16-12-2011, 00:08
(15-12-2011, 00:11 )Matrix Kirjutas: Kunagi keegi (kelle nime ma hetkel ei mäleta ja otsima kah ei viitsi hakata) kaalus inimesi surma hetkel ja tuvastas, et surma momendil inimese kaal väheneb keskmiselt 22 grammi ulatuses. Me teame, et mass on seotud energiaga (E=mc2) ja sellest järelduvalt peab surma hetkel kehast lahkuma teatud kogus energiat. Mis energia see on? Mõni ütleb, et see 22 grammi on hinge kaal. Mis asi see hing siis on? Vastavalt valemile E=mc2 on see hing energia. Miks me selle energia lahkumist kehast ei näe? Sellepärast, et see muutis oma olekut, mis jääb meie tajuulatusest väljapoole. Miks siis surma hetkel ei toimu midagi sellist nagu kvantfüüsika eeldab, et inimene kaob nagu seebimull - plops ja kogu moos - pole vaatlejat, pole füüsilist reaalsust? Aga sellepärast, et mina vaatlejana jään vastavalt oma uskumustele seda keha koos hoidma, sest selle kellegi surm toimub ju minu vaadeldavas reaalsuses. Mina olengi oma enese vaatevinklist ainuline vaatleja oma enese universumis. Kui mina suren, siis kaob ka minu siinne füüsiline reaalsus. Te ütlete, et ei kao ta kusagile, aga seda saate te väita vaid oma enese seisukohast ehk vaatevinklist, kus te olete oma universumi ainuline ja ülim vaatleja ja teil pole miskit pistmist minu reaalsusega, sest igaühe enese vaatevinklist pole minu reaalsust ju olemas, sest mina olin teie reaalsuse osakene, mille vaatlejana panite füüsilisena näivaks reaalsuseks kokku teie... Jne.
Tiibeti surnuteraamatust lugesin, et lahkutakse ka nii, et jäävad vaid juuksed ja küüned või ainult riided - enam täpselt ei mäleta ning Castaneda raamatuteski jookseb läbi viide, et lahkutakse ilma füüsist järele jätmata... Nende inimeste puhul on "vaimsus" olnud just taoliseks lahkumiseks oluline. Äkki see on siis oluline teha meid nii tihedaks, et meist saaks lahkuda vaid 22 grammi, mitte 50 kg? Lihtsalt uitmõte...
