[Vesilik]

Paar asjalikku kommentaari Õhtulehe juhtkirjale "Kuidas elavdada Eesti majandust?" :
http://www.ohtuleht.ee/477002

Eugen Veges, 08:11, 16. mai 2012Ebasobiv kommentaar .Eesti on kõrgeima reaalse maksukoormusega riik Euroopas. Sellest ka ebasoovitavad tendentsid ühiskonnas – ebaefektiivsus, toimetulekuraskustes olijate rohkus jne.
OECD on Eesti madala maksukoormuse müüdi ümber lükanud. Kesise sissetulekuga ühiskonna 40.1 protsendine maksukoormus (SKPst) liig, mis liig. Kui veel mõelda kõigile petuskeemidele, millega maksudega trikitajad on hakkama saanud, siis toob see kananaha ihule. Eestlastele tuleb raha rohkem kätte jätta, see võimaldaks nii lastel kõhud täis toita, kui ka kohalikule ettevõtlusele tuult enam purjedesse puhuda. Riigitulu kasv ei jää tulemata.
Väide justkui ettevõtjatele rahaliste kingituste tegemine väetaks elanike sotsiaalsetest tagatistest majanduskeskkonda viljakamalt, pole (praegustes makroökonoomilistes tingimustes) tõsiselt võetav. Tööpuudus on kõrge, toimetulekuraskustes leibkondade hulk suur. Eesti majanduskasv oleks stabiilsem ja elujõulisem, kui struktuurifondide rahadest osa suunata sotsiaalsete tagatiste tõstmiseks. Lähenemine on küll vasakpoolne, kuid see-eest ettevõtluskeskkonda väetav.
Meie vaesus ja kesine majandustulem ei tulene üldsegi NSVL pärandist ega maailmamajandusest, vaid enda regulatsioonidest ja tarbimisvõimetusest. Eestlaste sissetulekute juures ei saagi olukord teistsugune olla. Kui heaoluriigid ei aitaks, siis oleks pilt veelgi nutusem.
Eesti ühiskonnakorraldust kaasajastamata pole eestlaste elutaseme tõus võimalik. Üle võimete elamine ei luba kerjusekettidest vabaneda, elukeskkonda Maarjamaal parandada.
Maksukoormust ja valitsemiskulutusi tuleb langetada.

Jüri Koduvere, 14:06, 16. mai 2012Ebasobiv kommentaar .Ainult üks võimalus: valitsus peaks arendama riigimajandust. eraettevõtlus on juba kõik võimalused ära kasutanud.
Hr. veskimägi tõdes, et väikeste palkade ja konkurentsivõimetu majanduse üks põhjusi on liiga väikesed ettevõtted: 80% alla 10 töötaja. Need suudavad teha vaid vähetasuvat allhanget.
Ehitusettevõtteid näiteks 2238 - keskmine töötajate arv - 3. Objekti leidmisel värvatakse kiiresti juhuslikke inimesi - kannatab kvaliteet...
Valitsejad aga jagavad jätkuvalt nõuandeid - looge ise omale töökoht, arendage ettevõtlust....
Tegelikult saaks ju 40tuh töötu arvel luua veel isegi 13 tuhat ettevõtet a` 3 töötajat.

[Ott Sama]

Leht ei avane.

[HUGOTH]

Avaneb küll....

[Ott Sama]

Midagi, mis seletab paremini majanduse "tsüklilisust".
http://www.vabamotleja.info/index.php/mo...on-tulemas

[Ott Sama]

ESM-teema on kummaliselt päevakorda tõusnud! Riigikohus.. ja nüüd nööpis S.Kallas ka oma rinnaesise lahti!
"Euroliit niikuinii seda kasutama ei hakka ja heatahtliku koostööpartneritena, me peame selle (ESM) ratifitseerima!
See lisab meile, terve Peipsi järve mahus, usaldust ning tõsiseltvõetavust".
Kus ma seda varem lugenud või kuulnud olen? Oli see Vanast Testamendist.. kus Jumal avaldas soovi, et keegi
Aabram, talle oma poja ohvriks toob?
Ei vaidle, Jumalat võib uskuda ning mõista, aga et.. EL-mullitootja seda meil teha käsib/palub, see teeb kergelt
umbusklikuks. Sest mine tea, mis selle kattetu rahamassi katteks saab?
Raha on eelkõige ikka selleks välja mõeldud, kasutusele võetud, et vältida n a t u u r a s maksmist. Siin aga kipub
kõik vastupidi olema!

[Akronüüm]

Ma kommenteeriks pisut seda eelviimases postituses lingitud artiklit.

Esimesena peab meeles pidama, et kõik üllitised mis on ilmunud Tavidi veebilehel on kantud huvist külvata paanikat ( loe, soovitusest osta kulda).

Teiseks on nende Elliotti lainetega nagu Kondratievi tsüklitegagi, igaüks paigutab neid just vastavalt nii kuidas talle kasulik. Ehk, väga umbmäärane ja laialivalguv teooria.

Tsiteerin autorit. " Väikesed karuturud viivad tagasilöökideni, suured karuturud viivad aga depressioonini."
Mind ajas see lause naerma. See lause on ainult lihtlabane sõnade mäng, ei muud. Eriti nendele kes natukegi varaturgudega kursis on.

Tsiteerin uuesti autorit. "Ennustus on äärmuslik, kuid kui see on õige, võib see juba lähimal aastal täide minna."
Just nimelt, KUI SEE ON ÕIGE. Ja see on miljoni dollari küsimus!

Muuseas, kogu artikkel ongi pikitud üksikute mõistlike lausetega ja suure hulga kõhutundega.

Tsiteerin uuesti autorit. "Hoidke oma raha sellisel kujul, mille väärtus ei kahane ( nt väärismetallid)."
Autor jätab aga targu mainimata, et lisaks väärismetallide tõusutsüklitele, on nende samade elementidel esinenud ka sama hävitavaid langustsükleid. Ehk lühidalt, tegemist on vaat, et veel spekulatiivsemate elementidega kui aktsiaturg tervikuna.

Kokkuvõtteks.
Väga nõrk artikkel. Selliseid üllitisi on internet täis. Aga paraku asjalik info nendes praktiliselt puudub

[euroruubel]

Akronüüm, sellist infot, mis ütleks "kuidas õieti teha" - netist juba ei leia. Turge manipuleerib lihtsalt üks klikk ja meie asi on näha tagajärgi.

[Leena]

Akronüüm, sellist infot, mis ütleks "kuidas õieti teha" - netist juba ei leia. Turge manipuleerib lihtsalt üks klikk ja meie asi on näha tagajärgi.

Klikk võib küll püüda turge manipuleerida ja vahel ka üsna edukalt kuid igasuguste tagajärgede tõlgendamist võib teha väga mitut moodi. Eriti torkab silma - endale sobival moel.
Aga jah, igasugused analüütikud on tõesti kui kahtlase väärtusega ilmaennustajad ja nende juttu tuleb suhtuda väga skeptiliselt.

[excubitoris]

Akronüüm - sa ajad segi PÜSIVÄÄRTUSE ja TURUVÄÄRTUSE.

[Akronüüm]

Millise hinnaga sa kulda ostad?
Minu arvates ikka turuhinnaga!
Olgu poest, Tavidist või naabrimehe käest (kui ta just raha peale vihane ei ole).

Just püsiväärtusest (minu mõistes reaaltootlusest) ma räägingi.
Loodan, et sa ikka sellest aru saad, et kuld pikaajaliselt ( näit 100- aasta jooksul)ongi viimast mitte teinud ( inflatsiooniga kohandatult).
Aktsiaturg (Dow Jonesi näitel) on igasugustest väärismetallidest kaugelt kõrgemat reaaltootlust näidanud (jällegi inflatsiooniga kohandatult). Ja seda hoolimata kriisidest ja depressioonidest.

Kui kedagi huvitab, siis kes otsida viitsib netist, selle jaoks on kõik see olemas.

[Akronüüm]

Ok. Proovin teistmoodi.
Mis asi on sinu arvates püsiväärtus?
Minu arvates ongi püsiväärtus mingi varaklassi võime vastu seista ostujõu langusele ( inflatsioonile).
Õigem oleks öelda, et püsiväärtus ongi mingi asja turuväärtus kohandatud inflatsiooniga. Ehk reaaltootlus.
See saab olla kas negatiivne, võrdne või positiivne.
Ehk ka kuld ( ja teised varaklassid) on kahjuks sellise nähtuse nagu spekulatiivne turg ja inflatsioon küüsis. Midagi pole teha.

Ehk kui arvad, et kuld on hea kaitse, pead seda kellegi käest ostma.
Ja kui kunagi on nälg silme ees ja tahad müüa, pead kellelegi müüma.
Osaledki turul. Ja kulla ost ja müük käib just turuhindadega. Mina ei tea küll ühtegi inimest kes oluliselt all turuhinna tahaks müüa ja üle turuhinna ka maksta.
Jälle, elame turumajanduses kus hinda määravad turuosalised.

[Leena]

Minu rumal pea ütleb, et ainuke mis materjaalset püsiväärtust omab on maa.

[Akronüüm]

Leena.

Ütlen sulle vaid nii palju, et üldjuhul on maa ( ka põllumaa) ja kinnisvara täpselt sama moodi spekulatiivne. Kõik ju teavad mis asi on kinnisvaraturg.

Sinu maale tekib kohe materiaalne väärtus siis kui sõlmitakse tehing. Näites sinu ja sinu naabrimehe vahel.
Nüüd kas see on spekulatiivne hind. Muidugi on. Seal kus on mitu osapoolt, on erinevad seisukohad hinnast. Ja hinnad ei ole kellegi poolt tuhandeks aastaks kivisse raiutud.
Kui lähed Nõmme turule kartulit ostma, tekib ka seal hind.

Börsid ( kõikvõimalikele kaupadele) tekkisid, nagu Nõmme turgki, selleks, et lihtsustada tuhandete asjaosaliste võimet tehinguid teha.

Ja kui jälle rääkida eespool mainitud artiklist, siis on väga ohtlik jätta kallutatult mulje, et millegi hind ei saa langeda. Saab küll ja kuidas veel.

Aga ok. See foorum ei ole sellest. Lõpetan oma läbu ära.

[Nordicligths]

Kasutaja Akronüümil on siiski põhimõtteliselt õigus,et nõudlus ja pakkumine määravad hinna, nii nagu seda majandusteadlane Adam Smith 18.sajandil kirjeldas. Küll aga pole see normaalne olukord,kus hindasid hoitakse kunstilikult kõrged või madalad. Eesti puhul arvan ma seda,maksupoliitika pole see,millena teda kirjaldatakse ja selletõttu kannatavad kõik. Olulised otsused on jäetud tegemata ja palju asju lihtsalt valesti ajastatud.
Praegu tundub mulle,et inflatsioon aina kiireneb ja mitte keegi ei saa selle ohjeldamiseks miskit teha.
Pole küll majandusteadlane elukutselt aga kõrvalt vaatajana on olukord jaburamast jabur.

Leenaga nõustun,et maa on siiski üks reaalseid väärtusi mida saad omada.Isegi kui sa oma elujala jooksul ei müü/vaheta seda. Maa lapil saad endale põllumajandus saadusi kasvatada,kuid kulda näljaga süüa ei kõlba, paraku. Ning kulla osas on oht ,et sellest ilmajäämine on kriisi olukorras väga suure tõenäosusega,kui sul pole relvi millega end kaitsta.

[Ott Sama]

Oh õnnetust! - mis on meil püsiväärtus? Raha loomulikult! Mis muu veel olla saab? Kurb on asja juures vaid see, et see on meilt juba ammu pihta pandud. Meil polegi kogemust sellise rahaga.
Läbi intressi on raha muudetud kaubaks. Sellega saab kaubelda. Kui nüüd ka kohale ei jõua, siis proovige endale ette kujutada, et teie usaldus muudetakse kaubaks ja viiakse turule. Võõrad tegijad hakkavad teie usaldusele hinda määrama. Hiljem ringiga, jõuab usaldus teie kätte tagasi, tasub siis imestada, kui sellest vaid riismed on alles jäänud?
Intressi-põhine raha odavadab kõiki neid väärtusi, mis selle sama rahaga on seotud. Kaasaarvatult maa, kuld ning ka inimelu.
Kuld? Oleks äärepealt unustanud! Kulla "hind" on pidevalt tõusnud - rohkem ja enam tuleb selle eest paberraha letile panna.
Pipil oli terve kohvritäis kulda.. ja see võimaldaski tal Segasumma suvilas, hoolimata kõigest hästi ja muretult elada. Tasuks õppida tirtsult!

Veneeetsia Vabariigis, püsis tervelt 600 aastat raha ühe ja sama väärtusega! Ei närinud seda miski. Lõpu tegi sellele Napoleoni Prantsuse okupatsioon.

[Leena]

Kuld? Oleks äärepealt unustanud! Kulla "hind" on pidevalt tõusnud - rohkem ja enam tuleb selle eest paberraha letile panna.

Mhhh.....üks pisike väga väikest aega hõlmav pilt kus graafiliselt kirjas hind untsides ja amide ühikutes.



Seega ka on kuld tavaline mullikaup. Kuigi kui ise kaevandust omada (eeldab omada maad) või osta otse kaevandusest toorainena siis ilmselt tasub ära
Hetkel ma kulda ei investeeriks.

Raha? Oleks peaaegu unustanud. Raha on vist üks kokkutõmbuvaimaid asju sukasääres...vähemalt nii olen ma sellest aru saanud.

[Ott Sama]

Muidugi on "mullikaup" sest seda müüakse-ostetakse "mullirahaga"!
Kummaline ja märkimisväärne, et nii mõnedki riigid on asetanud "mullikauba" omamispiirangud-keelud?
Viimati NSVL`is ja USA`s.. vist kahekümnendatel.
Raha, raha.. on pealt natuke lagedaks tehtud. Käib ringlemas nagu vallasant ja kogub endale väärtusi
peale.. ning toimetab siis need oma peremeeste kätte. Nõuka-aal, kogus ruublik meilt sõjatööstusele
soomust! Kõik imestasid, mille nende autodel kepsud ja võllid nii ruttu kulusid! Rubla kooris, rubla oli
kaetud "tankisoomusega"!

[Nordicligths]

Mina lähtun viimased 2.a põhimõttest: Kui see on kirjutatud paberile on see,väärt vaid paberit,millele see on kirjutatud.

[Akronüüm]

Väga hea Leena!
Eriti hea oleks kui keegi postitaks veelgi pikema graafiku, kus oleks näha inflatsiooniga kohandatud erinevate varaklasside hinnad. Minu poolest mingu tagasi või aastasse 1800 ( USA puhul).
Uskuge mind, mida pikemaks venib periood, seda suurema eelise saavad USA aktsiaturud just kulla ees.

Muide kulla ja aktsia vahel on üks väga oluline vahe. Kui kuld ei tooda iseennast juurde, siis aktsia on tõend ettevõtte omamisest. See tähendab, et kui ettevõte on kasumlik, toodab ta rahavoogu. See mis toodab rahavoogu, selle väärtuse tõus on üldjuhul õigustatud. Kuna need rahad säiluvad ettevõttes ning investeeritakse uuesti ,uute kasumite teenimiseks.Turg iga päev murrabki selle üle pead missugused tulevased kasumid on.Kuna kristallkuuli ( millest tulevikku näeks) ei ole kellegil, ongi ettevõtete aktsiad lühiajaliste spekulatsioonide meelevallas.
Aga kullal rahavoogu ei ole.Tükk kulda on sada aastat hiljem ikka sama suur tükk. Isegi tööstuses kasutatakse teda suhteliselt vähe. Enamasti väärtustataksegi teda iluasjadena.
Ehk kulla väärtus on puhtakujuline investorite spekulatsioon tulevasest majanduskeskkonnast ja keskpankade tegevusest ( deflatsioon, inflatsioon, keskpankade rahapakkumine jne.)
Aga see on juba hoopis teine teema.

[Leena]

Tükk kulda on sada aastat hiljem ikka sama suur tükk. Isegi tööstuses kasutatakse teda suhteliselt vähe. Enamasti väärtustataksegi teda iluasjadena.
Ehk kulla väärtus on puhtakujuline investorite spekulatsioon tulevasest majanduskeskkonnast ja keskpankade tegevusest ( deflatsioon, inflatsioon, keskpankade rahapakkumine jne.)
Aga see on juba hoopis teine teema.

Kui sul see tükk kulda otsa saab, siis on võimalik seda juurde muretseda, isegi Yukonis võib seda veel leida. Juhul kui sul on seal maad võid sõeluda ja pesta. Maad on võimalik osta-müüa-vahetada kuigi tundub, et suuremad maatükid vahetavad omanikku sõdade käigus. Venemaa müüs küll Alaska 1867 aastal mäletamist mööda 7,2? milli dollari eest ära....aga see selleks.

Mis puudutab maad - maad ei tule kuskilt juurde (Hollandlased on minu teada ainukesed kes seda juurde on mõistnud tekitada teistelt ära võtmata/ostmata) ja tänu sellele on maa kindlasti püsiväärtus. Võimalik, et meil on sellest sõnast erinev arusaam.

PS: Kulda, plaatinat ja hõbedat kasutatakse tööstuses üsna ohtralt.
Suur osa elektroonilisi seadmeid sisaldavad kulda ja hõbedat ning uuema aja temperatuuriandurid plaatinat.
Sisaldus on küll väike aga maailmamastaabis kogused üsna suured.
Digifoto tulekuga on hõbedakasutus pildi/filmitööstuses vähenenud ilmselt tuhandeid kordi.

[excubitoris]

Akronüüm - uuri veel natuke aktsiate asja.
Kunagi ammu jahh tähendas aktsia "tükikese" omamist antud ettevõttest.
Nüüdseks on see vaid müüt. Hetkel on vähemalt 2 klassi aktsiaid A ja B.
Mõned pakuvad ka C seega räägin lahti kõik kolm.
A. Sa tõesti omad "tükikese" juhul kui sul on neid vähemalt 10% A aktsiate üldmahust.
B, C klassi aktsiad on vaid illusioon omamisest ja annavad valdajale teatud summa kas
aastas või väiksema perioodi peale sõltuvalt siis kategooriast.
Lisaks soovitan uurida mis asutus on CEDE Co.
Annan mõned lingid - ehk suudad läbi närida millega tegu on:
Depository Trust & Clearing Corporation - Wikipedia, the free encyclopedia
Ming the Mechanic: The unknown 20 trillion dollar company
Enter Cede & Co II; The Fed Is Now Backstopping $25 Trillion In DTCC Cleared Credit Default Swaps | ZeroHedge
Who is Cede & Company? | Peace . Gold . Liberty | Ron Paul 2012

[Ott Sama]

Viimatse peal! Tõeline nauding on lugeda Akronüümi postitusi! Ilma naljata, puhas inspiratsioon!
Jah - kulla tükk jääb ikka samaks.. ka sada aastat hiljem. Sellepärast ma seda just armastangi,
hindan!
Jaa - kui ettevõte on kasumlik, siis toodab see rahavooge! Absoluutselt nõus, ei saa kuidagi vastu vaielda!
Tulud jälle investeeritakse uuesti ettevõttes ja kasum muudkui jookseb. Turg spekuleerib, pakkumine ja
nõudlus.. jne, jne.
See on mulle tuttav jutt. Kunagi rääkisin seda ise. Tunnistan.
On tõsi, et kuld ennast juurde ei tooda.. vanasti taibati seda suurepäraselt. Kehitati vaid õlgu ning toodeti
juurde neid väärtusi, mis tänapäeval turiste Tallinna toob. Ei jäänudki neil keskajal midagi targemat üle, kui
muudel alustel jõukust toota. Vähemalt see, mis neil üle jäi - seda ei närinud intress.
Ometi - oskus lahkub Õhtumaadelt. Intress üheltpoolt, maksupoliitika teiseltpoolt ei võimalda ettevõtetel siin
kuidagi püsida. Ja needki, mis jäävad.. osutuvad ENRON-tüüpi sulleriteks.
Kummaline, et lääneriigid ei tule kuidagi toime oma "teadmispõhise" moodsa majandusega! Ilmselt kliima ei sobi.

[Akronüüm]

Loomulikult on olemas mitut tüüpi aktsiaid.Nende erinevad tähistused ei muuda asjaolu ,et nende omanikel on õigus kasumiosale.Ühed on nn eelisaktsiad ja teised lihtaktsiad.
Nende õigused on sätestatud pakkumise hetkel.Näiteks eelisaktsiatele võib määrata fikseeritud tulumäära jne.
Lisaks võib veel olla eri juhtudel emiteeritud aktsiad ,aga veel kord, täpsemalt sätestatakse need pakkumise hetkel.Ja need on omanikele teada.
See on praktiliselt igas ettevõttes nii.
Nüüd vahel emiteeritakse kapitali tõstmiseks täiendavalt aktsiaid, mis paraku lahjendavad olemasolevate aktsiaomanike kasumiväärtust. Aga seda kõike eesmärgiga genereerida majandustegevusest lihtsalt suuremat kasumit, kui seda on suureneva aktsiate arvu lahjendav mõju.
Ei mingit vandenõud.Turgudel on see igapäevane nähtus.

Leena.
Just õige. maad ei tule kusagilt juurde. Ja seepärast on mõistlik eeldada, et selle väärtus tõuseb. Nii ongi.
Aga turg ei ole täiuslik hinnastaja. Kui näiteks kuskil linnas rohkete ettevõtete pankrottide tõttu kaotavad inimesed töö. Langeb üldjuhul näiteks ka selle linna kinnisvara väärtus. Sest kohalik ostujõud langeb.
Kui sul on maa mis toodab põllumajandussaadusi , saab seda maad põhimõtteliselt hinnata rahavooliselt. Nagu üürikorteritki.
Kinnisvara väärtust mõjutavad asukoht, iive,välisnõudlus, otstarve jne.Kahjuks see ,et maad juurde ei tule ,ei ole ainuke hinnakujundaja.
Ehk kunagi ei ole mõjureid ainult üks.
Kulda väljakaevatud üldhulgast proportsionaalselt siiski tööstuses ( ei mõelnud ehtetööstust) kasutatakse vähe.Enamus ongi keskpankade hoidlates, ehetena või turuosaliste käes.
Loomulikult on väärismetalle mida kasutataksegi rohkem praktilises tööstuses. Ja mitte ainult plaattina.
Protsente ei oska täpselt õelda. Kui keegi leiab, postitagu.

[Ott Sama]

"Maad ei tule kuskilt juurde, selle väärtus ja hind tõuseb" - peab paika, vaesemad põgenevad linnadesse. Maal elamine
pole enam.. taskukohane. Nii viletsate geenidega, selle sissetuleku juures! - seda saab ainult linnas varjata.

"Aga turg ei ole täiuslik" - just, sest seda on silmnähtavalt liigsete regulatsioonidega solgitud. Seetõttu, pole võimalik
seda enam turuks nimetada.

"Kui maa toodab põllumajandusaadusi" - siis saab seda hinnata ainult maksujõulisena. Ka üürikorter, on tulumaksu all.

"Kinnisvara väärtust mõjutavad.. " - eelkõige kaitsetus.

[Augustus]

A. Sa tõesti omad "tükikese" juhul kui sul on neid vähemalt 10% A aktsiate üldmahust.
B, C klassi aktsiad on vaid illusioon omamisest ja annavad valdajale teatud summa kas
aastas või väiksema perioodi peale sõltuvalt siis kategooriast.

Täiesti õige. Kasumi jaotamine sõltub aktsionäride koosoleku otsusest ehk teisisõnu suuromanikest... ja omanik, see on nagu kapten laevas.
Kui ikka ei taheta dividendi maksta, siis ei maksta ka. Palju õnne, pensionisambakogujad!