No ei lase elada. Hirm, et keegi jälgib.

Lugu siis selline, et juba kaua, väga kaua, tajun nagu mingit kahtlast ja ebameeldivat energiat oma kodus. Teised pereliikmed nagu ei kurda, aga mind see segab. Aina hullemaks läheb ja segab igapäevast elu.
Eriti tugevalt annab tunda üksi olles, kuid ka siis, kui keegi kodus on. Lihtsalt, ringi liikudes kodus tunned, nagu keegi jälitaks, luuraks ja nurgatagant ehmataks. Õhtul, pimedas, magama jäädes, on hirm tohutu. Kardad jällegi jälgimist ja ehmatamist. Iga väikse krõbina peale süda nagu seiskuks. Seda kõike on tohutult raske kirjeldada täpselt. Kuid põhiline ongi siis ilmselt hirm ehmatamise, jälitamise ning selle millegi ees. Ei oska seletada, mis see "miski" on. Aga häiriv energia koguaeg nagu tüütaks sind meelega majas ringi. Kuskil nagu lõõgastuda ei saa, koguaeg oled nagu hirmuvalitsuse all. Ja iga kord oma tuppa astudes nt kardad, et nurga taga, toolil, istub keegi soovimatu...
Mainiks igaksjuhuks ka selle ära, et enda toas olen tegelenud ja tegelen harva ka satanistlike rituaalidega. Et äkki sealt mõni energia/olend tuppa rünnanud ennast? Satanislikke rituaalidega pidi olema, et kui teed oskamatult asja, võib deemon jääda kahe maailma vahele pendeldama... kuid see kõhedus ja muu oli ka ammu enne rituaalidega alustamist olemas.
Kellegil abi, ideid, mõtteid?

Muudetud: 9-7-08 kell 15:21:01 xXx

Muudetud: 9-7-08 kell 15:53:27 xXx

Muudetud: 9-7-08 kell 16:23:47 Tom

Deemonitest ma ei tea midagi, aga tean, et hirmul pidavat suured silmad olema.

Tsitaat:Algselt postitas: tuborg
Kui niigi k6he olla miks siis satanistlike rituaalidega veel tegeled

Need on teistel eesmärkidel ja otseselt ei tekita kõhedust. Võinoh, ma ei usu, et nende kaudu midagi mind siia kiusama on tulnud.

Aga lastel on ju hirm pimeduse ja üksinduse ees normaalne. Ma võin häbenemata öelda, et ka mina kartsin veel mõned aastad tagasi pimedat ja eriti üksi pimedas olemist. See, et sa satanistlike rituaalidega tegeled, võib veelgi sinus hirmu süvendada. Teinekord, kui sa magama lähed, jäta enda toa tuli põlema või vaata enne magama jäämist telekat. Samas kui sa tunned, et see hirm on liig mis liig, räägi oma vanematele oma probleemist ja palju neil sulle psühholoogi juurde aeg kinni panna.

Tsitaat:Algselt postitas: Andromeda
Aga lastel on ju hirm pimeduse ja üksinduse ees normaalne. Ma võin häbenemata öelda, et ka mina kartsin veel mõned aastad tagasi pimedat ja eriti üksi pimedas olemist. See, et sa satanistlike rituaalidega tegeled, võib veelgi sinus hirmu süvendada. Teinekord, kui sa magama lähed, jäta enda toa tuli põlema või vaata enne magama jäämist telekat. Samas kui sa tunned, et see hirm on liig mis liig, räägi oma vanematele oma probleemist ja palju neil sulle psühholoogi juurde aeg kinni panna.

Olen rääkinud sellest. Nad ei pea seda üldse millekski eriliseks.
Püshholoogi juurde... maitea. Arst on mind korduvalt juba ammu sinna saatnud, küll teisel põhjusel, kroonilise depressiooni ja närvilisuse pärast. Eks näis, mis saab.

Ääm.. Isegi mul on vahel siuke tunne, nagu keegi kõnniks toas ringi ja keegi hingaks kuklasse. Oma toast, trepist pimedas alla tulles karda alati, et kohe, kohe lükkab keegi mind sealt alla. Jube, kuid ma arvan, et see pole muud kui ainult kujutlusvõime. Kuna midagi pole ju veel juhtuud Ja kuidas saakski kui ma ei usu, et ming nähtamatu asi, mis saab kõigest läbi minna, saab kedagi puudutada See oleks ju võimatu

Äkki oled liiga palju õudukaid vaadanud? Õudukates ju alati hüppab keegi nurga tagant välja X) siis tekib selline tunne nagu kohe-kohe päriselt keegi ehmataks (Mul on selline probleem olnud )