Teema on suletud 
 
Teema reiting:
  • 2 Häält - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Eesti majandus ja selle allakäik
Autor Sõnum
VironShaman
Kui võtaks ja müristaks

Postitusi: 3,723
Liitunud: Oct 2007
12-04-2014 11:09
Postitus: #1726
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
http://www.mke.ee/sobytija/redaktor-zhur...anglijskij
Naudi Farady oma kaugemaid eesmärke. Selle peale hakkab ju tõusma mühinal. Missasi, majandus muidugi aga see vist on juba 80ndatel korra tõusnud mühinal.
Leia selle kasutaja kõik postitused
corporis
Bännitud

Postitusi: 431
Liitunud: Mar 2012
17-04-2014 15:57
Postitus: #1727
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
Riigikogu 40 liiget andsid Suurel Neljapäeval üle nn kooselu­seaduse eel­nõu, mis lubab sama­soolistel paaridel oma koos­elu registreerida. Saadik Rait Maruste sõnul tuleb leppida, et küpses ja demokraatlikus ühiskonnas on perekonna­elu mõiste laiem.

Justiitsminister Andres Anvelt avaldas aga heameelt, et Eesti on endise Nõukogude impeeriumi osadest esimesena jõudmas maailma, kus inimesi ei panda eraldi kastidesse selle järgi, kuidas nad oma elu tahavad korraldada.

SELLE PEALE, TAHAKSIN HÜÜDA-Venemaa! Tule ja päästa meid!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
(selle postituse viimane muutmine: 17-04-2014 16:00 corporis.)
Leia selle kasutaja kõik postitused
Krt
Bännitud

Postitusi: 957
Liitunud: Dec 2011
18-04-2014 14:58
Postitus: #1728
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
Irooniline, kuidas vaid eidestunud äpud kardavad pedesid ja ootavad isand Venemaa mehist hellitustwink

Vaid Kõiksuse surematus pimedusesüdames on kõik lubatud.
Leia selle kasutaja kõik postitused
excubitoris
Kes-Kus-Miks-oloog

Postitusi: 11,466
Liitunud: Apr 2007
18-04-2014 18:21
Postitus: #1729
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
(18-04-2014 14:58 )Krt Kirjutas:  Irooniline, kuidas vaid eidestunud äpud kardavad pedesid ja ootavad isand Venemaa mehist hellitustwink

Huvitav, kuidas ajupestud ullikesed ei suuda aru saada, et asi pole kartuses vaid arusaamises kuhu selline teekond viib.

Tegelikult on kõik lihtne aga me pole sellest veel aru saanud ...
*
Sa pead tegema HEAD halvast, sest millestki muust teda teha pole.
Leia selle kasutaja kõik postitused
Krt
Bännitud

Postitusi: 957
Liitunud: Dec 2011
19-04-2014 18:29
Postitus: #1730
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
Ja "huvitav" kuidas ajupestud arusaajad ei suuda näha oma piiratud arusaamist.
(selle postituse viimane muutmine: 19-04-2014 18:31 Krt.)

Vaid Kõiksuse surematus pimedusesüdames on kõik lubatud.
Leia selle kasutaja kõik postitused
Maokas
Tavaliige

Postitusi: 113
Liitunud: Jan 2012
19-04-2014 19:06
Postitus: #1731
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
(18-04-2014 14:58 )Krt Kirjutas:  Irooniline, kuidas vaid eidestunud äpud kardavad pedesid ja ootavad isand Venemaa mehist hellitustwink

Krt, olen küll veidi äpu, aga ma ei karda sind ja ootan su mehist kallistust! Käi saunas ja hakkame eesti rahva iivet ja majandust tõstma!winkwink
Leia selle kasutaja kõik postitused
Krt
Bännitud

Postitusi: 957
Liitunud: Dec 2011
19-04-2014 19:44
Postitus: #1732
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
(19-04-2014 19:06 )Maokas Kirjutas:  Krt, olen küll veidi äpu, aga ma ei karda sind ja ootan su mehist kallistust! Käi saunas ja hakkame eesti rahva iivet ja majandust tõstma!winkwink
Tark ei torma. Laugh

Vaid Kõiksuse surematus pimedusesüdames on kõik lubatud.
Leia selle kasutaja kõik postitused
isemaag
Vana kala

Postitusi: 585
Liitunud: Apr 2013
20-04-2014 01:24
Postitus: #1733
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
Samozapitka. Po prostoomu skazatj. Ilma rõvedusi väljendamata. Ma väga vabandan oma vene keele privõtška pärast, nii palju on vene foorumites loetud ja meelde jäi, no lisame siia akkord + ioon. Ja posle eetogo zakoltsõvaajem!!!

Võtisõnade kaudu on võimalik otsida lisainfot.

Ma tegin nalja omast arust, no ärge pange pahaks või kuhugi.
Leia selle kasutaja kõik postitused
excubitoris
Kes-Kus-Miks-oloog

Postitusi: 11,466
Liitunud: Apr 2007
21-04-2014 05:50
Postitus: #1734
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
Savisaar: munitsipaalpank on suunatud välispankade ülemvõimu murdmisele - DELFI
Huvitav sõnakasutus.

Tegelikult on kõik lihtne aga me pole sellest veel aru saanud ...
*
Sa pead tegema HEAD halvast, sest millestki muust teda teha pole.
Leia selle kasutaja kõik postitused
corporis
Bännitud

Postitusi: 431
Liitunud: Mar 2012
21-04-2014 22:31
Postitus: #1735
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
Vassimisest ja valetamisest seonduvalt kooseluseadusega

Varro Vooglaid - 21.04.2014


Täna avaldas ajaleht Postimees minu artikli pealkirjaga "Vassimisest ja valetamisest seonduvalt kooseluseadusega". Kahjuks avaldati artikkel oluliselt kärbituna, olgugi, et palusin Postimehe toimetuselt selgesõnaliselt teksti ilma minu nõusolekuta mitte muuta.

Kuivõrd Postimees ei austanud ka minu palvet avaldada vähemalt lehe veebiväljaandes minu artikli täistekst, siis avaldan selle portaalis De Civitate, et artikli täisversioonist huvitatud isikutel oleks võimalik sellega tutvuda. Lõigud, mille Postimees omavoliliselt ära kustutas, on tähistatud punasega ja läbikriipsutatult.

Postimehe toimetuse vääritust käitumisest minu artikli menetlsemisel saab lähemalt lugeda minu ajaveebist, kus kirjutasin sellest pealkirja all "Postimehe arvamustoimetuse keeruline suhe ajakirjanduseetikaga".


