Seekord tõlkisin ära Anthony Williami ja Kimberly Van Der Beeki jutuajamise. Kimberly on praeguseks viie lapse ema, kes on läbi elanud ka kolm nurisünnitust, ja nüüd jälgib oma toitumises peamiselt Meditsiinimeediumi soovitusi. Tema põnevaid tegemisi ja imearmsaid lapsi on võimalik näha instagramis @vanderkimberly.
Videos räägitakse peamiselt rasedusest, sünnitusest, sünnitusjärgsetest terviseprobleemidest nagu emakakrambid, väsimus ja depressioon ning väikelaste tervisest. Juttu tuleb ka nurisünnitustest, platsenta kapseldamisest, laste reflukshaigusest/koolikutest, autismist ja paljust muust.
Anthony: On palju, millest rääkida. Isegi liiga palju! Meil on siin ka meie sellerimahlad – mis muideks on üks küsimusi, mida mult kogu aeg küsitakse: kas raseduse ajal on ohutu juua sellerimahla? Aga imetamise ajal? Absoluutselt JAH! See on imeline, sest see sisaldab mineraalsooli – ja beebil on neid väga vaja. Just neid mineraalsooli, mida saab taimedest nagu seller, spinat ja muu selline.
Kimberly: Ka emadel on seda väga vaja.
Anthony: Jaa, just.
Kimberly: Alustame näiteks raseduse teemaga. Üks küsimusi, mida minu sõbrannad minu käest pidevalt küsivad, on see, et milliseid toidulisandeid võtta? Ma tean, et kui sa sööd head ja orgaanilist toitu, siis sa peaksid justkui kõik vajaliku toidust kätte saama. Aga mida me saame sellele lisada, et end veelgi kindlamalt tunda?
A: Mis puudutab rasedusaegseid multivitamiine – mis on kogu aeg ringluses olnud – siis see on miski, mille puhul on lihtsalt mingid suvalised koostisosad kokku visatud, mille osas teoriseeritakse, et ema ja laps võivad neid vajada. Aga see ei ole tegelikult piisav. Täpselt, nagu sa ütlesid – toitumine loeb, sa tahad süüa nii palju orgaanilist toitu, kui võimalik. Sa tahad juua sellerimahla ja süüa selliseid asju nagu metsmustikad. Metsmustikad ise on nagu toidulisand. Üks parimaid toidulisandeid raseduse ajal on spirulina pulber, näiteks 0,5-1 tl spirulinat päevas. Ka odraorase mahlaekstrakti pulber.
K: Jaa. Kui sa oled nagu mina, siis sa võib-olla tahad võtta neid pulbreid üldse tableti kujul. Kas tableti kujul spirulina on hästiimenduv?
A: Jaa, see toimib. Kui on vaja võtta tableti kujul, siis see on ka hea variant. Toidulisanditest veel: B12 on alati suurepärane valik. Isegi kui see on kõigest 6 väikest tilka või 1 pipetitäis mõne aja tagant, siis see on ikkagi suurepärane raseduse ajal ja tegelikult sellega sa juba oled rohkem kasu saanud kui klassikaliste raseduse multivitamiinidega. Rasedusvitamiinides on ainult üliväike kogus B12 vitamiini, mis ei ole isegi eriti hästi imenduvas vormis ja lapsele ei olegi sellest üldse eriti kasu. Aga kui sa võtad tõeliselt korralikku B12 vitamiini, nagu näiteks seda, mida ma oma kodulehel soovitan, siis sa tõepoolest teed juba endale sellega rohkem head kui rasedusvitamiinidega. Ka juba ainuüksi spirulinas on rohkem kasulikke asju kui kõigis neis rasedusvitamiinides, mis tulevad vabrikutest ja sisaldavad 10-20 aastat vanu ladustatud vitamiinijääke, mida järjest kõikidesse vitamiinipurkidesse topitakse... Kõik ettevõtted kasutavad muideks täpselt samu ladusid, kust neid vitamiine kokku osta... Need rasedusvitamiinid on okei kasutada, aga need lihtsalt ei anna sulle kõike, mida sa vajad.
K: Aga mis lugu on odraorase mahlapulbri ja joodiga?
A: Need on suurepärased. Mulle meeldib väga „nascent iodine“ jood raseduse ajal. Sa vajad seda ainult 1-2 väikest tilka päevas. See aitab kilpnääret toetada ja on raseduse ajal väga kasulik. Raseduse ajal on veel üks väga kasulik asi metüülfolaat (5-MTHF). 1000 mcg (mikrogrammi) päevas.
K: Ma tahaks natuke rääkida sinu kodulehe toidulisandite soovitustest. Anthony, sa soovitad „Mary Ruth'i“ vitamiine oma kodulehel. Sa ei tea seda, aga ma tunnen teda ja olen temaga sellest rääkinud juba enne kui me sinuga tutvusime. Ma kirjutasin talle ja ütlesin, et sa soovitad tema vitamiine, et see on nii suur asi! Ta vastas mulle selle peale: „Ma ei tunne teda isiklikult, aga keegi tema tiimist kontakteerus minuga paar aastat tagasi ja ütles, et Vaim olevat öelnud, et need on tervendava mõjuga vitamiinid. Ja sellest ajast peale, kui ta hakkas neid soovitama, ei ole ta kunagi saanud ega küsinud selle eest sentigi raha!“ Alates sellest hetkest ma olen usaldanud täielikult sinu toidulisandite soovituse nimekirja, sest ma tean, et sa ei teeni selle pealt sentigi, ja valin kõik toidulisandid just sinu soovituste järgi.
A: See on imeline! Mulle meeldivad Mary Ruth'i vitamiinid rasedusjärgseks ajaks. Üleüldiselt on see parem multivitamiin kui teised, mis ringluses on.
K: Aga räägime rasedusest veel. Mida me peaksime raseduse ajal kindlasti vältima, mis võib olla liiga tugev või liiga tervendav raseduse ajaks?
A: Mis juhtub, kui ema võtab toidulisandeid, on see, et... Ema võtab toidulisandeid endale. Võib-olla kõhubeebile ka, kui see on loote arenguks soovitatud toidulisandite loetelus. Aga tegelikult me ei tea, mis sellele kõhubeebile meeldib. Me ei näe, kuidas kõhubeebi sellele reageerib. Kui sa annad toidulisandit lapsele, siis sa näed, kuidas ta sellele reageerib, kas miski tekitab talle ebamugavust või paneb kõhu valutama. Ja sa saad seda kontrollida. Aga sa ei näe beebi reaktsiooni, kes on kõhus.
K: Mina isiklikult olen vältinud toorest küüslauku ja enamikke tinktuure. Millest on tegelikult kahju, sest need on asjad, millele ma väga toetusin enne rasedaks jäämist. Aga sa tutvustasid ühte tehnikat, millega ikkagi saab neid toidulisandeid võtta... Ja nüüd ka mina olen „loksutaja“. Kas räägiksid sellest natuke?
A: Jaa, "loksutamine" on suurepärane tehnika! Mida sa võid teha, on see, et – näiteks tsingiga, kõik vajavad tsinki. Emad vajavad tsinki. Sa võid seda endale suhtu pigistada ja lasta sellel natuke suus seista, seda suus ringi loksutada ja siis see välja sülitada. Niimoodi läheb see otseteed lümfisüsteemi, kuid ei puutu kunagi lootega kokku. See kaitseb sinu immuunsüsteemi ja seeläbi ka last. Nii et sa võid tsinki võtta sel moel, ja mitte sel teisel moel, kus sa võtad palju tsinki, mis jääb su makku istuma ja me ei näegi kunagi, kas lootele meeldis see või mitte. Kuigi tsink on ohutu väikelastele ja lastele, on ikkagi hea kõigele läheneda ettevaatlikult (be gentle about everything), mis puudutab lapseootust. Nõgesetinktuuriga on sama lugu – võid seda suus ringi loksutada, see siseneb su lümfisüsteemi ja vereringesse, ilma samal ajal beebit üle ujutamata. Ja nõgeseleht on raseduse ajal ohutu. Mõte ongi selles, et sa kasutad rasedusele ohutuid toidulisandeid, aga sa kasutad neid viisil, mis on väga õrn. Sa loksutad neid suus, lased neil läbi suu imenduda. See on imeline tehnika, eriti näiteks siis, kui emad püüavad kinni mõne külmetusviiruse, sellisel juhul sobib hästi näiteks musta leedrimarja siirup.
K: Ma pean ütlema, et sinu soovitatud tsink on minu jaoks päris kange maitsega. Mistõttu ma segan seda natukese veega ja lisan ka natuke taruvaiku. Selline jook on isegi päris mõnus kogemus.
A: Jaa, see tsink on korralik... Mõned inimesed on selle maitsele väga tundlikud ja mõned peaaegu ei tunnegi seda. Ma pean ütlema, et levib müüt, nagu need inimesed, kes tsingi maitset üldse ei tunneks – või just need, kes seda liiga tugevalt tunnevad? Olen unustanud, kumbapidi see nüüd oli – nagu nemad ei vajaks tsinki. Aga see pole tõsi. Vahet pole, kas sa tunned selle maitset või mitte, su kehal võib ikka seda tarvis olla. Su maitsemeeled sõna otseses mõttes muutuvad iga tunniga. Kõik sõltub, mida sa oled söönud – puuvilja, kana... See võib mõjutada seda, kuidas sa järgmisel hommikul tsingi maitset tunned.
K: Mis toite sa väga soovitad raseduse ajal? Ma mäletan, et sa rääkisid, et monotoitumine võib raseduse ajal päris kasulik olla, niiet ma tihti võtan nälja korral lihtsalt banaani näppu ja lähen päevaga edasi.
A: Rasedad naised on enamasti väga hõivatud paljude asjadega, neil on tihti samal ajal teised lapsed, kelle eest hoolitseda... Glükoos on kriitiliselt oluline. Toidud, milles on glükoosi. Sest su rinnapiim koosneb suhkrust. Suur viga, mida tehakse, on see, et arvatakse, et rinnapiim koosneb valgust või rasvast. Ei, ei koosne. Väga-väga väike protsent on rinnapiimas rasva/valku. Teadus mõnikord väidab, et seda võib olla kuni 5-6%, aga tegelikult on rasva/valku ainult 2-2,5% ja ülejäänud on kõik suhkruvesi. See tähendab, et kui sa teed enne rasedust, raseduse ajal või pärast rasedust keto-dieeti või sööd vähe süsivesikuid, siis see on suur suur viga, kui soovid, et sul rinnapiima jätkuks. Beebi toit on peamiselt glükoos – suhkur. See aitab ehitada ja arendada aju. Niiet sa tahad süüa palju banaani, kartulit... Olen näinud pealt nii palju juhtumeid, kus emal on raskusi piima tootmisega oma lapsele, kuid pärast kartulite menüüsse toomist on rinnapiim imeväel tagasi tulnud.
K: Ma arvan, et on väga oluline kartulitest rääkida. Pärast oma neljanda lapse sündi olin ma väga väsinud ja otsustasin siis lõpuks ka astuda sellele kartuli „rongile“. Kaks nädalat järjest igal õhtul tegin endale õhtusöögiks kartulikausi - keetsin kartuleid, pigistasin neile peale natuke sidrunimahla ja lisasin ülinatuke oliiviõli. Tihti panin peale ka avokaadot ja tomatit ning koriandrit. Ma ei muutnud ühtegi teist asja oma toitumises, lihtsalt kaks nädalat igal õhtul sõin kartuleid. Kaotasin selle kahe nädala jooksul 3,2 kg! Ja kaalu kaotamine ei olnud isegi mu eesmärk – see on muidugi meeldiv, nagu me kõik teame, oma keha tagasi saada. Aga ma tundsin ennast ka palju paremini ja mu kõhupuhitus taandus. See on nii kummaline, et meile soovitatakse pärast sünnitust vältida kartuleid ning süüa palju proteiini ja köögivilju.
A: Täpselt. Tegelikkuses tekitab see rohkem sünnitusjärgset depressiooni. Sest sünnitusjärgne depressiooni puhul on tegemist aju glükoosipuudusega ning neerupealiste probleemiga. Sünnitamisel on vaja tohutul hulgal adrenaliini. Teadus&uuringud ei tea, kuivõrd palju adrenaliini kulub selleks, et sünnitada last. Kas sa tead seda „võitle või põgene“ seisundit, kui üks inimene on põleva auto all lõksus ja keegi tuleb ning lihtsalt tõstab selle auto üles, nagu tal oleks üliinimlik jõud? Vot sellisest adrenaliinist me räägimegi sünnitamise puhul.
K: Ma usun seda!
A: Sellist adrenaliini toodavadki emad sünnituse ajal. Ja siis pärast seda võib tekkida sünnitusjärgne depressioon, ärevus... Lahtiühendumise tunne, tohutu kurbusetunne... Sest nii palju adrenaliini läbis keha. Adrenaliin põletab läbi ülivajalikud glükoosivarud. Niiet kui sünnitusjärgse depressiooniga inimesele soovitatakse aina valku ja valku ning et süsvesikutest tuleb hoiduda, siis see ainult süvendab ta depressiooni ja see kestab kauem. Seega tahad sa kindlasti hoida oma menüüs kartulid, banaanid, papaia, mango, õunad, virsikud, ploomid ja muud eri sorti puuviljad. Sul ei tohi olla puuviljahirmu! Kas sul on puuviljahirm?
K: Ei! Puuvili on pool sellest, mida ma söön! Ja ka sellest, mida mu lapsed söövad. Nad on väga energilised ja elujõulised.
A: Jumal tänatud! Kui me ei anna oma lastele puuviljasuhkrut, siis nad hakkavad nõudma kooki ja selliseid asju. Kahjuks on puuviljahirm ikka veel suur teema. Vahet pole, kui palju edasiminekut meie teeme ja kui palju inimesi me saame puuvilju sööma, ikkagi on nii palju tagasilööke, kus kogu see valeinformatsioon juhib inimesed õigelt teelt kõrvale. Puuviljahirmuga on väga raske võidelda.
K: Ma arvan, et inimesed kardavad peamiselt kaalutõusu. Aga kas pole tänapäeval piisavalt palju instagrami modelle, kes on veganid ja võiksid selle hirmu meis alla tõmmata? Teate neid poolpaljaid naisi, kes söövad päevad läbi Hawaiil puuvilju? Nad näevad kõik imelised välja!
A: Ja see on ka lastele väga kasulik. See on oluline aju arenguks, maksa arenguks... Maks vajab tõepoolest suurtes kogustes glükoosi, et püsida terve ja hoida kõik olulised protsessid töös. Ja kui me ei anna oma lastele nende esimestel aastatel puuvilju, siis neil tekivad hiljem laisad maksad, loiud maksad, stagneerunud maksad, mis omakorda tekitavad kõrget kolesterooli, kõrget vererõhku, unehäireid ja mitmeid muid asju. Vot nii olulised on puuviljad.
K: Mu järgmine küsimus raseduse kohta on – iiveldus. Ma ei tea isegi, mis seda tekitab. Kas sa saaksid sellest midagi rääkida? Kuidas me sellega toime tulla saame?
A: Peamiselt põhjustab seda siseorganite kokkusurumine. Kõike lükatakse üles, vastu pankreast ja see põhjustab iiveldust. Uitnärv, vahelihasnärvid ja kõik muu surutakse üksteisega kokku, pankreasele avaldatakse survet, põrn lükatakse väga kõrgele, maksa surutakse paremale poole küljele... Ja nii see kõik toimubki. Iga ema on erinev. Kas oled kuulnud mõnda ema väitmas: „mul pole kunagi iiveldust olnud!“ Et iiveldust tunda, on vaja, et „õige“ närv oleks „õiges“ kohas ning see sõltub ka sellest, mis positsioonis laps on ja kus ta täpselt emakas asub.
K: Mulle näib, et selle asjaga siis on nagu on, aga kas on mõni viis, kuidas sellega tegeleda? Akupunktuur? Toidud?
A: Jaa, kõik sellised asjad... Mulle meeldib ingver. Ingver on päris tugev, aga abi võib olla ka paarist lonksust ingveriteest või kasvõi „ingverinätsust“ (ginger chew), juba see võib iivelduse ära võtta. Aga oluline on meeles pidada, et seda teha. Emad ikka ütlevad mulle kogu aeg: „ma unustasin jälle ingveri ära!“, aga kui sul on meeles seda teha, siis see võib tõesti iiveldust oluliselt leevendada.
K: Mulle väga meeldib ingveritee. Ma arvan, et oleks oluline jagada, kuidas ma oma teed teen ja sa tõenäoliselt nõustud sellega. Ma olen suur toormee austaja, mis on tervendav toit. Kui ma omale teed teen, siis ma lasen sellel jahtuda kuni joomistemperatuurini, enne kui mee sinna sisse segan, sest toormesi on väga kuumatundlik. Seda ei tasu keevasse vette lisada. Ma ütleks, et see kehtib kõigi teede kohta.
A: Mesi on samuti väga hea iiveldusvastane abivahend. Kasvõi mesi sidrunivee sees. Mesi on raseduse ajal fantastiline. Ma tean, et sellega on palju vastuolulist informatsiooni – mett ei tohi väikestele lastele anda...
K: Jaa, ma tahtsingi just seda su käest küsida. Väidetakse, et esimesel eluaastal ei tohi lastele mett anda, seal võib olla midagi ohtlikku lastele.
A: Tohid küll, tohid küll. See on täiesti ohutu ja on alati olnud. On nii palju teisi asju, mis on beebidele kahjulikud, millest keegi isegi ei räägi! Ja ma ei mõtle siinkohal pistikupesasid ja selliseid asju. Ma räägin sellest, millega me väliskeskkonnas kokku puutume nagu raskmetallid ja muu selline...
K: Pargid?
A: Pargid! Kõik need pestitsiidid pargis. Keegi ei räägi sellest, aga muretsevad mee pärast, uskumatu.
K: Ma ei ole sellest avalikult rääkinud, aga mul on olnud kolm nurisünnitust. Ma söön kogu päeva orgaanilist toitu, aga siis lähen parki, kus ma laman murul, mängin oma lastega ja me rullitame end koos muru peal ringi. Ma hakkasin sellele mõtlema pärast sinu Soundcloudi raseduseteemalise saate kuulamist ja otsustasin helistada linnavalitsusse, et uurida järgi ajakava, mille alusel nad seda parki pritsivad. Tuleb välja, et nad tõepoolest pritsivad kemikaalidega neid kauneid muruplatse... Aga nad ei osanud mulle anda ajakava, mida nad pritsimisel kasutavad! Inimesed – helistage oma kohalikku omavalitsusse ja küsige selle mürgitamise kohta! Kui piisavalt inimesi soovib selle lõpetamist, äkki nad siis lõpetavad? Keda huvitab, et mõned umbrohud või ristikheinalehed murust välja paistavad? Lapsed armastavad seda.
A: Jaa. Need spreid (pestitsiidid), mida parkides kasutatakse, on surmavalt mürgised närvigaasid. Asi ongi tõesti nii hull. Nad ei ütle sulle pritsimise ajakava teatud põhjusel – sest nad pritsivad niivõrd tihti. Ajakava ei olegi. Eesmärk on lihtsalt kogu kraam kuskile maha laadida, nagu kvoot, mis tuleb täita. Paagid viiakse kohale ja kui need pole teatud ajaks tühjendatud, võib kemikaalifirmaga pahandus tulla, kes tahab sulle juba järgmist laari saata. (*Kuidas Eestis lood on – kas keegi teab, kas ka Eestis pritsitakse parkidesse ja linnahaljastusele pestitsiide?)
K: Kas need pestitsiidid võivad olla seotud nurisünnitustega? Mis informatsiooni on sul nurisünnituste kohta?
A: See on üks peamisi näiteid millestki, mis on ülimalt ohtlik ja millel on potentsiaal loodet kahjustada ja põhjustada nurisünnitust. Samal ajal keegi ei tea sellest ega räägi sellest. See on justkui salastatud asi, ja samal ajal süüdistatakse nurisünnituste põhjustajatena teisi asju.
K: Aga ei saa ju mitte minna parki...
A: Ei saa mitte minna parki! Kui lähed, ole seal ettevaatlik. Ja tead, mis tee – joo raskmetallide detox smuutit. Sest pestitsiidid on pungil raskmetallidest ja see on üks probleemidest. Palju on vaske, elavhõbedat, isegi pliid ja neid pritsitakse kõikjale. Muideks, see on üks põhilisi küsimusi, mida mult kogu aeg küsitakse iga jumala päev – kas rasedana, enne rasedust ja peale sünnitamist tohib detox smuutit juua? Jah, jah, jah.
K: Kas detox smuuti kõiki komponente võib tarbida sel perioodil?
A: Jaa, tohib. Sa ei pea neid lihtsalt liiga palju panema oma smuutisse. Natuke dulset, natuke koriandrit. Kui sa paneksid palju, siis see ka halba ei teeks, see oleks ikka ohutu. Minult küsitakse, et ega see smuuti ei liiguta metalle kehas ühest kohast teise? See smuuti on disainitud nii, et sellist asja ei juhtuks. Seal on viis komponenti: odraorase mahlapulber, spirulina, dulse, metsmustikad, koriander. See on selleks, et kindlustada, et selline asi ei juhtuks, et mingi metall kuskil vales kohas maha pillataks. Ka siis, kui üks koostisaine on puudu, oled siiski kindlates kätes. Kolm koostisainet on miinimum, viis on parim. Niiet see on täiesti ohutu kasutada, ka imetamise ajal. Ausaltöeldes on see imetamiseks suurepärane, parim smuuti, mida imetamise ajal juua. Saad raskmetallid rinnapiimast välja – mis võiks sellest parem olla?! Su laps saab puhast, raskmetallide-vaba rinnapiima!
K: Ja dulse kohta rääkides, kas pole mitte, et see imab kõik metallid endasse ja viib need kehast otse välja ilma neid lahti laskmata?
A: Täpselt. Vetikate kohta küsitakse vahel, et kas need ei ole raskmetalle täis. Asjalood on nii: kui sa püüad kinni suure tuunikala, 200 kg, siis see on tuunikala, kes on ookeanis juba tükk aega elanud, tema kehasse on kogunenud palju igasuguseid metalle ookeanist. Eriti kui tuunikala reisib ja nad reisivad tihti ookeani nendes alades, kus on suured raskmetalli-saastega alad.
Kui sa aga tellid õiget dulset õigest kohast, kus vee saastatus on madal, siis sellel on väga lühike eluiga, see ei jõua praktiliselt mitte midagi veest endasse imada. Dulse ei sisalda ka rasvu ega õlisid ja see on võti, sest tuunikalas on suurel hulgal õlisid ja õli on just see, mis metalle endas hoiab. Metallid kuhjuvad just õlidesse – nad leiavad üksteist ja ühinevad. Vetikaga seda ei juhtu.
Ja isegi kui vetikasse satub kunagi mõni raskmetall, siis ta hoiab sellest kinni ega lase seda kunagi su kehas lahti. Vastupidi, see hoopis käitub nagu magnet ja tõmbab su kehast teisi metalle enda külge ning liigub siis kehast koos nendega välja. Nii et dulset pole vaja karta. Ära lasku valeinformatsioonide lõksu, mida kõik teised kohad ja tervisealased raamatud täis on. Selleks ma olengi kirjutanud oma „Meditsiinimeedium. Kuidas lõplikult terveneda“ raamatu. Siin on ka peatükk autismi kohta, kas räägime sellest?
K: Jah, kui me juba detokseerumisest räägime, siis võiks autismist ka rääkida, see on suur teema.
A: Jah, autism tekib toksiliste raskmetallide tõttu. Me kanname neid endas läbi erinevate elutsüklite ja need päranduvad ühelt generatsioonilt järgmisele. Ka tuhat aastat tagasi kogusime me endasse hulgaliselt raskmetalle – palju elavhõbedat, see on miski, mida on alati olnud palju meie hulgas. Vanadel aegadel tavatsesid tohtrid kasutada palju elavhõbedat. Elavhõbe, mis on meie kehades, meie maksades, võib olla tuhat aastat vana. Sina oled ainult 25, 30, 40 aastat vana, aga sinu kehas olev elavhõbe võib olla tuhat aastat vana. Ja sa tahad selle oma kehast välja saada, sest vastasel juhul sa lihtsalt pärandad seda järglastele edasi. Seepärast on raskmetallide detox smuuti nii oluline.
Mida need metallid teevad, on see, et need võivad põhjustada autismi, arenguhäireid, seega me tahame elavhõbeda oma lastest välja saada. Elavhõbe kuhjub aju kahe poolkera vahelisse kanalisse. Laste puhul on see kanal väga avatud, mistõttu enne 18-aastaseks saamist on parim aeg see välja tervendada. Niiet kui sul on väikelaps, siis sa tahad temast raskmetallid välja saada enne seda aega. Teadusel&uuringutel ei ole sellest õrna aimugi – võibolla 20 aasta pärast on – aga metallid kuhjuvad sinna kanalisse ja pärast 18-aastaseks saamist on nende väljasaamine raskem. Siis on see raskem ja nõuab rohkem tööd ja pingutust. Ja isegi kui mingit autismi ei ole, tahad sa ikkagi oma lapsest need raskmetallid välja saada.
K: Ma tean, et paljud autistlikud lapsed on väga valivad selles osas, mida nad söövad. Võib olla keeruline nende menüüsse tuua dulset, koriandrit, spirulinat ja odraorase mahlapulbrit. On sul selle kohta mingeid soovitusi?
A: Esiteks – kui su laps keeldub seda söömast, siis sa jätkad alati proovimist. Sa ei tohi ärrituda, tuleb võtta päev korraga. Olen näinud tihti, kus laps võib ühel aastal mingist toidust keelduda, aga aasta aja pärast äkitselt enam seda ei lükata enam eemale.
K: Mul on selle jaoks ka üks meetod. Ma pakun oma lastele puuvilju ja köögivilju vaagnal, kus on väga suur valik erinevaid asju, ja jälgin, mida nad sealt endale võtavad. Mõnikord panen sinna ka asju, mille kohta ma tean, et neile see ei meeldi, näiteks tomatid, ja aeg-ajalt näen, kuidas nad võtavad ühe jälle prooviks. See annab neile võimaluse ise teha valikuid, mida nad söövad.
Ka tinktuuride jaoks on mul oma meetod: võtan shotiklaasi suuruses klaasi, panen sinna tinktuurid, natukene sooja vett ja hulganisti toormett, segan selle kokku ja nemad ei teagi, mis seal sees on. Ka smuutid on laste puhul imelised – võid need teha rohkem neutraalse maitsega, pannes palju banaani, ja siis lisada sinna midagi rohelist. Nad võivad näha, et smuuti on teist värvi, aga maitsest nad midagi eemaletõukavat ei tunne. Ajapikku võid lisada üha rohkem ja rohkem rohelisi asju. Oluline on võtta aega ja teha seda kõike rahulikult, hellalt.
A: Ja mahlapulgad (mahlajäätis) ka, eksole? Võid panna mahlapulkadesse natuke spirulinat... Mahlapulgad on alati olnud hea salajane trikk.
K: Liigume tagasi sünnitusjärgse aja juurde. Ma olen väga-väga-väga palju kannatanud sünnitusjärgsete emaka kokkutõmmete käes. Ma mäletan, et pärast minu tütre Annabeli sündi olid sünnitusjärgsed emakakrambid hullemad kui sünnitus ise. Ma lausa värisesin. Ja see toimub ju veel siis, kui sa parasjagu imetad oma last, ja sa tahaksid et see oleks ilus sündmus, kuid minu keha värises kontrollimatult. Mu elukaaslane pidi mind süles tassima tualetti. Ma mõtlesin omaette, et see on lihtsalt kohutav, kuidas neist krampidest ometi lahti saaks? Et need ei läheks iga järgneva lapsega järjest hullemaks?
A: Kui see juhtub, siis ma soovitan selle vastu suurt magneesiumi annust. Ühest kapslist ei piisa. Seda on vaja võtta kogu päeva vältel, näiteks üks kapsel iga kolme tunni tagant. Kui sa mõnda aega seda niimoodi kasutad, siis sa vabaned neist krampidest. Sest tegelikult need krambid võivad tükk aega kestma jääda. See ei pruugi olla ainult ühepäevane asi, vaid kesta koguni 2 nädalat, ma olen seda aastate jooksul emade puhul kohanud. Ja isegi siis võib veel esineda „järelšokki“, nagu maavärinate korral, kui maavärinale järgnevad mõned järelraputused. Niiet kindlasti tasub sellisel juhul võtta üks (500mg) kapsel magneesiumi iga 3h tagant. Ja sellele lisaks võib ka tarbida „Natural Calm“ magneesium-kaltsiumi pulbrit (*lisainformatsiooni vt
http://www.medicalmedium.com -> „supplements“ alt). Seda võid võtta näiteks 1 tl pulbrit 1-2x päevas.
Ning siis tasub kindlasti juua vaarikaleheteed. Vaarikalehetee suurendab ka rinnapiima tootlikkust ja toetab kõike imetamisega seotut. Samal ajal vaarikalehetee rahustab emakat. Vaarikalehetee põhimõtteliselt edastab emakale sõnumi, et on vaja rahuneda ja jälle tasakaaluseisundisse minna.
Ning lõpetuseks, sünnitusjärgsete emakakrampide ja -spasmide ravis on sidrunmeliss tõeline ime. Aga seda tuleb võtta suurel hulgal! Üks-kaks tassi sidrunmelissi teed ei ole piisav, seda tuleb võtta neli pipetitäit kvaliteetset tinkruuti 3x päevas. Võib-olla isegi viis pipetitäit 3x päevas ja kolm tassitäit teed. Nii saad neist krampidest vabaks. Need lihtsalt kaovad.
K: Ma raporteerin sulle pärast sünnitust, kuidas sellega läheb. Aga räägime esimesest söögikorrast pärast sünnitust. Kas on olemas mingi ideaalne toit sünnitusjärgseks ajaks, mis võiks ema kehale anda kõik vajaliku tagasi?
A: Alustuseks kookosvesi.
K: See on hea söök!
A: Hea söök, jaa. (naeravad). Muidugi, see ei ole toit nagu tahke toit, mis toob täiskõhutunde, aga...
K: Kuidas oleks kookosega?
A: Jaa.. Avokaado on tegelikult üks toite, mis sobib suurepäraselt esimeseks sünnitusjärgseks toiduks. Aurutatud kartulid avokaadoga. Nagu kartulisalat avokaadoga, ainult muna ja majoneesi asemel on avokaado. Ei mingeid mune ega majoneesi!!!
K: Ei mingeid mune!!
A: Aga see avokaadoga kartulisalat annab samasuguse hea tunde nagu majoneesiga kartulisalat. See on suurepärane saladus, millest teadlik olla, mis sobib imeliselt esimeseks toiduks pärast sünnitamist.
K: Me mõlemad karjusime siin „Ei mingeid mune“. Kõik, kes minu kontot on pikema aja jooksul jälginud, teavad, et ma olin kunagi maailma suurim munade fänn. Sõin pidevalt praemuna. Ma tundsin end tegelikult päris halvasti, kui ma seda sõin. Pärast seda, kui ma olin munad kogu oma perekonna toidumenüüst eemaldanud, nägin ma suurimat muutust, mida ma üldse olen näinud millegi menüüst eemaldamisel. Mu tütrel olid näos valged laigud, mis kadusid täiesti. Kui ta käib sünnipäevapeol ja sööb midagi munaga, siis need tulevad kohe tagasi. Räägi inimestele munade kohta! Inimesed on nii suured munaarmastajad... Ja mina olen neist suurim!
A: Jaa, sest need maitsevad suurepäraselt. Inimesed armastavad muna maitset, need tekitavad nii meeldiva tunde. Munas on kõrge rasvasisaldus, mistõttu neis on midagi rahustavat. Kõik räägivad muudkui, et munade puhul on kõigi jaoks oluline nende kõrge valgusisaldus. Tegelikult mitte – kui sa võtaksid rasva munast ära, siis mitte keegi ei sööks enam kunagi muna. Seega, see on lihtsalt rasvane, maitsev, suud vett jooksma panev eine, mistõttu seda niiväga armastatakse. Inimesed ei taha neist loobuda, seega on lihtne neid inimestele maha müüa. Kõik, mida sa vajad, on kõigest natukene propagandat ringlusse lasta selle kohta, kuidas munad on perfektne toit, mis on sulle kasulik... Ja kõik ongi müüdud. Sest kes tahab munadest loobuda? Kuid kui sa neist loobud, siis sa tegelikult võid päriselt terveneda.
K: Ja sa tunned erinevust.
A: Lisaks on palju segadust sellega, mis infot jagatakse kõhuprobleemide kohta, seedesüsteemi, SIBO (peensoole bakteriaalne ülekasv) jne kohta. Kõik aina korrutavad: „söö valku, väldi süsivesikuid, söö palju mune.“ Ei, see on kõige hullem asi. Munad toidavad absoluutselt iga olemasolevat (ebaproduktiivset) bakterit. Täpselt sellest kõik need bakterid, aga ka pärmseen, viirused jne toituvadki – munadest. Paljud neist asjadest kasvatati laboris tükk aega tagasi ning lasti kuidagimoodi inimeste sekka ringlusse... Kõik need patogeenid, mis kasvatati laboris ja on nüüd meie inimkehade sees, need kõik kasvatati üles munade peal. Mune toideti neile nende inkubatsiooni-kasvufaasis. Niiet kui sa sööd mune ja sul on mõni krooniline probleem – streptokokkus, urotrakti infektsioonid, krooniline sinusiit, seedesüsteemi häired, e.coli bakter, epstein-barri viirus... Munad toidavad seda kõike. Niiet jaa, munad on maitsvad ja isuäratavad, nendega saab palju asju valmistada, aga need tekitavad põletikku (kuna toidavad kõiki patogeene, kes on põletiku tõelised põhjustajad). See on tõesti väga halb toit. Kui munad oleks head, siis ma sööksin neid!
K: Kas asi on hormoonides, mida munad sisaldavad?
A: See on hea küsimus! Jah, sa võid mõelda, et ma siis ostan hormoonivabasid mune. Kuid sellist asja pole olemas. Munades on siiski olemas loomulikul kujul hormoonid. Hormoonid on jah suur osa sellest, miks need head pole. Seal on palju erinevaid aspekte. Ma tean, et inimesed ärrituvad kogu selle munade teema peale, aga kui sa tahad terveneda ja kui sa oled keegi, kes sööb mune iga päev – vähenda koguseid. Söö esialgu üks päevas. Või kuidas oleks kord nädalas? Kord kuus? Tee kord kuus.
K: Meie alustasime nii, et jäi üks muna nädalas, mis oli meie pühapäevaste pannkookide taignas. Aga siis hakkas mu abikaasa James, kes on meie kodus pannkoogimeister, neid hoopis linaseemnetest ja veest „munaasendajaga“ tegema ja need on endiselt imemaitsvad, ei saa arugi, et muna sees pole. Ma teen ka munavabu vegan vahleid, mis on äärmiselt maitsvad... Sellega (ilma munata elamisega) harjub ära! Teeb mind küll veel natuke kurvaks aga... Vähemalt ma tunnen ennast nii palju paremini!
Veel üks küsimus, mida minult palju küsitakse ja mis ka mind ennast huvitab, on see: kui midagi juhtub, mille tagajärjel sa ei saa või ei taha last rinnaga toita, olgu see otsus tehtud mistahes põhjusel... Mis on parim alternatiiv inimese rinnapiimale vastsündinu jaoks? Aga ka 6-kuuse, 9-kuuse ja kuni 2-aastase jaoks?
A: Kui sa mõtled piimasegudele – ka parimatele piimasegudele, mis on loodud, olgu siis laktoosiga või laktoosita versioon – siis mida need sisaldavad? Teaduse & uuringute poolt loodud piimasegud sisaldavad suhkrut ja rasva – maisisiirupit, sojaõli, muud rämpsu ja vanu madalakvaliteedilisi vitamiine, mis tulevad kõik samast laohoonest, kus need on 50 aastat seisnud... Kas neile on mõni parem alternatiiv? Mis on parem kui selliste koostisosadega piimasegu? Avokaado-banaanipiim. See on miljon korda parem kui ükskõik missugune piimasegu, mida praegu toodetakse. Viskad blendrisse paar banaani ja avokaadot, lisad vett – või kookosvett – blenderdad selle kokku ja kurnad ära. Nii saadki omale avokaado-banaanipiima.
K: Vau...
A: See ongi parim asendus rinnapiimale. Tuhat korda parem kui purkides müüdav piimasegu. Ei, mitte tuhat korda, vaid miljon korda parem.
K: Nii, aga viime asja järgmisele tasemele. Mis siis, kui keegi elab piirkonnas, kus ei ole banaane või avokaadosid? Paljud inimesed Kanadast on mulle kirjutanud, neil ei ole alati banaane ega avokaadosid...
A: Selle asja juures on huvitav see, et see tegelikult praegu on muutumas. Isegi kõige kaugemates piirkondades – Alaskal – ma usun et on võimalik saada banaane ja avokaadosid. Aga need inimesed, kellele need pole mingil põhjusel kättesaadavad, peaksid minema poodi ja küsima, et pood seda neile telliks.
K: Tõsi. Nõudlus ja pakkumine.
A: Tuleb minna poejuhataja juurde ja paluda, et pood hakkaks ka avokaadosid sisse ostma. Luba neilt seda osta kastiga. Sa saad lasta neil kodus järelküpseda. Sama lugu banaaniga – osta kast ja lase neil kodus järelküpseda. Neid saab ka sügavkülmutada. Siis saad teha nii suurel hulgal piimasegu, kui vaid soovid.
K: Kui kaua see piimasegu kestab? Sest emadel on nii vähe aega...
A: See võiks olla igapäevane tegemine. Blenderdad segu valmis, valad pudelitesse ja selleks päevaks on segud olemas. Vajadusel võid teha ka eelneval õhtul ja hoida neid külmikus.
K: Mis on ideaalsed toidud emale, mida süüa vastsündinu imetamise ajal? Palju räägitakse sellest, et kui sa imetad, ei tohiks süüa lillkapsast, brokkolit, maasikaid, apelsine, küüslauku... Ja tegelikult olen ma suurema osa oma elust neid soovitusi järginud. Aga mul on tunne, et nüüd sa ütled mulle, et see kõik on täielik lollus.
A: Miks, taeva päralt, ei peaks sa tohtima apelsini süüa?
K: Öeldakse, et see tekitab beebidel gaase ja koolikuid. See viib mind ka teise küsimuseni – mu esimesel lapsel Oliivial olid kohutavad koolikuvalud, ta nuttis tundide kaupa. Seega: esiteks, mis on parimad toidud imetamise ajal emal süüa; ja teiseks, kui tegemist on rahutu lapsega, kes kannatab koolikute käes, mida siis teha?
A: Koolikud on tõesti väga hea küsimus. Kui asja lähemalt uurid, siis avastad, et need emad, kelle lastel on koolikud, tegelikult ei söögi lillkapsast ega brokkolit. See ei ole nende põhiliste toitude hulgas. Põhilise osa emade toidulauast moodustavad tegelikult lohutustoidud. Süüakse toite, mis tekitavad hea tunde ja on lohutavad nagu jäätis, juust ja kõik need muud asjad. Ning siis on neil beebid, kes kannatavad koolikute käes. Väga väga vähe leidub emasid, kelle menüüs on lillkapsas, brokkoli ja apelsinid põhitoidu hulgas. Koolikutes beebid on probleemiks olnud juba pikka, pikka aega, ja see ei ole kindlasti juhtunud seetõttu, et emad sööksid pärast sünnitust hulganisti brokkolit. Niimoodi saad sa segase olukorra selgeks teha, kui sa kasutad kainet mõistust ja lihtsalt mõtled selle üle korraks: kui sa lahkud haiglast, kas siis sulle öeldakse, et söö palju brokkolit ja lillkapsast? Ja tagajärjeks on koolikutes beebi? Ei, koolikute põhjuseks on kümnendite vältel olnud see, et emad söövad just neid teisi asju – juustu, nisupastat, liha...
K: See kõlab loogiliselt, sest enne Olivia sünnitamist olin ma palju vähem tervislikul toitumisel kui teiste lastega. Aga kuidas saab aidata koolikutes last?
A: Üks asi, mida sa saad teha, on... See tegelikult sõltub... Koolikute puhul käib asi nii: imikute seedesüsteem ei ole täielikult välja arenenud. Nad suudavad ainult teatud hulgal asju ära seedida. Seedesüsteemis on palju sõlmekesi, mis alles beebi kasvamise ja arenemisega lahti hargnevad. See juhtub alles mitmete kuude pärast. Sel põhjusel võivadki beebidel esineda happe refluks ja koolikud – seedesüsteem pole piisavalt väljaarenenud (ja see on täiesti normaalne!). See on üks asi. Teine põhjus peitub aga maksas, mis on loid. Beebid sünnivad maailma loidude maksadega. See juhtub seetõttu, et nende emadel ja isadel on olnud loid maks. Beebide loidu maksa kutsun ma oma „Maksaravi“ raamatus „beebimaksaks“ (baby liver). Asi ei ole selles, mida su rinnapiim sisaldab – kas sa sõid tüki brokkolit või midagi sellist. Sest ega ju tegelikult naised ei välju haiglast soovitustega süüa palju brokkolit.
K: Kas siis ainus, mis aitab, on aeg? Või on võimalik oma lapsele kuidagi millegagi leevendust pakkuda?
A: On midagi, mida sa saad teha. Sidrunmeliss rahustab seedesüsteemi närvilõpmeid.
K: Kas seda võtab ema?
A: Jaa, ema, ja lapsele võib ka anda väikese koguse. Paar väikest tilka. See rahustab seedesüsteemi, nii et seal ei peaks pidevalt spasme toimuma. Sest jah, asi on seedesüsteemis ja maksas, mis vajavad aega, et välja kujuneda. Vastsündinu vajab natuke aega, et niiöelda maksa mootor käima saada. Mõne lapse puhul võib võtta üks, kaks või kolm kuud, et maksa mootor üles soojeneks ja käima läheks korralikult.
K: Nüüd siis selline küsimus... Platsenta kapseldamine? Mida sa sellest arvad?
A: Selle kohta ütlen ma alati emadele, et siin on vaja sul endal jälgida, kuidas sa ennast intuitiivselt tunned selles osas, ja ka vaimselt. Asi ei ole siin nii must-valge, et sa kas pead seda tegema või et seda ei tohi teha. Küsimuses on kutsumuses. Seda tasub teha ainult siis, kui ema tunneb intuitiivselt tõmmet seda teha, ning mitte kunagi nii, et keegi teine ütleb, et ta peaks seda tegema. Peab olema tugev tõmme ja teadmine: „jah, seda ma just vajangi! Seda ma teengi.“ Asi ei peaks käima nii, et keegi soovitab sul tungivalt platsentast kapsleid teha ja neid süüa ning sa mõtled: „ei tea, kas peaks seda tegema? Või mitte? Äkki proovin, kuna teised ka teevad ja soovitavad seda...“. Ei-ei-ei, niimoodi ei peaks seda tegema. See on midagi, mille kohta sa kuuled ja siis klikkab kohe ära: „Jah!“ Tunned selles osas tõmmet, kirge, kutset. Sellisel juhul võid sa seda tõepoolest vajada. Aga see ei ole kindlasti üks neist asjadest, mida iga ema vajab.
K: Mulle meeldib, et sa tõid välja, et tuleb kuulata oma intuitsiooni. Kui ma platsenta kapseldamisest esmakordselt kuulsin, siis see tekitas minus jälkust, aga kui ma sain teada, kui loomulik see jällegi loomadele on, siis ma avanesin sellele infole rohkem. Olivia sünni järgselt lasingi oma platsenta kapseldada ja ma ka tõeliselt tundsin selle mõju, kui seda tarbisin. Ka mu abikaasa nägi seda erinevust, mis minuga toimus. Kuid iga järgmise lapsega, kuigi ma iga kord lasin platsenta kapseldada ja nende võtmine oli alati mul valikuna olemas, siis ma avastasin ikkagi, et ma kasutan neid järjest vähem ja vähem. Oma viimase lapse Emiliaga võtsin ma seda võib-olla vaid kahel päeval ja rohkem ma lihtsalt ei tundnud, et ma seda vajaks.
Ma ütlen seda kõige kohta, mis iganes küsimus esile kerkib – kuidas sa sünnitad, kas teed seda haiglas või kodus, kõik otsused, mis puudutavad su perekonda... Mina alati soovitan üht asja: kogu informatsiooni ja usalda intuitsiooni. Ka sinu (AW) infot rakendavad inimesed erinevat moodi ja sellel on palju erinevaid põhjuseid – võib-olla oleks sajaprotsendiline pühendumine esimese asjana liiga suur tükk hammustada ja selle asemel oleks kasulik sulle hoopis rahulikus tempos astumine. Ma arvan, et oma intuitsiooni kuulamine kõiges on võtmetähtsusega.
A: Tõepoolest, on küll. Seda on alati oluline teha. Ja proovi mitte lasta end veenda tegema midagi, mis ei pruugi olla parim variant. Sellega tuleb ka ettevaatlik olla, sest maailmas on nii palju valeinformatsiooni. Üks asi, mida ma koos Vaimuga olen üle 35 aasta teinud, ongi kindlaks teha, et sa ei jääks valeinformatsiooni lõksu. Sest see on see koht, kus asjad võivad valesti minna, kus tehakse otsuseid, mida ei peaks tegelikult tegema. Intuitsiooni kasutamine on küll ülioluline, sa tahad selle intuitsiooni abil samuti kindlaks teha, et sa ei jääks valeinformatsiooni kinni. Paljude emade jaoks, kes ei ole siiani oma intuitsioonile toetunud – neil on see olemas, aga nad ei ole sellele toetunud, sest elu on nii kiire ja palju on tegemisi – nende jaoks olen ma ka alati pidanud olema hääl, mis ütleb neile, mis on ohutu ja mis on valeinformatsioon. Kuniks nad ise oma intuitsiooni välja arendavad. Pean ütlema, et sinu intuitsioon on väga usaldusväärne. Sul on parem intuitsioon kui mul. See on tõeline asi, mida sa kasutad!
K: Ah, mis... Kuigi tegelikult olen ma palju aega panustanud oma intuitsiooni väljaarendamisele. Meil sinuga on üks ühine sõber, kes aitab inimestel oma intuitsiooni tugevdada. Temast on küll väga palju abi olnud. Mõnikord ongi kõik, mis sa pead tegema see, et annad endale viis minutit aega lihtsalt olla ja mõtetel endast läbi voolata ning igasugusest stimulatsioonist korraks välja astuda.
Ma tahaks nüüd sünnitusjärgse aja teemaga otsad kokku tõmmata, kuid tahaks ka korraks teha väikese tagasivaate. Enamuse osa sellest, mida me teeme, on enda keha toetamine, et taastäita oma neerupealised ja neid toetada pärast sünnitust. Sa räägid sellest ka oma raamatus „Meditsiinimeedium“, et oluline on neerupealiste jaoks tarbida toite, milles on tasakaalus kaalium, naatrium ja glükoos. On oluline iga 1,5-3h tagant näksida.
A: Üks suurimaid asju, mis emasid pärast sünnitust kimbutab, on suur rammestus ja väsimus. Sellega seotult tahan ma paarist teemast rääkida, mis võivad sel ajal ema kehas aset leida. Üks asi on neerupealiste väsimus. Emad on pärast sünnitust alati ka tohutult hõivatud, muretsedes lapse vajaduste pärast, ning unustavad süüa. Ilma söömata võib mööduda 2,5-3 tundi. Sellises olukorras ei saa neerupealised taastuda, see on keeruline olukord. Vaja oleks süüa vähemalt iga kahe tunni tagant – ma soovitaksin isegi iga tunni aja tagant. Äsja sünnitanud ema peaks sööma iga tunni tagant. Selleripulgad ja õun. Mõned datlid. Apelsin.
K: Mina armastan väga õuna ja avokaado kombinatsiooni. Sina soovitasid mulle kunagi alati käepärast hoida mõned datlid, ja nüüd isegi kui mul pole aega muud süüa, siis ma võtan käigu pealt paar datlit.
A: Fantastiline, see on oluline asi, mida teha. Avokaado ja baan sobivad hästi kokku. Need on need puhtad asjad, mida sa saad süüa. Need ei ole võib-olla nii toredad kui jäätis või tükk juustu, aga need on sulle niivõrd palju kasulikumad. Teine asi on see, et paljudel inimestel võidakse pärast sünnitust diagnoosida krooniline väsimus. Sellisel juhul on tegemist madalaastmelise viirusinfektsiooniga. Väga paljud emad peavad Epsein-Barri viirusega rinda pistma. Arstid seda ei diagnoosi ja keegi neid aidata ei oska. See on tõesti miski, mis paljude emade olukorra väga raskeks teeb. Mõnel juhul lööb viirus välja juba enne sünnitust raseduse ajal. Seega sa tahad olla kindel, et sa oskaksid end selle viiruse eest kaitsta. Selleks võiksid lugeda mu raamatut või kuulata podcasti. Aga „Elumuutvate toitude“ raamatus on kirjas mu neerupealiseid toetavad näksikombinatsioonid. Võid süüa näiteks viinamarju... Ära karda viinamarju! Kõik kardavad neid süüa miskipärast. Niiet... sa ei saa süüa viinamarja, aga saad regulaarselt lõigu pitsat nahka pista? Ära karda viinamarju! See on uskumatu.
K: Minu lastele tohutult meeldivad sügavkülmutatud viinamarjad. Samuti saab teha sinu viinamarja „slushie“ retsepti ning seda külmutada.
A: See on suurepärane, jaa. Ja siis võib veel juhtuda, et koos väsimusega tuleb depressioon. Näed sa seda tihti?
K: Ma tunnen seda tihti. (naerab.) Ma näen seda tihti teiste juures, ja ma tihti kogen seda ka ise. Mitte liiga tihti depressiooni, aga väsimust kohe kindlasti.
A: Jah, see on sünnitusjärgne neerupealiste väsimus. Seepärast sa peadki näksima. Ma ütleks, et iga tunni aja tagant on vaja midagi süüa. See on emadele raske, ma mõistan seda täiesti. Ka minul on seda raske teha. Ma veedan tunde ilma söömata – ja ma ei ole ema, nelja väikse lapsega, viies tulemas! Niiet...
K: Rääkides neljast lapsest, siis ma tahtsin puudutada ka laste ja imikute ravimise teemat. See on paljudele emadele kindlasti tundlik teema, sest paljud meie seast on järginud mingit informatsiooni ja siis poolepeal avastanud, et nad on vale asja teinud. Seega, kuidas me saame oma lapsed õigele rajale tagasi? Oleme juba rääkinud köögiviljade ja puuviljade kandikust, mille abil saad jälgida, mida su lapsed on nõus sööma... Kartulitest... Aga kui lapsel on viirus, kuidas me neid ravime?
A: Oleneb, millise viirusega on tegu, kas me räägime gripiviirusest, külmetuse viirustest, või hoopis streptokokkus bakterist. Sellisel juhul on oluline keskenduda rohkem hoopis vedelikele kui toidule. Ja toit olgu kõik kerge. Kui on kurgumandlite põletik või midagi sellesarnast, siis tihti soovitatakse süüa jäätist. No tegelikult on see täpselt seesama asi, mis toidab streptokokkust, mis on mandlipõletiku põhjustaja.
K: Kes soovitab jäätist???
A: Seda soovitatakse iga päev...
K: Kui mul mõnikord juhtub piimatoode toidu sisse, siis kui mul või lastel on parasjagu mingi terviseprobleem kehas, siis see saab hoogu juurde nagu kulutuli, kui me piimatooteid tarbime. Kui sa lihtsalt jälgid oma keha, oma igapäevaelu, ja mis su terviseprobleeme aktiveerib, siis sa saad sellest ise ka aru.
A: Kui sul on laps, kellel on ükskõik missugune probleem – olgu siis lyme'i tõbi (puukborrellioos), seletamatud palavikud, lööbed, nahaprobleemid, tõmblused, krambid, udune mõtlemine, siis sa tahad 100% vabaneda piimatoodetest, ilma mingi kahtluseta. Enamasti ongi oluline võtta ära „halvad“ toidud ja tuua sisse „head“ toidud. Paljudel lastel muuseas on uduse mõtlemise (brain fog) probleem. Sa pead välja võtma piimatooted, nisujahu... Miks on oluline loobuda nisugluteenist? Sest nisugluteen – ja gluteen üleüldiselt – toidab viiruseid. See pole ikka veel teada avalikkusele. Sa võib-olla arvad, et kõik soovitavad gluteenist loobuda, aga nad ei tea, miks on vaja see välja võtta menüüst. Nad on õppinud selle välja võtma, aga nad ei tea, miks. Põhjus on selles, et see toidab viiruseid ja baktereid nagu ka streptokokkus, mis põhjustab lapseea autoimmuunseid neuropsühhiaatrilisi häireid (PANDAS). Valearusaam on, et gluteen põhjustab põletikku, pannes su keha iseennast ründama. See on naeruväärne. Parim näide valeinformatsioonist, mis levib ja põhjustab palju valu nii emadele kui lastele.
K: Ma kujutan ette, et kindlasti on palju emasid, kes mõtlevad, et kuidas pagana päralt ma muudan oma laste toitumist tervislikumaks. Olen saanud ka palju küsimusi sünnipäevapidude kohta. Meil on sünnipäevapeod igal nädalavahetusel. Kuidas selles olukorras navigeerida? Mul on mõned isiklikud vaatenurgad, mida ma tahaksin jagada.
A: Suurepärane! Mul on selles sinu abi vaja!
K: Kui me oleme teel sünnipäevapeole või ükskõik kuhu, kus ma tean, et on palju ebatervislikku toitu, siis ma annan oma lastele kõigepealt smuutit juua. Ma ütleks, et oleme selline „80-20 perekond“ - me pole 100% tervislikud, aga anname endast parima. Seega, ma annan oma lastele teepeal smuutit juua ja ma tean, et see täidab nende kõhud millegi tervendavaga. Peale selle jagan ma nendega informatsiooni ja ütlen neile: „Peol pakutakse kooki ning on sinu enda otsustada, kas sa võtad seda või mitte. Ma ei soovitaks seda eriti palju süüa, sest see võib panna su kõhu valutama ning see pole sulle kasulik.“ Meil on sel teemal väike arutelu. Siis jõuabki kätte koogiaeg ja nad söövad seda. Alati umbes 30 minutit pärast seda olen nende käest küsinud: „Kuidas sa end tunned? Kuidas su kõhuga lood on?“ ja iga kord nad on vastanud, et neil kõht valutab. Märkasin, et pärast paari sünnipäevapidu nad hakkasid ise otsi kokku viima. See aitab neil nende endi intuitsiooni tugevdada. Nüüd, kui me sünnipäevale läheme, siis mõnikord mu lapsed isegi ei puutu kooki. Nad ei taha, et nende kõht valutama hakkaks. Mõnikord võtavad nad paar ampsu. Mõnikord tahavad nad koogiga natuke ülekäte minna ja siis nad lihtsalt hiljem kogevad, mida see endaga kaasa toob. See on ka neile hea õppetund, sest nad õpivad mõistma, kuidas teatud toidud panevad nende keha tundma.
A: See on ülimalt kasulik informatsioon, mida teada. Emad tunnevad kogu aeg toidu teemaga pinget.
K: Ja lisaks tunneb laps end hästi, sest ta saab ise otsuseid teha. Kodus ma nii vaba ei ole toitumise osas. Kui nad saavad midagi, mille osas ma tean, et see pole neile hea, nagu näiteks riisivahvlid, siis ma alati annan neile teada, et see pole igapäevane toit. Kuid mis puudutab neid üritusi, siis seal on neil võimalus oma keha tundma õppida.
A: See on imeline. Emadel on selles osas väga abi vaja, sest see on üks asi, millega ma palju kokku olen puutunud – mida teha sünnipäevadel? Mida teha puhkusel? See huvitab mind ka.
K: Viimasel ajal olen ma väga toetunud pähkli- ja puuviljabatoonidele nimega „Larabar“. Kas need on okeid?
A: Need on okeid. On ka paremaid. Ma peaks neist oma kodulehele nimekirja üles panema, sest ma unustan nende nimed ära.
K: Aga muidu tihti kui me oleme kuskil väljas, siis ma lõikan lihtsalt puuvilja kaasa. Meil on snäkitopsid, mille ma täidan hulgaliselt puu- ja köögiviljadega.
A: Suurepärane. Mulle väga meeldib ka datleid kaasas kanda, lapsed armastavad seda. Ja kui neil on kotikesed, milles on erinevaid maiustusi – datlid, kuivatatud viigimarjad, kõrvitsaseemned, kreeka pähklid, päevalilleseemned...
K: Minu lapsed on vaimustatud india pähklitest. Ja veel üks asi, mida ma tahaksin lisada, on see, et lapsed märkavad, mida sina sööd ja hakkavad sind jäljendama. Kui ma söön salatit, siis ka nemad tahavad salatit saada. Või kui nad aitavad mind köögis, siis nad tahavad süüa seda, millega nad mind aitavad. Näiteks mu lapsed ei söö tomateid, aga kui Joshua aitab mul köögis salatit teha, siis ta lihtsalt kaevub lusikaga sellesse salatikaussi, kus on ka tomateid.
A: Kui lastele pakkuda näiteks avokaadot ja sinna mett peale panna, siis see on hetk, kui lapsed hakkavad tegelikult avokaadot armastama. Sellest saab nagu maiustus.
K: Mõnikord on see Annabeli kogu õhtusöök!
A: Päriselt? See on suurepärane!
Ma arvan, et me saime täna paljudest teemadest räägitud. See on imeline. Mul on nii suur au, et oled minuga täna siin.
K: Mul on au siin olla!
Abi
/
Alternatiivmeditsiin ja soolapuhumine
Nielander
