16-07-2008, 17:02
Deemon on folklooris, mütoloogias ja religioonis esinev üleloomulik olend, keda enamasti peetakse kurjaks vaimuks. Sõna "deemon" pärineb kreekakeelsest sõnast daimon, mis algselt tähendas jumalust või üleloomulikku vaimolendit, kes oli vahendajaks jumalate ja inimeste vahel – inimese kaitsehaldjat või tema saatust suunavat vaimu. Alles ristiusk samastas deemonid kurjade vaimudega.
Vanas Testamendis ja juudi mütoloogias nimetati deemoneid se'irim 'karvased olendid'. Nende juhiks oli Asaseli (Azazel) nimeline kõrbedeemon, kellele lepituspäeval saadeti kõrbesse sokk peale seda kui inimeste patud talle üle olid kantud. Deemonite koduks peeti metsikut loodust ning nende põhjustatuks loeti mitmesuguseid õnnetusi. Usuti, et nad võivad esile kutsuda haigusi ja hullumeelsust. Eriti ohtlikud olid deemonid öösiti - enne hommikust kukelaulu kardeti väljas viibida ning võõraid kõnetada. Eriti kriitiliseks ajaks peeti neljapäeva ja laupäeva (sabati) ööd aga ka suvist keskpäeva.
Kuju
Paljude deemonite kirjeldused on üsna fantastilised. Näiteks oli juudi uskumuste kohaselt Keteb Meriri nimelisel deemonil vasika pea, pealael üks pöörlev sarv, rinnal silm, keha kaetud soomuste karvade ja silmadega. Ainuüksi tema nägemisest piisas, et nägija sureks. Vaid vaksapikkusel Bedargon'il usuti olevat 50 pead ja 65 silma ning tema keha olevat kirjatud heebrea tähestiku tähtedega. Mõnikord esinesid deemonid ka inimestena, keda sai tavalistest eristada vaid varju puudumise teel, sageli ka sokusarnaste olendite või seitsmepealiste lohedena. Kristlikus teoloogias on deemonid sageli nähtamatud ning mõjutavad inimesi ning ümbritsevat oma "mürgise hingusega
Päritolu
Deemonite päritolu kohta on erinevaid teooriaid. Üldtunnustatud on, et nad tekkisid inglite Jumalale vastuhaku ning nende taevast pagendamise tagajärjel. Selles kontekstis on vastuhakkajate juhiks ingel Lucifer, kellest peale langust saab Saatan. Judaistlikus teoloogias esineb ka käsitlusi, mille kohaselt deemonid on poolinimlikud olendid kes sündisid Aadama ning Eeva patuelust vaimudega paradiisist välja heitmise järel. Teise teooria kohaselt lõi jumal Aadamale enne Eevat Lilithi nimelise naise kelle ühendusest Aadamaga deemonid alguse said. Esineb ka teooria mille kohaselt on deemonid veeuputuses hukkunud inimeste hinged. Varakristlikud autorid on deemonitena käsitlenud ka Vana-Rooma paganlikke jumalaid.
Võimed
Kristlik demonoloogia omistas deemonitele üleloomulikke võimeid, mis jäid Jumala omadele siiski alla. Deemonid omasid nii üleloomulikke füüsilisi, kui ka vaimseid võimeid. Näiteks on nad äärmiselt väledad ja väsimatud, igavese mäluga ning kõiketeadvad, kes võivad näha isegi tulevikku. Neile omistati esmaklassilisi teadmisi kõigis tolle aja teadustes ja keeltes (muuhulgas ka lindude ja loomade keeles). Vaidlusaluseks oli see, kas deemonid suudavad inimese mõtteid lugeda või mitte. Deemoneid tunti ka oskuslike valetajatena.
Deemonite arv
Deemonite arvu üle on kristlikus traditsioonis palju vaieldud. Varakeskajal hinnati deemonite arvuks vahemikku kümnendikust kolmandikuni inglite koguarvust. Hiljem, demonoloogia arenedes jõuti ka täpsema arvuni. Näiteks kinnitas saksa arst ja õpetlane Johannes Weyer, et on olemas 1111 leegioni 6666 deemoniga. Teiste spetsialistide kohaselt oli see inglite koguarv, ning deemonite arv oli sellest vaid kolmandik. Pakuti välja ka oluliselt suuremaid numbreid isegi kuni kümme tuhat miljardit (10.000.000.000.000.000).
Jaotus
Traditsiooniliselt jaotati deemonid, sarnaselt inglitega üheksasse järku. Esines ka jaotust vastavalt pahedele - seitsme surmapatu järgi. Selle kohaselt seostati Lucifer uhkusega, Mammon ahnusega, Asmodeus liiderlikkusega, Saatan vihkamisega, Beelzebub liigsöömisega, Leviathan kadedusega ja Belphegor laiskusega. Renessansiperioodil hakati deemoneid jaotama ka antiikmütoloogia põhjal saatüriteks, faunideks, nümfideks jne. Esineb ka riigil põhinevat jaotust, kus Saatan on vürst ja ülejäänud deemonid moodustavad tema valitsusaparaadi.
Luciferi Pilt Close up
Deemoni pilt
INGLID
Ingel on Jumalat või jumalaid teeniv vaim mitmes religioonis (põhiliselt judaismist arenenud monoteismides). Nende nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast angelus, mis tuleneb omakorda kreekakeelsest sõnast ; [angelos], mis tähendab sõnumitooja, saadik (kirjutatuna "gg" hääldatakse kreeka keeles nagu "ng"). Heebrea keeles lähim sõna ingli kohta on [mal'ach], mis tähendab samuti sõnumitoojat
Langenud Inglid
Langenud ingel on kristlikus traditsioonis taevast pagendatud ingel, kes hakkas vastu Jumalale. Paljudest langenud inglitest olevat saanud deemonid. Kristlikus demonoloogias tuntakse suurt hulka langenud ingleid. Neid loetleb näiteks 5. sajandist pärinev koguteos Corpus Areopagiticum.
Nalja pilt
Näide:
leviathan oli üks langenud inglitest kes sattus peale jumalale vastuhakkamist maapeale,nagu ka teised langenud inglid samastati leviathan mingi pahaasjaga,leviathan samastati kadetusega leviathanit on tuntud ka kui armutu mereolevus kelle kehamass oli samasuur kui 500 vaala kaal.
VAMPIIRID
Vampiir on müütiline või folkloorne olend, kes toitub inimeste või loomade verest. Tavaliselt on vampiiriks hiljuti surnud inimese laip, mis on reanimeeritud või muudetud surematuks teatud viisidel.
Vampiiridel olevat palju üleloomulikke võimeid. Tuntumate uskumuste kohaselt suudavad nad lennata, end nahkhiirteks muuta, ning on inimestest palju tugevamad. Vampiirid suutvat ka inimest, kelle verd nad joonud on, vampiiriks muuta.
Vampiiride tapmiseks olevat mitmeid viise. Tuntumad neist on puuvaia löömine läbi vampiiri südame, tema jätmine päikese kätte, siseelundite eemaldamine ja vampiiri põletamine ning keeva vee valamine vampiiri haua kõrvalisse auku. Samuti praktiseerivad mõned hõbekuulide tulistamisega. Probleemiks osutub aga selle kättesaadavus. Kuid õnneks on mure hõlpsasti lahendatav: vampiire pole olemas!
Vampiiride eemalepeletamiseks pidavat aitama küüslauk, püha vesi, hõbedast esemed, ristid, piiblid või Taaveti täht.
Õigeusu uskumuste järgi ei lahku pärast surma hing kehast 40 päeva jooksul. Mõnel pool kaevati surnud sellepärast 3–7 päeva pärast üles ja kui surnukeha polnud hakanud kõdunema, löödi neile puuvai südamesse, et vältida inimese muutumist vampiiriks.
ZOMBIE
Zombie ehk zombi on afro-kariibi mütoloogias ja voodoos nõiduse abil taaselustatud surnukeha. Sõna pärineb arvatavasti Lääne-Aafrika keeltest (kikongo keeles zumbi "iidol", kimbundu keeles nzambi "jumal" jt).
Popkultuuris (õudusfilmid jms) kujutatakse zombie-sid elavate laipadena, kes on piiratud intelligentsiga ja tunnevad nälga elavate inimeste liha järele.
Neuroteadustes nimetatakse zombieks (zombie seisundis olevaks) inimest, kes reageerib sensoorsetele sisenditele kiirelt ja stereotüüpselt neid teadvustamata ("mõtlemata). Selline seisund võib esineda nii lihtsate (näiteks liinitööl) kui suhteliselt keerukate (näiteks liikluses liiklemine) käitumiste korral.
Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Zombie"
Vadjalaste surmajärgsetes kujutelmades, kus eriti teine ilm ja paradiis omavahel hägusalt suhtestuvad, on p küllalt selgelt ja trafaretselt välja joonistunud. Hinnang p-le on kristlikult negatiivne, millest ei kuma läbi võimalikku varasema ambivalentsema allilma substraati.
Populaarse kujutelma järgi surmajärgsest rännakust on p-sse erinevalt paradiisist lihtne saada: ees pole mägesid, kuhugi ei pea ronima ning ees pole ka muid tõkkeid. Kujutelmades p-st prevaleerib traditsiooniline tulesümboolika, mida leidub ka piiblis (eriti Uues Testamendis), ehkki piibel on keskendutud ennekõike p-le kui sümbolile, mitte niivõrd kannatuste detailiseeritud esitusele, mille järele seda enam januneb rahvausu müstikalembus. P-s keedakse tõrvakatlas, millele teine patune tuld alla panevat. Paralleelne teade ütleb, et katlale viskavat halge alla papid ning vähempatused toovat uusi juurde. Mingil pildiinformatsioonil põhineb teade p-st kui tornist. On ilmne, et rahva fantaasia toitjaks õigeusu traditsioonis on olnud ennekõike ikoonidel nähtud kujutised p-st, Viimasest Kohtupäevast või Kristuse laskumisest allilma.
P-sse läksid petised, joodikud ja need, kes polnud käinud kirikus armulaual, samuti enesetapjad ning patused üldse. Kui matustel müristas öeldi küll, et Ilja Prorok (Püha Eelja) avab taevaväravad, aga ka, et jumal ei taha maetavat taevasse. Et nüüdsel ajal pärast surma vaid p-sse minna saavatki, kinnitab uskumus sellest, et taevas olevat täis lahkusulisi. Vadja usundile on iseloomulik, et p-ga ei seostata kuigivõrd paha kui üht ristiusu kuradi sünonüümi.
Info Saadud:
http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/v.../p6rgu.htm
Kui leian midagi weel siis lisan aga siia
osa Info saadud Wikipeediast
Saate sama info kui panete need nimed eesti wikipeedia otsingusse
Muudetud: 21-10-08 kell 09:54:07 helen009
Muudetud: 21-10-08 kell 09:57:56 helen009
Muudetud: 21-10-08 kell 10:08:59 helen009
Vanas Testamendis ja juudi mütoloogias nimetati deemoneid se'irim 'karvased olendid'. Nende juhiks oli Asaseli (Azazel) nimeline kõrbedeemon, kellele lepituspäeval saadeti kõrbesse sokk peale seda kui inimeste patud talle üle olid kantud. Deemonite koduks peeti metsikut loodust ning nende põhjustatuks loeti mitmesuguseid õnnetusi. Usuti, et nad võivad esile kutsuda haigusi ja hullumeelsust. Eriti ohtlikud olid deemonid öösiti - enne hommikust kukelaulu kardeti väljas viibida ning võõraid kõnetada. Eriti kriitiliseks ajaks peeti neljapäeva ja laupäeva (sabati) ööd aga ka suvist keskpäeva.
Kuju
Paljude deemonite kirjeldused on üsna fantastilised. Näiteks oli juudi uskumuste kohaselt Keteb Meriri nimelisel deemonil vasika pea, pealael üks pöörlev sarv, rinnal silm, keha kaetud soomuste karvade ja silmadega. Ainuüksi tema nägemisest piisas, et nägija sureks. Vaid vaksapikkusel Bedargon'il usuti olevat 50 pead ja 65 silma ning tema keha olevat kirjatud heebrea tähestiku tähtedega. Mõnikord esinesid deemonid ka inimestena, keda sai tavalistest eristada vaid varju puudumise teel, sageli ka sokusarnaste olendite või seitsmepealiste lohedena. Kristlikus teoloogias on deemonid sageli nähtamatud ning mõjutavad inimesi ning ümbritsevat oma "mürgise hingusega
Päritolu
Deemonite päritolu kohta on erinevaid teooriaid. Üldtunnustatud on, et nad tekkisid inglite Jumalale vastuhaku ning nende taevast pagendamise tagajärjel. Selles kontekstis on vastuhakkajate juhiks ingel Lucifer, kellest peale langust saab Saatan. Judaistlikus teoloogias esineb ka käsitlusi, mille kohaselt deemonid on poolinimlikud olendid kes sündisid Aadama ning Eeva patuelust vaimudega paradiisist välja heitmise järel. Teise teooria kohaselt lõi jumal Aadamale enne Eevat Lilithi nimelise naise kelle ühendusest Aadamaga deemonid alguse said. Esineb ka teooria mille kohaselt on deemonid veeuputuses hukkunud inimeste hinged. Varakristlikud autorid on deemonitena käsitlenud ka Vana-Rooma paganlikke jumalaid.
Võimed
Kristlik demonoloogia omistas deemonitele üleloomulikke võimeid, mis jäid Jumala omadele siiski alla. Deemonid omasid nii üleloomulikke füüsilisi, kui ka vaimseid võimeid. Näiteks on nad äärmiselt väledad ja väsimatud, igavese mäluga ning kõiketeadvad, kes võivad näha isegi tulevikku. Neile omistati esmaklassilisi teadmisi kõigis tolle aja teadustes ja keeltes (muuhulgas ka lindude ja loomade keeles). Vaidlusaluseks oli see, kas deemonid suudavad inimese mõtteid lugeda või mitte. Deemoneid tunti ka oskuslike valetajatena.
Deemonite arv
Deemonite arvu üle on kristlikus traditsioonis palju vaieldud. Varakeskajal hinnati deemonite arvuks vahemikku kümnendikust kolmandikuni inglite koguarvust. Hiljem, demonoloogia arenedes jõuti ka täpsema arvuni. Näiteks kinnitas saksa arst ja õpetlane Johannes Weyer, et on olemas 1111 leegioni 6666 deemoniga. Teiste spetsialistide kohaselt oli see inglite koguarv, ning deemonite arv oli sellest vaid kolmandik. Pakuti välja ka oluliselt suuremaid numbreid isegi kuni kümme tuhat miljardit (10.000.000.000.000.000).
Jaotus
Traditsiooniliselt jaotati deemonid, sarnaselt inglitega üheksasse järku. Esines ka jaotust vastavalt pahedele - seitsme surmapatu järgi. Selle kohaselt seostati Lucifer uhkusega, Mammon ahnusega, Asmodeus liiderlikkusega, Saatan vihkamisega, Beelzebub liigsöömisega, Leviathan kadedusega ja Belphegor laiskusega. Renessansiperioodil hakati deemoneid jaotama ka antiikmütoloogia põhjal saatüriteks, faunideks, nümfideks jne. Esineb ka riigil põhinevat jaotust, kus Saatan on vürst ja ülejäänud deemonid moodustavad tema valitsusaparaadi.
Luciferi Pilt Close up
Deemoni pilt
INGLID
Ingel on Jumalat või jumalaid teeniv vaim mitmes religioonis (põhiliselt judaismist arenenud monoteismides). Nende nimetus tuleneb ladinakeelsest sõnast angelus, mis tuleneb omakorda kreekakeelsest sõnast ; [angelos], mis tähendab sõnumitooja, saadik (kirjutatuna "gg" hääldatakse kreeka keeles nagu "ng"). Heebrea keeles lähim sõna ingli kohta on [mal'ach], mis tähendab samuti sõnumitoojat
Langenud Inglid
Langenud ingel on kristlikus traditsioonis taevast pagendatud ingel, kes hakkas vastu Jumalale. Paljudest langenud inglitest olevat saanud deemonid. Kristlikus demonoloogias tuntakse suurt hulka langenud ingleid. Neid loetleb näiteks 5. sajandist pärinev koguteos Corpus Areopagiticum.
Nalja pilt
Näide:
leviathan oli üks langenud inglitest kes sattus peale jumalale vastuhakkamist maapeale,nagu ka teised langenud inglid samastati leviathan mingi pahaasjaga,leviathan samastati kadetusega leviathanit on tuntud ka kui armutu mereolevus kelle kehamass oli samasuur kui 500 vaala kaal.
VAMPIIRID
Vampiir on müütiline või folkloorne olend, kes toitub inimeste või loomade verest. Tavaliselt on vampiiriks hiljuti surnud inimese laip, mis on reanimeeritud või muudetud surematuks teatud viisidel.
Vampiiridel olevat palju üleloomulikke võimeid. Tuntumate uskumuste kohaselt suudavad nad lennata, end nahkhiirteks muuta, ning on inimestest palju tugevamad. Vampiirid suutvat ka inimest, kelle verd nad joonud on, vampiiriks muuta.
Vampiiride tapmiseks olevat mitmeid viise. Tuntumad neist on puuvaia löömine läbi vampiiri südame, tema jätmine päikese kätte, siseelundite eemaldamine ja vampiiri põletamine ning keeva vee valamine vampiiri haua kõrvalisse auku. Samuti praktiseerivad mõned hõbekuulide tulistamisega. Probleemiks osutub aga selle kättesaadavus. Kuid õnneks on mure hõlpsasti lahendatav: vampiire pole olemas!
Vampiiride eemalepeletamiseks pidavat aitama küüslauk, püha vesi, hõbedast esemed, ristid, piiblid või Taaveti täht.
Õigeusu uskumuste järgi ei lahku pärast surma hing kehast 40 päeva jooksul. Mõnel pool kaevati surnud sellepärast 3–7 päeva pärast üles ja kui surnukeha polnud hakanud kõdunema, löödi neile puuvai südamesse, et vältida inimese muutumist vampiiriks.
ZOMBIE
Zombie ehk zombi on afro-kariibi mütoloogias ja voodoos nõiduse abil taaselustatud surnukeha. Sõna pärineb arvatavasti Lääne-Aafrika keeltest (kikongo keeles zumbi "iidol", kimbundu keeles nzambi "jumal" jt).
Popkultuuris (õudusfilmid jms) kujutatakse zombie-sid elavate laipadena, kes on piiratud intelligentsiga ja tunnevad nälga elavate inimeste liha järele.
Neuroteadustes nimetatakse zombieks (zombie seisundis olevaks) inimest, kes reageerib sensoorsetele sisenditele kiirelt ja stereotüüpselt neid teadvustamata ("mõtlemata). Selline seisund võib esineda nii lihtsate (näiteks liinitööl) kui suhteliselt keerukate (näiteks liikluses liiklemine) käitumiste korral.
Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Zombie"
Vadjalaste surmajärgsetes kujutelmades, kus eriti teine ilm ja paradiis omavahel hägusalt suhtestuvad, on p küllalt selgelt ja trafaretselt välja joonistunud. Hinnang p-le on kristlikult negatiivne, millest ei kuma läbi võimalikku varasema ambivalentsema allilma substraati.
Populaarse kujutelma järgi surmajärgsest rännakust on p-sse erinevalt paradiisist lihtne saada: ees pole mägesid, kuhugi ei pea ronima ning ees pole ka muid tõkkeid. Kujutelmades p-st prevaleerib traditsiooniline tulesümboolika, mida leidub ka piiblis (eriti Uues Testamendis), ehkki piibel on keskendutud ennekõike p-le kui sümbolile, mitte niivõrd kannatuste detailiseeritud esitusele, mille järele seda enam januneb rahvausu müstikalembus. P-s keedakse tõrvakatlas, millele teine patune tuld alla panevat. Paralleelne teade ütleb, et katlale viskavat halge alla papid ning vähempatused toovat uusi juurde. Mingil pildiinformatsioonil põhineb teade p-st kui tornist. On ilmne, et rahva fantaasia toitjaks õigeusu traditsioonis on olnud ennekõike ikoonidel nähtud kujutised p-st, Viimasest Kohtupäevast või Kristuse laskumisest allilma.
P-sse läksid petised, joodikud ja need, kes polnud käinud kirikus armulaual, samuti enesetapjad ning patused üldse. Kui matustel müristas öeldi küll, et Ilja Prorok (Püha Eelja) avab taevaväravad, aga ka, et jumal ei taha maetavat taevasse. Et nüüdsel ajal pärast surma vaid p-sse minna saavatki, kinnitab uskumus sellest, et taevas olevat täis lahkusulisi. Vadja usundile on iseloomulik, et p-ga ei seostata kuigivõrd paha kui üht ristiusu kuradi sünonüümi.
Info Saadud:
http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/v.../p6rgu.htm
Kui leian midagi weel siis lisan aga siia
osa Info saadud Wikipeediast
Saate sama info kui panete need nimed eesti wikipeedia otsingusse
Muudetud: 21-10-08 kell 09:54:07 helen009
Muudetud: 21-10-08 kell 09:57:56 helen009
Muudetud: 21-10-08 kell 10:08:59 helen009