VASSIMISEST JA VALETAMISEST SEONDUVALT KOOSELUSEADUSEGA

Ühes valitsuse vahetumisega on tõstetud uuesti päevakorda ka kooseluseadusega seonduvad küsimused. Kahjuks iseloomustab aga kogu seda temaatikat rohke vassimine, valetamine ja manipuleerimine, mida on kodanikuna piinlik vaadata ja raske taluda.

Homopartnerlus, mitte sooneutraalne kooseluseadus

Esmalt eksitatakse avalikkust absurdsete manipulatsioonideni langenud massiivse meediakampaania teel jutuga sellest, et kooseluseadust on tarvis mitte ainult homopaaridele, keda on rahvaloenduse tulemuste kohaselt vaid mõnisada, vaid ka kümnete tuhandete mehest ja naisest koosnevate, ent mitte abielus olevate paaride põhiõiguste tagamiseks. Teiste hulgas korrutab seda igal võimalusel homoseksuaalist parlamendiliige Imre Sooäär, kooseluseaduse üks peamistest eestvedajatest.

Kuid erinevalt homoaktivistidest ei kuule me kümneid tuhandeid (ega isegi sadu või kümneid) koos elavaid mehi ja naisi kurtmas, et neil ei ole võimalik omavahelisi õiguslikke suhteid korraldada. Ja selleks on ka ilmne põhjus: nagu kooseluseaduse ettevalmistamisega seotud riigikogu liige, Liisa-Ly Pakostagi kinnitas (EE, 27.03), ei teeni seadus tegelikult kellegi teise kui homoseksuaalide huve, “sest mehest ja naisest koosneva paari jaoks on seaduseelnõus pakutud regulatsioon viidud sisult ja vormilt täiesti identseks protseduuriks abiellumisega ning ka juriidilised tagajärjed on samad.”

Niisiis oleks kooseluseaduse näol mehest ja naisest koosnevate paaride jaoks tegemist selgelt ülearuse regulatsiooniga – sisuliselt ei ole tsiviilabielul ja kooseluseaduse eelnõu järgsel partnerlusel muud erinevust kui nimetus ja see, kas liit sõlmitakse perekonnaseisuametniku või notari poolt. Seega teenib sooneutraalsuse retoorika valelikku eesmärki luua avalikkusele illusioon, nagu püütaks kooseluseadusega lahendada palju ulatuslikumaid probleeme, millest homoküsimus moodustab vaid kõrvalise osa.

“Lahendus” väljamõeldud pseudoprobleemidele

Järgmiseks nähtub kooseluseaduse läbisurumispüüde manipulatiivsus tõsiasjast, et objektiivselt ei ole seda tarvis ka homoseksuaalidele. Justiitsministeeriumi 2009. aasta analüüsist ilmneb samuti, et väidetav “vajadus” kooseluseaduse järele on bluff:

“Kui lähtuda eeldusest, et inimesed kasutavad olemasolevaid võimalusi oma õiguste tagamiseks, siis ei ole otsest tungivat vajadust luua Eesti õiguses mitteabielulise kooselu ulatuslik täiendav regulatsioon ja võimalus partnerlus registreerida. Õigusaktid ja õiguslikud mehhanismid võimaldavad lahendada tüüpilisi vaidlusküsimusi.”

Et homopartnerluse seadustamiseks puudub reaalne juriidiline tarvidus, nähtub ehk kõige selgemini asjaolust, et isegi homoseksuaalid ei pea vajalikuks seda kasutada. Justiitsministeerium on sellegi tõsiasja välja toonud, sedastades, et Rootsis oli 2004. aastaks oma partnerluse registreerinud vaid 0,76% ja Taanis 8 aasta jooksul vaid 1,73% eeldatavast homoseksuaalide hulgast. Kui homopartnerlust oleks hädasti tarvis, siis peaks need numbrid olema ilmselt vähemalt 10 korda suuremad.

Selgelt valelik on ka jutt sellest, et Eestil on homopartnerluse seadustamiseks rahvusvahelistest lepingutest, EL-i õigusest või põhiseadusest tulenev kohustus. Tegelikult ei ole see muud kui poliitiline otsus, milleks ei kohusta meid ükski õiguse allikas. Et õiguskantsler Indrek Teder on väitnud vastupidist, on järjekordne näide teemaga seondavast meelevaldsusest ja ideoloogilisest soovmõtlemisest, sest isegi eelmine õiguskantsler Allar Jõks on kinnitanud:

“Eesti põhiseadusest ega Eesti õiguskorra osaks olevatest rahvusvahelistest ega Euroopa Liidu õigusnormidest [ei tulene] homoseksuaalsete paaride õigust nõuda samasoolise partnerlussuhte reguleerimist. Samasooliste partnerlussuhte võimaldamine on vähemalt seni riikide poliitilise otsustuse küsimus, millesse õiguskantsler põhiseadusliku institutsioonina sekkuda ei saa.”

Teder eeldab, et homosuhted kujutavad endast perekonda, kuid seda ei või lihtsalt meelevaldselt eeldada – seda enam, et põhiseaduse §-i 27 mõtte kohaselt on perekond riigi kaitse all kui mehe ja naise vaheline liit.

Tegelik eesmärk – rahva kõlbeliste alusveendumuste manipuleerimine

Kuid milleks siis kooseluseadust üldse tarvis on? Siin jõuame järgmise suure valeni. Nimelt on ka justiitsministeerium tunnistanud, et mitmetes lääneriikides on homopartnerluse seadustamine lähtunud mitte vajadusest lahendada õiguslikke probleeme – millest räägitakse pelgalt suitsukatteks –, vaid pigem eesmärgist manipuleerida ühiskonna kõlbeliste hoiakutega:

“Esimese riigina võeti kooseluseadus 1989. aastal vastu Taanis, kus see seadus teenis peamiselt poliitilist eesmärki: ainus viis pakkuda samasoolistele isikutele täielikku sotsiaalset tunnustust, oli pakkuda neile peaaegu samasugust õiguslikku raamistikku, nagu see oli ette nähtud erinevast soost isikutele. Seega kasutati seadusandlust instrumendina ühiskonna hoiakute muutmiseks.”

Ent riigikogul, valitsusel, õiguskantsleril, kohtutel ega ühelgi teisel institutsioonil ei ole vähimatki õigust rahva kõlbeliste alusveendumustega ideoloogiliselt manipuleerida. Inimestel, kes sellest aru ei saa või kes ei taha sellega leppida, ei tohiks üldse võimupositsioonidele asja olla.

Kuidas suruda läbi seadus, mida rahvas heaks ei kiida?

Ehk kõige piinlikum on kogu loo juures asjaolu, et kooseluseaduse eelnõu eestvedajad püüavad suruda seadust läbi täies teadmises, et see samm riivab tugevasti enamiku eesti inimeste kõlbelisi alusveendumusi, sh veendumust, et homoseksuaalsed suhted on ebamoraalsed ja et neil ei ole perekonnaga midagi pistmist.

Juba eelmise aasta maikuus, vahetult pärast seda, kui olime andnud riigikogule üle enam kui 38 000 inimese allkirjad protestimaks homosuhete õigusliku tunnustamise vastu perekonnana, toimus homoaktivistide eestvedamisel Rahvusraamatukogus paneeldiskussioon, millest võtsid osa ka riigikogu liikmed Andres Anvelt, Jaak Allik, Imre Sooäär ja Olga Sõtnik, kes kuuluvad kõik praegu ettevalmistatava kooseluseaduse eestvedajate ringi.

Arutelu põhiküsimuseks kujunes hämmastaval kombel see, kuidas suruda kooseluseadus läbi hoolimata tõsiasjast, et see on nii paljudele inimestele vastuvõetamatu. Kiiresti jõuti üksmeelele, et ükski partei ei julge võtta kooseluseaduse läbisurumist enda kanda, sest see tooks kaasa kümnete tuhandete valijate pahameele ja seeläbi ka erakonna toetuse languse. Sellest sündis omakorda plaan hajutada vastutust ja esitada kooseluseaduse eelnõu vähemalt näiliselt kõigi erakondade ühise initsiatiivina.

Siit jõuame järgmise vassimiseni. Ilmse valelikkusega selgitataksegi nüüd avalikkusele, et ükski erakond ei tohiks teha kooseluseadusest oma soolot – justkui keegi sooviks seda teha – ja et eelnõu lähtub kõigist erakondadest ühiselt. Samas on juba teada, et tegelikult ei toeta kooseluseaduse eelnõud ei IRLi ega ka Keskerakonna fraktsioon ning et seda surutakse läbi valitsuskoalitsiooni parteide ehk sotside ja reformierakondlaste eestvedamisel.

Aus lahendus: rahvahääletus

Ülevaadet kooseluseadusega seonduvatest manipulatsioonidest saaks pikalt jätkata. Kuid mõelgem pigem, kuidas võiks näha välja kooseluseadusega seonduvate küsimuste lahendamine väärikal moel. Pakun selleks kaks elementaarset käiku.

Esiteks tuleks lõpetada hämamine kooseluseaduse sooneutraalsuse teemal ja öelda keerutamata välja, et sisuliselt on tegu homosuhete õigusliku tunnustamisega perekonnana ja nende upitamisega abieluga võrdväärsele kohale. Seejuures tuleb ausalt tunnistada, et jutt käib muutuste tegemisest ühiskonna alustes, sest põhiseaduse kohaselt kujutab perekond endast rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alust.

Teiseks tuleks lõpetada manipulatiivsed püüdlused suruda kooseluseadus läbi vastu rahva tahtmist. Et tegu on niivõrd olulise küsimusega, oleks igati kohane panna see rahvahääletusele ning lähtuda küsimuse lahendamisel rahva kui kõrgeima riigivõimu kandja otsusest. Selleks avaneb suurepärane võimalus juba 25. mail, kui inimesed on nii või teisiti valimiskastide juurde kutsutud. Nii peaks normaalses ühiskonnas demokraatlik protsess toimima.

Muidugi võib arvata, et küsimust rahvahääletusele ei panda, sest suur osa poliitilisest ladvikust ei ole tegelikult huvitatud rahva osalemisest oluliste küsimuste otsustamisel – eriti, kui on karta, et rahvas otsustaks “valesti”.

Pigem on kooseluseadusega seonduv kinnituseks, et meie võimuringkondades on üksjagu inimesi, kes põlgavad rahva kõlbelisi hoiakuid ja kelle nägemus demokraatiast on tegelikult demokraatia idee farss. Ärgem unustagem, et tegelikult ei ole ükski erakond kooseluseaduse kehtestamiseks isegi mitte rahvalt mandaati küsinud...

Poliitikud peavad kandma vastutust

Üks on aga kindel: parteid ja poliitikud, kes vilistavad rahva tõekspidamiste ja selgelt väljendatud seisukohtade peale, peavad kandma selle eest ka vastutust.

Kui homopartnerlus rahva vastuseisust hoolimata läbi surutakse, teeb SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks eesoleval aastal kõik endast oleneva, et meenutada enne riigikogu valimisi järjepidevalt kümnetele tuhandetele inimestele üle Eesti, kes parlamendiliikmetest nimeliselt selle poolt hääletas ja keda ei tohiks seega enam ühelegi poliitilisele ametipostile valida.

Kokkuvõttes on kahetsusväärne ka see, et niisugune manipulatiivne seadusandlik tegevus, mida kooseluseadusega seonduvalt näeme, õõnestab veelgi rahva niigi napiks kulunud usaldust riigivõimu vastu ja lõhestab ühiskonda. Kui ühe seadusega lubatakse endale sedavõrd palju vassimist, valetamist ja manipuleerimist, siis miks peaks eeldama, et muude seadustega on asi teisiti?

Et miks see tekst siis rubriiki? Kuid mitte ainult majandus, vaid ka moraal, kultuur, sotsiaalsed suhted käivad alla. Ja totaalselt.
(selle postituse viimane muutmine: 21-04-2014 22:54 corporis.)
Leia selle kasutaja kõik postitused
Eithea
Veteran

Postitusi: 2,769
Liitunud: Aug 2010
24-04-2014 07:59
Postitus: #1736
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
Muidugi käib majandus alla, kui selliselt maksumaaksja raha laristatakse.
Homme Postimehes: riik kirjutab korstnasse vähemalt 700 000 eurot

Tsitaat:Riik raiskas vähemalt 700 000 eurot arktilise jäälõhkuja projekteerimisele, mida kunagi ei ehitata.


700 000 eurost 150 000 eurot moodustab seejuures lepingu enneaegse lõpetamisega kaasnev trahv, ülejäänud 550 000 eurot maksti Soome firmale juba tehtud projekteerimistöö eest.

Sellele lisaks on riik kandnud Aker Arctic Technologyle ettemaksuna veel 947 000 eurot, mille firma on lubanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Eero Pärgmäe väitel suusõnalise kokkuleppe kohaselt tagasi maksta. Jääb selgusetuks, miks üldse tegi veeteede amet firmale sedavõrd suure ettemaksu. Niisiis on Eesti riik päris kindlasti ära raisanud vanas rahas ligi 11 miljonit krooni, aga kui soomlased ei taha ettemaksu tagastada, kujuneb kogukahjuks 25,7 miljonit krooni.

Keegi põletas maksumaksja raha ja Postimees küsib, kes see oli? Riigihanke teade registreeriti riigihangete registris 2007. aasta 5. aprillil, mis oli juhtumisi Edgar Savisaare viimane tööpäev majandus- ja kommunikatsiooniministrina. Temalt võttiski teatepulga üle Juhan Parts ja sama aasta lõpuks sõlmiti projekteerijaga leping. Aker Arctic Technology pidi 377 000 euro eest tegema laeva põhiprojekti, valmistama ette dokumentatsiooni laevaehitaja leidmiseks ja tegema ka ehitusjärelevalvet. Niisiis valmistati riigihanget ette Savisaare ajal, ent kõik olulised protseduurid – riigile kahjulik leping ja laevaehituse plaani soikujätmine - toimusid Juhan Partsi haldusalas.

Tegelikult olid aga riigihankega lood mädad juba algusest peale. Tallinna Sadama nõukogu tellis mullu hanke läbiviimise protseduuridele õigusliku arvamuse advokaadibüroolt Pohla&Hallmägi ja hinnang on pehmelt öeldes hävitav. See viitas palju muu hulgas ka karistusseadustiku usalduse kuritarvitamise paragrahvile.

Hanget valmistas ette Veeteede Amet. Kogu lugu lõhnas algusest peale suunatud hanke järele. Igal juhul tahtis riik röögatu suurt jäälõhkujat, veel suuremat, kui hiljem Soomest ostetud Botnica. Selle jäälõhkujaga pidi saama tegutseda ka nafrapuurimisplatvormide abilaevana, mis teeb ehituse veel oluliselt kallimaks. Komisjoni liikmed püstitasid küsimuse, kas selline kulukas omadus on ikka jäälõhkujale tarvilik.

Laevalt nõuti muide sellist jääklassi, mis võimaldaks alaliselt tegutseda ka Arktikas ja/või Antarktikas. Tallinna Sadama nõukogu esimehe Neinar Seli hinnangul pidi olema peast põrunud see inimene, kes pani kokku jäälõhkujale esitatud projekteerimistingimused. «Sellist laeva on vaja Antarktikas – paksust jääst pidi ta läbi minema kiirusega maeiteamitu sõlme, igatahes uskumatult kiiresti,» lausus ta. «Lähtetingimused olid sellised, et tegu saab olla aatomijäälõhkujaga –sellised nagu nõukogude ajal Antarktikas liikusid.»

Pakkumisi laekus lõpuks kaks ja neist firma ILS OY pakkumine lükati kohe tagasi otsitud põhjendusega, et firmal pole välja pakkuda sobivat asimuutkäituri versiooni – need on sellised seadeldised, mis parandavad laeva manööverdamisvõimet ja hoiavad seda paremini ühe koha peal paigal. Asimuutkäitureid kasutataksegi eelkõige puurtorne teenindavatel laevadel.

ILSil ei lastud ka oma pakkumist täiendada. Niisiis vupsaski hange firma Aker Arctic Technology sülle.

Zhao Cong - 牧 Shapherd
Byron Metcalf - Heart Warriors
Leia selle kasutaja kõik postitused
kalldunn
Vana kala

Postitusi: 688
Liitunud: Mar 2011
26-04-2014 10:11
Postitus: #1737
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
Ma tean et väga vähesed vaatavad seda kanalit. Seekord visake oma eelarvamused nurka ja vaadake need lingid lõpuni. Kui need lingid on tõsi? Siis on Eesti rahval kõvasti tagumik lohku tõmmatud.

http://www.youtube.com/watch?v=SRWLi1F-ssM

http://www.tallinnatv.eu/?id=13552

Järeldused tehke ise.

Kaks korda – on juba aegade algusest – nagu rist, igavesti, igalühel kaasas!
Leia selle kasutaja kõik postitused
isemaag
Vana kala

Postitusi: 585
Liitunud: Apr 2013
26-04-2014 14:36
Postitus: #1738
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
Väga lugupeetavad ja lugupeetud, mitte mingi majandus ei tee allakäiku, hoopis orjapidajate tulud teevad vähikäiku, sest rahva enda poolt valitud orjapidajad on degenereerumise staadiumis ja ei oska enam vähil käia. Esi - isade poolt õpetatud oskused on maha müüdud välismaise puskari eest, varem kuulati metsakohinat, mekiti emotsiooniks ja süsteem toimis, enam ei osata võrkusid sisse lasta õiges kohas õigel ajal, päise päeva ajal ei kõlba kuhugi, vähile minnakse ikka õhtul. Kristlik võrgutamise ja hingede püüdmise kunst on täiesti iganenud nähtus, pole enam nii et viskad nooda sisse ja muudkui tõmbad. Kalale ja vähile minnakse ikka siis kui on õige aeg. Kunagi taheti müüa eesti raudteed ja elektrijaamad mingile sitsiillasele, praegu need müügiagendid ikka veel on pukis. irvv. Pole midagi uut siin Päikese all. Aga Elu läheb ikka edasi.
Leia selle kasutaja kõik postitused
Eithea
Veteran

Postitusi: 2,769
Liitunud: Aug 2010
07-05-2014 06:21
Postitus: #1739
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
Servapidi käib ka Eesti kohta.
Rikkuse illusiooni purunemine: USA jõukas keskklass on hääbumas

Tsitaat:Nüüd aga on jõudnud kätte piir: enam ei saa eitada fakti, et elu läheb üha kallimaks, kuid keskklass ei muutu jõukamaks, isegi kui meile kinnitatakse, et keskmine palk pidevalt tõuseb.

Kodanikupalk: möödapääsmatu tulevikulahendus?

Tsitaat:/-/
Kindlasti tekib paljudel küsimus: kust selle jaoks raha võetakse? Juhul kui kehtestatakse kodanikupalk, võib mõnel määral vähendada teisi rahalisi toetusi. Neli aastat tagasi pakkusid rohelised kodanikupalga kulude katteallikaks loodusvarakasutuse tasude tõstmist. Isiklikult pean suurimaks probleemiks massilist kapitali väljavoolu Eestist. Tõsisteks raha “eksportijateks” on kommertspangad, kes viivad igal aastal Eestist maksuvabalt välja sadu miljoneid eurosid. Välispankade ja teiste välismaiste finantsettevõtete riigist välja viidav kasum tuleb maksustada, sest pangad ei loo ühiskonda reaalset lisaväärtust. Eesti Panga statistika kohaselt on pangad alates kehtiva maksusüsteemi juurutamisest 2000. aastast kuni käesoleva aastani teeninud 2,6 miljardit eurot maksustamata tulu, makstes keskmiselt tulumaksu vaid 2,3%. Eestis tegutsevad pangad on kasumlikkuses EL-is suisa esimesel kohal: 2012. aastal moodustas siinsete pankade puhaskasum 14,2% omavarast, skandinaavlased lubasid endi pankadel teenida poole vähem.


