Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
MTÜ Paganakoda kogub andmeid koolide kohta
#51
Sinu suhtumine teistesse jätab mulle sinust veel suurema gei mulje

Muudetud: 22-6-08 kell 14:19:42 Flash
Vasta
#52
Mina käisin gümnaasiumis koolis, kus oli usundiõpetus. Midagi peale ei surutud, küll aga sai suhteliselt mõistliku ülevaate erinevatest ususuundadest ja sellest kuidas mõned on siiski seotud jne.

Aga usundiõpetust koolides peaks andma õpetaja, kes ise ei poolda ei ühte ega teist vaid suudab ise jääda erapooletuks. Meil oli see nii ja usundiõpetuse tunnid olid parimad kogu gümnaasiumis.

Nii et koolides võiks olla usundiõpetus, et lapsi harida, mitte neile midagi peale suruda. Küll aga peaksid õpetajad olema siiski väga tasemel, et õpilasteni viia erapooletu ja mõistlik ülevaade erinevatest usunditest.
Vasta
#53
Tasemel pedagooge ON raske leida
Vasta
#54
Tsitaat:Algselt postitas: excubitoris
Tasemel pedagooge ON raske leida

Vot see on õige! Ja seda pea igale õppeainele.
(Ma arvan, et just kehvade õpetajae tõttu jääb kasutamata õpilaste suur potensiaal, nii võimegi jääda unistama 'teaduspõhisest Eestist')
Vasta
#55
Tsitaat:Algselt postitas: neoon
Tsitaat:Algselt postitas: excubitoris
Tasemel pedagooge ON raske leida

Vot see on õige! Ja seda pea igale õppeainele.
(Ma arvan, et just kehvade õpetajae tõttu jääb kasutamata õpilaste suur potensiaal, nii võimegi jääda unistama 'teaduspõhisest Eestist')


Tasemel pedagooge on raske leida, sest enamik koole ei hoia neid kinni. Kui õpetaja saavutab mingi taseme, siis läheb ta sageli välismaale või ei pea ta närvid koolis lihtsalt vastu. Minu ema on õpetaja, seega olen nii mõnegi asjaga tuttav, mis koolides toimub. Häid õpetajaid on, aga õpilased on ise nii võimatud ja oma õigusi taga nõudvad, at õpetajad annavadki alla lõpuks. Mõni noor entusiast ehk viitsib veel, aga paljud vanemad on alla andnud.

Et asi oleks teemas, siis meil oli religiooniõpetuse õpetaja keskas poolenisti sakslane, kes oli nii tundlik mees, et arvas, et kui keegi naerab, siis oli see nali kohe tema pihta. Ta oli tark ja kõike, teadis palju rääkida, aga kuna nooremad teda keele, välimuse jajumalteabmilleveel tõttu narrisid, siis ta andis alla ja läks koolist ära.

Ja mis krdi potentsiaal. Kel seda on, oskab ka ise rakendada ja huvisid leida. Jah, õpetaja peaks õpilast suunama, aga ta ei saa ju mõistust pähe panna, kui inimene ise seda ei taha.
Mäletan ise ka neid lapsevanemaid, kes koosolekutel (olen käinud oma õe klassi ja kooli koosolekutel) muudkui virisesid, et õpetajad ei tee nii ja naa, ei kasvata last, ei hari teda, ei suuna, ei aita areneda - enamik sellest on ju ka kodutöö, st vanem peab ise ka oma lapsega tegelema. Millegipärast aga arvatakse, et õpetaja on see, kes su lapsest siis inimese tegema peab. Kui õpetaja seda üritabki või mõnd last sunnib, et lapse potentsiaali 'tööle saada', siis on kari kaagutajaid taga, et 'miks küll ometi mu last sunnitakse tegema seda, milleks ta võimeline ei ole või mida ta ei taha'. Võta's nüüd kinni, mida tahetakse.

Jätkates usuliste jt tundide teemal: tegelikult on just sellised tunnid, nagu usuõpetus, religioon, kunstiajalugu, bioloogia jt vajalikud, sest neis on võimalik arendada mängulisust ja avardada inimese silmaringi. Võib vaielda selle üle, et kas lapsel on vaja teada, mis usk valitseb islamimaades (mitte, et see ilmselge ei oleks), või millised on mürgised taimed - aga see on nii loll küsimus või vaidlus, et seda ei tasuks üldse alustadagi.

Seega, tahtsin tegelikult ägestumise vahepeal öelda seda, et pedagooge ei tasu alati süüdistada, paljuski on oma osa ka lastel ja nende vanematel.
Vasta
#56
Ei püsi kahjuks teemas, aga ikkagi---
Jah. Mis potensiaal? nn asjatundjad on välja pakkunud idee, et viia üldhariduskoolid üle valikulistele õppealadele. Selline süsteem on toiminud juba mitmeid aastaid näiteks Rootsis ja peab ütlema, et mitte edukalt. Kui õpilasel antaks mingi 6. klassis valida, et kas ta õpib edaspidi keemiat, bioloogiat, geograafiat või nendeasemel nn pehmemaid aineid, nagu kirjandus, ajalugu, inimeseõpetus, siis suur enamus valiks kahtlemata lihtsama tee ja need kellel oleks potensiaali läheksid lihtsalt üldise massiga kaasa, sest inimesed ja eriti selles eas lapsed teevad nii. Enamik õpilasi ei tea gümnaasiumi lõpuni, mis eriala nad valida tahavad, mis siis veel 6. klassist rääkida.

Eesti haridussüsteem on küll aegunud aga igasuguste uuendustega ei tohiks kindlasti kaasa minna. Tuleb säiltada ühetaolisus ja võrdsustatud süsteem. Hariduses ei tohi keskenduda omariigi kesksusele vaid just õpetada, mis toimub ja mis on mujal maailmas. Praegu imestame, et miks USA ja UK noored näiteks välisgeograafias nii võhikud on.
Vasta
#57
Tsitaat:Ja mis krdi potentsiaal. Kel seda on, oskab ka ise rakendada ja huvisid leida.
Ei oska. Sellepärast see ongi potensiaal. Kui kodus ja koolis on halb keskkond siis ei saa potensiaal avalduda. Inimesed ei ole rumalad ja nn andetud, kuna nad ongi sellised. Nad enamus on andekad ja tublid, kui neil oleks hea keskkond. Laps kasvab ikkagi enne kooli kodus. Koolis ei saa enam kaduma läinut eriti taastada, küll aga olemas olevat edasi arendada paremingi.

Tsitaat:Tuleb säiltada ühetaolisus ja võrdsustatud süsteem.
Just vastupidi. Inimesed ei ole ühetaolised. Muidugi on neid kergem valitseda ja kantseldada, kui kõik ühtemoodi hall mass pärast on. See ongi eesmärk.

Muudetud: 16-7-08 kell 17:00:47 Thorondor
Vasta
#58
Tsitaat:Algselt postitas: Thorondor
Tsitaat:Tuleb säiltada ühetaolisus ja võrdsustatud süsteem.
Just vastupidi. Inimesed ei ole ühetaolised. Muidugi on neid kergem valitseda ja kantseldada, kui kõik ühtemoodi hall mass pärast on. See ongi eesmärk.

Muudetud: 16-7-08 kell 17:00:47 Thorondor

Kas sa tahad hakata õpilasi selekteerima? Vabatahtlikuse meetodil eelkirjeldatu tõttu seda küll teha ei saa. Mingid testid ei näita midagi. Ja vanemate arvamust ei saa usaldada.
Vasta
#59
Ma tahaks, et iga õpilane saaks õpetuse vastavalt oma võimetele, soovidele ja omadustele. Tegelikult testid ikka näitavad midagi. Suhtled vanemate ja lapsega ning selgitad huvid jne. See ei tähenda alates 6. klassist bioloogiks õpetamist. Praegune haridussüsteem keskendub põhiliselt sellele, kui täpselt suudad sa ettesöödetud materjali tagasi sööta. Ja kool lõppeb sellega, et treenid ja harid ennast täpselt kõrgkooli sisseastumis kriteeriumitele, õige vastus ja vale vastus, kuigi sihtmärk võiks olla midagi muud.

Muudetud: 16-7-08 kell 19:22:26 Thorondor
Vasta
#60
Kärla Põhikool. Iga aasta jõuludel kogu kool Kärla kirikusse palvetama ja usu teemalisi laule laulma. Nii see oli minu ajal ja nii see on ka präägusel ajal. Kuigi ise käisin paar korda kirikus( muide see oli kohustuslik) ja enamus korrad sõpradega lihtsalt ei läinud kuna ei ole kristlikud või mis tahes usku.
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  MTÜ Paganakoda Celtic 22 13,888 21-05-2019, 19:50
Viimane postitus: Mina Olen

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat