17-11-2008 13:11
Postitus: #8
Nojah teema iseenesest sobib vägagi hästi vandenõuteooriate teemasse, kuigi jah nagu siin teemas ennegi öeldud.Ei saa olla nii laisk, et loota, et teised sulle kõik poolt- ja vastuargumendid ette ütleksid ( samas kes teab, äkki mõni su oponent loeb kah seda teemat varem või hiljem või isegi on komminud).
Samas kuna mina hetkel ei õpi, siis olen sellest patust puhas, et me võiks kogemata ühes koolis käia ja üksteise sõbrad/konkurendid olla.
Kuid mis puutub vandenõudesse, siis annaks muidugi täpse ülevaate Eesti vabamüürlaste või veelgi parem, illuminaatide täispikk nimekiri.Siis poleks muud vaeva kui hakata Äriregistri kaudu ühe firma omanik/ud läbi lasta nii vabamüürlaste kui illuminaatide nimekirjast .Ja kui selguks, et pooled või ehk koguni suurem osa kiirlaenufirmade omanikest on vabamüürlased/illuminaadid, siis polekski suuremat probleemi kui see, et vandenõu on tõestatud.
Kuigi jah kui keegi tahab suht odava hinna eest oma korterit/maja loovutada, siis polegi vaja muud kui võtta Ideelaenu mingi 20-30 000 krooni ja "unustada" oma võla tagasimaksmine mõneks ajaks.Ei tasu unustada, et kuigi intressid olevat väidetavalt 4 korda väiksemad, siis võla üldsumma on ikka , ei oskagi öelda.Nii et võtate 30 000 krooni laenu ja mõne aja pärast kui kohtutäitur ja muud tegelinskid peale lendavad on lood sedasi, et mingi korter/maja/suvila lähebki loosi "kõigest" kahekümne tuhande eegu eest.Kuigi "võlg" võib olla mitusada tuhat krooni, siis mingisugune paarkümmend tuhat on see põhivõlg ja ülejäänud on "intressid".
Pealegi juba praegu on tuhandetes kui mitte kümnetes tuhandetes neid inimesi, kes mingisuguse imepisikese summa eest mitusada tuhat "võlgu" on.Ja asjal on veel see nii juriidilises kui psühholoogilises mõttes hästi tabatud konks, mida esmapilgul ei näe.Nimelt see, et keegi ütleb " ma olen kolmsada tuhat krooni võlgu".Noh esmamulje põhjal mõtled, et no kui alguses raha pole, siis sõlmigu pangaga leping ja palugu maksepikendust.Ja samal ajal mõtled, kuidas sina tööd rabad ja teine tüüp on endale terve kodu asju täis ostnud ja kindlasti veel ka palju välismaal ringi rännanud.Sina pole aga suurt midagi saanud, sest sul ei ole kolmesadat tuhandet vaba raha, mida sa võisid käsutada, kuidas ise tahtsid, kuid mis otseslt sinule ei kuulunud.
Jah, aga oh üllatust, õnnetu jobu võttis "kõigest" 3000 krooni, et mingit mõttetut jura osta kuskilt "hulludelt päevadelt" ,"hinnarallilt" ja kust iganes.Noh ja ülejäänud "võlg" ongi need ülijõhkrad liht- ja liitintressid, mis jobudel elud tuksi on keeranud.Ühest küljest tekin psühholoogiline kadedus, et vaat kus laenas ja nautis head elu ning nüüd ei taha oma võlgu ära maksta.Kuigi tegelikult laenas ainult imetillukese summa ja see hiigelsumma on igasgugused viivised, intressid jne.Teisest küljest aga on juriidilises mõttes huvitav küsimus, kuidas taoline jura on kooskõlas igasuguste seadustega - andmekaitse, äriõigus,isikuandmete töötlemine jne.
Ühest küljest on igaühel õigus äri teha ja müüa oma kaupa just selle hinnaga ja sellele, kes iganes soovib.Teisest küljest aga peab olema välistatud igasugune võimalus selleks, et poleks võimalik kedagi petta.See isiku tuvastamise "probleem" , mis lahenes sellega, et kui alaealised ( kes pole seaduse järgi vastutusvõimelised ) võtsid laene, siis neid koheldi/koheldakse samaväärselt täiskasvanutega, kes on seda Saagu Mis Saab laenu võtnud.
Umbes sama värk kui issi jätab firma rahad laokile.Laps võtab ümbrikusse pakitud 50 000 krooni ja läheb selle raha eest 500-stega maiustusi ostma.Ok, oletame, et ostab mitu kilekotitäit maiustusi - raha läheb ehk tuhat-kakstuhat krooni.Ülejäänud rahadega ( eeldusel, et teda vahepeal ei röövita) astub sisse elektroonikapoodi ja soovib osta muusikakeskust, läpakat, uut telekat jne.Raha letti ja kaup kulleriga koju.( Aga kas tehing oli seaduslik, kui ostja oli 12-aastane näiteks.) Ei ole ja siis kui kaup koju jõuab, siis saadab isa selle träni poodi tagasi ja läheb poodi raha tagasi nõudma.Ja kõigi eelduste järgi ta peaks oma raha tagasi saama, sest tehing sooritati esiteks võõra raha eest ja teiseks polnud tehingu sooritaja vastutusvõimeline.
Paraku tean aga küllaldaselt juhtumeid, kus alaealised on oma ema või isa ostetud/liisitud telefoniga SMS-laene võtnud ja nüüd on pered hädas.Telefoniarveid maksab kas isa või ema, mitte aga alaealine laps.Kuid mingil imelikul põhjusel need laenud, mis on võetud vastutusvõimetute isikute poolt on seaduste järgi justkui õiguspärased ja see tähendab ka seda, et kõik need hiigelintressid on seaduspärased.Kuigi võiks nagu eeldada, et alaealiste poolt võetud laenud oleksid kas õigustühised ehk siis tagasi ei tuleks maksta justkui midagi või siis tuleks piirduda ainult selle põhisummaga.
|