•  Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4(current)
  • 5
  • 6
  • 7
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 1Hääli - 4 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Iidsed tehnika- ja teaduseimed
#76
....,sest paljud meist on oma jagatud mõistuse tõttu piiratud ,vangistatud ruumis ja ajas ,ega tajugi avaramat pilti...

Fakt
Vasta
#77
Jah, ei vist pole pääsu, tuleb jõudumööda ka Jasoni tööd tegema hakata. Aga alustame tasapisi.

Tsitaat:Algselt postitas: villu
jagatud mõistuse
... ee..., et misasi see on? Ehk seletad?

Tsitaat:Algselt postitas: villu
... ega tajugi avaramat pilti...
See on muidugi paha. Iseasi, mis see avaram pilt on? Kas näiteks meie kaugete esivanemate tundmatu, kummalise ja küllap omas laadis täiusliku maailma seletamine selliste meie jaoks tavapäraste asjadega nagu elektripirnid, lennukid, raadiod ja televiisorid, arvutid, kosmoselaevad ja nende stardiseadmed jms ei ole mitte hoopiski kitsukene maailmanägemine?

Aga otsesemalt asja juurde:

1. Arheoloogilistel leidudel põhinevad ajaloorekonstruktsioonid ei tugine üksikleidudel vaid kümnetel, sadadel ja tuhandetel rohkem või vähem sarnastel esemetel. Kusjuures kõige olulisemad leiud on kompleksleiud - muistsete asulate jäänused, kust leida kõige erinevamaid antud antud kultuuri iseloomustavaid artefakte. Nn alternatiivajalugu toetavad leiud on kõik üksikleiud. (Kui ma eksin, siis olen loomulikult tänulik vastupidiste näidete toomise eest).

2. Oletame, et mingil põhjusel suht lühikese ajaperioodi jooksul inimkond lakkab eksisteerimast. Millised materiaalsed jäljed jääksid - oleksid avastatavad eksisteerinud tsivilisatsioonist tulevikus? Ja kus? Mis on tõenäosem, kas see, et tuleviku uurija avastab mingi tehnoseadme jäänused Amasoonase ürgmetsast (see pole võimatu - ainus sinna kunagi sattunud inimene, juhuslik loodusuurija võis ju midagi maha pillata) või hoopiski mõne kunagise suurlinna alalt koos paljude teiste huvitavate asjadega?

3. Arheoloogiliste uurimistehnikate areng (satelliidipildid, georadar, magnetomeetrilised meetodid jpt) ja suuresti kasvanud kaevetööde mahud toovad jõudsalt juurde uut (ja sageli üllatavat) leiumaterjali. Paraku toetab see kõik "ortodoksset", "ametlikku" ajalugu. "Alternatiivajalooliste leidude" suhtes on uurimistehnikate areng andnud sageli vastupidise tulemuse - nii mõnedki neist on osutunud võltsinguteks (või on vähemasti väga valesti dateeritud).

4. Õunad kukuvad puu otsast maha. Newtoni gravitatsiooniseaduse järgi peavadki nad seda tegema ja seda nähtust on loendamatuid kordi jälgitud kah. Aga oletagem, et mina nägin korra, kuidas õun ise maast puu otsa kerkis. Ega ka kehtiva füüsikalise paradigma raames siin midagi võimatut ole - keegi võis nt õunale niidi sappa siduda, üle oksa tõmmata ja teisest otsast sikutada, niiet mina midagi tähele ei pannud. Kas minu lollitamiseks või ehk hoopis mingitel muudel eesmärkidel. Aga mina ei hakkagi eriti uurima, milles asi, ütlen hoopis, et minu vaatlus on sama hea kui kõik teisedki ja et Newtoni gravitatsiooniseadus ei kehti ja kes mind arvustada julgevad ja/või nõuavad, et ma neilegi seda imet näitaks, need on kitsapiirilised skeptikud, kelle teaduslikud silmaklapid ei lase neil osa saada palju avaramast maailmavaatest.