Võibolla tuleks kaaluda kõikide välisettevõtete väljaviidava kasumi maksustamist. Eesti sajast suurimast ettevõttest on 46 välismaise päritoluga, ületades kasumlikkuses tunduvalt kodumaiseid ettevõtteid. Praegu kasutavad paljud rahvusvahelised kontsernid Eestis tulumaksu vältimiseks ja maksmise edasilükkamiseks kontsernisiseseid laene. See seadusauk tuleb likvideerida. Liberaalid armastavad öelda, et kapitalil pole kodumaad, kuid unustavad, et kapitalistil siiski on. Tootmise mehhaniseerimine suurendab ettevõtjate kasumit, sest langevad tööjõukulud ja suureneb tootlikkus. Suurenenud kasumi arvelt peaksid suurettevõtjad ja kõrgklass hakkama riiki rohkem panustama.
/-/

Zhao Cong - 牧 Shapherd
Byron Metcalf - Heart Warriors
Leia selle kasutaja kõik postitused
excubitoris
Kes-Kus-Miks-oloog

Postitusi: 11,466
Liitunud: Apr 2007
07-05-2014 11:08
Postitus: #1740
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
Vabandust aga see kodaniku palga lugu meenutab mulle "helget tulevikku" - milles me veel ei ole. Või ka orjade või vangi laagrit (nagu GULAG) kus antakse kausiga lobi ette.
Sina Inimesena (või siis kodanikuna) ei pea mõtlema vaid tegema seda ja seal kus kästakse. Bolševistlik utoopia.

Tegelikult on kõik lihtne aga me pole sellest veel aru saanud ...
*
Sa pead tegema HEAD halvast, sest millestki muust teda teha pole.
Leia selle kasutaja kõik postitused
Eithea
Veteran

Postitusi: 2,769
Liitunud: Aug 2010
07-05-2014 11:30
Postitus: #1741
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
(07-05-2014 11:08 )excubitoris Kirjutas:  Vabandust aga see kodaniku palga lugu meenutab mulle "helget tulevikku" - milles me veel ei ole. Või ka orjade või vangi laagrit (nagu GULAG) kus antakse kausiga lobi ette.
Sina Inimesena (või siis kodanikuna) ei pea mõtlema vaid tegema seda ja seal kus kästakse. Bolševistlik utoopia.
Ja ega see praegune määratud miinimumpalk (355€ ) ka midagi parem ei ole ja sobib küll töötasuks eksootilise rahvusena ERM`i vitriinis seismise eest.

Zhao Cong - 牧 Shapherd
Byron Metcalf - Heart Warriors
Leia selle kasutaja kõik postitused
excubitoris
Kes-Kus-Miks-oloog

Postitusi: 11,466
Liitunud: Apr 2007
07-05-2014 14:14
Postitus: #1742
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
Ega ei ole küll aga see on juba tipa teine jutt Smile

Tegelikult on kõik lihtne aga me pole sellest veel aru saanud ...
*
Sa pead tegema HEAD halvast, sest millestki muust teda teha pole.
Leia selle kasutaja kõik postitused
Faraday
Lihtsalt lõbus

Postitusi: 1,460
Liitunud: Feb 2013
08-05-2014 02:06
Postitus: #1743
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
Nii tipa täpsustuseks. GULAG ei olnud vangilaager vaid meid okupeerinud NSVL i Siseasjade Rahvakomisarjaadi Laagrite Peavalitsus kellele allusid vangilaagrid ühel kuuendikul planeedist. Asukohast sõltumata.
Kuigi imestan, et selliselt eksitakse. Eriti nende poolt kellel oli see kooliprogrammis kohustusliku osana. Või siiski...koolist kaasa antud taotluslik eksitamine. Ei teagi...ei ole nii peentes koolides käinud Bleh
(selle postituse viimane muutmine: 08-05-2014 02:08 Faraday.)

Ära õpeta oma lapsi lihtsalt lugema ... Õpeta neid loetu kohta ka küsimusi esitama. Õpeta neid küsimusi küsima kõige kohta.
----
Ja õpi kõike seda ka ise. Eelkõige mõtlemist.
Faraday
Leia selle kasutaja kõik postitused
excubitoris
Kes-Kus-Miks-oloog

Postitusi: 11,466
Liitunud: Apr 2007
08-05-2014 05:37
Postitus: #1744
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
Kui ühed haritud inimesed kasutavad ja teised haritud kuulevad/näevad sõna GULAG siis teavad nad, et tegemist ei ole ÜHE laagriga vaid laagrite võrguga ja isegi süsteemiga kuhu kuulus ka kontor, ideeline juht, ning praktiline juht.

Tegelikult on kõik lihtne aga me pole sellest veel aru saanud ...
*
Sa pead tegema HEAD halvast, sest millestki muust teda teha pole.
Leia selle kasutaja kõik postitused
nokitseja
kalavana

Postitusi: 913
Liitunud: Sep 2009
19-06-2014 00:30
Postitus: #1745
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
Väike vahelugemine meele jahutuseks majanduskasvust 19. sajandil.
Selgitavas jutus on üks eriti huvitav väide, mida kahjuks pole andmetega kinnitatud.
Lisaks torkab silma, et veidi paremal järjel olevate inimeste rehkendus juba siis kuidagi imelik oli.

"Pappa Jannseni postipaunast".
"Loomingu" raamatukogu 18/19 (598/599) 1969. Kirjastus "Perioodika" Tallinn

1861, nr. 24
Villandist. Endised ja nüüdsed kaubahinnad. Kuida nüüd hinnad keige asja eest, mis innimessel ello üllespiddamisseks tarvis lähhäb, aeg aialt on tõusnud ja kuida se silmad kirjuks aiab, teame iggamees.
Päiliste ja sullaste palgad on kül ka tõusnud, agga mis se paljo aitab? Villandis on üks hea mees mõnned hinnad üllesspannud, kuida nad 30 aasta sees ennast koggoni muutnud. Linna ja laeva kaubaga ei olle ülleültse mitte suurt vahhet tunda, agga sedda pärdikum on luggu selle kaubaga, mis maalt linnade sisse tuakse; seal on saggedaste nüüdne hind endisest kaks kord surem. Meie tahhame Tarto "Inlandist" mõnned asjad sia proviks panna, mis nende hind 1831 olnud, ja mis ta 1861 on:

1 härg, veike
1831 5 rubl. 50 kopp.
1861 12-24 rubl.

1 lehm
5 rubl. 50 kopp.
10-20 rubl.

1 vassikas
68 kopp.
3 rubl.

1 vak nisso
1 rubl. 43 kopp.
3-4 rubl.

1 vak rukkid
85 kopp.
2 rubl 50 kopp. *
(Praego sada rukki müad Villandis koggoni 3 rubl. vakkast)

1 vak odre
57 kopp.
2 rubl.

1 vak kaero
42 kopp.
1 rubl. 50 kopp.

1 vak tango
1 rubl. 14 kopp.
3 rubl.

1 vak ernid
64 kopp.
1 rubl. 50 kopp.

1 vak kartohvlid
20-35 kopp.
70-100 kopp.

1 anni
17 kopp.
40 kopp.

1 kanna
6-7 kopp.
10-15 kopp.

1 nael sealihha
4 kopp.
8 kopp.

100 vähhä
10 kopp.
35 kopp.

1 nael küünlarasva
6 1/2 kopp.
15 kopp.

1 paar kanna munne
1/2 kopp.
2 kopp.

1 leisik heino
4 kopp.
10-15 kopp.

1 künar linnast riet
5-10 kopp.
14-20 kopp.

1 nael vöid
5-10 kopp.
15-20 kopp.



.

Kui toetad erakonda, toetad rahapesu!
Leia selle kasutaja kõik postitused
Trichinella
spiralis

Postitusi: 130
Liitunud: Jul 2014
05-08-2014 10:21
Postitus: #1746
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
Panen siia ühe artikli tervikteksti

Tsitaat:Eesti ühe suurema piimatootja, osaühingu Estonia nõukogu esimees, endine põllumajandusminister Jaanus Marrandi räägib, miks nad ei ole Terele kunagi piima müünud, millistesse riikidesse müüakse Euroopast aina rohkem piimatooteid ja miks Venemaa varsti nälgiks, kui ei saaks piiri tagant toiduaineid importida.

Kui suur on praegu Estonia kari?
Meil on 2200 lüpsilehma ja teist sama palju noorloomi. Lähiaastatetel kavatseme oma karja veel kuni 800 lüpsilehma ja sama paljude noorloomade võrra suurendada.

Kui suur on Estonia päevane piimatoodang?
Toodame päevas umbes 55 ja rohkem tonni piima. Ma ei tea täpselt, kas me oleme Eesti kõige suurem piimatootja, aga kindlasti üks suuremaid. Meil on kolmes eri kohas farmid, OÜ Estonia kontserni kuuluvad ka OÜ Kabala Agro ja OÜ Sõrandu Farm. Estonia ja Kabala farmid ning maad on siin Türi vallas (vestlesime Estonia kontoris Oisu keskuses – K. P.) kõik ühes piirkonnas koos. Sõrandu on Koigi vallas.

Mitu töötajat Estonias on ja milline on ettevõtte keskmine palk?
Meil on umbes 135–140 töötajat. Vaatasin, et mullune palk oli sisuliselt Eesti keskmine, 925 eurot. Olemegi seadnud endale esmärgiks, et töötajate palk peaks olema Eesti keskmine. Käesoleval aastal on see kindlasti suurem.

Kui palju on Estonia kontsernil maad?
Praegu on meil kokku 10 000 hektarit. 6000 hektarit on meie oma, 4000 hektarit on rendimaa. Kasvatame teravilja ja silokultuure, ka rapsi. Maisisilo peale ei ole meie üle läinud, kuigi seda kasvatakse Eestis praegu juba päris palju.

Estonia toodab umbes 55 tonni piima päevas. Kellele te piima müüte?
Meie piim läheb kõik Valiosse juba umbes kümme aastat.

Kas ei ole riskantne toodangut ainult ühele piimatööstusele müüa?
Ei ole, Valioga ei ole meil kunagi mingeid probleeme olnud. Nii kui piima sinna viime, oleme alati saanud raha mõistliku aja jooksul kätte. Meie piim läheb Valio Laeva meiereisse. Seal tehakse temast kohupiimasid, jogurteid, kohupiima-kreeme... Valio päevane tootmiskogus on üldse umbes 250–300 tonni piima päevas.

Aastaid tagasi saime Rapla Lacto pankrotiga väga kõvasti vastu pükse. Saime õppetunni, ei taha enam katsetada.

Varem rääkisime loomulikult ka mitme teise tööstusega, aga näiteks Terele ei ole me kunagi piima müünud.

Miks?
No teistel piimatootjatel on Terelt olnud teinekord raske raha kätte saada. Oliver Kruuda on võtnud tööstuse peale suured laenud ja püüab nendega hakkama saada. Ja ju meile ei ole meeldinud ka see viis, kuidas Kruuda äri ajab. Ta on käinud päris mitu korda rääkimas, et Estonia võiks talle ka piima müüa, aga oleme alati tema pakkumisest loobunud.

Ja nüüd see Krimmi ja Venemaa jutt... (Marrandi viitab 30. juuli Eesti Ekspressi usutlusele, kus tööstur Kruuda arvas, et Krimm kuuluski ajalooliselt Venemaale, tollele ei ole vaja sanktsioone Ukrainaga sõjapidamise pärast kehtestada ja üldsegi oli Krimmi nn referendum täiesti seaduslik – K. P.) Kruuda loogika järgi peaks siis ju Eesti olema põline Vene ala, sest Põhjasõda on kaugemal minevikus kui Krimmi liikumine Vene riigi alla 18. sajandi lõpus. Kui üldse Krimm kellelegi ajalooliselt kuulub, siis krimmitatarlastele, mitte venelastele. Nii lolli juttu ei tasu ikka ajada. Kui midagi öelda ei ole, ole parem vait.

Kruudal oleks ilmselt Vene turu äralangemisega väga palju kaotada.
Eks tal on seal muidugi omad huvid, aga kusagil on piir. Loomulikult oleks hea, kui Eesti ettevõtjad saaksid Vene turule erinevat toodangut müüa. See on lähedane ja üldiselt tuttav turg, aga ka väga ebastabiilne ja sõltub paljuski poliitilistest otsustest.

Venemaa on ju meie tootjatele ja tööstustele juba aastaid takistusi teinud. Need veterinaarkontrollid ja nende leitud puudused on ju poliitilise maiguga asjad. Paljud Eesti ettevõtjad on ka oma müügikanalid seetõttu ümber orienteerinud ja end Vene turust distsantseerinud. Selle peale ei saa ju eladeski kindel olla.

Läheme piima juurde tagasi. Kui palju Eestis päevas piima toodetakse?
Kuskil 1400–1500 tonni.

Ja kuuldavasti sõidab osa sellest kohe toorpiimana Eestist minema?
Jah, oma viis-kuus aastat on Eesti piimatootjad müünud 600–700 tonni piima iga päev Leetu. Leedus on suured piima- ja juustutööstused. Leedus toodetud juustu leiab isegi Ameerika pitsade pealt.

Kui Eesti suuremad piimatööstused võtavad päevas vastu umbes 300 tonni piima, siis Leedus on tööstusi, kuhu läheb ühes päevas 1500 tonni ehk terve Eesti päevane piimatoodang. Eks see ole muidugi valikute küsimus.

