Needuse seitse tunnust
Isiklike vaatluste ja kogemuste põhjal koostasin loetelu seitsmest probleemist, mis ilmutavad, et tegemist on needusega. Võrreldes oma loetelu Moosese omaga 5.Moosese 28. peatükis, üllatusin suurest sarnasusest nende vahel.
1. Vaimne ja/või emotsionaalne kokkuvarisemine.
2. Korduvad või kroonilised haigused (eriti pärilikud).
3. Sigimatus, kalduvus raseduse katkemisele või muud taolised naiste probleemid.
4. Abielu purunemine ja perekonnaliikmete võõrdumine üksteisest.
5. Kestev majanduslik puudus.
6. Sagedased õnnetusjuhtumid.
7. Enesetappude ja ebaloomulike või enneaegsete surmade rida.
Ainult ühe või kahe sellise probleemi olemasolu ei tarvitse veel olla needuse märgiks. Aga kui neid esineb rohkem või kui mõni neist kaldub aina korduma, siis suureneb vastavalt ka needuse tõenäosus. Lõpliku selguse võib aga anda ainult Püha Vaim, kes suudab panna absoluutselt täpse „diagnoosi“.
1. Vaimne ja/või emotsionaalne kokkuvarisemine
Sellele viitavaid väljendeid leidub 5.Moosese 28. peatükis mitmeid: hullumeelsus, sõgedus (s 28,34); meeltesegadus (s 20,28); värisev süda ja lootuseta hing (s 65).
Alad, mis kannatavad loetletud nuhtluse all, on süda, vaim ja hing. Teisisõnu: vaenulikud väed on sisse murdnud inimisiku seesmisse kantsi.
Sellisel juhul pole inimestel enam täit valitsust oma mõtete, tunnete ega reaktsioonide üle. Neid võib „kummitada“ mingi seesmine hääl, mis neid pidevalt näägutab: „Sa kaotad enesevalitsuse... Sinu jaoks pole lootust... Su ema lõpetas hullumajas ja sina oled järgmine!“
On üllatav, kui paljud kristlased peavad läbima niisuguseid võitlusi. Sageli ei soovi nad tunnistada oma probleeme teistele – või isegi endale – pidades seda ususalgamiseks.
Selle ala kaks võtmesõna on „segadus“ ja „depressioon“. Nende juured peituvad peaaegu eranditult mingis okultses toimingus. Sageli kaasneb sellega deemonite tegevus. Enamikul juhtudel tuleb enne dee-monite väljaajamist katkestada igasugune ühendus okultsete jõududega ja tühistada nendest tingitud needus.
2. Korduvad ja kroonilised haigused (eriti pärilikud)
Neile viitavaid väljendeid leidub 5.Moosese 28. peatükis samuti arvukalt: katk (s 21); kõhetustõbi (e. tiisikus), palavik, põletik (s 22); ravimatud paised (s 27,35); katkumuhud (e. kasvajad), kärnad, sügelised (s 27); pimedus (s 29); erakordsed, suured, pahad, kestvad nuhtlused (s 59); kõik muud haigused ja nuhtlused (s 61).
Sellest loetelust ei tarvitse järeldada, et iga liiki haigus ja tõbi on otsene needuse tulemus. Siin on aga teatud tunnussõnad: vaev, ravimatu, erakordne, kohutav, kestev, pikaajaline.
Need on nagu hoiatussignaalid. Nad tekitavad midagi, mida võiks nimetada „needuse atmosfääriks“, mis viitab kurjade, pahatahtlike jõudude tegevusele.
On olemas üks üldine meditsiinitermin, mida pole küll selles peatükis otseselt kasutatud, aga millel on samasuunaline tähendus. See on „pahaloomuline“ või „pahaloomulisus“. Collinsi Inglise keele sõnaraamat annab selle termini vasteks: „tahe teisi kahjustada“. Ilmselt kehtib see rohkem isiku kui mingi materiaalse olukorra kohta. See väljendab kurja, pahatahliku teadvuse tegutsemist isegi selgemini kui sõnad eelmises lõigus. Kasutades seda sõna väljendame alateadlikku tunnetust, et meil on tegemist jõududega, mis pole vaid füüsilised.
Teine tähtis mõiste, mis esineb seoses teatud liigi haigustega, on „pärilik“. See tähendab kalduvust mingile põlvest põlve edasikanduvale tõvele, mis on üks tavalisemaid ja tüüpilisemaid märke, et tegemist on needusega. Sellepärast, kui mind palutakse palvetada inimese eest, kellel on pärilik füüsiline häda, olen alati valmis möönma võimalust, et tegemist on needuse mõjuga.
Kellelgi mu sõbral, pastoril, hakkas umbes 60 aastaselt ilmnema hai-gus, mille diagnoosiks pandi hemokromatoos. See haigus põhjustab ülemäära suurt raua produktsiooni veres ning selle ladestumist eriti elu-tähtsaisse organeisse nagu maks ja süda. Tema isa oli surnud samas-se haigusesse 67 aastaselt. Arst teatas, et see haigus on pärilik, ravi-matu ja eluohtlik. Iga nädal tehti talle flebotoomiat (vanaaegne aadri-laskmine)
Pärast rohkeid, eriti ühes palvegrupis palvetatud palveid astus mu sõber ühel pühapäeva hommikul jumala¬teenistusel oma koguduse ette ja kinnitas lihtsalt, kainelt ja tõsiselt: „Jeesuse nimel ma vabastan end igasugusest oma isalt saadud halvast pärandist“
Ta sai otsekohe ja täielikult terveks. Sellest on möödunud viis aastat. Kõigi nende aastate jooksul ta pole saanud enam mingisugust ravi ning haigus pole tagasi tulnud.
Eeltoodud seletustes olen meelega hoidunud esitamast arvamust, nagu osutaks iga haigus alati needusele. Mitme nimetatud tõve puhul on küll väga tõenäoselt tegu needusega, kuid ilma lähema tõendusma-terjalita oleks väär väita, et see on tingimata nii. On ainult üks ekspert, kelle diagnoos on lõplik ja eksimatu – see on Püha Vaim. Peame alati olema teadlikud oma sõltuvusest Temast!
3. Sigimatus, kalduvus raseduse katkemisele ja muud taolised
naiste probleemid
Tunnussõnaks on siin 5.Moosese 28:18: „Neetud olgu su ihuvili (e. üsa vili)“. See needus võib tabada ükskõik millist soojätkamisorganit. Ruth ja mina oleme aidanud sadu naisi, kelle hädad kuulusid rubriiki „naiste probleemid“. Siia kuuluvad rasestumisvõimetus, raseduse katkemiskalduvus, menstruatsiooni puudumine, korrapäratud menstruatsioonid, nõrgestavad krambid menstruatsiooni ajal, frigiidsus, mitmeid eluedastamisprotsessiga seotud organeid mõjutavad tsüstid, tuumorid või muud kasvajad ning anatoomilised defektid. Üsna sageli mõjutab selline needus terveid perekondi, kus siis kõik või peaaegu kõik naised kannatavad sedalaadi probleemide all.
Ruth ja mina võtsime põhimõtteks palvetada selliste inimeste eest mitte enne, kui oleme neile tutvustanud needuste olemust ja põhjusi, ning alles pärast seda oleme palunud neile vabastust. Mitmetel juhtudel on tulemuseks olnud kahjustatud piirkonna või funktsioonide tervenemine. Mõnikord osutub piisavaks juba needuse tühistamine ilma eripalveta tervenemise pärast.
Alljärgnev kiri näitab, mis juhtus pärast viljatusneeduse tühistamist:
„Olen oma abikaasaga olnud abielus kaksteist aastat, aga meil polnud lapsi. Arstlikud uuringud näitasid, et meil kummalgi polnud füüsiliselt mingit viga.
7. juulil 1985 käisime Amesterdamis vaimulikul koosolekul, kus Teie jutlustasite. Te jagasite õpetust tervenemisest ja analüüsisite põhjusi, miks inimesed ei saa terveks. Kui hakkasite rääkima perekondadel lasuvatest needustest, ütles Issand mu südames, et see on meie perekonna probleem. Kui juhtisite koosolijaid vabastuspalvesse kõigist needustest nende elus, tajusin selget vabanemist mingist sidemest.
Kui tulin poodiumile, siis Te käskisite tuua sinna eestpalvele ka mu mehe. Palvetades meie eest, ütlesite Teie, et needus on murtud. Ja kui Ruth pani käed mu kõhule, ütles ta, et ma pole enam „sigimatu ega viljatu“. Kõigil koosolijail kästi püsti tõusta ja ühineda palvega meie eest. Pärast seda koosolekut tundsime mõlemad mehega selgesti, et Issand on meie palved kuulda võtnud.“
Umbes kaks ja pool aastat hiljem, ühel avalikul koosolekul Inglismaal, tuli see abielupaar ette, näitama meile ilusat poisslast, kes oli nende ellu sigimatuse needuse asemel tulnud õnnistuse ilming.
Seos menstruatsiooniprobleemide ja needuse vahel tuleb esile ühes teises kirjas 22. detsembrist 1987. Selle saatis kolmekümnendais aastais usklik naine, kes oli Issanda teenistuses Kagu-Aasias.
„1985. aastal laenasin kusagilt mõningaid Singapuris salvestatud kassette; nende hulgas ka Derek Prince'i sõnum „Õnnistused ja needused“. Õhtul pärast selle sõnumi kuulamist seisin pimedas toas ja ütlesin kaasa sõnumit lõpetava palve, ehkki ma polnud teadlik millestki erilisest oma elus. Mõtlesin lihtsalt, et kui mul ka peaks midagi olema, siis tahan minagi sellest vabaks saada.
Ma ei tajunud mingit kohest muudatust, ent siiski toimus midagi, mille tähendus üllatas mind alles hiljem. Issand andis mulle märku teha päevikusse märge, millal on mu periood. Ma polnud seda varem kunagi teinud, sest see polnud mul kunagi olnud regulaarne juba mu kolmeteistkümnendast eluaastast peale, mil see algas. Sellepärast polnud mul erilist põhjust ülesmärkimiseks. Minu perioodid olid tegelikult olnud nii ebakorrapärased, et nende vahe oli mõnikord väldanud kuus kuni kümme kuud.
Kahekümnendais eluaastais käisin selle tõttu arstide juures, sain ravi (tulemusteta) ja palju ebaterveid ning jumalakartmatuid nõuandeid.
Olin palvetanud oma seisukorra pärast, kuid mitte väga tõsiselt – võib-olla seetõttu, et olen vallaline; aga mulle öeldi, et mul tuleb kannatada teatud ebamugavusi ja ainevahetushäireid hormonaalse tasakaalu puudumise tõttu, kuni mu seisund paraneb.
Kuulates seda kassetti uuesti mõni kuu hiljem, hämmastas mind Derek Prince'i väide, et „peaaegu kõik menstruaalsed korratused on needuse tulemus“. Kui võtsin kätte päeviku ja kontrollisin kuupäevi, leidsin, et alates augustis palvetatud palvest olid need täiesti regulaarsed (28-päevane tsükkel). Olin üllatunud mõistes, et olin saanud terveks ja et see oli olnud Issand, kes andis mulle märku kirjutada üles oma perioodid.
Mõeldes tagasi oma elule ja küsides eneselt, kus võis needus tungida mu ellu, sest ükski needus ei või inimese peale langeda põhjuseta, meenus mulle, et läbi kogu keskkooliaja (aastad 13 – 17) mina ja mu kooliõed viitasime tavaliselt menstruatsioonile kui „needusele“. See kinnitab tõsiasja, et nagu Pühakiri ütleb „surm ja elu on keele võimuses“ (Õp 18:21). Alates 1985. a. augustist olen oma perioodid regulaarselt üles märkinud ja leidnud, et mu tsükkel on pidevalt 27 – 29 päeva. Ka mu varem kõikunud kehakaal on jäänud stabiilseks.
Elu edasiandmise funktsiooni alal esineb ka teine sagedane needuse tunnus: laps sünnib, nabanöör ümber kaela, vahel koguni mitu keerdu. Tihti võib see lõppeda surnultsünniga. Needus põhjustab surma seal, kus peaks olema uus elu.
4. Abielu purunemine ja perekonnaliikmete võõrdumine üksteisest
Ühest needuse tulemust sel alal räägib 5.Moosese 28:41:
„Sa sünnitad poegi ja tütreid, aga need ei jää sinule, vaid nad lähevad vangi.“
Käesolevas inimpõlves on lugematu hulk vanemaid kogenud seda needust. Nad näevad, kuidas narkomaania, seksi, saatanliku muusika ja iga liiki okultismiga seostunud mässuline subkultuur on vangi võtnud nende pojad ja tütred. Malakia 3:23,24 maalib prohvet sünge pildi olukorrast maailmas otse enne selle ajastu lõppu:
„Vaata, Ma läkitan teile prohvet Eelija, enne kui tuleb Issanda päev, suur ja kardetav. Ja tema pöörab vanemate südamed jälle laste poole ja laste südamed vanemate poole, et Ma ei tuleks ega lööks maad needusega.“
Malakia kirjeldab teatud kurja jõu tegutsemist, mis võõrutab lapsed vanemaist ja purustab normaalsed suhted perekonnas. Ta hoiatab, et kui Jumal ei sekku, levib perekondi purustav needus üle kogu maa, laastades selle.
Malakia on pannud sõrme kõige põletavamale sotsiaalprobleemile kaasaegses kultuuris. Peame nägema siin teatud needuse toimet, mis tekitab riidu kodudes, purustab abielusid ja lõhub perekondi. Selliseid tagajärgi esile kutsuva toime kohta on vast kõige sobivam sõna „võõrdumine“.
Võõrdumine tuleb mehe ja naise vahele, vanemate ja laste vahele, vendade ja õdede vahele ja kõigi teiste vahele, kes peaksid olema ühendatud perekonnasidemete kaudu.
Siiski neile, kes võtavad vastu Jumala nõuande, pole olukord lootusetu. On olemas ravim. Esmalt peame silma vaatama tõele, et tegemist on needusega. Seejärel peame astuma Pühakirjas ette nähtud sammud needuse tühistamiseks ja selle vangide vabastamiseks. Olen näinud perekondi nende vahendite varal muudetuna ja taastatuna.
5. Pidev majanduslik kitsikus
Kaks sellekohast väljendit 5.Moosese 28. peatükis on: „Neetud on su korv ja su leivaküna“ (s 17); „su teekond ei õnnestu“ või: „sul eba-õnnestub kõik, mida sa teed“ (s 29).
Kogu niisuguse needuse tagajärg on aga kõige kujukamalt väljenda-tud salmides 47 ja 48:
„Et sa ei ole teeninud Issandat, oma Jumalat, rõõmuga ja heast südamest kõige külluse eest, siis sa pead teenima oma vaenlasi, keda Issand saadab su kallale, näljas, janus, alasti ja täielikus puuduses.“
Mooses esitab siin kaks vastandlikku olukorda. Salm 47 kirjeldab Jumala tahet oma kuuleka rahva suhtes:
„Teenida Issandat, oma Jumalat, rõõmuga ja heast südamest kõige külluse eest.“
NIV( New International Version – üks uuemaid inglisekeelseid piiblitõlkeid ) annab selle salmi järgmiselt: „Teenida Issandat, oma Jumalat, rõõmsana ja hea meelega õitsenguajal.“
Salm 48 kirjeldab needust, mis tuleb Jumala rahva peale sõnakuul-matuse pärast:
„Sa pead teenima oma vaenlasi; keda Issand saadab su kallale, näljas, janus, alasti ja täielikus puuduses.“
Mõtelgem järele, mida see salm kirjeldab: nälg, janu, alastiolek ja puudus kõigis asjus. Liitkem kõik neli komponenti üheks olukorraks ja tulemuse võime sõnastada lühidalt: absoluutne vaesus.
Salmid 47 ja 48 annavad kokkuvõttes lihtsa järelduse: majanduslik õitseng on õnnistus, vaesus on needus. Sajandite jooksul on aga kristlikus kirikus kujunenud arusaam, nagu oleks vaesus mingi õnnistus.
Kindlasti on Jumalal suur kaastunne vaeste vastu ja kristlastel peaks olema samasugune suhtumine neisse ning nad peaksid olema valmis tooma omalt poolt suuri ohvreid. Aga Pühakiri ei vihja kusagil sellele, et Jumal paneb vaesuse õnnistuseks oma rahva peale.
Selles suhtes on Uue Testamendi ilmutus kooskõlas Vanaga. 2.Korintose 9:8 sedastab Paulus Jumala küllusliku varustuse kristlaste jaoks: „Jumal on vägev teile andma kõike armu rohkesti, et teil ikka oleks kõike igati küllaldaselt ning te oleksite rikkad iga hea teo tarvis.“
Selles ühes napisõnalises lauses kahekordistab ja taas kahekordistab Paulus oma mõisteid, rõhutades Jumala heldust hoolitsuses oma rahva eest. Sõnad „rohkus“ ja „ küllus“ esinevad siin pea kõrvuti. Sõna „kõik“ või midagi samatähenduslikku esineb viiel korral: „Kõike armu", „ikka“, „kõike“, „igati küllaldaselt“, „iga hea teo tarvis“. Niisugune on Jumala varustus. See ületab pelga piisavuse mõõdu ja tõstab meid küllusesse, kus meil on rohkem oma tarvidusest ja me võime teenida teiste vajadusi.
Ebapiibellik oleks aga tõlgitseda vaesust ja küllust kaasaja lääne tsivilisatsiooni materialistlike standardite alusel. Johannese 6:32 ilmutas Jeesus oma maapealse elu motiive:
„Ma olen taevast alla tulnud mitte oma tahtmist tegema, vaid Selle tahtmist, kes Mind on läkitanud.“
Jüngri motiivid peavad olema samad, mis Õpetajal: teha Jumala tahtmist. Vaesust ja küllust tuleb määratleda sellelt seisukohalt. Vaesus tähendab omada vähem kui vajatakse Jumala tahtmise täitmiseks. Mida suurem on vahe selle vahel, mida vajad ja mida omad, seda suurem on vaesuse aste. Teisalt, küllus tähendab: omada kõike, mida vajate selleks, et täita Jumala tahtmist, ja midagi veel üle selle teistele jagamiseks. Jumala küllus pole meile valmis pandud pillamiseks lihalikus enesehellitamises, vaid igaks heaks teoks, st meie elu rikastanud armuõnnistuse jagamiseks teistega. Kui vaesust ja küllust tõlgendada sel viisil, järeldub sellest, et pole olemas absoluutset normi, mida rakendada kõigi kristlaste kohta. Iga uskliku mõõdu määrab Jumala tahe tema elu suhtes. Need järeldused vaesusest ja küllusest vajavad piiritlemist kahel viisil. Esmalt peame mõistma, et meie usk Jumala küllusesse katsutakse kindlasti läbi. Võib ette tulla perioode, mil peame rahulduma minimaalse piisavusega. Sellised perioodid peaksid aga olema ajutised. Kui siis meie motiivid on puhastatud ja meie usk katsumuses püsima jäänud, vallandab Jumal oma külluse sel määral, nagu Ta võib seda usaldada meile kasutamiseks Tema auks.
Teiseks peame mõistma, et on olemas materiaalsest kõrgem rikkuse tasand. Kui Mooses pööras selja Egiptuse rikkusele ja luksusele ning asus elama kaugesse kõrbekolkasse, ütleb Heebrea kirja autor, et ta hindas „Kristuse teotust suuremaks rikkuseks kui Egiptuse aardeid“ (Hb 11:26). Mooses ei otsustanud saada vaeseks. Ta vahetas materiaalsed rikkused kõrgemat liiki rikkuse vastu.
Samuti leidub tänapäeval kristlasi, kes loobuvad vabatahtlikult materiaalsest rikkusest, et teenida Jumalat olukorras, kus rikkus oleks takistuseks. Sageli on see nõutavaks eeltingimuseks enese samastamisel selle maailma vaeste ja rõhututega. Õpetussõnad 13:7 vastandab sellise isiku teisega, kelle kogu rikkus on materiaalne:
„Üks käib rikkana, aga tal ei ole midagi, teine käib vaesena, aga tal on palju vara.“
Ka meie päevil leidub kristlasi, kes kannatavad viletsust ja tagakiusu Kristuse pärast. Neilt võib olla riisutud kõik, mida võiks nimetada materiaalseks rikkuseks, aga selle asemel on nad kõrgemat liiki varanduse pärijad.
Ometi ei muuda see pideva materiaalse vaesuse põhiolemust. Kus see pole otsene Kristusele pühendumise tagajärg, on see tavaliselt needuse märgiks, tabagu see siis indiviidi, perekonda või suuremat ühiskondlikku rühmitust.
6. Sagedased õnnetusjuhtumid
See väljend tähendab, et on inimesi, keda õnnetused tabavad ebatavaliselt sageli.
5. Moosese raamat ei maini seda otseselt, ehkki sellele vihjab väljend: „Sa kobad...nagu pime, kes kobab pimeduses“ (s 29).
Üht iseloomulikku, sellele needusele omast nähtust võib täheldada õnnetuste „ebatavalisuses“.
Võttes näite – mõned inimesed on head autojuhid, ometi on neil juhtunud palju avariisid. Enamasti on süüdi „teine juht“. Aga õnnetused toimuvad. Sellise isiku iseloomulik väljend on tavaliselt: „Miks see küll alati minuga juhtub?“
Toon veel näiteid, mis on huupi valitud eri õnnetuseliikidest ja mis võivad näidata needuse toimet: pahkluumurd kõnnitee äärelt maha astudes, hamba murdumine pehme puuviljatüki hammustamisel: sõrme vahelejäämine auto ust sulgedes (siin võib süüdi olla too „teine isik“); libisemine trepil ja pea ees trepist alla lohisemine, millega kaasneb mit-meid vigastusi; kalaluu kurku kinnijäämine ja järgnev läkastamine; putuka sattumine silma, mis tekitab mõne harvaesineva infektsiooni; mööduva auto poolt ülespaisatud kivi lendamine näkku; kirurgi eksitus operatsioonil, millest tuleneb eluaegne invaliidsus... loetelu võiks olla veel pikk.
Näib peaaegu nii, nagu tegutseks selliste inimeste vastu mingi nähtamatu pahatahtlik jõud. Kriitilistel momentidel paneb ta nad vääratama või komistama või sunnib tegema mõne äkilise, mõtlematu liigutuse. Tavaliselt hüüab selline inimene: „Ma ei saa aru, mis mind sundis seda tegema!“ Selline märk on tõde ilmutav. See näitab inimese teadlikkust, et tema tegutsemine pole mitte täiesti tema kontrolli all, vaid seda mõjutab mingi nimetu jõud, mida ta ei suuda kindlaks teha ja mille vastu tal pole võimalust end kaitsta.
Seda liiki probleemide olemasolu pole pelgalt subjektiivne nähtus. Neid võib tuvastada statistilise analüüsi varal. Mõned kindlustuskompaniid käsutavad neid analüüse tegemaks kindlaks isikuid, kes on kindlustusametile ebatavaliselt suureks riskiks. Vastavalt sellele määravad nad oma kindlussummad.
7. Enesetappude ja ebaloomulike või enneaegsete surmade rida
Viited ebaloomulikule ja enneaegsele surmale 5.Moosese 28. pea-tükis on liiga arvukad, et neid üksikult loetleda. Needus, mis võtab sellise kuju, tabab mitte ainult üksikisikuid, vaid ka suuremaid ühiskondlikke rühmitusi, perekondi ja suguvõsasid. Tavaliselt jätkub see ühest põlvkonnast teise. Mitmetes eri kultuurides on ära tuntud teatud inimajaloos tegutsev jõud, mis jälitab mingi perekonna või suguharu liikmeid järelejätmatult, kuni ta nad lõpuks hävitab. Muistsed kreeklased andsid sellele jõule jumalanna staatuse ja nime Nemesis. Teised kultuurid on kasutanud teistsuguseid termineid. Pagaliku ülerõhutamise all varjub siin objektiivne reaalsus.
Inimesed, kellel lasub sedalaadi needus, kogevad sageli halbu eel-aimusi. Nad tajuvad midagi tumedat ja kurja oma eesseisval teel, aga ei tea, kuidas seda vältida. Tüüpiline väljend on siin: „See juhtus minu isaga, ja ma arvan, et mina olen järgmine.“
Seda liiki needuse üheks tavaliseks sümptomiks on, et inimesed määravad oma surmatähtaja. Nad võivad öelda: „Ma tean, et ma ei ela neljakümne viienda eluaastani.“ Või: „Kõik mehed minu perekonnas surevad noorelt.“ Kui nad seda otse ei ütle, vihjavad nad ometi, et see on ka nende saatus. Neil on teatud negatiivne usk, mis võõrutab elust ja tekitab mõtteid surmast.
Äsja toodud näidete loetelu seitsme needuse kohta pole mingil määral ammendav. Võiks lisada rohkesti teisigi. Aga te olete lugenud juba küllaldaselt, et oma olukorda õigesti hinnata.
Siinkohal on võimalikud mitmesugused reaktsioonid. Näiteks ei tarvitse teil enam olla kahtlust oma probleemi suhtes. Te olete jõudnud täielikule selgusele ühe või mitme needusetunnuse esinemises enda või oma perekonna elus.
Teisalt võib teil olla mingi ebamugav aimus, et on tegemist mingi needusega, aga te ei suuda tabada, milles see täpselt seisneb. Olete tajunud mineviku tumedat varju, aga ei tea selle allikat. Või olete näinud seda pikka, kurja kätt tegutsemas mitmesugustes olukordades, aga see tegutseb mingi eesriide taga, mida te pole suutnud kõrvale lükata.
Kummalgi juhul küsite eneselt: „Kuidas võis selline asi mulle osaks saada? Kus on minu probleemi allikas?“
See näitab, et teil on aeg liikuda edasi 2. osa juurde. Seal seletatakse lahti mitmed kõige levinumad needuse allikad. Kui te kord juba avastate oma eriprobleemi lätte, saate palju tulemusrikkamalt sellega midagi ette võtta.
Allikas: DEREK PRINCE- Õnnistus või needus –
vali ise!
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?38358
NB! Kui kellegil tekkis huvi raamatu vastu,
siis see mul arvutis olemas täies mahus.
Kiri postkasti ja lepime kokku..