5. Marksismi-leninismi klassikud soovitasid misiganes ühiskonnanähtuse uurimisel-hindamisel vastata esmalt küsimusele: kellele on see kasulik (või kahjulik)? Alternatiivajalugu (-ajalood, täpsemalt) on kahtlemata olnud kasulik suure arvu hea müügieduga raamatute autoritele. Ajalooteadlasele "alternatiivajaloolistest leidudest" paraku erilist tulu ei tõuse põhjustel, millest p. 1 juttu oli.

6. Milles küll ei saa kahelda, on see, et mitmeidki asju (masinaid, tehnoloogiaid) on inimkonna ajaloos korduvalt leiutatud. Eri kohtades, eri aegadel. Mõnda vahepeal ära unustatud ja siis uuesti leiutatud. Küsimus vaid selles, et mida ja millal?

7. Muidugi võib igaüks uskuda, mida ta soovib. Ja teistel ei peaks selle uskumisega asja olema. Niikaua, kuniks selle uskumisega ei hakata ehitama lennukit, mis peab suure hulga inimesi ohutult sihtkohta toimetama. Või maavärinakindlat kõrghoonet rajama. Või arvutisüsteemi, mis peab tagama liiklusohutuse suurtes liiklussõlmedes. Rääkimata lendamisest Marsile. Õnneks (või õnnetuseks) ajaloo-alaseid uskumisi nendel eesmärkidel eriti kasutada pole vaja.

PS.: Nagu te näete, ei nõua ma, et keegi midagi siin tõestama peaks. Küll olen ma aga esitanud mõningaid küsimusi, millele igaüks vastata võib püüda. Aga seegi pole kohustus.
Vasta
#78
Õunanäide oli päris hea Laugh

Aga teisest küljest ei saa ma ka kunagi teile kellelegi seda tõestada, et õun tõepoolest puu otsa tagasi lendab. Liiatigi on see ju loogikvastane. Ent ometi ma nägin seda toimumas.

Enamasti sellistel juhtudel inimesed vaikivadki. Vastasel juhul võib oma sõnadele ja silmadele kindlaks jäämine lõppeda valgete ning pehmete seintega ruumis.
Vasta
#79
Tsitaat:Algselt postitas: CelticEnamasti sellistel juhtudel inimesed vaikivadki. Vastasel juhul võib oma sõnadele ja silmadele kindlaks jäämine lõppeda valgete ning pehmete seintega ruumis.


Sellesse fraasi ongi koer maetud. Võiks küsida, et PALJUD leiud on jäänud registreerimata ja purustatud (halvimal juhul) või ignoreeritud või maase tagasi lükatud just SELLEL põhjusel ?

Parim näide selle kohta on nn "mound builders" tsivilisatsioon/kultuur Põhja-Ameerikas. Tegemist oli kultuuriga kes ehitas suuri künkaid mida kasutati (leidude alusel arvati nii) matmiskohtadena. Tegemist oli küngastega mis olid kuni mitukümmend meetrit kõrged ja kuni 100 laiad. 1800 alguses kui algas P-Ameerika keskosade laiaulatuslik hõlvamine põllumajandusele siis rõhuv enamus neist tasandati maaga.
Põhjus oli lihtne - peale seda kui paarist esimesest leiti matmiskohad kus olid rikkalikud hauapanused ja inimeste säilmed kes olid KESKMISELT 2m pikad ning ka punaste juustega hakkas valitsuse tellimusel nende asjadega tegelema Smithsonian Institution. Põllumehed nägid, et kohe kui midagi SELLIST leiad tulevad "tähtsad ninad" Washingtonist ning kaevavad kuni 3 aastat sinu põllul. Peale seda kui teated esimestest leidudest (mis on siiani kirjeldustena olemas kohalike lehtede arhiivides - mis on säilinud KOHALIKE lehtedena ja pole kokku ostetud suurte meedia korporatsioonide poolt) levisid ja eriti levis jutt mis siis saab kui uudist leiust jõuab pealinna kadusid "uudised" leidudest kiiresti.

Need leiud aga mis jõudsid sinna Instituuti asuvad siiani keldris ning dateeritud kui "valesti dateeritud, võltsingud" või midagi sellist. Küsimus aga jääb - kui kirjas võltsing siis miks hoitakse neid ikkagi sellise "teadusasutuse" KINNISTES fondides ?

Lisaks on siin veel (vähemalt selle leidude grupi suhtes) probleem nn poliitilise korrektsusega. Nüüd vahendad ISIKLIKU kogemuse põhjal ühe loo.
Olles USAs töötasin arvutisalongis tehnikuna. Üks tööülesannetest oli anda klientidele õhtust IT abi kuna olin sisuliselt ainuke eks elas linnas - teised olid kõik "suburblased".
Nii sattus, et üheks minu kliendiks sai olema selle Instituudi Fondide osakonna asejuhataja. Tore tark mees kuid omas ühte viga - tarvitas tihti liiga palju viskit ja siis ei osanud enam oma arvutiga ümber käia. Käisin tal vahest siis L ja P abis ning mitmel korral tekkis meil ka jutuajamisi "igasugustel teemadel". Kuna olin juba tollal pehmelt öeldes parahuviline ja kuulnud (seda teemat on käsitlenud mitmed USA paraväljaanded) ka neist "mound buildersitest" siis küsisin talt otse mis lugu on.
Vastus oli mõtlema panev - "Moundbuilders are just a peace of crap compering to other stuff we are been digging out and storing in our cellars". Andis ka pikema seletuse sellistele peitmis aktsioonidele aga see kisub juba puhtalt poliitikasse (MIS on peamine põhjus selliste asjade peitmiseks) ja sellest peaks rääkima tipa teistsuguses alateemas ...

Loomulikult saades kainemaks ütles ta, et ma sellest kellegile EI RÄÄGIKS sest tema KUNAGI ei kinnita seda juttu üheski väljaandes ja seda väga lihtsal põhjusel - kui saab selgeks, et ta ei suuda AVALIKULT oma suud kinni hoida siis ta vallandatakse ja ta kaotab pensioni ja muud hüved...

Siit tekibki küsimus - kas me ikka teame KÕIKE oma ajaloost või ainult pisikesi killukesi siit ja sealt mille alusel oleme mosaiigi valesti kokku pannud ?
Vasta
#80
Tsitaat:Algselt postitas: excubitoris
Siit tekibki küsimus - kas me ikka teame KÕIKE oma ajaloost või ainult pisikesi killukesi siit ja sealt mille alusel oleme mosaiigi valesti kokku pannud ?
Karta on, et ei tea. Enamatki võib karta - et ei saagi kunagi teada. See tähendab seda, et põhimõtteliselt jäävad "ajaloolised alternatiivid" alati võimalikuks. Kui siiski tahta miskit kooskõlalist mosaiiki kokku panna, tuleb tühikuid täita mingitest (muudest) kaalutlustest lähtuvalt. Üks võimalik kaalutlus on lihtsus (võid ka lugeda "ebahuvitavus") nagu seda ajalooteaduses harilikult tehaksegi. Aga ega ajalugu selles plaanis mõnest teisest teadusest nii väga erinegi, et igal pool on olulise nägemise kõrval sama vajalik ebaoluline (vähetähtis, asjasse mitte puutuv, juhuslik) kõrvale jätta - ilma selleta vaevalt, et oleks kunagi ühegi töötava teadusliku teooriani jõutud. Loomulikult on sellega ka alt mindud, aga nii see teadus kord areneb. Mis muidugi ajalugu (eriti lähiajalugu) mõnest muust teadusest eristab, on see, et sellega põimuvad väga tihedalt (elavate) inimeste konkreetsed huvid. Niiet häda kahepidine - vanemast ajaloost jäljed vähesed ja ähmased, lähiajalugu jälle suur kiusatus endale sobivaks kirjutada (sh muutes-hävitades-võltsides materiaalseid jälgi).

