•  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 8
  • 9
  • 10(current)
  • 11
  • 12
  • ...
  • 18
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Globaalsed kliimamuutused
Avatud arhiiv: Tulnukatoimukud - räägivad sellest, et tulnukad, kes on võimelised sõitma läbi galaktikate ja universumite ning läbi aja, on võimelised oma tahtsi muutma planeet Maa kliimat selliseks, milliseks neil vaja on - kas inimkonna hävitamiseks või/ja uue rassi loomiseks/juurutamiseks. Või kogu elava hävitamiseks, et siin miskit ladu/sõjatandrit luua.
Selleks on nad võimelised tekitama orkaane, kuumalaineid, sulatama antarktika/arktika jääväljasid, tekitama biorelvi jne jne. jne.
Vasta
(06-06-2017, 15:36 )Chaos Kirjutas: Siin kiire otsinguga The Global Warming Policy Foundation enda lehelt http://www.thegwpf.org/content/uploads/2...eopt-2.pdf
Samalt lehelt leitavad palju pikemad ja põhjalikumad analüüsid kui huvitab.

Nö kliimamuutuste skeptiku juhitud Suurbritannia poliitilise lobigrupi veebileht võib olla mõnes kontekstis väärt infoallikas, aga see pole ilmselt päris see, mida Nielander silmas pidas oma palvega allikaid välja tuua.
Vasta
Kliima muutmine/muutus on tulnukate teha.Inimestel pole sellega asja.
Vasta
(06-06-2017, 15:36 )Chaos Kirjutas: No viited on ju igas kliimamuutusi käsitlevas uuringus. Ja keegi ka ei väida, et Co2 ei oleks kasvuhoonegaas. Ainult kui suur mõju on sellel kliimale? Isegi veeaur on suurem tegija kui Co2. Muudest teguritest rääkimata.

Jah. Veeaur on võimas kasvuhoonegaas. Samuti metaan. Aga võrreldes CO2'ga on nende eluiga suhteliselt lühike. Näiteks veeauru puhul on see kõigest kaks päeva, enne kui see vedelal kujul taas maale sajab. Allikas (inglise keelne, viidetega)

(06-06-2017, 15:36 )Chaos Kirjutas: Siin kiire otsinguga The Global Warming Policy Foundation enda lehelt http://www.thegwpf.org/content/uploads/2...eopt-2.pdf
Samalt lehelt leitavad palju pikemad ja põhjalikumad analüüsid kui huvitab.

(06-06-2017, 21:48 )Lorenz Kirjutas: Nö kliimamuutuste skeptiku juhitud Suurbritannia poliitilise lobigrupi veebileht võib olla mõnes kontekstis väärt infoallikas, aga see pole ilmselt päris see, mida Nielander silmas pidas oma palvega allikaid välja tuua.

Lisaks ka seda, et sealse "töö" pealkiri on WARMING INTERRUPTUS
Causes for the Pause. Mind ei huvita põhjused, kui fakti pole veel kinnitatud.
Vasta
(07-06-2017, 07:00 )Nielander Kirjutas: Jah. Veeaur on võimas kasvuhoonegaas. Samuti metaan. Aga võrreldes CO2'ga on nende eluiga suhteliselt lühike. Näiteks veeauru puhul on see kõigest kaks päeva, enne kui see vedelal kujul taas maale sajab. Allikas (inglise keelne, viidetega)

Veeaur on võimas küll aga meenutaks pisikest seika, et kuna vesi-aur on pidevas liikumises siis see suhteliselt EI SAJA KUNAGI TÄIELIKULT alla. Ühes kohas sajab alla teises kohas kohe kiiresti ülesse tagasi. See ei saa väita, et nagu "sajab alla" ja rohkem nagu ei mingit efekti.
Vasta
(07-06-2017, 17:52 )Chaos Kirjutas: https://www.ncdc.noaa.gov/bams/past-reports (kui see nüüd ka skeptikute sait on, siis mina enam ei oska) vaadake oma silmaga eri põhinäitajate graafikutelt, et pärast 1998. aastat ei ole soojenemistendentsi enam olnud, sinna kõrvale võite vaadata atmosfääri CO2 sisalduse suurenemist samal ajal – ja mõelda selle üle.

Ma valisin sealt kõige uuema "State of the Climate in 2013 Report", sealt "Media Briefing Slides" ja vastu vaatas päris mitu graafikut (Maa pinnatemperatuuri muutus aastate jooksul, ookeanitemperatuuri muutus aastate jooksul, liustike pindala muutus aastate jooksul, meretaseme muutus aastate jooksul) ja ma ei leidnud ühtegi neist mis oleks näidanud, et 1998. aastast pole soojenemistendentsi näha. Otse vastupidi. Kõik graafikud peale liustike näitasid selget tõusu. Ehk ikkagi annad konkreetsema lingi mingi konkreetsema dokumendi kohta?

2013 pole muidugi ka kõige uuem teave. Leidsin 2016. aasta aruande: https://www.ncdc.noaa.gov/sotc/global/201613

Seal selline huvitab tabel, kus on ära toodud ajavahemikus 1880–2016 kõige soojemad (maapind+ookeanid) aastad.

Esimene lahter on järjekorranumber, teine on aasta, kolmas hälve kesmisest Celsiuse järgi, neljas hälve keskmisets Fahrenheiti järgi:
[Pilt: kliima.jpg]

Küsimus: kas sellest võiks lugeda, et aastast 1998 pole tõusu olnud? Nagu tabelist näha, siis aastal 1998. oli hälve 0.63C, 2016. aastal 0.94C. Kolmandik kraadi juurde ju.

(07-06-2017, 17:52 )Chaos Kirjutas: Ja Nielander kuna ma olen loomuselt selline lõbus foorumitroll siis no offence, aga teatavasti on trollid hästi lollid ja seetõttu küsivad püha lihtsameelseid küsimusi millele siis sina kui tark inimene võiksid vastata, kuna sellised faktid on sinuarust kinnitatud.

1. Kuipalju CO2 mõjutab temperatuuri.
2. Kuipalju mõjutab temperatuuri eeldatav CO2 tõus.
3. Kuipalju peaks temperatuur tõusma või langema ilma CO2 tõusuta.
4. Kui suures koguses panustab inimene CO2 tõusule
5. Kui suur on CO2 võrreldes planeedi atmosfäriga.
6. Kui palju panustab inimene CO2 tõusu ning selle suhe atmosfääri.

Ma ei ole väitnud, et ma klimatoloog olen. Hetkel käib asi konkreetsete väidete ja nende tõelevastavuse ümber. Nendele küsimustele võid sa täiesti vabalt ka ise vastuseid otsida.

(07-06-2017, 18:35 )Tyto Alba Kirjutas: Veeaur on võimas küll aga meenutaks pisikest seika, et kuna vesi-aur on pidevas liikumises siis see suhteliselt EI SAJA KUNAGI TÄIELIKULT alla. Ühes kohas sajab alla teises kohas kohe kiiresti ülesse tagasi. See ei saa väita, et nagu "sajab alla" ja rohkem nagu ei mingit efekti.

Seda küll, aga see näitab, et atmosfääri ei saa väga kauaks veeauru kumuleeruda. Aur läheb üles, küllastub, sajab alla - see on üks vee agregaatolekute iseärasus. Süsinikdioksiidiga on natukene teine lugu. Vett suurtes kogustes aga Maale juurde ei tule, seega...

...oot. Keemiatunnist on meeles, et põlemise produktideks on =CO2 + H2O, seega vist midagi ikka tuleb.
Vasta
Keemiajäljed ja kliimamuutused - varsti peaksid ka eesti keelsed subtiitrid tulema.

https://www.youtube.com/watch?v=xx-STEA-Vqo&t=642s
Vasta
No aga võtame siis Chaose viimase lingi tagant tööriista ja laseme sellel kuvada globaalsed maismaa ja merede temperatuuri muutused alates aastast 1998. Välja tuleb selline graafik: Link

Kui vaadata ookeane maismaast eraldi, siis on graafik selline: Link

Perspektiivi saamiseks võiks alguskuupäevaks võtta natukene varasema aasta ja järgneva lingi puhul on see aasta 1988: Link

Andmed aastast 1988-2007 ja ainult ookenaide temperatuur: Link

Aastad 1960-2007: Link

Aastad 1960-2007 ja ainult ookeanid: Link
Vasta
(08-06-2017, 10:44 )Chaos Kirjutas: Ja kui me võtame need simulatsioond nüüd kõrvale, kas need vastavad tõele?

Aga võta need simulatsioonid siis kõrvale ja ehk selgub midagi. Mina reageerisin puhtalt väitele, et kliima ei soojene ja palvele leida allikaid sellistele väidetele. Kas me suudame siis nüüd lõpuks kokku leppida, et kliima tundub ikkagi soojenevat? Kasvõi nende andmete põhjal, mille sa ise siia foorumisse välja tõid?
Vasta
Kui võrrelda ookeanide temperatuuri aastast 1980-2008, siis trendi kuvamise nupp töötab. Tulemus on selline: Link
Vasta
Sul on õigus, ma tegin vea trendi määramisel. Õige trend (1980-2008) on siin: Link

Nagu näha, siis üldpilt ei muutunud.
Vasta
Ma ka ei mõista, et millest sa ikkagi seda välja loed, et kliima pole viimased 18 aastat soojenenud, kui mõõtmiste järgi on viimased kolm aastat olnud viimase 136 aasta soojemad? Ega seda, et ta aasta-aastalt lineaarselt soojenema peaks, ei ole minu teada keegi väitnud. Tähtis ongi trend - mis on üsna selge.
Vasta
(09-06-2017, 16:09 )Chaos Kirjutas: kanna nüüd nüüd graafikule Co2 tegelikud väärtused, mitte väärtused 1880. asta suhtes ja siis katsu tõestada

1. Kuipalju CO2 mõjutab temperatuuri.
2. Kuipalju mõjutab temperatuuri eeldatav CO2 tõus.
3. Kuipalju peaks temperatuur tõusma või langema ilma CO2 tõusuta.
4. Kui suures koguses panustab inimene CO2 tõusule
5. Kui suur on CO2 võrreldes planeedi atmosfäriga.
6. Kui palju panustab inimene CO2 tõusu ning selle suhe atmosfääri.

PS: Et sa valesti aru ei saaks, siis ma pole mingi saastamise või CO2 fänn.

Mis graafikule? Mis tegelikud väärtused? Sa hiilid küsimusest kõrvale...

Umbes nagu nii, kus punane joon on CO2 sisaldus (osakest miljoni kohta) ja sinine globaalse temperatuuri tõus?
[Pilt: zFacts-CO2-Temp.gif]

Erinevalt temperatuuridest saab jääsüdamike abil õhu koostist mõõta päris pikas ajas tagasi (need arvud seal all on tuhandetes aastates):

[Pilt: 15_co2_left_061316.gif]


Vasta
(11-06-2017, 07:17 )Chaos Kirjutas: Ja esimeses graafikus võrdled sa ju ikka väärtuseid 1880a suhtes. Võrdle tegelikke väärusi, selleks ma need küsimused küsisingi.

Aga jutt käib ju soojenemisest, mitte globaalsest soojusest. Hälve on tähtis. Pealegi ei ole enne 1880 aastat usaldusväärseid mõõteandmeid. Ehk lihtsalt teed seda ise ja siis esitad oma hüpoteesi? Nii oleks lihtsam kui üksteisest mööda rääkimise jätkamine...

Minu arvates on ainult kaks küsimust, mille osas oleks mõtet vaielda:

Kas CO2 tõus tuleneb inimtegevusest?
Kas CO2 tõus soojendab kliimat?

Kas inimtegevusest? https://skepticalscience.com/human-co2-s...ssions.htm

Seletav graafik ka (sinine - CO2 koguhulk atmosfääris; punane - kumulatiivne CO2 hulk, mis on atmosfääri paisatud inimtegevuse tulemusel):
[Pilt: CO2-Emissions-vs-Levels.gif]

Kas ja kuidas CO2 kliimat soojendab: https://www.skepticalscience.com/empiric...effect.htm
Vasta
(12-06-2017, 08:52 )Chaos Kirjutas: Kui sa võtad nüüd selle noaa temperatuuri tabeli ja kannad sinna CO2 tegelikud väärtused, siis ei ole sul enam sellist dramaatilist graafikut.

Ja minu väited olid (pole konsensust). Konsensus on, et saastamine üldiselt on paha ei ole konsensust, et kogu selle saastamise hulgast just CO2-ele peab nüüd keskenduma (lisa oma tabelisse kõik teised kasvuhoonegaasid ka) Ja teiseks, et pole sellist dramaatilist graafikute järgset soojenemist.

Mida sa pead silmas CO2 tegelike väärtuste all?

CO2 on Maa kontekstis vaieldamatult kõige tugevam kasvuhoonegaas. Toon uuesti lingi, kus seda selgitab: https://www.skepticalscience.com/empiric...effect.htm
Vasta
(12-06-2017, 09:08 )Chaos Kirjutas: Vee-aur on kõige tugevam. Aga tegeliku väärtuse all pean ma silmas seda, et 1980.a juurde märgitakse tegelik Co2 väärtus ja 1981.a juurde ka tegelik väärtus. jne.

Aga veeaur ei kumuleeru atmosfääris. Muidugi kui nii kuumaks läheb, et ookeanid aurustuvad, siis küll...

Ma ikka ei saa pihta, et mis tegelik väärtus. Umbes nagu siin graafikul, kus viimane jupp on tundide, päevade ja nädalate keskmisena välja toodud?
[Pilt: global-co2-levels-approach-worriesome-milestone_3.jpg]
Vasta
(13-06-2017, 16:44 )Chaos Kirjutas: me oleme paisanud atmosfäri erinevaid kasvuhoone-gaase kordades rohkem kui CO2

Väike selgitus kuluks ära selle väite juurede Smile

Vasta
Ilma selgituseta on linke suht mõttetu panna siia foorumisse.
Ma palusin selgitust ja sain vastuse, mis vajaks selgitust Laugh

Lihtsalt tähelepanek Smile

Omapoolse selgitusena avaldaksin põhjuse, miks ma selle küsimuse üldse postitasin. Mulle meenus, et süsihappegaasi emissioonid fossiilsetest kütustest jäävad umbes suurusjärku 30 miljardit tonni aastas. Selle numbri arvutasin ma ise peast ja tegelikust väärtusest see ilmselt erineb. Mitte aga väga palju arvatavasti, vähemalt suurusjärk peaks olema õige.
Vasta
Väike vaheküsimus vaidlejatele:
Mis on taimede põhi toit mille nad filtreerivad välja õhust?
Vasta
(13-06-2017, 16:44 )Chaos Kirjutas: Tegelik väärtus kanna tempi skaalale ja vaata erinevaid andmeid. Näiteks protsentuaalselt palju on tõusnud temp ja palju CO2. Kas nad ikka jooksevad niimodi taevasse?

"Taevasse jooksmine" oleneb täielikult graafiku vormistusest ja pole ju mõtet andmeid kujutada tarbetult pikaks venitatud ajaskaalal. Väärtused jäävad olenemata vormistusest samaks ja fakt faktiks - CO2 konsentratsioon on tõusnud tasemele, mille sarnast pole planeet viimased 3 miljonit aastat näinud. Selle põhjuseks näib olevat inimtegevus. Tulemuseks äkiline globaalne soojenemine.
Vasta
(14-06-2017, 17:32 )Chaos Kirjutas: Edit: siin väidab 2012.a 9,6 miljardit tonni. Link https://www.esrl.noaa.gov/gmd/ccgg/trends/ff.html

Lingi taga väideti, et õhku paisatakse umbes 9.6 miljardit tonni süsinikku fossiilsetest kütustest, mis teeb kokku suht täpselt 30 miljardit tonni süsihappegaasi.

cdiac lingi eest tänan Chaost, see tundus väga asjalik ja informatiivne.
Vasta
Aurab ära? Kliima soojenemine võib viia maailma suurima järve osalise kadumiseni

Euroopa ja Aasia piiril asuvat Kaspia merd nimetatakse ka maailma suurimaks järveks, mida see olemuslikult ongi - veeühendust ühegi ookeaniga Kaspial ei ole. Viimase kahekümne aasta jooksul on kliima soojenemise tõttu seal vee aurustumine oluliselt kiirenenud, kirjutatakse uues uuringus.

Austinis asuva Texase ülikooli teadlased on valmis saanud analüüsi, milles öeldakse, et veetase Kaspia meres on viimase kahe aastakümne jooksul langenud peaaegu seitse sentimeetrit aastas. Analüüs ulatub tagasi aastasse 1996, mis tähendab, et sellest ajast on veetase langenud kokku peaaegu poolteist meetrit.

Kui selline langus jätkub, võib Venemaa, Aserbaidžaani, Iraani, Kasahstani ja Turkmenistani vahel asuva Kaspia veetase peagi peagi langeda allapoole oma teadaolevat madalaimat punkti, mis registreeriti 1970. aastatel.

http://forte.delfi.ee/news/digi/aurab-ar...d=79364830

Vasta
http://www.severe-weather.eu/news/extrem...t-10-days/
Polaaraladel tulemas mitukümmend soojakraadi.
Vasta
Arktikas valitseb polaarhämarus või -pimedus, on tavalised temperatuurid -30°C juures. Morris Jesupi neemel on üle nulli temperatuure varem registreeritud vaid kokku 16 tunni jagu, see oli aastal 2011. Ent sel aastal on plusskraadidega tunde kogunenud juba üle 60.

"Õhutemperatuur nulli juures veebruarikuus põhjapoolusel on lihtsalt vale," ütles ookeani ja jää uurimisega tegelev Norra polaarinstituudi teadlane Amelie Meyer Sydney Morning Heraldile. "See on üpris murettekitav."

http://forte.delfi.ee/news/maa/ilm-on-pa...d=81275071
Vasta
Uus Maunderi tüüpi miinimum kohe saabumas. Unustage soojad suved!
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • ...
  • 8
  • 9
  • 10(current)
  • 11
  • 12
  • ...
  • 18
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat