Traakia/traaklased

Traaklased olid üks arvukaim rahvus antiikajal kes asustasid Balkani poolsaare kirdeosa kuid hiljem valgusid laiali ümbruskonda. Praeguse Bulgaaria aladelt on leitud ja kindlasti ka leitakse edaspidi hulgaliselt traakia kuningate haudasid....mis mind isiklikult täielikult lummavad...ja noh, ei saa salata et kuningatega koos maetud kullast esemed kedagi külmaks jätavad:

Spartacus ja Orpheus olid traaklased

http://et.wikipedia.org/wiki/Traaklased

Minu YouTube lemmikute hulgas on järgmised videoklipid

http://www.youtube.com/watch?v=oc8rVUUgW...re=related

http://www.youtube.com/watch?v=IiZIn05jO...re=related

http://www.youtube.com/watch?v=U64qEy0u5...re=related

http://www.youtube.com/watch?v=DK9OdYvbL7o

http://www.youtube.com/watch?v=aVNqJ2vg-p8

http://www.youtube.com/watch?v=jnY0knx2lb0

http://www.youtube.com/watch?v=sy4j6Fh2kJA

Natuke kohaliku laulukoori :

http://www.youtube.com/watch?v=UGn5DrSmC...re=related

Muudetud: 2-8-08 kell 13:16:18 Aerling

Väga rikas miimiliste elementide poolest oli ka Dionysose kultus. Näidendite etendamine Kreekas toimus V ja IV sajandil ainult Dionysose pidustustel, eriti Suurtel Dionüüsiatel märtsis-aprillis ja lenaiadel jaanuaris-veebruaris, ning moodustas osa selle jumala kultust. Dionysos (Bakchos) on looduse loovate jõudude jumal. Tema kehastuseks loeti taimi: puid, viinapuuvääti, - või loomi: härga, hobust või sokku. Dionysose sümboliks oli fallos. Kõige primitiivsemad Dionysose kultuse vormid säilisid Traakias: jumala austajad, sagedamini naised, täitsid kollektiivseid öiseid riitusi tõrvikute valgusel, flöötide ja timpanite helide saatel. Riietatud loomanahkadesse, vahel sarved peas, kujutasid nad Dionysose saatkonda, erutatud tantsus viisid end ekstaasi, kiskusid tükkideks jumalat kehastava looma ja õgisid ta toorel kujul, ühinedes niiviisi jumalusega. Selles jumala seestumuse seisukorras muutusid mehed bakhideks, naised bakhantideks ehk menaadideks. Kiskunud tükkideks oma jumala, hellitasid nad teda seejärel nagu äsjasündinud, hällis lebavat last, viibutades seejuures korvi selles lebava fallosega. Päris-Kreeka kuulub Dionysose usundi laialdane levik VII-VI sajandil. Dionysose kannatused said nüüd kõlbelise mõtestuse: lõhkikistud ja elustava jumala ümber arenes võitluse probleemistik heade ja kurjade jõudude vahel kõlbelises elus, süütu kannatuse ja õigluse lõpliku võidu probleemistik. Traakia kultuse primitiivseid vorme pehmendati tunduvalt. Dionysos viidi Olümpose jumalate süsteemi Zeusi ja teebalanna Semele pojana. Dionysose kultus võttis endasse kergesti nii mitmesuguseid karnevali-tüüpi tavandeid kui ka peiesid esivanemate või kohalike heeroste auks. Seoses Dionysose kultusega arenes, kui üks tema koostusosi, atika draama oma kolmes harus: tragöödia, komöödia ja saatüridraama. Tragöödia lähted kajastasid Dionysose usundi kannatuslikku külge tema kõlbelises ümbermõtestuses, komöödia oli seotud tema karnevalipärase küljega. Oma arenenud kujul eemaldusid need mõlemad zhanrid kaugele rituaalse mängu vahetuist vormidest; mis puutub saatüridraamasse (saatürid, metsadeemonid, sarvede ja sabaga olendid, Dionysose kaaslased), siis see ei etendanud iseseisvat osa ja oli vaid lisandiks tragöödia etendusele. Tragöödia saavutas kirjandusliku arengu enne komöödiat ja oli kogu V sajandi kestel ateena draama tähtsamaks
liigiks.

http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kreeka8.htm

Eelnevas postis toodud Dionysose kultuse alusesl tekkis Traakias uus müstiline usuvool nendest kes seostasid ennast Orpheusega.

Orpheus laulik ja arst, kes oletatavasti tegutses millalgi ajavahemikus 1500-1200 e.Kr. Mütoloogias käis ta ka Hadeses e. surnuteriigis ära. Bulgaaria teadlane Nikola Sipkovenski näeb Orpheuses esimest arsti maailma ajaloos, kelle nimi pärineb foiniikia keelest ja tähendab suurt arsti. Orpheus oli universaalne geenius, kes ammutas tarkust Egiptuse, Foiniikia ja teiste Väike-Aasia igivanade tsivilisatsioonide kultuurrahvaste vaimuvaradest. Oletatakse, et Orpheus oli orfismi loojaks. Orfikud ise pidasid end Orpheuse ja tema õpilase Musaoise(kes oli ka legendaarne laulik) rajatud salaõpetusse pühendatuiks. Orfismi kirjavarast on säilinud katkendeid, need pärinevad eri aegadest, enamik 3.sajandist e.Kr.

Orpheus oli Dionysose kultuse vastasel seisukohal. Kui Dionysose kultuse järgiad tõid vereohvreid ja isegi õgisid neid siis orfikud olid selle vastased. Orfikud järgisid tervet rida kohustusi ja keelde, millest esikohal oli lihasöömine keeld ja ka seksuaaltungide piiramine. Sektis kehtis põhjlik reeglitekogu ning pühitsetud järgisid innukalt distsipliini. Reeglid ja distsipliin garanteerisid sekti liikmete puhuse ning rõhutasid nende erinevust teistes inimestest ilmalikest, kes elavad ebapuhtas ja rüvetatud maailmas. Orfikud olid alati rõivastatud valgesse.

http://en.wikipedia.org/wiki/Orphism_(religion)
http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Orfism.htm

Muudetud: 2-8-08 kell 19:26:20 Aerling

Muudetud: 2-8-08 kell 19:27:10 Aerling

Orpheusele omistati üleloomulikke võimeid :
ta "nõidus " ära metsloomi, pani puud ja kivid tantsima ja muutis
jõevoolu. Olles üks tsivilisatsiooni pioneere, õpetas ta inimkonnale meditsiini/ravimkunsti, kirjutamist ja põllumajandust.
Ta oli ka oraakel ja praktiseeris maagiat.

http://www.ancient-bulgaria.com/2006/08/...mountains/

On mitmeid tõendeid mis võivad kinnitada, et Orpheus ei ole lihtsalt müütiline isik.

18 aastat tagasi leidis üks aardekütt mündi mis oli vermitud Philipopolises ja selle ühel küljel kujutatu Rooma imperaator Caracallat ja teisel pool Orpheust. Philipopolise jumalus oli aga Orpheus ja selle piirkonna olid asustanud traaklased. Orpheust kujutatakse aegade algusest lüüraga, ümbritsetuna metsloomadest ja lindudest.

http://www.ancient-bulgaria.com/2007/08/...bulgarian/

On leitud ka võimalik Orpheuse haud kohast nimega Tatul.

http://www.ancient-bulgaria.com/2006/08/...f-orpheus/

Traaklased elasid algselt hõimudena ja iga hõimu liider oli sama hea kui kuningas. Esimesena aga liitis mitu hõimu Terese nimeline mees mida ta tõenäoliselt tegi ka vägivaldselt. Tema oli Odrysia kuningriigi rajaja. Ega see kerg ei olnud sest paljud hõimud olid harjunud ise hakkama saama ja ei olnud sugugi huvitatud kellelegi võõrale allumisest. Seega käis Bulgaaria aladel pidev hõõrumine ja sõdimine erinevate hõimude vahel ja leppimine ja liidu loomine ja sellest lahti ütlemine....

Kuningate list on Wikis :

http://en.wikipedia.org/wiki/Thracian_kings

ja

http://www.historyfiles.co.uk/KingListsE...Thrace.htm

Ja Odrysia kohta on ka Wikis :

http://en.wikipedia.org/wiki/Odrysian_kingdom

Mis aga on põnev, et pea iga rikkam hõim kus oli suurem kogukond ( linn ) ja kelle juht ennast kuningaks pidas vermisid usinasti münte. Mis aga on aidanud ajaloolastel ja arheoloogidel saada nende kuningatest ja ka uskumustest aimu, samuti määratleda teatud kohtade vanust ja seost teatavate isikutega

Siin link tänaseks teada olevatest Traakia müntidest :

http://www.wildwinds.com/moushmov/thracian_kingdom.html

Tegi Aerling teema, kohe tulevad ka uudised:
Bulgaarias leiti väljakaevamistelt esimene tervikuna säilinud traakia sõjavanker, 1900-aasta vanune leid oli matusepanus traakia ülikule. (LiveScience)

Hurraaaa ! See on ju mega leid !
No ma ei saa, ma olen arheoloogia fänn !

Ja see lõik selles artiklis on ju nii paljulubav...mis sealt kõik veel lagedale tuleb !

Some 10,000 Thracian mounds — some of them covering monumental stone tombs — are scattered across Bulgaria.

Bulgaarias on algatatud projekt iidse traakia linna veealt välja toomiseks.

Projekt iidse Traakia pealinna Sevtopolise veest "välja tõstmine" Koprinka veehoidlast ning selle muutmine turistidele vaatamisväärsuseks läheb maksma umbkaudu 100 miljonit eurot. Sevtopolis asub hetkel 20 meetri sügavusel veehoidla põhjas, kuid selle jäänused on hästi säilinud. Varemete ümber ehitatakse sein ning seest pumbatakse vesi välja - sedasi jääb alles veehoidlasse kunstsaar, kuhu turiste siis oodatakse.

http://www.minut.ee/article.pl?sid=08/08/10/1957219
http://www.novinite.com/view_news.php?id=95854

Mina turistina läheks küll seda uudistama

Mõtlesin, et hoiab ruumi kokku ja eraldi teemat ei tee. Palun lugeda:
******************************************************

Nohh - mitte just päris auto aga vanker kindlasti. Neli ratast all ja puha. Vanuseks loetakse sellele kärule vähemalt 2000 aastat aga Thracia (nii on originaalis) kultuuri vanuseks loetakse vähemalt 4000 aasta ehk siis jääb kultuuri loomse ajaks kuskil 2000 aastat e.m.a.
Kuna leid on alles värske siis muuseumisse pole teda nii pea oodata, kuid uudiste leht annab uudise (mitte eriti täpse) ning laadisin mõned pildid ka omale ja neid saab näha ka siin.

Uudis Yahoo! vahendusel.

Tsitaat:An archaeologist cleans a chariot found at a Thracian mound near the village of Karanovo, some 260 km (223 miles) east from the capital Sofia, November 22, 2008. A team of archaeologists led by Bulgarian archaeologist Veselin Ignatov found the chariot in the mound, dated back to the 2nd century A.D. Not much history has survived of the Thracians, who some experts say settled on what is now Bulgaria, Romania, northern Greece and Turkey's European territory from as early as 4 000 B.C. until they were finally incorporated into the Roman Empire in A.D. 46.

Väike galerii - suurema pildi vaatamiseks kliki pildil:

Bulgaaria arheoloogid võivad ennast tõepoolest õnnelikuks pidada....Võib öelda, et Egiptuse, Hiina ja
Ameerika järel on Bulgaaria 4 kohal leidude tähtsuse/suuruse poolest. Milllegipärast ei ole turistid
veel Bulgaariat õieti avastanud. Endal on küll kange tahtmine üks Traakia haudade reis 2009 aastal teha.

Bulgaaria arheoloogid leidsid unikaalse Traaklaste kultuskompleksi Perperikonis ( iidne traakia linn ). Dateeritakse 1500 BC. Kompleksis on 9 altarit, millest uks 1,5 kuni 2 meetri paksune ( seni louna/euroopast leitud suurim altar ). Toenaoliselt viidi kompleksis labi tulerituaale, mida samal ajal praktiseeriti ka Egiptuses ja
Kreetal.

http://www.novinite.com/view_news.php?id=107916

Lisaks veel, excu poolt postitatud vanker on nuud kokku pandud ja naidatakse rahvale.

http://www.novinite.com/view_news.php?id=107904


[Muudetud: 9-17-2009 Aerling]

Traaklased on üks huvitav muistne rahvas tõepoolest!

Bulgaariast leiti ka väidetavalt Euroopa vanim luukere. Selle erakordne ilu ja säravvalgete hammastega naeratus ajendas teadlasi nimetama teda Julia Robertsiks.

Kuulsa filmistaari Julia Robertsi järgi nimetatud naise jäänused leidis arheoloog Georgi Ganetsovski koos oma meeskonnaga Loode-Bulgaariast Vrasa piirkonnast Ohodeni küla lähedalt.

2004.a. leiti samast regioonist ka kolm tuhat aastat vana skelett, kes oli napilt alla kahe meetri pikk. Arvestades tolle ajastu inimeste keskmist kasvu, oli tegemist tõelise koljatiga. Hiiglase surnukeha oli hauas paigutatud asendisse, mis uskumuste kohaselt pidi tagama surematuse.

Teadlaste sõnul olid mõlemad leitud luukered traakia rahvusest.

«Naise skelett on viis sajandit vanem kui meie sarnased leiud Balkanil, mis näitab, et ta kuulub esimeste generatsioonide hulka, kes regiooni asustasid,» väitis Ganetsovski.

Ganetsovski sõnul olid noorelt surnud eelajaloolise Julia näojooned sarnased Vahemere-äärsetele rahvaste omadega ning tal oli silmipimestav naeratus, mida kaunistas rida säravvalgeid hambaid.

Niivõrd tervete hammastega skeleti leidmine on teadlaste sõnul hämmastav, arvestades tolleaegseid võimalusi suuhügieeni eest hoolitsemisel. Lisaks oli põhiline toidupoolis tollal väga teraline, mis kulutas kiiresti hambaemaili.

«Ta oli harukordne kaunitar ja oma särava hammastereaga oleks ta suutnud võistelda tänapäeva Hollywoodi staaridega,» lausus Ganetsovski. «Ta oli kiviaja Julia Roberts. Tal oli täiuslik naeratus, mis on tõeline ime.»

Arheoloogid arvavad, et lisaks headele geenidele tagas Julia hammaste tervise ka hambapastat meenutava segu regulaarne kasutamine. Mitmed viimaste aastate avastused on pannud teadlased uskuma, et hambapasta oli muistses maailmas palju tuntum kui seni arvatud.

Bulgaaria kohal kunagi laiunud iidse Traakia riigi pärand on varemgi teadusmaailma tähelepanu keskpunkti sattunud, kirjutab BBC. Teadlased on teinud viimastel aastatel mitmeid tähtsaid avastusi piirkonnas, mida nimetatakse Traakia kuningate oruks.

Tõenäoliselt on kõige rohkem kuulsust kogunud Traakia kuld, millest lõviosa avastati kolme aasta eest. Bulgaaria maapõuest päevavalgele tulnud kuldesemete hulgas on nii ehteid kui tarbeesemeid.

Üks viimase aja olulisemaid täiendusi Traakia kullakogusse peitus Shipka linna lähedal 2400 aasta vanuse pühamu hauakambris, kuhu oli maetud kohalik kuningas Seutus III, kunagine Aleksander Suure tugev vastane.

Hauakamber koosnes kolmest ruumist, kuhu pääses suure marmorukse kaudu. Esimeses ruumis paiknes hobuseskelett. Tõelised varandused leiti aga kõige tagumisest ruumist, kus oli kuldesemete alla mattunud kuninga matmispaik. Teadlastel kulus mitu minutit mõistmaks, et nende jalge all praksuvad kogu põrandat katvad väikesed kuldesemed.

Teadlaste sõnul on leid võrreldav 19. sajandil Heinrich Schliemanni avastatud Egiptuse kuninga Agamemnoni hauakambriga.

Bulgaaria on iidse kultuuri saladustest vaimustunud ning loodab, et avastused kujunevad turistide tõmbenumbriks.

Traaklased elasid aastatuhandeid tänapäeva Bulgaaria, Rumeenia, Põhja-Kreeka ja Türgi aladel. Meie ajaarvamise esimesel aastasajal vallutas Traakia Rooma riik ja kohalik kultuur segunes välismõjudega, mistõttu kaotas pikapeale traditsioonilise omapära.

Allikas: http://euro.postimees.ee/071204/esileht/151104.php

Traaklaste kullast pistodast:
http://www.hip.ee/240806/lisad/teadus/212146.php

Aerling, kas ma sain õigesti aru, et see kokkupandud vanker on kullast?
Kas sellest kokkupandud vankrist kuskil juba internetis pilti ka on?



[Muudetud: 17-9-2009 Müstik]

Ei suutnud küll taastatud vankri pilti leida. Vanker ei olnud kullast vaid kullaga dekoreeritud.

Olles Rumeenias koolis käinud ja seal ka piisavalt ringi kolanud peab tõesti tunnistama kohalike muististe ja muuseumide eksponaatide erakordsust. Ja seda nii Traaklaste kui Daakialaste puhul. Väga huvitavad on Rumeeniast leitud kiilkirjas savitahvlid mis oletuste põhjal on vanemad ja spetsialistide arvamuste kohaselt tahvlite kiilkiri vanem/algelisem kui sumeri oma. Legendide põhjal parinevad need leiud labirännanud Kurganite nimeliselt rahvalt kes kandis kaugelt põhjast igavese öö rahvastelt saadud tarkusi.....V6ibolla on jutt hyperborialastest....mine/tea...

[Muudetud: 24.9.09 zed]

Traaklaste hulka kuuluvaid daaklasi peetakse jah praeguse Rumeenia muistseiks elanikeks.
Viki ütleb, et nad olid keldi mõjudega.
Huvitav on ka see, et neil Rumeeniast leitud kiilkirjas savitahvlitel olev kiilkiri arvatakse olema vanem, kui sumeri kiri.
Kunagi sai mu ajaloo huvi alguse just raamatust "Alguses oli Sumer."
Huvitav on ka see kurganite nimeline rahvas. Kas keegi teab sellest midagi? Mina küll varem kuulnud ei ole.

Sumeri kiilkirjadest leidsin niisuguse teabe:
IV aastatuhandel metallikasutus laienes ja perioodi lõpp tähistab pronksiaja algust.

Silmapaistvaima asulana on tuntud Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande lõpuks kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga – hilisemad Eanna ja Anu templid. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai alguse kedrakeraamika. Sai alguse piltkiri (nn protokiilkiri), millest perioodi lõpul hakkas kujunema sumeri keelel põhinev kiilkiri. Perioodi lõpust on teada ka varaseimad tõenäolised valitseja kujutised (neist tuntuim nn Uruki vaasil). Linnaline keskus kujunes ka Susas, Iraani edelaosas. Kõik see sunnib pidama IV aastatuhandet, eelkõige selle lõpusajandeid, tsivilisatsiooni tekke perioodiks Mesopotaamias.


Varadünastiline periood ehk sõltumatute Sumeri linnriikide ajajärk u 2900 – 2340

Tähtsamad linnriigid: Kiš, Uruk, Ur, Lagaš, Umma, Eridu, Nippur, Larsa. Nende elanikud rääkisid sumeri keelt ja kasutasid kiilkirja.

Sumeri linnriikidega samaaegselt kujunes sumeritest ida pool, tänapäeva Iraani edelaosas, Elami riik (pealinn Susa), kus samuti võeti kasutusele (sumeritelt laenatud) kiilkiri, kuid mille elanikud kõnelesid sumeritest erinevat keelt.

Ehk tuli see kiilkiri daaklasteni ikka sealt?

http://et.wikipedia.org/wiki/Daaklased

Aga kui daaklaste kiilkiri on vanem - siis kuda see võimalik saab olla? Kas keegi on hüperborea hüpoteesiga rohkem kursis?