Eksport on kahtlemata hea ja vajalik, sest Eesti tööstused ei suudaks seda 700 tonni piima normaalse hinna eest kokku osta ega ära töödelda, aga teisalt võiks piima eksportida juba n-ö valmistoodanguna kas piimapulbri, juustu või võina. Sel juhul jääks Eestisse ka piimast valmistoodangu tegemise väärtus ja raha.

Praegune toorpiima väljavedamine on piimatootja jaoks mugav, Leedust tulevad päevas paarkümmend autot ja veavad tootja jahutid tühjaks, aga teisalt oleks palju mõistlikum ja rentaablim, kui Eesti tööstused suudaksid selle piima ise toodanguks teha ja seejärel eksportida.

Kuidas on leedulaste Eesti invasioon mõjunud siinsele piima hinnale?
Peab ütlema, et hästi. Nad on teinud turule normaalse, kõrge hinnaga pakkumisi, sest neil on seda piima hädasti vaja. Seetõttu on kerkinud ka kohalike piimatööstuste kokkuostuhinnad, kuna ka siinsed ettevõtted vajavad toorainet. See tähendab, et näiteks viimase aasta jooksul on piimatootjad saanud peaaegu Euroopa Liidu keskmist hinda. Isegi kuni 400 eurot tonnist. Praegu on hind umbes 330 eurot. Kui hind langeks alla 300 euro tonnist, hakkaksime jälle lähenema piimatootmise omahinnale.

Miks ei suuda Leedu ise oma piimavajadust katta?
Eks nad ikka suudaksid, aga nende tööstused on suutelised rohkemaks ja see on teenimisvõimalus. Leedu töösturid on rääkinud ka sellest, et kui nad korjavad piima kokku oma riigi äärmiselt killustunud kahe-kolme lehma pidajatelt, oleks piimaautode läbisõidetud kilometraaž sama mis iga päev Eesti vahet käies. Pealegi on Eestis piima kvaliteet väga hea. Meie piim ei puutu teekonnal lehmast kuni piimaautoni kordagi kokku välisõhuga. Keegi ei loksuta seda enne külmutusautosse jõudmist kusagil soojas piimapuki peal. Selge, et Leedu kõvad eksporttööstused hindavad korraliku kvaliteediga toorainet.

Investeerimispankur Joakim Heleniuse Trigon Agri avas hiljuti samuti Järvamaal, Väätsa kandis uue suure lauda, mille ta kavatseb lähiaastatel Euroopa suurimaks kasvatada. Kas see mõjub kuidagi ka siinsele piimahinnale?
Ühe farmi lisandumine ei muuda küll kuidagi piima hinda. Ka meie laiendame lähiaastatel oma tootmist 800 lüpsilehma võrra.

Selge on see, et piima nõudlus maailmaturul aina suureneb. Hiinas käib juba praegu riiklik programm, et igale koolilapsele üks klaas piima päevas. Ka Indias on hakatud tasapisi rohkem piima jooma. Aafrika pealekauba, kuhu oleks võimalik rahulikult toota piimasegude valmistamiseks sobivaid pulbreid.

Valio on ju Euroopa mastaapides suhteliselt väike ettevõte. Suured piimatööstused asuvad pigem Põhjamaadest lääne pool. Ja nende nõudlus piima järele ainult kasvab. Ses mõttes ei ole muret.

Aasta-aastalt suureneva Eesti piimatoodangu mahamüümine ei peaks suureneva maailmaturu nõudluse juures väga suur kunsttükk olema.Pealegi ei ole Venemaa juba aastaid suutnud ise end ära toita. Seetõttu peavad nad niikuinii toiduaineid importima.

Miks ei suuda nii suurte maavaldustega riik endale ise piima toota?
Seal on teised tööharjumused. Kuigi ka seal on korralikke farme, ei ole riigis tervikuna kunagi olnud korralikke piimatootmise oskusi. Venelased on rahutud hinged, mängivad hästi hokit, aga karjakasvatus ja piimatootmine nõuab kannatlikkust.

Osa energiat läheb ilmselt ka joomisele.
Kahtlemata on probleem ka tööjõu kvaliteedis. Lehm päris iseenesest ja jumala armust piima ei anna. Peab päris palju vaeva nägema.

Mis te arvate, kas Vene-Ukraina kriisi tõttu kehtestatavad sanktsioonid võivad mõjutada ka Eesti piimatootjaid?
Eks nad ikka kuidagi mõjutavad, aga arvatavasti mitte eriti palju. Nagu ennist ütlesin, ei suuda Venemaa end ise toiduga varustada. Neil on paratamatult vaja seda sisse osta. Ja mitte ainult piimatooteid.

Eestit ähvardab kuuldavasti nn piimatrahv. Toodame liiga palju piima, oleme kvooti ületamas ja seetõttu saame Euroopa Liidult karistada.
Jah, viimane kvoodiaasta lõpeb järgmise aasta 1. aprillil. Eesti riigi kvoot on aastas umbes 670 000 tonni piima. Nüüdseks on Eesti piimatootjad ära kulutanud ka kogu reservi, mis tähendab ilmselt seda, et järgmisel aastal maksame trahvi. Estonia peab maksma ilmselt umbes paarkümmend tuhat eurot.

Järgmise aastaga kaob piimakvoodisüsteem üldse ära. See on juba aastaid tagasi kokku lepitud. Alguses toob see ilmselt kaasa piimahinna languse, aga tõenäoliselt mitte kauaks. Nõudlus on maailmaturul ikkagi suurem kui pakkumine, seetõttu hakkab hind tõenäoliselt varsti uuesti tõusma.

Kuna turg vabaneb tootmispiirangutest, siis valmistume selleks niimoodi, et rajame praegu 1200 lüpsilehmale ja 480 noorloomale mõeldud uut lauta. See maksab ligikaudu kuus miljonit eurot, aga seda on laienemiseks ja tootmise suurendamiseks vaja.

Oleme viimase kümne aasta jooksul investeerinud oma tootmisse laias laastus umbes 25 miljonit eurot. Igal aastal keskeltläbi 2,5 miljonit eurot. Tegime siia Nelja Energiaga kahasse biogaasijaama ka, toodame sõnnikust elektrit ja sooja Oisu asulale. Elektri müüme otse võrku, aga soojusega köetakse talvel siinseid suuremaid tarbijaid.

Sõnnikusoojus peaks vist küllaltki odav olema.
Ongi odav, aga me ei saa seda otse tarbijatele müüa, vaid vahendaja Avotermile, kes aastaid tagasi omandas selle piirkonna soojatorustiku. Kui meie müüme neile sooja umbes 33–35 eurot megavatt-tund, siis nemad müüvad seda tarbijatele edasi üle 90 euro megavatt-tunni eest. See on koht, kus kohalik omavalitsus peaks sekkuma, aga ei ole millegipärast senini mitte midagi ette võtnud, kuigi hoobasid oleks.

Kas seda mõtet ei ole Estonias mõeldud, et võiks nii nagu Nopri või Pajumäe talu ise kohupiima, jogurteid või juustu toota?
Ei ole. Kas teate, mitu lehma on näiteks Nopri talul? Umbes 200. Kui selle 200 lehma piimast on võimalik terve Eesti kõik suuremad kaupluseketid toodanguga katta, siis 2200 lehma piima on Eesti turu jaoks ilmselgelt liiga palju. Pole mõtet. Meie jääme piima tootma, las tööstused võtavad endale piimast valmistoodangu tegemise ja seejärel mahamüümise riski.
Leia selle kasutaja kõik postitused
Minaelan
Veteran

Postitusi: 2,448
Liitunud: Jul 2011
10-08-2014 10:14
Postitus: #1747
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
Mõtlemapanev artikkel, eriti praeguse maailmas valitseva olukorra taustal.
Lühidalt - see praegune maapiirkondade tühjendamine ja linnadesse rahva koondamine on konflikti olukordades kahjulik kogu Eesti rahvale, sest linnarahval pole kuhugi minna...ja maarahvas peab ennast näljaste rahvahulkade rüüsteretkede eest kaitsma hakkama, aga kuidas seda teha, kui praegu ollakse nii killustatud:

"Eesti avalikus ruumis kondenseerub arusaamine, et meie tuleviku huvides on aeg midagi konkreetset ette võtta. Sealhulgas tuleb peatada hääbumine maakogukondades, mis on seni toiminud meie rahvusliku identiteedi ja traditsioonide kaitsealadena. Palju on juttu, et riigikehal ja üldisemalt eestlusel pole enam ühendavat ideed, tulevikunägemust, arengusihti. Selle taustal käib riigikeha taganemine maapiirkondadest, otsekui põgenemine raskemalt rindelõigult.
.....
Seda, et tulevik võib tööstustsivilisatsiooni jaoks üsna süngeid toone omandada, on kirjeldanud paljud stsenaariumid. Nüüd on neis prognoositud globaalprobleemid silmnähtavalt kuhjuma asunud. Kõikjal, kus on adopteeritud lääneliku tööstusühiskonna mudel, on selle toimimine tupikusse jõudnud.
.....
Naasmine vana eluviisi juurde
Sõrve-, Valga- ja Põlvamaal toimunud mitmepäevased mõtterünnakud on viinud järeldusteni, millest mõned väljavõtted:

Pikemale tulevikule mõtlevad inimesed saavad jõud ühendada selliste kogukondade loomisel, mis vajadusel suudaks toimida täiesti autonoomselt. Kuni riigikeha tsentraliseerimist jätkab, peavad kogukonnad suutma ka selle laastavat mõju kohapeal neutraliseerida, riigiametite funktsioone järk-järgult endi peale võttes.

Muutunud olud on kogu maailmas tekitanud surve tagasipöördeks suunda, kus inimestele saavad taas asendamatuiks tööstusajastule eelnenud traditsioonilised eluviisid ja kultuuritavad. Need tähtsustavad eelkõige lokaalseid huve, kohalikke kogukondi, oma elukeskkonnas ja põliskultuuris juurduvaid hoiakuid jms
......
Tuleb arvestada, et paljudel inimestel polegi kuskile tagasi pöörduda. Meie “tõmbekeskused” muutuvad taristuhäirete korral kolme-nelja päevaga tõukekeskusteks, olgu olmeõnnetuse, sõjalise rünnaku või majanduskollapsi tõttu. Osa linnamagalate rahvast satub täiesti meeleheitlikku olukorda. KOV-ide evakuatsiooniplaanidest pole kasu seni, kuni iga üksikisik ei tea, mida kriisiolukorras teha ja kuni evakuatsiooni sihtpunktid on samuti igasuguse ettevalmistuseta. Maakogukondadel tuleb teha ennetavalt tööd, et need rahvahulgad ei hakkaks nägema ainsat pääseteed rüüsteretkedes. Samas peab iga kogukond suutma marodööride rünnetega hakkama saada enne jõustruktuuride lõplikku hääbumist."


http://www.saartehaal.ee/2014/08/09/tule...id-tabada/

Oma hinge kuulates ei saa sa teha muud, kui ainult täiuslikke valikuid.


Õpi selgeks reeglid, siis tead, kuidas neid korralikult eirata.
Dalai-laama
Leia selle kasutaja kõik postitused
excubitoris
Kes-Kus-Miks-oloog

Postitusi: 11,466
Liitunud: Apr 2007
10-08-2014 11:16
Postitus: #1748
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
Tsiteeringu viimane lause on natike viltu. Peaks olema midagi sellist, et "kogukond suudaks kaitsta ka PEALE jõustruktuuride hääbumist".

Tegelikult on kõik lihtne aga me pole sellest veel aru saanud ...
*
Sa pead tegema HEAD halvast, sest millestki muust teda teha pole.
Leia selle kasutaja kõik postitused
Augustus
isemõtleja

Postitusi: 200
Liitunud: Apr 2012
14-08-2014 22:49
Postitus: #1749
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
Sattusin ükspäev õigete inimeste sekka (ega ma päris kindel ei ole, kas nad inimesed olid, aga ei pidanud täpsustamist vajalikuks) ja jätkus oidu õigete küsimuste esitamiseks.

Eesti majanduse kohta öeldi ühemõtteliselt, et ise te tahtsite riiklikku iseseisvust iga hinna eest ja täpselt selle te ka saite - riikliku iseseisvuse iga hinna eest. Seda iga hinda on Eesti ühiskond nüüd kakskümmend kolm aastat maksnud, kes kaudselt, kes otse.

Oluline on see praegu sellepärast, et vaadake, et te seal jälle midagi puhtalt emotsionaalsel tasandil tahtma ei hakka. Enne võiks mõelda.

Ameerikat ei ole olemas Smile
Leia selle kasutaja kõik postitused
istrat
Tavaliige

Postitusi: 154
Liitunud: Sep 2011
14-08-2014 23:38
Postitus: #1750
RE: Eesti majandus ja selle allakäik
Olematu ja vale majanduspoliitika on Eesti allakäigu valem. Inimesed kes majandusest mitte midagi ei tea, ei olegi võimelised mingisugust adekvaatset majanduspoliitikat viljelema, peale olematu majanduspoliitika "Milton Friedman-turg las reguleerib end ise".
Leia selle kasutaja kõik postitused
Teema on suletud 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Eesti keel ja rahvas on välja suremas ... villu 66 29,005 25-03-2017 13:28
Viimane postitus: xcad
  NATO ja Eesti vs Venemaa Savipats 259 72,713 01-01-2017 21:59
Viimane postitus: I'll be back

Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog