Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Elust enesest: elu pärast surma
Autor Sõnum
lahendused
Veteran

Postitusi: 1,737
Liitunud: Apr 2011
16-12-2011 00:40
Postitus: #126
RE: Elust enesest: elu pärast surma
Kui inimene sureb ära, siis vabanevad lihaste pinged, ning inimene muutub ca 10 cm pikemaks.
Näiteks vanasti magasid vanurid kirstus, kuid peale surma muutusid nad lihaspingete kadumisest veidi pikemaks ja ei mahtunud surnuna oma kirstu enam ära - seetõttu soovitati "magamiseks kasutatav" kirst teha ca 20 cm endast pikem, et ka surnuna sinna sisse ära mahuks.

Hing ei oma mõõdetavat kaalu, kui just hinges peituvat energiat ei hakata E=mc2 järgi olematuks massiks arvutama.

1 m3 õhku, ehk 1000 liitrit õhku kaalub ca 1.3 kg.
seega 17 liitrit õhku kaalub 22 grammi.

Kui ära mõõta elava ja surnud inimese ruumala, siis peaks see olema surnul 17 liitrit suurem, kui elaval (elavana kaalud 100 kg ja keha ruumala on 100 liitrit, kuid surnuna on kaal ikkagi 100 kg, kuid surnu ruumala on paisunud 117 liitrini - siit tuleb õhu ruumala parandusega 0.022 kg muutus ja keha kaaluks kujuneb 99.978 kg) - nii ongi ära seletatud 22 grammine kergenemine: inimese mass jääb samaks, kuid ruumala kasvab lihaspingete vabanemisega, ning ongi inimene veidi kergem välja tõrjutud õhu arvelt.

Sarnaselt jääb õhulaeva mass samaks, kuid hõredamas õhus paisub tema ruumala suuremaks ja õhulaev muutub seeläbi veelgi kergemaks - seetõttu ongi ülikõrgele tõusvad õhupallid maapinnal poolenisti tühjad, ning alles suurtes kõrgustes saavutavad oma maksimaalse ruumala - sellest oli vist isegi 101 õhusõiduki raamatus midagi kirjutatud.

Sarnane "õhu kaalu" arvestamine täpiskaalumise juures on füüsika laborites täiesti tavaline protseduur, ning sellised arvutusi õpetati ülikoolis 1. kursuse alguses füüsika praktikumis.



Kokkuvõte: elu pärast surma on olemas, kuid seda ei saa "tõestada" tänapäeva füüsika meetodite abil, nagu 22 grammine massi muutus, või kvantmehaanika efektid - pigem saaks surma järgset elu "tõestada" astraalrännaku kirjelduste abil, kus mitmed astraalsi käinud inimesed kirjeldavad "konkreetset surnut" ja tema omadusi üldjoontes ühtemoodi.
Seetõttu on lihtsam teadlastele "selgeks teha" teispoolsuse omadused, kui hakata nõidadele reaalteaduseid õpetama: teadlane suudaks tahtmise korral liita teispoolsuse omadused enda objektiivse reaalsuse külge ja kirjeldada nii teispoolsust kõigile arusaadavas reaalse maailma keeles - kuid nõiad jääks isegi peale reaalteaduse omandamist rääkima "oma maailma keeles", millest reaalses maailmas elavad inimesed eriti aru ei saa.
(selle postituse viimane muutmine: 16-12-2011 00:47 lahendused.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Liine
Vana kala

Postitusi: 489
Liitunud: Sep 2008
16-12-2011 00:48
Postitus: #127
RE: Elust enesest: elu pärast surma
Peab siis keelt kaaluma hakkama.

Chaos Control. WW Uniwersumi parimas strateegiamängus osaleja.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Krt
Bännitud

Postitusi: 957
Liitunud: Dec 2011
16-12-2011 01:05
Postitus: #128
RE: Elust enesest: elu pärast surma
arvestades sellist loogikat, kus ruumala suureneb 17 liitrit, aga kehakaal langeb 22 g, siis võib teispoolne elu tõesti sama loogiline olla, muig. ime, et laip veel õhulaeva kombel leviteerima ei hakka.
(selle postituse viimane muutmine: 16-12-2011 01:13 Krt.)

