Majandus on inimsuhete materiaalne väljund; kõik, mis on viltu majanduses, on ammu enne seda viltu inimeste väärtushinnangutes. Võib ütelda, et mateeria on immateeria tagajärg - kõik mis on näha mateerias on enne seda immateerias juba toimunud.
Muuseas kui eestlane ei taha mõningaid töid teha, siis paratamatult peab need ära tegema keegi teine, halvemal juhul
koduvenelase asemel ka päris võõrtööline... kas pole nii?
Hr. Vooglaiu murest vähemuste laiutamise üle saan aru küll... asi on tegelikult väga lihtne.
Ruum meie ümber jaguneb põhimõtteliselt kaheks - avalik ruum (kus kõik võivad eriliste tingimusteta käia) ja
eraterritooriumid (kuhu ei ole ei viisakas ega ka õiguslikult adekvaatne kutsumata/põhjuseta trügida).
Demokraatia põhineb enamuse arvamusel - seega leppides mööndusega, et eraterritoorium on üldiselt omaniku kontrolli all (me keegi ei taha ju
karvaseid ja sulelisi oma magamistuppa kooserdama?), siis avalik ruum on meie kõigi ühine vara, seejuures ei ole avalik ruum mitte ainult tänavad, ühiskondlikud asutused
etc vaid immateriaalselt poolelt ka nt. meedia...
Kui ühiskonna liikmetel on erimeelsusi ühise vara (antud juhul avaliku ruumi) kasutamise osas, siis demokraatlikus ühiskonnas lahendatakse asi enamuse soovi kohaselt - ja see kusjuures ei väära mitte kuidagi kahe täiskasvanud inimese omavahelist toimetamist magamistoas (mis ei ole avalik ruum).
Kui mõni
lipsuga munajoodik tuleb vastupidist väitma, siis ilmselt üritab ta selgeks teha, et meil ei olegi demokraatiat, vaid hoopis selle vastand - diktatuur.
Ja samal printsiibil põhinev jutt võib käia mistahes enamuse/vähemuse kohta... kaugeltki mitte ainult seksuaalsel skaalal.
Mu meelest on demokraatia etem.
Mis sellesse Sõltumatusse Infokeskusse puutub, siis on üks nende teade septembrist 2005... mis saadeti pärast paari-kolmenädalast vaikust... netist seda millegipärast hetkel leida (kahjuks ka viidata) ei ole võimalik.
Samas
allakäiguteemasse ta sobib...
...seega:
Tsitaat:Miks tehakse andekad lapsed vaikseks
Kuna relvastatud ülestõusu Rahvusvahelise Türannia vastu tänapäeval teha ei saa, on inimkonna ainus lootus vaimses harimises. Võidelda oleks olnud mõtet veel aastal 1915, nüüd ei adu enamik inimesi isegi seda, kes ta tegelik vaenlane on. Minnakse kaasa propagandaga ja süüdistatakse riike ja rahvaid pahategudes, muutudes sellega Rahvusvahelise Türannia mängukannideks. Rahvastevaheline vaen ja usuline vihkamine on Nende vahendid, millega on inimkonda kontrollitud juba pikemat aega.
Ajaloo muutmine on oluline propagandavahend ajupesuühiskonna loomisel, mistõttu tegelikud ajaloofaktid ja -sündmused on kiivalt salastatud ja nende levitamine nii rangelt karistatav.
Nagu Olev Hannula ja internetivabaduse juhtumist näeme, võib olla suhtluskeeld mingitel teemadel lähedal. Internet, mille loomise varjatud eesmärk oli ülemaailmse elanikeregistritaolise andmebaasi loomine (krediitkaardimaksete kontroll, maksu- ja tervisekindlustuse registrid, teave inimeste meelsustest ja kulutamisharjumustest jne) ja täieliku kontrolli saavutamine inimeste käitumise üle, andis kerge tagasilöögina meile võimaluse kiireks suhtlemiseks. Ilmselt on see etapp arengus läbi saamas.
Ühesõnaga, asjad arenevad kiiresti halvemuse suunas ja meie praegune eesmärk võiks olla eestlase kui rahvuse säilimine läbi selle raske perioodi, mille ärahoidmist me võibolla enam ei suuda.
Ajalugu on küll tundmatuseni ümber kirjutatud, kuid mitte päriselt kustutatud. Siit-sealt ridade vahelt ja ka suisa uurimustest on võimalik siiski tegelik pilt kokku panna.
Tegeliku ajaloo tundmine annaks meile mõistmise, et kõik inimese enda poolt tekitatud protsessid on korduva iseloomuga. Nii nagu hukati 1917-1930 Venemaal ning 1940-1950 Eestis esimeses järjekorras intelligents ja vaimselt arenenud ühiskonnakihid, kes olid ohtlikud, kuna mõistsid toimuvat, võib ka täna näha rünnakuid eelkõige analüüsivõimeliste inimeste vastu. Ametlikud infokanalid aga söödavad meile järjekindlalt ette pseudoprobleeme, hoidmaks meie tähelepanu kõrval tegelikult toimuvast.
Mida saame täna ja praegu Eestis teha, et kümne aasta pärast oleks veel eesti keelt rääkivaid inimesi, kes julgevad eesti keeles rääkida? Esmatähtis on ennast ja oma lapsi vaimselt harida. Lugege, uurige, kahelge, kontrollige, arutage; rääkige oma lastele tasapisi ja ettevaatlikult, mida olete ise juba teada saanud. Kunagi ei tea, palju on veel aega jäänud.
Uurige selliste terminite taga peituvat tõde nagu: fluoriid; aspartaam; valge suhkur; kaitsepookimised; aids; ravimitega tekitatavad kasumlikud haigused; rahvameditsiini ja vitamiinide vastane võitlus; vähk ja vitamiin B17; rahvusvaheline pangadus; TV ja pseudoprobleemid; kontroll noorte hariduse üle; alternatiivteadused.
Mõtlemiseks paar teemat. Miks on Neile, kes meie eest otsustavad vaja, et:
* me oleksime füüsiliselt pigem haiged kui terved, tuimad ja tahtejõuetud, aga sõnakuulelikud?
* oleksime pigem laenuvõlgadega koormatud ja raha teenimisest/tööl käimisest sõltuvad, kui majanduslikult sõltumatud? pigem sissetuleku ja ilusate asjade kaotamise hirmust sõltuvad, kui boheemlasena vabad rändurid?
* oleksime pigem TV kaudu nüristatud kaasaelamisega seebikatele ja sealse elumudeli rakendamisega, kui esitaksime küsimusi oma maksusüsteemi ja riigi eelarve kasutamise kohta?
* meie lapsed oleksid terve oma õpinguperioodi kestel koormatud pseudoteaduste tuupimisega, samal ajal kui matemaatika, füüsika ja tegeliku majandussüsteemi ning panganduse tundmine on takistatud? miks tõeliselt andekad ja massist erinevad lapsed saadetakse kiiresti erikoolidesse või tehakse muidu vaikseks?
Juba praegu on rahvas nõus, et pahad terroristilikud rahvused - nagu iraaklased, liibanonlased, afgaanid, jugoslaavlased ja nüüd ka iraanlased tuleb kohe maha lüüa ja ei imesta, kui sobival ajal ja sobivas kohas toimub iga järjekordne "terroristide" rünnak. Kõigepealt toimub rünnak ja kohe on teada tegijad. Juhuslikult on kohe olemas ka lahendus - kas inimõigusi piirava seaduse näol või uue sõja näol või piiramatu anarhia seadustamisena mingis regioonis.
Kui me midagi ette ei võta, skandeerivad viie aasta pärast meie oma eesti noored, teie lapsed - ülekaalulised ja haiged, reklaamiklippe täis ajudega, sinised või rohelised kaelarätid kaelas - järjekordsete "rahvavaenlaste" avalikel hukkamistel, "keelatud" raamatute põletamistel või "metsavendade-terroristide" elusal tükeldamisel.
Kui saavutada inimestes uudishimu ja teadmisjanu, mis viiks neid süvendatud lugemise ja uurimiseni, oleks sellest rohkem kasu kui avalikust vastuseisust või sütitavast ajaleheartiklist.
Viigem ennast kurssi, kuni on veel võimalus.
*kirjaviis muutmata.
Tõsi küll, tundmatu autor on siin ilmselgelt pisut utreeritult väljendunud, aga siiski...
...siin on iva.