Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Hakkame rõõmsalt inimesi kloonima.
#1
Austraalia valitsus andis esimesena maailmas loa inimeste kloonimiseks. video
Läheb siis avalikult ka lahti see värk! "LAHE" Laugh
Vasta
#2
Tänud viite eest (ja juutuub on kah vaadatav pikkusega)!
Kirjutame siinkohal ka välja, mida videos öeldud:
Lubatud on inimembrüote kloonimine tüvirakkude saamise eesmärgil, keelatud on kloonimine reproduktiivsetel eesmärkidel. Mida ma ei tea, on see kuidas see piir täpselt paika on pandud, st kui suureks tohib/tuleb embrüot kasvatada, et sealt vajalikud tüvirakud kätte saada.
Vasta
#3
Lugesin hiljuti tüvirakkude kohta et need olevat oodatust palju keerulisem käsitleda st. juhtida soovitud moel kasvatama näiteks hammast või kunagi organeid.

Areng minevat käima aga sünnivad komplikatsioonid ja rakud hakkavad tootma vähirakke. Miski ajab arengu valele teele, või ei hoia ära valele teele minemist.

Uuriate arvamusel lükkuvad igapäevaelu kasutusvõimalused kümnete aastate kaugusele.
Vasta
#4
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Mida ma ei tea, on see kuidas see piir täpselt paika on pandud, st kui suureks tohib/tuleb embrüot kasvatada, et sealt vajalikud tüvirakud kätte saada.

Ei ole eriline geenitehnoloogia huviline, aga tüvirakkude definitsioon ütleb, et tüvirakkudest on võimalik kasvatada mistahes kehakoe rakke säilitades seejuures teised endasugused. Kui on nii, siis miks on vaja võtta tüvirakke embrüotest (mis iseenesest on äärmiselt ebaeetiline), kui nad peaks olema mistahes kehakoes?
Vasta
#5
Tsitaat:Algselt postitas: kaddak1910
Lugesin hiljuti tüvirakkude kohta et need olevat oodatust palju keerulisem käsitleda st. juhtida soovitud moel kasvatama näiteks hammast või kunagi organeid.

Areng minevat käima aga sünnivad komplikatsioonid ja rakud hakkavad tootma vähirakke. Miski ajab arengu valele teele, või ei hoia ära valele teele minemist.

Uuriate arvamusel lükkuvad igapäevaelu kasutusvõimalused kümnete aastate kaugusele.
Igasuguste toredamate organite kasvatamine laboris on juba tuntud inimesele üle kahe aasta LINK.

Üle aasta on teatud, et ka lootevesi sisaldab endas 1% tüvirakke, mille oleks võimalik kätte saada peale sünnitust(kui õieti aru sain). Teoreetiliselt suudaks 100 000 isendit varustada 99% usa populatsioonist perfektsete geneetilise sobivusega transplantaatidega.
Artikkel sellest siin.
Vasta
#6
Leiti geen, mis kasvatab ussil uue pea ja aju


Nottinghami ülikooli teadlased avastasid geeni, mis võimaldab ussil peale kehaosade amputeerimist neid uuesti tagasi kasvatada. Uss suudab tagasi kasvatada isegi äralõigatud pea koos ajuga.

Aziz Aboobakeri juhitud töörühm näitas esmakordselt, et geen nimega „Smed-prep“ võimaldab lameusside hulka kuuluval ussil korrektselt tagasi kasvatada eemaldatud pea ja aju. Ajakirjas PLoS Genetics avaldatud uurimus võib aidata tulevikus leida ka võimalusi kahjustatud kudede ja organite tagasikasvatamiseks inimestel, vahendab Novaator Science Daily uudist.

Lameusside regeneratsioonivõime on hämmastav – peale amputatsiooni suudavad nad tagasi kasvatada erinevaid kehaosasid, sealhulgas ka pea koos ajuga. Neil kummalistel loomakestel on olemas tüvirakud, mis pidevalt jagunevad ja võivad areneda kõikvõimalikeks rakutüüpideks. Ussidel leiduvad geenid kontrollivad seda protsessi ja kindlustavad, et õiged kehaosad kasvaksid õigetesse kohtadesse ning oleksid vajaliku kuju, suuruse ja asetusega.

Aboobaker ütles: "Need väga lihtsa ehitusega, kuid suure regeneratsioonivõimega loomad võimaldavad meil kudede taastumisvõimet põhjalikult uurida. Me tahame mõista, kuidas tüvirakud täiskasvanud organismis töötavad ning kuidas toimub kahjustatud kudede ja organite taastamise protsess. Igasugused fundamentaalsed avastused võivad üllatavalt kiiresti osutuda oluliseks ka inimeste ravimisel.“

Ta lisas: "Kui me saame aru, mis toimub looduslikult kudede taastumise ajal, saame neid teadmisi rakendada kunstlikuks vigastuste ja koekahjustuste ravimiseks. Nii võiks saada ravida näiteks Alzheimeri tõbe. Samuti võib olla oluline mõista, mis juhtub, kui tüvirakkude normaalses uuenemisprotsessis midagi valesti läheb – näiteks uute vererakkude tootmise süsteemis, kus vead võivad põhjustada leukeemia teket.“

Geen nimega Smed-prep on vajalik ussi pead moodustavate rakkude õige asetuse ja eristumise jaoks. Samuti osaleb see uue pea õige asukoha kindlaksmääramises. Teadlased leidsid, et kuigi Smed-prep’i olemasolu on hädavajalik pea ja aju õige asukoha tagamiseks, saab ussi tüvirakke suunata ajurakkudeks arenema ka ilma selle geenita. Ilma Smed-prep-ita ei organiseeru ajurakud aga õigesti aju moodustumiseks.
Katsed läbi viinud tudeng Daniel Felix selgitas: "Kudede taastumise molekulaarse aluse mõistmine on hädavajalik meditsiini arenguks. Lameussid on tuntud oma äärmusliku regeneratsioonivõime poolest, suutes tagasi kasvatada isegi pea koos ajuga. Arengut reguleeriv geen Smed-prep on esimene kirjeldatud geen, mis on vajalik ussi esiotsa korrektseks kujunemiseks ja asetuseks.“

Vaata veel: Gene That Allows Worms to Grow New Head and Brain Discovered (Science Daily)

Vasta
#7
Jaapani teadlastel õnnestus ühest hiirest teha 581 klooni:

http://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik...581-klooni

Vasta
#8
Mis ajast kloonid täpselt ühesugused on?
Vasta
#9
(11-03-2013, 12:52 )Krt Kirjutas: Mis ajast kloonid täpselt ühesugused on?

Ilmselt selline arusaam on jäänud inimestele ulmefilmidest ja nad pole vaevunud mõtlema kloonimise olemuse üle.
Vasta
#10
Ilmselt mingid sarnasused saavad olema. Küsimus vaid mis ulatuses.
Vasta
#11
Ma täna mõtlesin kloonimise olemuse üle.
Inimese kloonimist on võimalik jaotada kahte tüüpi kloonimiseks. Esiteks reproduktiivne kloonimine, mis tähendab uute kloonindiviidide kloonimist, olemasolevate geenkoopiate tekitamine.
Teiseks terapeutiline kloonimine, mis ei ole uute indiviidide tekitamine. See tähendab kloonembrüote loomist tüvirakkude saamise eesmärgil. Ameerika Ühendriikides on loodud kloonimist soovivate inimeste andmebaas ja seal on juba väga palju sooviavaldusi väga mitmetel põhjustel. Näiteks kui laps hukkub, siis paljud soovivad last asendada, sest nad on juba harjunud tema välimusega. Praegusel ajal on küll inimese kloonimine enamikes riikides seadusega keelatud, aga mõned erafirmad ei näe keeldu.

Aga see hiirte kloonimise uudis on ju huvitav.
Riken CDB juhtteadlase Teruhiko Wakayama sõnul on nüüd võimalik hiiri lõpmatuseni paljundada, praeguseks on Riken CDB laboril õnnestunud hiirest teha juba 581 koopiat.

Vasta
#12
Millest jutt käib?

Geneetilises mõttes nad ongi ju täpselt ühesugused ehk identsed(v.a teatud juhtudel). Igas muus mõttes on nad sama erinevad kui mistahes ühemunarukumitmikud.
Vasta
#13
(11-03-2013, 17:58 )Müstik Kirjutas: Ma täna mõtlesin kloonimise olemuse üle.

Sa Müstik oled ikka naljanina, räägid kuidas sa ise mõtlesid
ja siis kopeerid Eesti Geenikeskuse lehelt jutu siia, selle asemel,
et kirjutada, mis sa siis ise välja nuputasid või millisele
järeldusele jõudsid.

Erik Puura - http://erikpuura.wordpress.com/2008/02/16/kloonimisest/

Vasta
#14
Huvitav, mis määrab inimese välimuse, kloon ju peaks geenides olema originaaliga 100% sarnane. Ometi on nii, et ei pruugi olla.
Vasta
#15
(11-03-2013, 17:58 )Müstik Kirjutas: Ameerika Ühendriikides on loodud kloonimist soovivate inimeste andmebaas ja seal on juba väga palju sooviavaldusi väga mitmetel põhjustel. Näiteks kui laps hukkub, siis paljud soovivad last asendada, sest nad on juba harjunud tema välimusega. Praegusel ajal on küll inimese kloonimine enamikes riikides seadusega keelatud, aga mõned erafirmad ei näe keeldu.

Mulle tuleb küll pigem silme ette kohe, kui kloonimisest räägitakse, Siim Veskimehe ulmeteosed, kus tähtsamad/võimekamad tegelased kloonivad endale isikliku klooni oma nö hinge(olemuse) edasikandmiseks. Ja seda tehakse siis, kui nende keha väga vanaks muutub ja nii palju, palju kordi. Mõni on neis raamatuis lausa paar tuhat aastat elanud.
https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?16350

https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/index?...&otsi.y=11

On ju meie rikkuritel ja/või eliidil hirm, et kui nende "rikutud" hing uuesti kehastub, ei pruugi see hoopiski saada nõnna "väärikat" keha ja ta ei pruugi üldse mäletada oma praeguse elu "suuri tegusid".

Seega on neile hädavajalik kloonida keha, kuhu siis oma hing üle kanda, nagu filmis Avatar peategelasega tehakse http://www.imdb.com/title/tt0499549/

Ja nii nad saavadki surematuteks ja nende jaoks õnnelikku lõppu ei saabugi... Smile1.
Vasta
#16
(12-03-2013, 15:05 )theodor Kirjutas: Huvitav, mis määrab inimese välimuse, kloon ju peaks geenides olema originaaliga 100% sarnane. Ometi on nii, et ei pruugi olla.
Eks ikka sellepärast, et veel ei osata täpseid koopiaid teha ja elusolendi kloonimine tähendab praktiliselt munaraku kunstlikku viljastamist DNA-ga spermatosoidi asemel. Ja kuna edasi toimub loomulik areng, siis ei ole kontrolli selle üle mis muutused toimuvad.
(11-03-2013, 18:18 )Päikeseinsener Kirjutas: Sa Müstik oled ikka naljanina, räägid kuidas sa ise mõtlesid
ja siis kopeerid Eesti Geenikeskuse lehelt jutu siia, selle asemel,
et kirjutada, mis sa siis ise välja nuputasid või millisele
järeldusele jõudsid.
Ega seda ju tea millal mõnedel teiste jutt nii pähe kulub, et oma mõteteks pidama hakatakse. Või unustatakse, et kopeerimine annab võimaluse sama asja mujalt veebist leida.
Vasta
#17
(12-03-2013, 18:24 )Minaelan Kirjutas: Mulle tuleb küll pigem silme ette kohe, kui kloonimisest räägitakse, Siim Veskimehe ulmeteosed, kus tähtsamad/võimekamad tegelased kloonivad endale isikliku klooni oma nö hinge(olemuse) edasikandmiseks. Ja seda tehakse siis, kui nende keha väga vanaks muutub ja nii palju, palju kordi. Mõni on neis raamatuis lausa paar tuhat aastat elanud.
https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?16350

https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/index?...&otsi.y=11

Ja nii nad saavadki surematuteks ja nende jaoks õnnelikku lõppu ei saabugi... Smile1.
Kahjuks ei ole neid ulmeraamatuid lugenud, aga eks ma püüan tasapisi neid kloonimise asju ka lugeda kui ette satuvad.
Ennast siiski hämmastas, et ühing Clonaid olevat juba ammu beebid klooninud oma salalaboris.
Niisugune jutt inglise keeles selle kohta:
http://www.dailymail.co.uk/news/article-...tures.html
Vasta
#18
Soovitan lugeda seda raamatut: http://www.para-web.org/showthread.php?tid=5805
Väga paljud siinses teemas püstitatud küsimused saavad põhjaliku vastuse.
Vasta
#19
Tundub silmaringi arendav teos. Püüan hankida ja läbi lugeda.

Kui aga juba kloonimisest juttu, siis leidsin, et eelmisel aastal
otsustasid Brasiilia teadlased, et hakkavad kloonima loomaliike, kellel on oht maailmast kaduda.
Esmajärjekorras kavatsetakse kloonida jaaguari ja lakkhunti.
http://www.ohtuleht.ee/499724






Vasta
#20
Loomade kloonimine liigub teadusmaailmast ärivaldkonda.

Korea ettevõte Sooam Biotech teatas juba 2005. aasta augustis, et riigi teadlased on saanud hakkama maailma esimese kloonitud koera Snuppy ilmaletoomisega. Kolm aastat hiljem sooritati ka esimene koera kommertskloonimine ning nüüdseks on firma klooninud üle 550 koerakutsika. Teadlaste sõnul on nad suurendanud kloonimisprotsessi tõhusust punktini, kus nad saavad oma klientidele garanteerida nende koertest täpse geneetilise koopia.

Ettevõtet juhib petisest teadlane

Sooam Biotechi juht Hwang Woo Suk on aga geneetika valdkonnas kurikuulsus 2006. aasta skandaali pärast. Hwang teatas ligi kümme aastat tagasi, et ta oli suutnud edukalt viia läbi esimese inimembrüo kloonimise, mille kaudu suutis ta luua uue ning potentsiaalselt piiramatu allika tüvirakkudele. Ajakiri Time nimetas ta 2004. aasta üheks tähtsaimaks inimeseks ning 2005. aasta suvel kuulutas Korea teaduse ja tehnoloogia minister Hwangi esimeseks „Üliteadlaseks“. Aasta hiljem ütles üks uurimuse kaasautoritest nende tööst lahti ning teatavaks sai fakt, et Hwang oli maksnud naistele nende munarakkude eest, mis oli suur eetiline rikkumine. Seouli riiklik ülikool leidis oma uurimuses ka seda, et Hwangi grupp ei olnud siiski embrüot klooninud, vaid asitõenditena esitatud fotod olid võltsingud ning riigi poolt uurimistööle eraldatud raha oli väärkasutatud. Riikliku kohtuistungiga mõisteti Hwang süüdi bioeetika reeglite rikkumistes ning 700 000 dollari ulatuses uurimisfondi raha väärkasutamises.

Kui Hwang taastus skandaali tagajärgedest, asutas ta Sooam Biotechi ning asus katsetama loomade kloonimist. Esimeseks kommertseesmärgil kloonitud koeraks sai Floridas elanud paarikese labrador Lanceloti koopia, mille eest maksti 155 000 dollarit. Nüüdseks saab firma sõnul oma koerast lasta teha duplikaadi igaüks, kes on valmis selle eest 100 000 dollarit maksma ning ootama kuus kuud. Praeguse seisuga suudab labor toota 150–200 kommertsklooni aastas ning klientide hulgas on juba olnud paljud kuulsused, Lähis-Ida kuninglikud perekonnad ja ka mõned tavakodanikud.

Hiinas levib tõukoerte kloonimine

Selle aasta septembris sõlmis Sooam Biotech partnerlusleppe Hiina biotehnoloogia firmaga Boya Life, leppe kohaselt hakatakse kloonimise abil rikastama Hiina lemmikloomaturgu tõukoertega. Näiteks on firmad asunud kloonima Tiibeti mastifeid, kes on Hiinas tähtsaks staatuse sümboliks ning kelle eest makstakse üüratuid summasid – näiteks eelmisel aastal osteti puhtatõuline kutsikas rekordilise 2,4 miljoni dollari eest.

Juttu ka pandade kloonimisest ja mammutite taasloomisest.
http://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik...ivaldkonda


Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat