[I'll be back]

Huvitav, kuidas oli 1575ndal aastal hüdrasiini või vesinikperoksiidi leiutamisega? Või mida taat täpsemalt kütusena kasutada plaaniski?

[Tyto Alba]

Huvitav, kuidas oli 1575ndal aastal hüdrasiini või vesinikperoksiidi leiutamisega? Või mida taat täpsemalt kütusena kasutada plaaniski?

Kui sa viitad kus mõneski antud looga seoses on kuskil mainitud hüdrasiini
või vesinikperoksiidi siis oleks isegi ehk mõtet sel teemal edasi diskuteerida.
Seniks aga võiks ennast kurssi viia, et raketid on liikunud ka tahkekütustega.

Või siis vähemalt nautida geeniuse mõttelendu ja ehk midagi õppida...
Kui sind reaalselt huvitab mida "taat" kütusena plaanis kasutada siis ehk uurid seda!
Algus on antud - nimed on teada, kohad on teada - äkki isegi avastad midagi.

[I'll be back]

Lihtsalt mind huvitab, milist vedelkütust aastal 1500+ leiutaja silmas pidas oma raketi liikumapaneva jõuna. Sest sellest sõltub suuresti nii tema kui leiutise tõsiseltvõetavus. Mis tahkekütust puutub, siis siin teevad hiinlased eurooplastele ajas pika puuga ära. Vedelikkütuse osas aga jäävad väga kõvad kahtlused.

[Tinar]

Keskaja vedelkütusest...Sellist teavet võidi hoida valdajate poolt täielikult salastatuna nagu tänapäeval hoitakse sõjatehnilist infot salastatuna. Antiigiajastu painduv klaas (mõlgid sellisest klaasist esemetest taoti välja haamriga), sõjategevuses kasutatav nn kreeka tuli ja ilmselt veel tehnilisi leiutisi hoiti salastatuna valitsejate käsul on ja on teada, et nende tehnoloogiate valdajad tapeti, et see tehnoloogia ei satuks vaenlase kätte või muul põhjusel.

[I'll be back]

Sellised hüpoteetilised mõttearendused ei oma erilist väärtust. Umbes midagi sarnast kui tänasel päeval planeerida galaktikatevahelisi reise läbi ussiaugu. Või nagu hiinlased ütlevad- kui ninasarvik kuu poole vastab, venitab ta ilmaasjata kaela. Vedelikkütusega rakett on tegelikuses ikka tükkis rohkemat kui lihtsalt "põlev vesi", see eeldab märksa kõrgemat tehnoloogilist taset kui 500 aastat tagasi olemas oli. Pumbad, materjalid jpm.

[Tinar]

Kui pidasid minu postitust silmas siis see ei ole hüpoteetiline mõttearendus vaid meieni jõudnud ajaloolistest allikatest. Käsikirjas on kirjas vedel kütus. Isegi wikipedia tunnistab seda ja ei lükka ümber (vt. Conrad Haas). Vedelütuse kasutamine, mehitatud lend raketiga jm oli selles manuskriptis teooria tasemel. C. Haas arendas teooria tasemel võimalusi kasutada vedelat kütust ja teha ka mehitatud lende.

[I'll be back]

Nagu öeldud- väärtust on sel asjal ilma tehnoloogilise tausta ja informatsioonita selle kohta täpselt samapalju kui tänase päeva mõttearendustel ussiaugu kasutamiseks galaktikatevaheliseks reisiks. Või ürginimese kaljult allahüppamisel, kotkasuled sabas. Uskudes, et sel kombel saab lennata. Või siis visuaalselt- paarisaja aasta pärast väita, et juba 21 sajandi esikümnel arendati Venemaal teleportatsiooni...

[Müstik]

Igatahes on Sibiu käsikiri tõeline, see ei ole võltsuudis ja tegelikult kirjeldab see muuhulgas vedelkütust ja mitmeastmelisi rakette - ja käsikiri avaldati 16. sajandil.

Illustratsioonid käsikirjale
https://www.ancient-code.com/the-sibiu-m...e-rockets/

[zzz34]

Kui juba rakettide peale jutt läks,mis sellest lennukist arvata https://www.theancientaliens.com/technol...-airplanes

---

või siis Piiblist pärinev lugu taevamannast siin masina kirjeldus
http://www.anomalyarchives.org/public-ha...a-machine/

[I'll be back]

Võib olla tulnukate lennumasin, aga märksa suurema tõenäolsusega on tegu kuldsete putukate või lindudega. Pildil kujutatu on iseloomulik üle-eelmise sajandi lõpu ja kuni eelmise sajandi kolmekümnendate maistele aerodünaamilistele katsetustele (s.t ajastule, mil inspiratsiooni saadi elus loodusest) ei tundu olevat vähimatki põhjust, miks meist märksa kõrgemal arengutasemel olev tsivilisatsioon pidanuks õhus liikumiseks kasutama sellisel hulgal erinevaid konstruktsioone. Seda enam, kui nad väidetavalt valdasid ka gravitatsiooniga manipuleerimise oskust. Pidagem silmas, et aerodünaamika seadused on universaalsed ja optimaalseid tehnilisi lahendusi antud tingimustele on üksainus. Mida me tänapäeva lennunduses ka näeme.

[Tinar]

Võib olla tulnukate lennumasin, aga märksa suurema tõenäolsusega on tegu kuldsete putukate või lindudega. Pildil kujutatu on iseloomulik üle-eelmise sajandi lõpu ja kuni eelmise sajandi kolmekümnendate maistele aerodünaamilistele katsetustele (s.t ajastule, mil inspiratsiooni saadi elus loodusest) ei tundu olevat vähimatki põhjust, miks meist märksa kõrgemal arengutasemel olev tsivilisatsioon pidanuks õhus liikumiseks kasutama sellisel hulgal erinevaid konstruktsioone. Seda enam, kui nad väidetavalt valdasid ka gravitatsiooniga manipuleerimise oskust. Pidagem silmas, et aerodünaamika seadused on universaalsed ja optimaalseid tehnilisi lahendusi antud tingimustele on üksainus. Mida me tänapäeva lennunduses ka näeme.

Me näeme ka, et meie tsivilisatsioon kasutab "universaalsete aerodünaamika seaduste" korral õhus liikumiseks suurel hulgal "erinevaid konstruktsioone". Meie omal on neid variante kordades rohkem kui piltidel kujutatud primitiivsetel figuuridel mingist iidsest ajastust mis on enam vähem kõik ühesugused. Figuurid on valmistatud oluliselt varem kui "eelmise sajandi lõpu ja kuni eelmise sajandi kolmekümnendate" aegu. Putukate maailmas sellistele vasteid pole leitud ega leitagi sest tegu on lendamiseks loodud tehislike objektidega mitte putukatega ning linnuriigi puhul kehtib sama. Ka lendkalad ei ole niisugused nagu need kuldsed leiud. "Kuldne putukas" on väga vaimukas...Et nagu kus konkreetselt aga I´ll be back armastab konkreetsust (näide tema varasemalt postitusest: hüpoteetilised mõttearendused ei oma erilist väärtust) on juttu nende kujukestega kujutatud lennuaparaatide eksistentsi ajastu "antigravitatsiooni" valdamisest?

[I'll be back]

Noh, Baalbeki jmt ehitiste puhul, mida samuti tulnukate kätetööks arvatakse, kohtab sedasorti spekulatsioone juhitavast gravitatsioonist ju üpris tihti. Mis aga puutub aerodünaamika seadustesse ja erinevatesse konstruktsioonidesse, siis kirjutasin ma ju üpris arusaadavalt "...optimaalseid tehnilisi lahendusi antud tingimustele on üksainus...". Puust ja punaseks- kuivõrd on vilumatu silm suuteline vahet tegema Airbussi ja Boeingu reisilennukil? Või F-22 ja Su-57vahel. Vaatamata sellele, et tegu on erinevates riikides ja erinevate koolkondade poolt loodud tehnikaga. Lihtsalt loodusseadused tingivad ühe võimaliku optimaalse lahenduse. Loodetavasti ei hakka nüüd keegi väitma, et Dorneri kolmepinnaline vesilennuk on igati võrdväärne Super-Constellationilr või B-787-ga. Ja mida aeg edasi, seda enam konstruktsioonid ühtlustuvad. Ergo võiks arvata, et meist märksa arenenumad tsivilisatsioonid on ses osas tunduvalt kaugemale jõudnud ega kasuta üheaegselt tehnikat näiteks 25 sajandist koos eelmise sajandi kolmekümnendate või viiekümnendatega.

[Mannu]

Kui juba rakettide peale jutt läks,mis sellest lennukist arvata https://www.theancientaliens.com/technol...-airplanes

---

või siis Piiblist pärinev lugu taevamannast siin masina kirjeldus
http://www.anomalyarchives.org/public-ha...a-machine/

Seniste teadmiste pealt panustasin ma nende kullast asjakeste puhul siiski ka Egiptuse, Mesopotaamia ja Kreeta kuldkärbeste Ameerika analoogile. Google otsinguga mul esialgu neid pilte välja ei tulnud, kuid kuldseid putukaid, miskipärast just kõige sagedamini kärbseid, anti autasuna nii Egiptuses kui ka Mesopotaamias.

Kui ka peruulaste lennumasina variant ära langeb, jääb järele hüpotees Egiptuse ja muistse Ameerika kontaktidest.

Et tulnukate lennumasin selline välja võis näha, seda mina ei usu, samadel põhjustel, mis Ibb siin juba mainis.

Kuid googles ringi otsides leidsin sellise lingi: https://moco-choco.com/2017/11/13/ancient-jets-mysterious-3000-year-old-artifacts-can-fly/

Seal lõpus on video, kus on näidatud, et oleks nagu tehtud sarnase kuldasjakese järgi lendav mudel. Kuna olen lennunduse teemal suht blond, siis küsin, kuidas see asi seal videos lendama pandi?
Ja kui see asi seal videos tõesti lendas, siis ei pea ma sugugi väga rumalaks oletada, et muistsetel peruulastel võis ikkagi mingeid kogemusi lendavate mänguasjakeste katsetamisel olla. Et neil võis ka reaalseid mehitatud lennukatsetusi olla, selliste spekulatsioonidega on tuldud välja seoses Nasca joontega.

Ülejäänud kullast vidinad minu lingil toodud piltidel niiväga aerodünaamilised välja ei paistnud.

ParaWeeb on spekulatsioonide esitamise koht . Kui mõned neist lähevad üle võlli, nagu minu meelest läheb see taevamanna masin (teine link tsiteeritud postituses), siis muiake selle üle vaikselt kodus, sest kui liigselt tähelepanu osutada sellistele naljadele, siis hakkavad mõned seda uskuma nagu juhtus lameda maa naljaga.

[I'll be back]

Kuidas suvaline asi lendama saada, sellele leiti vastus juba ligi 70 aastat tagasi F-4 teemal- give enough power even brick can fly... tänaseks võime tõdeda sama ka F-117 või F-22/35 või suvalise integraalkorpusega lennumasina puhul. Mis aga muusse puutub, siis esimesed plaanerid , mis lendu läksid, olid näituseks väljanägemiselt üpriski tuvi moodi. Mis mõistagi ei teinud neist tänase päeva mõistes silmapaistvaid lennumasinaid. Samas- mingi maa nad ju õhus lendama olid suutelised. Ja tänase deltaplaani saaks koduste vahenditega ka kuurinurgas valmis meisterdada. Ja õhku tõusta. Teoreetilise baasi olemasolul.

[Müstik]

Mind paelus sellel lehel kilpkonna kujuline asjandus, mis näib olevat maa-aluse kaevamise masin. Sellel on kühvlid külgedel ja taga.

Võrdlus ka tänapäevase kaevamise masinaga. Nende kunstiteoste mõõdud on 5 kuni 7,5 cm ja neid saab näha ilmselt näha Bogota muuseumis.

https://www.theancientaliens.com/technol...-airplanes

[I'll be back]

Tänased efektiivsed maa-aluse kaevamise masinad näevad siiski pisut teistsugused välja. Ei kujuta hästi ette, millisel põhimõttel kilpkonnasarnane seade töötada võiks.

[Mannu]

Ikka peruulastest ja lendamisest (mulle on Peruu südamelähedasem kui keskaegne Euroopa)

Kuidas suvaline asi lendama saada, sellele leiti vastus juba ligi 70 aastat tagasi F-4 teemal- give enough power even brick can fly...

OK ... kas muistsetel peruulastel võis olla mingi energiaallikas, millega see siiski telliskivist veidi aerodünaamilisema kujuga asjandus võidi lühikeseks ajaks lendama saada?

Miks ma Peruud ja lendamist niiväga seostan, tuleneb sealsest maastikust. Mäenõlvad, kuristikud, mis lausa kutsuvad kondorite eeskujul lauglendu tegema; ja minul isiklikult küll tekiks kiusatus katsetada, et kuidas saaks üle kuristiku ühelt mäenõlvalt teisele siis kui sild pole veel valmis ... ja ikkagi Nasca joonte imetlemine kõrgustest .... kasvõi murtud luude või elu hinnaga ...

Kuigi ka maakaevamise (tunnelirajamise) aparaate võidi Peruus igatseda, siiski esimene reaktsioon oli kilpkonna-taolise masina puhul minul see, et see kokkulangevus on juhuslik. Oleks vaja rohkem vihjeid selliste masinate oletatava olemasolu kohta, et mina isiklikult saaksin edasi spekuleerida sel teemal.

[I'll be back]

Jällegi- tegu ei ole sellel pildil mitte mingi "maa-aluse kaevamise masinaga", vaid pinnasefreesiga. Millega sarnasust on sel kuldfiguuril vähemalt minul küll üpris raske leida.

---

"...OK ... kas muistsetel peruulastel võis olla mingi energiaallikas, millega see siiski telliskivist veidi aerodünaamilisema kujuga asjandus võidi lühikeseks ajaks lendama saada?..."

Jätaks selle küsimuse nüüd kellelegi teisele vastata...

[Mannu]

Fantaasia läheb lappama ... rippsilla ehitamisel üle kuristiki, kuidas saadakse esimesed köied paika? Kõnnitakse kuristiku põhjast läbi teisele "kaldale". Tõenäoliselt. Aga kui panna pisikese "tagantpurskava" ajamiga plaaner kuristikku ületama koos nööriga? Täisulme või mitte?

[I'll be back]

Ilmselt mitte...juhul, kui kellelgi on tulnud pähe segada omavahel ära puusütt, väävlit ja salpeetrit ning valmistada sellest segu...või avastada mõni kergeltsüttiv vedelik, teha valmis diseerimisvõimelised pumbad, nokitseda põlemiskambrite kallal etc, etc. Nende tingimuste täitmisel täiesti reaalne ettevõtmine.

---

Aga isiklikult mina võtaks suguharu kõige kõvema vibuküti ja peene nööri, kinnitaks nööri ühe otsa noole ja teise otsa jämedama nööri külge. Või aretaks katapuldi.

[Müstik]

Ikka peruulastest ja lendamisest (mulle on Peruu südamelähedasem kui keskaegne Euroopa)

Peruuga seoses meenub kõigepealt kvantfüüsika põhimõtetel töötav iidne portaal, mille abil olevat võimalik liikuda ajas ja ruumis. Portaali nimi on Aramu Muru või “Madu (tarkuse meister) Meru” nimelise preestri järgi, kes oli seotud müütilise Mount Meru, pooljumalate kodu mäega.
Teiseks meenuvad Nazca joonised.

http://www.para-web.org/search.php?actio...order=desc

[I'll be back]

Mille abil olevat võimalik...mille taha siis reaalne kasutus pidama on jäänud? Ja millest on tingitud raudpoltkindel veendumus, et tegu on nimelt kvantfüüsika põhimõtetel töötava seadmega, aga mitte mingitel meile veel teadmata printsiipidega? Või millel põhineb selline kaljukindel veendumus, et see portaal ülepea eksisteerib?

[Mannu]

Ibb, õpi tunnetama PW biiti Ei pea kaljukindlalt uskuma, et sel teemal mõttemänge mängida. Ja siin foorumis osalemine ei ole kohustuslik, kui biidi tunnetamine ei õnnestu.

Ja kui leidub neid, kes usuvad kaljukindlalt, siis need on teinud teatava "registrivahetuse", mida siin paljud mõista ei suuda. Mina tagasihoidlikult väidan, et suudan mõlemas "registris" mõtelda.

Aga Peruu rope-bridgedest rääkides, siis tundub tõesti tõenäolisem, et vibu või katapuldiga esimene nöör üle lasti. Arvestades indiaani kõrgkultuuride üldist tehnoloogiat vältivat mõtteviisi. Heakene küll, ratast oli suhteliselt mõttetu Andides tarvitada, kuid Mehhikos see maastik nii mägine ka ei olnud. Neil oli mõtteviis ikkagi erinev Euroopa ja Hiina omast.

Siin näide iidsetel meetoditel rippsilla ehitusest tänapäeva Peruus: https://www.youtube.com/watch?v=dql-D6JQ1Bc

[I'll be back]

Mõttemängud on ju üks asi, kaljukindlalt millegi tõeksväitmine aga on tükkis midagi muud ja tekitab tahtmise teada, kas tegu on millegi reaalse või (kahjuks tavapärase) sooja õhu võngutamisega.

[Tinar]

Loodan, et mõni vihane vaidleja ei hakka nüüd tõestama, et meie tsivilisatsioonil polegi üldse lennumasinaid sest lingil lisatu ei saa ju lennata! https://www.cpsc.gov/Recalls/2018/manhat...ing-hazard

---

Mõttemängud on ju üks asi, kaljukindlalt millegi tõeksväitmine aga on tükkis midagi muud ja tekitab tahtmise teada, kas tegu on millegi reaalse või (kahjuks tavapärase) sooja õhu võngutamisega.

Kes on mida kus kaljukindlalt väitnud?