PS.: Oh mis huvitav oleks olnud, suutnuksid Sa sellele härrale nii palju viskit sisse joota, et ta oleks Su sinna keldritesse viinud - selle hääks oleks isegi nõus olnud paraja portsu raha välja käima.
Vasta
#81
Tsitaat:Algselt postitas: HallucigeniaPS.: Oh mis huvitav oleks olnud, suutnuksid Sa sellele härrale nii palju viskit sisse joota, et ta oleks Su sinna keldritesse viinud - selle hääks oleks isegi nõus olnud paraja portsu raha välja käima.


Ka mul käis see peast läbi ... wink
AGA - esiteks ei hoitud neid asju mitte Washington DC hoidlates ning olin ISE veendunud kui pealju seal kontrolliti kes ja mida toob ja viib - seega karta on, et selles hoidlas (sellistes hoidlates) on asi veel karmim Sad

Õnnestus käia pealinnas asuvas peamuuseumi osades keldriruumides ja juba need olid päris suured ja mingid 6 korrust maa ALLA. Üritan lisada pildi sealt on näha. Nr-id 1,2,3,4 on muuseumid ning KOGU see kvartal on maaalt "tühi" ehk siis täis ehitatud hoidlaid ja ka parklaid. See tänav mis alumises ääres läheb on küll "kõigest" 6 realine kuid need read on "ameerikalikult" laiad. Lisan ka kordinaadid siis Google Earthi kasutades lihtsam otsida seda kohta ja vaadata suurusi ...

Kordinaadid:

Muudetud: 3-5-08 kell 10:05:31 excubitoris
Vasta
#82
Kordinaadid uuesti:
Vasta
#83
mida on mõeldud topelt tsivilisatsiooni all? kui seda ühiskond koos oma ainelise ja vaimse kultuuriga, siis eksisteerib ta praegugi, vaimne kultuur on erinev järelikult on erinev tsivilisatsioon.
Vasta
#84
Sergei Stefanovitsi poolt leitud "taevast kukkunud" kivi.
Jutt ja pilid ise siin: http://kp.ua/daily/010410/222010/

Niipalju kui aru sain ka tõlkisin. Sergei Stefanovits leidis selle kivitüki 1995.a. 25 km kauguselt Moskvast Istra jöe äärest.
Märgid või kirjatähed kivilt leidis aga alles eelmisel aastal kivi pilte arvutis suurendades.
Ta arvab, et see on muistse tsivilisatsiooni või siis võõrtsivilisatsiooni tehniline seade ja kuulub paleotehnoloogia alla.
Kivi kaalub 2,6 kilo ja suurus on 16x13.
See on lähemal uurimisel nagu tänapäevane elektrooniline seade. Peal sümbolid. Nüüdseks on otsustatud seda hakata uurima ja vastus loodetakse saada a-ks 2012.
Ei saanud aga täpselt aru miks nii kaua uurimiseks aega kulub?

P.S. Toon selle posti uuesti esile, sest see leid on siin täiesti unustusehõlma vajunud.
Niisiis, mida sellest leiust arvate?
Vasta
#85
See on nüüd siis esimene teema,mille läbi lugedes päris tõsiselt pettunud olen.
Vasta
#86
T11t eeldan, et oled palju teemasi lugenud - vot ei jõua para-web kõigile alati kõike pakkuda.
Teemasi mida võiks täiesti mõtetuteks pidada on siin PALJU, kuid üldjuhul on need sellised kus
inimene pidas vajalikuks rääkida mida ta nägi või mida ta tundis. Sellel hetkel oli see TEMALE
väga oluline ja ma püüan sellest aru saada (loodan, et mitmed teised ka) seega olen oma arvamuse
enda teada jätnud. Soovitan seda ka sul mõistlikkuse piirides teha. Kõik ei saa kunagi sulle
meeldima ja sina ei saa kunagi kõigile meeldima - käib ka siin (ja mujal) kirjutatu kohta. Harju sellega.
Vasta
#87
Tsitaat:Algselt postitas villu
Me peaksime teadma , et kuskil kaugel aegade udus arenes inimkond millestki. See väide on sama usutav, nagu oleks meil sellest ajast tõepoolest aimu ,ehkki paljud raamatud mainivad meie evolutsioonilist arengut faktina. Ent kõk muu peale tõdemuse ,et "meie oleme mingil viisil arenenud" on lihtsalt hüpotees. Näiteks on leitud tööriistu , mis on valmistatud umbes 25 miljonit aastat tagasi. Kuid ometi kinnitavad nüüdis antropoloogid, et algsed inimesed tekkisid ühel või teisel viisil Aafrikas poolteist kuni kaks miljonit aastat tagasi. Aga kui kaalutleme ka tõsiasja , et varasemale tehnikaajastule viitavaid anomaalseid anakronistlikke esemeid on leitud maailma paljudest paikadest , siis möistame , et meie sünnikuupäeva lihtsalt ei saa mingi kindla ja lõpliku täpsusega määratleda.
Traditsiooniline arheoloogia ja antropoloogia pajatavad meile ,et umbes 100 000 aastat tagasi jagunes inimkond Homo Sapiens ja Homo Sapiens Neanderthliseks. Ent Saksamaal Bilzingslebenis avastasid arheoloogid kolm luust ja kivist sõõrjat rajatist ,mis olid ehitatud umbes 400 000 aastat tagasi. Prantsusmaal Terra Amatas on teada 300 000 aastat tagasi tehtud postiauke ja kivisõõre. Etioopias Gonas ja Euroopas on leitud suurel hulgal tööriistu ning religiooniesemeid vanusega 2,5 miljonit kuni 125 000 aastat.
Kas peaksime uskuma , et mõni ahvisarnane esivanem lõi niisuguseid asju?

raamatust "Hiilgavad"
Philip Gardiner ja Gary Osborn
2006 ja eestikeeles2008

Pole see teema midagi nii hull. Aga keda siin laiutanud skeptikute norimised ja ignorantsus segama peaks, siis võib siit lugeda näiteks ainult Villu postitusi ja viimast kaht lehekülge.
Aga muidugi, kui kedagi häirib, siis võib ka luua teema "Iidsed tehnika ja teaduseimed" nr.2. Võib ka luua uue teema pealkirjaga Muistsed artefaktid.


Vasta
#88
Olen alati tundnud huvi vanade ja müstiliste asjade vastu. Aga huvi on mul olnud juba lapsest saati.
[Muudetud: 10-8-2010 t11t]
Vasta
#89
Väga huvitav! Tähendab just see osa, mis puudutab Iirimaad.
Ise Iirimaast ei teagi peale Newgrange suurt midagi. Äkki jagad meiega ka oma muljeid, et mis varemed ja huvitavad paigad seal veel on? Kas kirjeldasid Iirimaa mingit kipskuju?
Saad lisada siia teemasse:
http://para-web.org/viewthread.php?tid=4...1#pid79933

Kehast väljumisest ja astraalrännakutest saad aga lugeda siit:
http://para-web.org/viewthread.php?tid=935&page=1
Vasta
#90
T11t - tee pilti ka - siis pane ülesse (näiteks) photobucket.com lehele ja näita meile ka.
Mis puudutab auto teemat siis arvan, et kui see "fordi-mees" käitub viisakalt siis ei juhtu temaga midagi.
Vasta
#91
T11t - tee pilti ka - siis pane ülesse (näiteks) photobucket.com lehele ja näita meile ka.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------


Ee,ma nüüd ei saa hästi pihta mis pilti(e) sa silmas pead.Vastuseks Müstikule: Kuju on mul saadud vanaonu käest ja ei puutu Iirimaase.Lihtsalt kui sain selle kuju,siis ta vajas natuke ,,kõpitsemist,, Otsisin päris pikalt inimest kelle kätesse see usaldada.Lõpuks jõudsin Tartu Ülikooli.Seal oli üks mees kellel olid keldrikorrusel omad ruumid ja seal ta tegeles vanade kujude ja piltide restaureerimisega.Tema kaudu käis see kuju ka Tallinnas ära,kust siis kogu info kuju kohta pärineb(seal mingi asjatundja vaatas seda kuju).Eks kirjutan midagi ka Müstiku poolt vihjatud Iirimaa teemasse.
Vasta
#92
Varemetest, vanadest kirikutest, seal leiduvatest sümbolitest ja muust sellisest mis rõõmustaks silma. Smile
Vasta
#93
Oi seda ma võin küll teha.Mul arvutis pilte tohutult,aga mis teid huvitaks.. no ma pean siin kohal silmas,et olen teinud pilte ,,suurelt,, aga mitte pisiasjadest,kuna olin veel ,,pime,, Aga eks ma üritan midagi huvitavat leida.Seda veel,et kas peaks nüüd vist sinna Müstiku poolt antud teemasse minema üle,või päris uue teema tegema?Näiteks Iirimaa...
Vasta
#94
Muideks,üks pilt on mul ka siin olemas..

http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=6362
Vasta
#95

T11t - tee pilti ka - siis pane ülesse (näiteks) photobucket.com lehele ja näita meile ka.

Varemetest, vanadest kirikutest, seal leiduvatest sümbolitest ja muust sellisest mis rõõmustaks silma.

----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Nagu heale lapsele kombeks,kuulab ta vanemate sõna,seega tegin konto sinna ära ja panin ka mõned proovi pildid üles.Eks kui tuhin peale tuleb,siis üritan sinna rohkem neid laduda.
Vasta
#96
Väga huvitav! Tähendab just see osa, mis puudutab Iirimaad.
Ise Iirimaast ei teagi peale Newgrange suurt midagi.
----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Sulle aga Müstik väike ülesanne.. kus asub euroopa raskeim kivi ja palju ta kaalub?Loodetavasti mõni moderaator ei pahanda,et siia sellise küsimuse panin,kuna tegemist on vägagi müstilise ja huvitava kiviga.
Vasta
#97
Kas keegi on need iidsed Euroopas asuvad megaliidid siis ära kaalunud või?Smile
Pakun, et ehk siis Iirimaal ongi?
Aga mõte läks kõigepealt Prantsusmaal Bretagnes asuvale Carnacile.

Kunagi seisis seal 10 000 kivi, mis moodustasid seitsme miili pikkuse mao kujutise.
Kermarios on seal suurim megaliit üle 7 m kõrge. Tähtsaim kivi seal võis olla Euroopa suurim megaliit Er Crah (Haldjakivi), mis oli algselt 20 m kõrge.

Viki: Suurim säilinud menhir maailmas asub Locmariaquer`is, Bretagne`is, ja seda tuntakse nime all Suur menhir.
Kunagi ligi 20 meetrit kõrge, lebab see nüüd neljaks tükiks murdununa maas, kuid selle kaal oleks tervikuna olnud 330 tonni.
http://et.wikipedia.org/wiki/Menhir
Küsimus: mis on Eesti suurim menhir?

Vasta
#98
Toksi googlesse ,,Brownshill Portal Tomb,, Elan samas linnas,kus see kivi asub.
Vasta
#99
Lycurguse karikas on ainuke meie päevadeni säilinud antiikne diatreet - tornikella taoline ese kahekordsete klaasist seintega, mis on kaetud figuuridest mustriga. Sisemine osa on ülevalt kaunistatud graveeritud mustrilise võrguga. Karika kõrgus on - 165 millimeetrit.
Teadlased oletavad, et see on valmistatud Aleksandrias või Roomas IV sajandil. Praegu võib seda imetleda Briti muuseumis.

Artefakt on kuulus eelkõige oma ebatavaliste omaduste poolest. Tavalise valguse korral, kui see langeb eest, on karikas rohelist värvi, kui seda aga valgustada tagant muutub karikas punaseks. Ka muudab ta värvust olenevalt sellest, milline vedelik on sellesse valatud.

Täpselt ei teada, kust artefakt välja ilmus. Oletatakse, et see leiti kõrgest soost roomlanna hauast. Hiljem lamas see mitu sajandit Rooma katoliku kiriku varakambrites. 1848 omandas karika Lionel Rothschild. Lõpuks aastal 1862 lubas pankur selle välja panna Londonis Victoria ja Alberti muusuemis. Pärast seda aga ei saanud teadlased sellele juurdepääsu peaaegu saja aasta jooksul. Alles 1950 anti luba reliikvia uurimiseks. Tehti kindlaks, et karikas on valmistatud mitte kallihinnalisest kivist, vaid diakroonilisest klaasist.
1990 a. õnnestus elektronmikroskoobi abil selgeks teha, et asi on klaasi erilises koostises.
Klaasi miljoni osakese kohta lisasid meistrid 30 osakest hõbedat ja 40 osakest kulda. Osakesed aga moodustavad u 50 nanomeetrit diameetris - tuhat korda vähem kui soolaterakeses.
Tekkis küsimus kust võtsid iidsed meistrid seadmed ja tehnoloogia, mis lubas neil töötada molekulaarsel tasemel?
Sellist tehnoloogiat ei võinud IV sajandil lihtsalt olla.Võimalik, et see on loodud kõrgeltarenenud tsivilisatsiooni meistrite poolt, kes eelnesid meie tsivilisatsioonile ning hukkusid planetaarse kataklüsmi tagajärjel.
"Mõistatuslikud faktid." 2016/5

Pildid karikast:
https://en.wikipedia.org/wiki/Lycurgus_Cup




Vasta
Sibiru manuskript

Antud dokument leiti 1961 aastal ja koosneb 450 leheküljest ja selle
autoriks peetakse meest nimega Conrad Haas aastatel 1550 kuni 1570.
Elukutselt oli ta sõjaväe insener kes töötas Ungaris ja Transilvaanias.
https://en.wikipedia.org/wiki/Conrad_Haas

Antud dokumendi leidis Doru Todericiu kes oli tol hetkel Bucharesti ülikooli professors.
Avastas ta selle saksa keeles kirjutatud dokumendi Sibiu linna arhiivist.
Sisuks oli mitmeastmelisd raketid, vedel kütus ja muud tollal tundmatud tehnika saavutused.

http://www.icsusib.ro/en/yearbook_reviewing_manuscripts
https://www.ancient-code.com/the-sibiu-m...e-rockets/
https://www.disclose.tv/the-500-year-old...ket-315884

Ja video neile kes lugeda ei taha: https://www.youtube.com/watch?v=_c-RIRaD5gU

Pildid: Sibiu manucript

Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4(current)
  • 5
  • 6
  • 7
  • Järgmine 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Põnevad iidsed leiud kogu maailmast. Müstik 158 99,145 04-12-2022, 11:54
Viimane postitus: cambodia
  Iidsed maadekaardid mason 27 19,056 29-12-2017, 23:18
Viimane postitus: Tinar
  Newgrange hauakamber Iirimaal ja teised iidsed ehitised. Müstik 44 27,748 06-07-2012, 21:47
Viimane postitus: Müstik
  Miks jätsid iidsed rahvad oma linnu maha? Robert Matjus SOD 20 10,110 28-02-2008, 20:47
Viimane postitus: ketser

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat