbiidile viskama?
Teema räägib siiski, et seda üritatakse satelliidi piltide järgi tuvastada.
Vasta
#15
Omamoodi "Noa laevaks" võib pidada ka Põhjamaade ettevõtmist rajada Norra Svalbardi polaarsaartele (ca 1000 km põhjapoolusest) "viimsepäevakamber", kus igikeltsas hoiustatakse ca 1600 põllumajandusliku taimeliigi seemned, elamaks üle võimalikke globaalkatastroofe. Taoline "Noa laev" peaks olema võimeline "seilama" sajandeid või isegi aastatuhandeid, enne kui "tuvi kuiva maa leiab" (CNN teadusuudis).

Ettevaatus on hea asi, ometigi tekitab see ettevõtmine küsimusi -
- kas globaalses katastroofis, milles hävivad kõik seemned ka kõigis 1400-s juba olemasolevas (mitte nii kindlas) seemnepangas, on lootust, et jääb ellu kedagi (inimest), keda need seemned veel huvitada võiksid? Kes nad kätte saab? Kes nendega veel midagi teha suudab?
- hoopis kaugele tulevikule mõeldes - ehk oleks kindlam säilitada mitte seemneid kui selliseid, vaid geneetilist informatsiooni nende kohta? Seda suudetakse palju püsikindlamalt säilitada ... Iseküsimus kuidas ja mida sellega tulevikus peale hakata või mida selleks veel vaja oleks, et midagi peale saaks hakata ...
- ja - veidi fatalistlikult - kas siis, kui oleme katastroofiks valmis, ta tulebki?

edit: link parandatud

Muudetud: 20-6-06 kell 17:59:59 Hallucigenia
Vasta
#16
Hallu, kas natuke vale link pole?Smile
Vasta
#17
Tsitaat:Algselt postitas: Metavo
Hallu, kas natuke vale link pole?Smile
Tänud. Nüüd võiks õige olla.
Vasta
#18
Veel üks Noa laev. Sedapuhku Iraanist.
Vasta
#19
Ei usu eriti seda asja. Kuigi aastatuhandete jooksul võib maakoor kerkida ning maailmaookeani oma langeda, on kõrguste vahe ikkagi liiga suur. Ma ei välista , et näiteks Gilgameshi loo taustaks võib-olla tõestisündinud lugu, aga Piibli varianti ajaloolise faktina võtta ei saa. Üleujutuse legendi taustaks on mingi lokaalne loodusõnnetus, mis globaalses mastaabis jälgi ei jäta. (näiteks Eufrati ja Tigrise üheaegne üle kallaste tõusmine). Võimalik, et ülemaailmne soojenemine või mõni muu faktor on põhjustanud selliseid lokaalseid kataklüsme korraga mitmes kohas, sest suur üleujutus on pärimustes levinud teema.

Ja ikkagi - ükskõik mis sealt Araratilt leitakse, vaevalt sellele Noaga pistmist on.
Vasta
#20
Tsitaat:Algselt postitas: Metavo
Ida-Türgi mäestikest avastati tänu satelliidi piltidele väike "anomaalia" mille suurus võiks klappida piibli kirjelduste poolest Noa laeva suurusega.
Uusi pilte vanast laevast: 3D Fly Through movie (QuickTime), juttu selle kohta siin.

(neoonile: loe "laevast")
Vasta
#21
Ma olen seni piibli lugusid muinasjutuks pidanud!
On ju naljakas, et Jeesus Kristusest ei teata suht midagi, samal ajal, kui Pythagorase kohta teatekse isegi seda, et ta ei armastanud ube süüa.
Seega tundub uskumatu, et Noa laev on leitud.
Vasta
#22
Teema täienduseks siis - Noa laeva tummad tunnistajad Ameerikas. Ja nagu tavaliselt oma näpud vahele ajanud ka Smithsonian Institution .... Bleh

http://www.noahsark-naxuan.com/1.htm - lehe lõpus mitu linki piltidele.

Muudetud: 22-8-08 kell 15:40:52 excubitoris
Vasta
#23
Päris huvitav: kõva 2000 aastat enne Kristuse ja ristiusu sündi toksisid Noa ja kaaslaevnikud oma ankrule ristimärke:
[Pilt: dfasold.jpg]

Muudest laevatamismüüti naeruvääristavatest faktoritest ei viitsi siinkohal rääkimagi hakata.
Vasta
#24
Ma pole seda anrku asja uurind aga võin kaks lihtsalt seletust pakkuda:
1. ristid on hiljem tehtud
2. ristide tegemine ei sündinudki kristlusega
Vasta
#25
On teada, et rist on tõesti üks vanimatest inimkonnal kasutusel olnud sümbolitest. Seda on kasutatud kõigis kultuurides - nii kristlikes, kui ka neis, mis iial pole Jeebusest kuulnudki. Igatahes on ristidega kivi seostamine Noa laevaga pehmelt öeldes meelevaldne. Miks? Stseen viitab usurituaalile: jumala raevust pääsenud inimesed püstitasid jumalale tänutäheks kivi, kuhu toksisid ristikesi. Iseenesest loogiline seletus aga see eeldaks seda, et toosama jumal ja tema ümber tiirleb religioon pidanuks selleks hetkeks juba ristimärki (sealjuures LADINA risti (rõhtpuu asub vertikaalpuu raskuskeskmest ülalpool)) SELLE SAMA jumala teenimises tunnistama. Probleem seisneb selles, et judeokristluses kujunes ladina rist usutunnuseks ja seega ka sakraaltoimingutes kasutatavaks sümboliks alles m.a.j. alguses. Seega julgen oletada, et kõnealune kivi on aastast XXX AD.
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
2 külali(st)ne

Expand chat