Vaid Kõiksuse surematus pimedusesüdames on kõik lubatud.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nielander
Questioning Everything

Postitusi: 3,481
Liitunud: Sep 2007
16-12-2011 10:19
Postitus: #129
RE: Elust enesest: elu pärast surma
(15-12-2011 00:11 )Matrix Kirjutas:  P.S. Nielander, sa väidad oma avatari all, et sa kahtled kõiges, siis miks ei kahtle sa kunagi enese olemasolevates teadmistes?

Aga millest selline arvamus, et ei kahtle? Kahtlen küll. Lihtsalt ühed teadmised on kahtlemisele paremini vastu pidanud kui teised... Aga iga kell võib olukord muutuda. Muutuseks on vaja aga põhjust. Antud teemas(elu peale surma) pole ma veel leidnud ühtegi veenvat argumenti, mis sunniks kahtlema selles, et teadvus ongi just biokeemiliste protsesside tulemus ning surm on selle moodustunud süsteemi fataalne pöördumatu häire.

(15-12-2011 00:11 )Matrix Kirjutas:  Me teame, et mass on seotud energiaga (E=mc2) ja sellest järelduvalt peab surma hetkel kehast lahkuma teatud kogus energiat. Mis energia see on? Mõni ütleb, et see 22 grammi on hinge kaal. Mis asi see hing siis on? Vastavalt valemile E=mc2 on see hing energia. Miks me selle energia lahkumist kehast ei näe? Sellepärast, et see muutis oma olekut, mis jääb meie tajuulatusest väljapoole.

Mitte kohe ei saa aru, kuidas sa teed järelduse, et see mass peab just energiaks muunduma? Sinu arutluskäik näib antud kujul põhjendamatu...
Aga nalja pärast võiks ju selle energiahulga välja arvutada E=22*299 792 458(2)=1,977*10(18) džauli/kg ehk 1977,8 teradžauli ehk kusagil 31 Hiroshimat...

"It is the mark of an educated mind to be able to entertain a thought without accepting it."
― Aristoteles
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
lahendused
Veteran

Postitusi: 1,737
Liitunud: Apr 2011
16-12-2011 10:50
Postitus: #130
RE: Elust enesest: elu pärast surma
Väidetavalt pidi inimese tugevas vihapurskes olev energia olema võrreldav raketi kuule saatmisega energiaga - ehk inimese tunded ja emotsioonid sisaldavad väga palju energiat - enamus inimesi ei oska oma hinges peituvat energiat soojuseks muuta - kuid tiibeti mungad pidavat seda oskama, elades kuu aega külmas ruumis paastudes õhukeste riietega, ning soojendades oma keha meditatsioonidest vabaneva hinge energia abil.

Vaevalt, et Nielander on viitsinud läbi teha järgmise arvutuse: korrutada surma järgne inimese ruumala muutus 17 liitrit (0.017 m3) läbi maagaasi kütteväärtusega 34 MJ ja saada siit 0.578 MJ, mida võrrelda omakorda lõhkeaine standardis trotüülis sisalduva energiaga 4.7 MJ/kg, ning saada siit jagatise teel, et 17 liitrit maagaasi = 123 grammi trotüüli, mis suudaks inimese keha korralikult puruks rebida - ehk isegi "maise reaalsuse" energiad on uskumatult suured, kui neist maksimum välja võtta.

Sarnaselt võiks ära kaaluda tiibeti munga enne ja pärast kuu pikkust paastumist, ning arvutada siit välja "täiendava energiakoguse", mis lisaks kehas olevate rasvade põletamisele saadi mediteerimise teel - arvestades seda, et keskmine tiibeti munk on vaid "luu ja nahk", siis pole neil paastumise ajal midagi kaotada kehamassi arvelt, ning enamus energiast peaks tulema mediteerimise teel hinges oleva energia arvelt - kuid nii saadav ülisuur energiakogus ajaks vist skeptikute teadvuse lühisesse, kuna "kõik see poleks lihtsalt võimalik" nende maailmapildi kohaselt.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
kage
naegleria fowleri

Postitusi: 3,881
Liitunud: Jun 2011
16-12-2011 12:30
Postitus: #131
RE: Elust enesest: elu pärast surma
(15-12-2011 00:11 )Matrix Kirjutas:  Kunagi keegi (kelle nime ma hetkel ei mäleta ja otsima kah ei viitsi hakata) kaalus inimesi surma hetkel ja tuvastas, et surma momendil inimese kaal väheneb keskmiselt 22 grammi ulatuses.
Ma ka ei viitsi otsima hakata, sellepärast küsingi, et kas tõesti panustad oma teadmise selle peale, et "keegi kunagi" kaalus surmahetkel inimesi ja usu peale, et kogu see 22 grammi on vaieldamatult "hinge kaal"?

Tsitaat:Ei kaasaegne teadus ega ükski religioon ei anna vastuseid küsimustele vaid rakendab raamistiku, milles on olemasolevat situatsiooni kerge ohjata. Hea ohjamise vahend on hoida inimest piiratuses ehk seisundis, kus enne küsimuste pinnalekerkimist tekitatakse ummistus näiliselt õigete vastustega (togmadega). Miks nii? Aga selleks, et teadmatuses inimene on hirmutatav ja hirmul inimene on valitsetav. Mis on perfektseim hirm, mida me kõigil teadvustasandeil siinses reaalsuses kogeme? SURMAHIRM.
...
Ma kahtlustan, et suremise uurimisel saadakse teada miskit, mis purustab täielikult kehtiva paradigma ning lakkab eksisteerimast SURMAHIRM kui perfektseim valitsemisvahend siinses reaalsuses.
Masside jaoks teatud piirini parim, aga mitte perfektseim (kumb hirmutab sind rohkem kas ähvardus sinuga midagi ette võtta või sinu lähedastega?). Võtaks kasvõi religioonid mis lubavad head elu ja häid asju peale surma ning mille tõttu paljud kas just rõõmuga, aga igaljuhul mitte hirmuga, surma lähevad. Rääkimata enesetapjatest ja eneseohverdustest teiste nimel.

Ehk siis selle peale hakkasin mõtlema, et miks elust tavaliselt kümne küünega kinni hoitakse ja viimasena kiputakse ära andma. Eks inimesel endal on selleks palju põhjuseid, aga kui tuua mängu teadvus, ehk see vaatleja, siis äkki hoiab tema hoopis kümne küünega elust kinni? Ma küll lähtun siin inimese vaatepunktist, st kõige viimasena annad tavaliselt ära kõige tähtsama, kallima, asendamatu asja, aga kui teadvus käitub samamoodi? Inimese elu on ju asendamatu, ainulaadne, kordumatu, tähtis ja kui see on seda ka teadvuse jaoks, siis ei tahaks ju elu käest anda ning inimesel võib teadvuse soov väljenduda näiteks surmahirmus. Sest kui keegi püstoliga inimese poole osutab kavatsusega lasta, siis ma pakuks, et surmahirm lihtsalt tekib või tekib soov mitte surma saada ehk siis iga hinna eest ellu jääda. Ja ma pakuks, et see tekib pigem alateadvusest kui teadliku mõtlemise peale, et mis peale surma ees võiks oodata.

Lihtsalt mõte selle surmahirmu ja perfektsuse peale...
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Krt
Bännitud

Postitusi: 957
Liitunud: Dec 2011
16-12-2011 13:53
Postitus: #132
RE: Elust enesest: elu pärast surma
Maagilis-animistlikke ühiskondasid oli mõistlik reguleerida ja korraldada reinkarnatsiooni sisaldava maailmavaatega. Seal ju, kus on raske elu ja rõhutud klasside erisus, on inimesele kannatusi leevendavaks faktoriks maagilised uskumused kehastumiseelsesse hinge. Samuti leevendab ebaõiglast elu uskumus hinge valikusse eluolu seisuste suhtes ja hea karma lootusse järgmistes eludes. Kõik see aitab psüühiliselt kauem hinge sees hoida, aga ka rasket elusüsteemi edasi teenida. Siinjuures muutuvad korraga täiesti põhjendatuks ja arusaadavaks näljutatud meditatsiooni-koolkonnad, millega loomulikult kaasnevad sõna otseses mõttes nii reaalselt kogetavad luulud-hallutsinatsioonid esivanematest, eelmistest eludest ja müütilistest olendites või vaimudest. Shamaanide imelistes ulmades leidub niimõndagi vaimudest, ufodest, või miks mitte Marsile lendavatest raevuenergia rakettidest? Lollus om iks piiritu, aga ka ülejäänud kogukonna meelt lahutav ja vahest isegi geniaalne! Ehk peaks hoopis unustama meie arulagedad iganenud eetilised tõekspidamised ja mädanevate laipadega midagi praktilist ette võtma, näiteks laibpõhise bioenergiaks töötlemise tehnoloogia väljatöötama. Mis selles hauas mädanemises-roiskumises eetilisemat ja esteetilisemat peaks olema? Ja ega loomade ja inimeste peeru-tuligi paha mote pole, vahest võiks täitsa ühel päeval Vene maagaasist mitte sõltudagi?
(selle postituse viimane muutmine: 16-12-2011 19:07 Krt.)

Vaid Kõiksuse surematus pimedusesüdames on kõik lubatud.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
levis
Veteran

Postitusi: 1,440
Liitunud: Dec 2003
16-12-2011 16:51
Postitus: #133
RE: Elust enesest: elu pärast surma
Peamine probleem NDE uuringutega on see, et teadus ja subjektiivsus ei ole just eriti head suhtlejad ning NDE kogenud inimeste ütlused on üks suur hunnik subjektiivsust. Muidugi kui me saame kontrollida, et kas tõesti nende ütlused vastavad tõele ning neil ei olnud võimalik mõnda konkreetset infot teisit saada kui NDE ajal, siis on see juba pisike samm teaduse suunas. Paraku isegi siin on teadus palju nõudlikum kõiksugu topelt ja rohkem pimedate katsetega, mis on tehtud erinevate sõltumatute allikate poolt. Kardan, et hetkel juba ligemale 4 aastat kestev suur NDE uuring (aware study) jääb oma normide ning standarditega õigest teadustööst suhteliselt kaugele. Siiski väga huvitav on oodata, et mis info nad siis kokku kogusid. Lubati algul, et 2011 lõpetavad, aga venib see asi neil ikka 2012 peale.

(31-07-2011 12:27 )Müstik Kirjutas:  .......
1991. aastal elas USAs Atlantas elav Pam Reynolds läbi surmalähedase kogemuse.
Tal opereeriti ajuaneurüsmi ning selleks pidid arstid tema ajust kogu vere eemaldama. Sisuliselt hoidsid arstid teda 45 minutit ajusurmas.
.
Vaatasin korra seda Pam Reynolds NDE juhtumit ja tuleb välja, et südame rikke tõttu suri ta mais 2010. Igal pool, kus on teemaks NDE, siis tema nimi kerkib ikka esile, aga eks juba seepärast, et tegemist on väga hästi dokumenteeritud juhtumiga.

NDE-st üldiselt, siis kui see kõik on tõsi, millele mõnigi suurem NDE uuring viitab, siis on inimese elu ikka pigem üks unes müttamine, millest "ärgates" tajume ümbritsevat palju reaalsemana.
Erineval tasandil teave omandamine, hüperreaalsus, senitundmatud värvid ning aistingud, ühes hetkes enese ja ka teiste tunnete kogemine, panoraamvaade, eksistentsi teadmiste omamine/kogemine jne.
(selle postituse viimane muutmine: 16-12-2011 20:51 levis.)

Kes ei joo ega suitseta, sureb tervena.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Matrix
Tõele lähemale

Postitusi: 343
Liitunud: Jul 2010
16-12-2011 16:54
Postitus: #134
RE: Elust enesest: elu pärast surma
(16-12-2011 10:19 )Nielander Kirjutas:  Mitte kohe ei saa aru, kuidas sa teed järelduse, et see mass peab just energiaks muunduma? Sinu arutluskäik näib antud kujul põhjendamatu...
Aga nalja pärast võiks ju selle energiahulga välja arvutada E=22*299 792 458(2)=1,977*10(18) džauli/kg ehk 1977,8 teradžauli ehk kusagil 31 Hiroshimat...

Mass mitte ei muundu energiaks vaid mass ongi energia. Sa ikka näed selles valemis võrdusmärki või jääb see sul kahe silma vahele?

Ja see arvutuskäik ning tulem ligi 31 Hirošima kohta on tõesti suht loogiline ja ilmselgelt tõene Smile

Maailm on palju lihtsam kui meile näib, näidatakse ja lastakse näha!
Tõde ei vaja, et seda usutakse, see eksisteerib niigi, aga vale vajab uskumist.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nielander
Questioning Everything

Postitusi: 3,481
Liitunud: Sep 2007
16-12-2011 17:07
Postitus: #135
RE: Elust enesest: elu pärast surma
(16-12-2011 16:54 )Matrix Kirjutas:  Mass mitte ei muundu energiaks vaid mass ongi energia. Sa ikka näed selles valemis võrdusmärki või jääb see sul kahe silma vahele?

Mass ja energia on ühe ja sama asja kaks esinemisvormi. On ju suur vahe, kas sul on pangitäis vett või sületäis jääd. Ei ole nagu päris omavahel äravahetatav asi...

...ja energia võib olla mass...

Aga siinkohal tekkiski küsimus, et millele toetudes sa saad väita, et ühel hetkel siinses reaalsuses eksisteeriv ja registreeritav mass muutub teisel hetkel kusagil varjatud reaalsuses eksisteerivaks energiaks?

"It is the mark of an educated mind to be able to entertain a thought without accepting it."
― Aristoteles
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
levis
Veteran

Postitusi: 1,440
Liitunud: Dec 2003
16-12-2011 17:07
Postitus: #136
RE: Elust enesest: elu pärast surma
See ei olnud ju 22 grammi, see oli 21 grammi, oleme ikka täpsed ja minu ninasõõrmes on rohkem energiat kui kogu nähtavas Universumis kokku.

Kes ei joo ega suitseta, sureb tervena.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
corporis
Bännitud

Postitusi: 431
Liitunud: Mar 2012
29-03-2012 10:40
Postitus: #137
RE: Elust enesest: elu pärast surma
http://www.nderf.org/vonlommel_consciousness.htm
Mõtlemapanev portaal.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Chaos
Veteran

Postitusi: 1,068
Liitunud: Jan 2010
29-03-2012 22:45
Postitus: #138
RE: Elust enesest: elu pärast surma
(16-12-2011 00:40 )lahendused Kirjutas:  Kui ära mõõta elava ja surnud inimese ruumala, siis peaks see olema surnul 17 liitrit suurem, kui elaval (elavana kaalud 100 kg ja keha ruumala on 100 liitrit, kuid surnuna on kaal ikkagi 100 kg, kuid surnu ruumala on paisunud 117 liitrini - siit tuleb õhu ruumala parandusega 0.022 kg muutus ja keha kaaluks kujuneb 99.978 kg) - nii ongi ära seletatud 22 grammine kergenemine: inimese mass jääb samaks, kuid ruumala kasvab lihaspingete vabanemisega, ning ongi inimene veidi kergem välja tõrjutud õhu arvelt.

(16-12-2011 10:50 )lahendused Kirjutas:  Vaevalt, et Nielander on viitsinud läbi teha järgmise arvutuse: korrutada surma järgne inimese ruumala muutus 17 liitrit (0.017 m3) läbi maagaasi kütteväärtusega 34 MJ ja saada siit 0.578 MJ, mida võrrelda omakorda lõhkeaine standardis trotüülis sisalduva energiaga 4.7 MJ/kg, ning saada siit jagatise teel, et 17 liitrit maagaasi = 123 grammi trotüüli, mis suudaks inimese keha korralikult puruks rebida - ehk isegi "maise reaalsuse" energiad on uskumatult suured, kui neist maksimum välja võtta.

Midagi niinaljakat pole juba ammu lugenudLaugh
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Müstik lahkus sellest elust Minaelan 27 2,892 25-07-2019 16:27
Viimane postitus: KuKr
  Linnud peale surma tulid hingele järgi? rez 56 32,415 10-04-2019 11:19
Viimane postitus: Ewa
  Elu peale surma. z3r0 c001 358 143,277 25-12-2018 21:24
Viimane postitus: Q11
  Kas kardad surma? yodalr 474 154,574 27-08-2018 20:35
Viimane postitus: kage
  Teadvuse säilimine peale surma Balzzar 131 62,155 06-04-2018 08:18
Viimane postitus: olematu
  Kontroll vaimu/hinge üle pärast surma? Põhjavalgus 20 14,622 04-11-2016 13:00
Viimane postitus: Müstik
  Kes meie eest otsustab peale surma roberdd 9 5,697 05-02-2016 20:38
Viimane postitus: positiivne
  Vanadekodu kass ennustab patsientide surma eksimatult alter 10 8,236 14-05-2014 18:17
Viimane postitus: Minaelan
  Paar küsimust hinge ja surma kohta. karmaw0rks 18 10,742 22-07-2013 17:49
Viimane postitus: Krt
  Tunnel enne surma marduuhin 56 26,840 10-07-2013 04:07
Viimane postitus: pipp

Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog