Inimesel on vaistlik tava hõõruda valusaid või sügelevaid kohti kehal. Vahel me imestame, et sageli juhtuvad äralöömised just ühte ja samasse kohta. Meie nimetame seda loomulikuks refleksoloogiaks, mis tähendab, et organismis mingi organ vajab kas siis stimulatsiooni või rahustamist. Aastasadade jooksul on koostatud palju refleksoloogilisi kaarte, kus on ära toodud kõigi kehaorganite peegelduspiirkonnad kehapinnal. Kui meil on tekkinud näiteks jalatalla alla kuhugi nahapaksend või konnasilm, võib see näidata mingi organi pikaajalist ülekoormust. Refleksoloog masseerib kätega erinevaid kehapiirkondi ning leides valusaid tsoone saab informatsiooni organismi seisundist. Teraapia käigus saab terapeut tervikpildi inimese hetkeseisundist, aga ka kroonilistest ning ammu läbipõetud haigustest. Kuna tervikpilte kogu organismist on keha mitmetes piirkondades, saab alati teha täpsustusi ning leida probleemi sügavamaid põhjusi. Ka siin (nagu kõigi alternatiiv- ja täiendmeditsiini meetodite puhul) kontakteerume me inimese organismiga tema omas keeles, mis tähendab alati individuaalset lähenemist. Organism peegeldab kehapinnale info oma seisundeist ehk läbi valusate tsoonide palub abi ja jõudu vastava organi või süsteemi tasakaalustamiseks. Kodutööna võib igaüks sügada sealt kus sügeleb ning mudida sealt kus valus, ning olemine läheb paremaks. Kui inimese omad kompensatsioonimehhanismid enam ei toimi ning füsioloogiline homöostaas on häirunud, vajab ta proffessionaalse refleksoloogi abi. Refleksoloogilised kaardid on ajajooksul saavutanud suure täpsuse ning intensiivne uurimustöö jätkub pidevalt. Et refleksoloogilise tsooni mõjutamine annab tihti küllalt tugevaid reaktsioone, eeldab selle meetodi kasutamine eelnevat head koolitust ja töökogemust. See lähendab täiendmeditsiini puht praktiliselt akadeemilisele meditsiinile - et nende meetodite keerukusaste on niivõrd kõrge, et kodus eneseravimiseks võivad osutuda ohtlikuks.
Tähtsamad terviklikud tsoonidesüsteemid on jalalabal, säärel, reiel, kehal, kõrvas ja koljul. On avastatud, et igal süsteemil on lisaks veel oma spetsialiseerumine. Jalalaba süsteem on spetsialiseerunud luustiku, liigeste, organite ehituslike kudede kajastamisele; sääresüsteem lihaste, aga ka psüühiliste häirete kajastamisele; reiesüsteem ainevahetuse probleemide kajastamisele; kehasüsteem vereringe ja energia omastamisega seotu kajastamisele; kõrv närvisüsteemi ja hormonaalsüsteemi kajastamisele; kolju mentaalsete stresside kajastamisele.
Alati tuleb rõhutada, et ükski teraapia ei korva tervet eluviisi, piisavat und, liikumist ja tervislikku toitumist.
Viidatud allikas
Abi
