Tsitaat:Algselt postitas: neoon
Tsitaat:Algselt postitas: excubitoris
Tasemel pedagooge ON raske leida
Vot see on õige! Ja seda pea igale õppeainele.
(Ma arvan, et just kehvade õpetajae tõttu jääb kasutamata õpilaste suur potensiaal, nii võimegi jääda unistama 'teaduspõhisest Eestist')
Tasemel pedagooge on raske leida, sest enamik koole ei hoia neid kinni. Kui õpetaja saavutab mingi taseme, siis läheb ta sageli välismaale või ei pea ta närvid koolis lihtsalt vastu. Minu ema on õpetaja, seega olen nii mõnegi asjaga tuttav, mis koolides toimub. Häid õpetajaid on, aga õpilased on ise nii võimatud ja oma õigusi taga nõudvad, at õpetajad annavadki alla lõpuks. Mõni noor entusiast ehk viitsib veel, aga paljud vanemad on alla andnud.
Et asi oleks teemas, siis meil oli religiooniõpetuse õpetaja keskas poolenisti sakslane, kes oli nii tundlik mees, et arvas, et kui keegi naerab, siis oli see nali kohe tema pihta. Ta oli tark ja kõike, teadis palju rääkida, aga kuna nooremad teda keele, välimuse jajumalteabmilleveel tõttu narrisid, siis ta andis alla ja läks koolist ära.
Ja mis krdi potentsiaal. Kel seda on, oskab ka ise rakendada ja huvisid leida. Jah, õpetaja peaks õpilast suunama, aga ta ei saa ju mõistust pähe panna, kui inimene ise seda ei taha.
Mäletan ise ka neid lapsevanemaid, kes koosolekutel (olen käinud oma õe klassi ja kooli koosolekutel) muudkui virisesid, et õpetajad ei tee nii ja naa, ei kasvata last, ei hari teda, ei suuna, ei aita areneda - enamik sellest on ju ka kodutöö, st vanem peab ise ka oma lapsega tegelema. Millegipärast aga arvatakse, et õpetaja on see, kes su lapsest siis inimese tegema peab. Kui õpetaja seda üritabki või mõnd last sunnib, et lapse potentsiaali 'tööle saada', siis on kari kaagutajaid taga, et 'miks küll ometi mu last sunnitakse tegema seda, milleks ta võimeline ei ole või mida ta ei taha'. Võta's nüüd kinni, mida tahetakse.
Jätkates usuliste jt tundide teemal: tegelikult on just sellised tunnid, nagu usuõpetus, religioon, kunstiajalugu, bioloogia jt vajalikud, sest neis on võimalik arendada mängulisust ja avardada inimese silmaringi. Võib vaielda selle üle, et kas lapsel on vaja teada, mis usk valitseb islamimaades (mitte, et see ilmselge ei oleks), või millised on mürgised taimed - aga see on nii loll küsimus või vaidlus, et seda ei tasuks üldse alustadagi.
Seega, tahtsin tegelikult ägestumise vahepeal öelda seda, et pedagooge ei tasu alati süüdistada, paljuski on oma osa ka lastel ja nende vanematel.
