Tsitaat:Algselt postitas: excubitoris Öeldakse, et amet ei tee meest seega Alberti töökoht patendiametis madala kontoriroti (no offence fellow office rats) kohal ei välista iseenesest midagi. Küll aga andis selline ametikoht võimaluse tutvuda allikatega ning kirjutada nii mõnigi avastus oma nimele milles on teda korduvalt - seotult põhiliselt relatiivsus teooriaga - ka süüdistatud. Pole ju saladus see, et oma Nobeli preemia sai ta mitee "oma" ülikuulsa relatiivsus teooria eest vaid mingi pisema töö eest mis käsitles valguse käitumsit teatud tingimustes.
Siin mõne asjaga vaidleks - kahtlemata puutub inimene patendiametis kokku huvitavate (suures osas muidugi ebahuvitavate) andmetega, aga vaevalt küll sellistega, millest lähtudes oli võimalik realatiivsusteooriat leiutada. Muideks on suhteliselt vähe teada ja AE teaduspärandi suhtes ka marginaalne fakt, et tal olid ka mõned patendid (või üks?) - no selle koha pealt võiks siis seda teemat arutada. Fotoefekti, mille eest AE oma Nobeli sai, ei peaks ka mina AE tippsaavutuseks, aga pole see ainus näide kõrge komitee konservatiivsusest (või targast ettevaatlikkusest, kuidas soovite.)
Tsitaat: Siin lihtsalt tooks inimeste ette vastuolude puntra alguse mis seletab, et Albert oli keskmise tasemega teadlasehakatis kes lihtsalt õigel ajal sai paari teadlase tööle (relatiivsus teooria) "käpa peale" ning tabades selle asja "müügiväärtust" alustas sellega siis ENDA , kui suure teadlase müügikampaaniat.
Kõvad sõnad - peaaegu arvaks, et nende autor on "alla keskmise taseme kirjutajahakatis". Aga sisulisemalt: ideed, millest lähtudes AE erirealtiivsusteooria formuleeris, tõepoolest "hõljusid õhus" ja olid mingil kujul juba varema formuleeritud kah - kui mitte AE, siis oleks ERT ilmselt õige pea ka kellegi teise poolt loodud. Ja oleks AE ainult sellega piirdunud - no siis võiks ju ka kahtlustada (süüdimatuse presumptsiooni järgi kuulub selline kahtlustus tõestamisele), et sai kuidagi juhuslikult heale ideele jaole. Aga AE füüsika-alaste teenete nimekiri on lai ja muljetavaldav (samast exi Wiki-viitest võite vaadata). Ja ehk tuleks siinkohal ka täpsustada, mida "nii mõnegi avastuse oma nimele kirjutamine" ja "paari teadlase tööle käpa peale saamine" tähendada võiks. Teaduse tugevus selles seisnebki, et ta ei kujuta mitte ühte suurt hunnikut omavahel sidumata ideid (ükskõik kui huvitavaid siis), vaid üks asi (teooria, seadus jms) kasvab loogiliselt välja teisest. Kahtlus tekkib hoopis siis, kui keegi tuleb välja selliste ideedega, millel kõige muuga mingit pistmist pole. Muidugi tuleb ette ka tehtud töö kordamisi, aga siin tuleb eristada kolme järgmist situatsiooni:
1. Iga teadustöö sissejuhatavas osas toobki autor vastavalt viidates ära eelkäijate töödes sisalduva info ja jätkab siis omapoolse originaalse täiendusega sellele.
2. Autor võib "heauskselt" kirjutada oma nimele tulemusi, mis kellegi teise poolt juba saadud, aga millest ta pole lihtsalt teadlik. Põhjused võivad olla erinevad - nt kaks eri ajakirjades pea samal ajal ilmunud artiklit. Teadusloos öeldakse selle kohta - samaaegselt ja sõltumatult.
3. Ja paraku on ka näiteid tõelisest plagiaadist, kus autor täiesti teadlikult kirjutab oma nime alla (peale) teiste tulemustele.
Tsitaat:Ma usun, et mitmele inimesele võib mitte meeldida raamatu toon ja teatud viited teatud asjaoludele (hyes) ning aspektidele, kuid elu on näidanud, et väike vürts annab supile maitset juurde ja toob esile TÕELISE maitse. Pikema jututa siis link: Püha Einstein - Müüdi tootmine ja müümine
Jah, autori "juudimure" paistab välja küll. Ja nagu ikka, on asjal kaks otsa: seonduvad asjaolud võivad seletada mõnda jutuks oleva persooni (AE) tegemistest, samas võib see ka kirjutise autorile olla kinnisideeks, mille alla rohkem või vähemteada fakte (valikuliselt) paigutada (ja kui ei paigutu, siis ehk ka paenutada).
Tsitaat:Et supp oleks vürtsisem siis lisan ühe artikli mis räägib vastuoludest Einsteini relatiivsus teooriaga ja selle teooria lapse - Musta Auguga. See lugu siis siit !.
Siin vajan küll mõne targema inimese abi. Jutt on suht pikk (ja huvitav). Põgusal ülelibisemisel mingeid küsimusi tekkis, aga jäägu need praegu sinnapaika.
Oma arvamise-uskumise asjadest, mille kohta mul puudub piisav teadmine, jätan ütlemata - miks peaks see teid huvitavam.
Ja lõpeks - ei midagi isiklikku viidatud autorite (ja ammuksi mitte exi suhtes - tänud viidete eest) - kui juba kellelegi solki kaela kallata, siis ikka Einsteinile. Alberti tuntus tagab edu ka sellisele tegvusele.