•  Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4(current)
  • 5
  • 6
  • ...
  • 46
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Euroliit
#76
(17-03-2013, 16:27 )Eithea Kirjutas:
(17-03-2013, 16:06 )Vesilik Kirjutas: Marranode välistamiseks ja testiks võiks olla selleks majanduslik koostöö Venemaaga,kuna marranod ja massoonid kardavad ja vihkavad uuenenud Venemaad,kust nende riigivarastest suguvennad ja aatekaaslased kinga said ja kus neil pole siiani õnnestunud oma Kagali süsteemi kehtestada erinevalt Eestist.

(17-03-2013, 14:17 )Eithea Kirjutas: Arvan, et momendiks eelnev väide ei ole tõsi.
Ei tea, ei tea, seal käib ka hoolega looduse reostamine ja veneinimese hävitamine, kes seal taga korraldab...ei oska öelda.

Tänan Olematut lingi eest.
По данным на 23:00 7 июля в результате разгула стихии погибли 134 человека, в том числе 123 – в Крымском районе. Näiteks 9 juuli 2012 öösel toimus jälle kummaline veeuputus, surma sai 134 inimest unepealt, kusjuurs vihma ei sadanud, (küllap mingi veehoidla mägedest aitas).
See sinu postituses kirjeldatud müstilise veeuputuse läbi hukkumine ei seostu absoluutselt minu eelnevas postituses kajastatud sotsiaal-poliitiliste tähtpunktide käsitlemisega.Või kirjelda milles sa seost näed?Üldse oleks tore saada foorumikaaslastelt vastukaja oma mõtetele ja teesidele või muidu milleks me neid monoloogivormis postitusi siia siis teeme.Foorum lad. turuplats on koht arutlemiseks juba Vanas-Roomas oli see nii http://et.wikipedia.org/wiki/Foorum.

Ok! sinu soov sündigu, kustutan ära, eks "omad" Krt küll pureb hinge.
#77
(17-03-2013, 14:17 )Eithea Kirjutas: Ei tea, ei tea, seal käib ka hoolega looduse reostamine ja veneinimese hävitamine, kes seal taga korraldab...ei oska öelda.

Tänan Olematut lingi eest.
По данным на 23:00 7 июля в результате разгула стихии погибли 134 человека, в том числе 123 – в Крымском районе. Näiteks 9 juuli 2012 öösel toimus jälle kummaline veeuputus, surma sai 134 inimest unepealt, kusjuurs vihma ei sadanud, (küllap mingi veehoidla mägedest aitas).
See sinu postituses kirjeldatud müstilise veeuputuse läbi hukkumine ei seostu absoluutselt minu eelnevas postituses kajastatud sotsiaal-poliitiliste tähtpunktide käsitlemisega.Või kirjelda milles sa seost näed?Üldse oleks tore saada foorumikaaslastelt vastukaja oma mõtetele ja teesidele või muidu milleks me neid monoloogivormis postitusi siia siis teeme.Foorum lad. turuplats on koht arutlemiseks juba Vanas-Roomas oli see nii http://et.wikipedia.org/wiki/Foorum.

#78
(17-03-2013, 16:06 )Vesilik Kirjutas: Marranode välistamiseks ja testiks võiks olla selleks majanduslik koostöö Venemaaga,kuna marranod ja massoonid kardavad ja vihkavad uuenenud Venemaad,kust nende riigivarastest suguvennad ja aatekaaslased kinga said ja kus neil pole siiani õnnestunud oma Kagali süsteemi kehtestada erinevalt Eestist.


(17-03-2013, 14:17 )Eithea Kirjutas: Arvan, et momendiks eelnev väide ei ole tõsi.
Ei tea, ei tea, seal käib ka hoolega looduse reostamine ja veneinimese hävitamine, kes seal taga korraldab...ei oska öelda.

Tänan Olematut lingi eest.
По данным на 23:00 7 июля в результате разгула стихии погибли 134 человека, в том числе 123 – в Крымском районе. Näiteks 9 juuli 2012 öösel toimus jälle kummaline veeuputus, surma sai 134 inimest unepealt, kusjuurs vihma ei sadanud, (küllap mingi veehoidla mägedest aitas).
See sinu postituses kirjeldatud müstilise veeuputuse läbi hukkumine ei seostu absoluutselt minu eelnevas postituses kajastatud sotsiaal-poliitiliste tähtpunktide käsitlemisega.Või kirjelda milles sa seost näed?Üldse oleks tore saada foorumikaaslastelt vastukaja oma mõtetele ja teesidele või muidu milleks me neid monoloogivormis postitusi siia siis teeme.Foorum lad. turuplats on koht arutlemiseks juba Vanas-Roomas oli see nii http://et.wikipedia.org/wiki/Foorum.

Juba kustutasin.

Ja samas ma ei ole sinu eelneva väitega ikkagi nõus, kuigi kustutasin ja oma arvamust tõestasin avalikkusele teadmata faktide väljatoomisega.
#79
EL is järjekordne represeerimine. Seekord represeeriti jalgpallurit.
http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euro...d=65830718
#80
(17-03-2013, 20:24 )Faraday Kirjutas: EL is järjekordne represeerimine. Seekord represeeriti jalgpallurit.
http://sport.delfi.ee/news/jalgpall/euro...d=65830718

Tundlikkus selliste asjade vastu võib olla pigem tingitud riigi sisepoliitilisest olukorrast. Nimelt üritab seal populaarsust koguda selline partei nagu Kuldne Koidik ja see tekitab omajagu pingeid.

[Pilt: 150px-Chrisi_Avgi_Logo.svg.png]

http://www.postimees.ee/1109160/kreekas-...iku-vastu/
#81
(17-03-2013, 20:41 )Lorenz Kirjutas: Tundlikkus selliste asjade vastu võib olla pigem tingitud riigi sisepoliitilisest olukorrast. Nimelt üritab seal populaarsust koguda selline partei nagu Kuldne Koidik ja see tekitab omajagu pingeid.

Kreeklaste seas on populaarsust kogunud see partei kenasti ja protestijad ei meenuta kreeklasiwink
#82
(17-03-2013, 21:29 )Faraday Kirjutas: Kreeklaste seas on populaarsust kogunud see partei kenasti ja protestijad ei meenuta kreeklasiwink

Kreekas on ka kommunistlik partei esindatud pea sama suurelt. Äärmused ühesõnaga.
Ma kujutan ette, et igasugune äärmuslus tekitab tekitab üksjagu tõrget nii vastaspooles kui ka tsentristlikumalt meelestatud inimestes.
#83
Lorenz - mitte "äärmuslus" aga teadmatus. Kui inimesed ei tea/ei saa aru mida need "äärmuslased" tahavad siis nad ongi nende jaoks just äärmuslased - kui nad teavad täpselt mida tahetakse ja mis on eesmärgiks siis ei ole mingit äärmuslust olemas - on vaid konsensus. Hetkel võimul olev klikk on suutnud enamiku inimesi ära petta väites, et nende "tsentrism" või nende religioon ongi see kõige õigem, kõige kesksem ja kõige parem. Süsteemi põhimõttelisi vigasi serveeritakse kui nende "pahade äärmuslaste" tegusi nende "hea süsteemi" vastu. Luuakse vaenlase kuvand kelle kraesse saab ajada OMA PATUD. Selles ongi praeguse süsteemi alus - kõik mis on hea on seda tänu meile ja kõik mis on halb on seda tänu "neile". Neiks aga oleme meie KÕIK - sellest aga ei taha enamus aru saada.
#84
Demokraatia lahkumine oma kodumaalt (8)
02.02.2013 16:39
Urve Eslas, Ateena
Meediakorporatsioonid, pangad ja suurettevõtted ning parteid moodustavad Kreekas omaette ökosüsteemi, kus vahetuskaubaks on võim ja raha. Kõiki otsuseid on tehtud ja tehakse just selle süsteemi huve silmas pidades. Ent kanal – Euroopa abiraha –, mille ümber see süsteem on kasvanud, kuivab. Nüüd pigistatakse maksudega neid, kes süsteemist väljas – keskklassi ja väikeettevõtjaid.
Demokraatia ja loogika olid ühed esimestest, kes oma sünnimaalt jalga lasid,» ¬resümeerib kreeklane Philippos ¬Agoraa kõrval välikohvikus vestluse, millest võtsid häälekalt osa kõik kuuldekauguses olijad.
Philippos on ettekandja. Kliente on vähe ja tal on aega juttu ajada. Kolmandat päeva ei tööta streigi tõttu metroo, nüüd lõpetasid sõitmise ka bussid. Kella seitsmest on kesklinn juba pime ja vaikne, ainult valgustatud Akropol paistab üle linna ja tänavakohvikutes lauldakse.
Kõrvallauas istub Janis, ta on riigi heaks töötanud pensionär. Kreeka pensionid võivad erineda mitukümmend korda, ulatudes paarisajast eurost mitme tuhandeni. «Riigi heaks töötanud pensionär» tähendab, et tema pension on ka pärast kärpeid tuhandeid eurosid. Täpset summat ta ei ütle. Tema kaaslane on keskealine naine, kes tahab saada näitlejaks. Mees, too pensionär, oli talle lubanud kohta teatris, ainult et ta peab enne laulma õppima. Mees maksab kinni ka naaberlaudade arved. Tal on lahke käsi.
Kodutu läheb mööda, tekk kaenlas, viipab kohvikupidajale ja keerab end naabermaja trepile magama. Hiljem, kui kohvik uksed kinni paneb, viib omanik talle trepile süüa.
«Mul on küüüülm, tule ja soojenda mind, muidu ma muutun kiviks,» hakkab üks naine paar lauda edasi järsku laulma. Kikkhabemega mees, kes enne Kreeka valitsuse poliitika maa põhja kirus, tõmbab tooli alt pilli ja mõne aja pärast laulab seesama seltskond, kes enne tuliselt Kreeka probleeme arutas, kurbi laule sellest, kuidas armastatu ta maha jättis.
Kreeka kohta ei saa rääkida ühte lugu. Sinna kriisi kajastama sõitnud ajakirjanikud valivad kas «parasiteeriva, laisa ja korrumpeerunud» või «kannatava, tööka, kuid vaese» Kreeka loo. Mäletate seda võrdlust, mis Kreeka ja Eesti kohta Facebookis ringles: tohutud pensionid ja suured palgad meie omadega võrreldes. See on tõsi – ja ei ole ka.
Ühelt poolt on Kreekas Euroopa mõistes üsna tavatu korruptsioon. Palkade ja pensionide erinevused on tohutud. Samas on palku ja pensione kärbitud kuni poole võrra. Viiendik inimestest on tööta. Elamiskulud on poole võrra kasvanud. Uued maksud, mis on vahel suuremad kui inimese sisstulek ja mille arved laekuvad koos elektriarvega – kui ei maksa, lülitatakse välja ka elekter. Epideemiad: malaaria, tuberkuloos, HIV. Haiglad ei vaktsineeri enam vastsündinuid, sest raha ei ole, samas toovad Kreeka kaudu Euroopa Liitu tulvavad immigrandid, kellega riik toime ei tule, kaasa haigused, kuritegevuse ja kasvavad kulud.
Raevus kreeklased ja ultraparempoolne erakond Kuldne Koidik eesotsas 18 parlamendiliikmega valavad oma viha sisserännanute peale. Peksa võid Ateena kesklinnas saada ainult selle eest, et ei näe eurooplase moodi välja. See, et vägivalla taga on sageli parlamendierakond – see ei ole erakond, vaid kuritegelik organisatsioon, ütleb pagulastega tegelev jurist Electra Koutra –, ei ole kuulujutt või üks vandenõuteooriatest, vaid Kuldne Koidik ise esitab meedias muulastevastast vägivalda kui oma töövõitu: kui valitsus midagi ei tee, siis vähemalt meie täidame oma kohust. Selle nädala jooksul, mil ma Kreekas olin, tapeti kaks immigranti ja valdavalt Kuldset Koidikut toetavate politseinike reidid sisserännanute püüdmiseks on iganädalased sündmused, mille ajal on targem fotoaparaat taskus hoida.
Teisel pool on oma igapäevast elu elav Kreeka – inimesed, kes teevad 12 ja enam tundi päevas tööd, et hakkama saada ja kõige juures inimesteks jääda. Paljud neist elavad ka praegu veel väga hästi, teenides lihtsa ettekandjatööga paar tuhat eurot kuus, suurärimeestest ja poliitikutest rääkimata. Paljud aga peavad kogu pere peale hakkama saama mõnesaja euroga. Hinnad on kallimad kui Eestis.
Kreekas on kõik erinevused nii suured, et Kreeka kaks nägu ei taha enam üheks kokku sulada.
See on seepärast, et Kreekas ei ole põhimõtteliselt enam keskklassi, ütleb Menelaos Tzafalias. Ta on ajakirjanik, BBC Kreeka korrespondent, kes teeb aeg-ajalt lugusid ka Al Jazeerale. Ta on vabakutseline, sest ajakirjandus on Kreekas osa patukolmnurgast: meediakorporatsioonid, pangad ja suurettevõtted ning parteid moodustavad koos omaette eksisteeriva ökosüsteemi, kus vahetuskaubaks on võim ja raha.
Opositsioonierakonna SYRIZA Euroopa-asjadega tegelev poliitik Yiannis Bournous, kelle kontor asub hüljatud ja räämas hostelit meenutavas Ateena kesklinnahoones, kinnitab, et patukolmnurk on Kreeka toimimise ökosüsteem, mis on ehitatud vastastikku kasulikele suhetele ja eurofondide rahale: «Näiteks on meil siin üks suure Kreeka ehitusfirma omanik samal ajal ka erapanga suuromanik ja ühtlasi osanik suurimas TV-kanalis. Just mõned päevad tagasi oli toosama kõrvuni võlgades telekanal saanud 89 miljonit eurot lisalaenu, ja seda ajal, mil kellelegi laenu ei anta, eriti mitte nii sügaval võlgades ettevõttele! See on süsteem, mis isegi kriisi ajal on toiminud väga hästi.»
Kõik riiklikud otsused tehakse ökosüsteemisiseste suhete kaudu ja selle ökosüsteemi huvides. Ent väiksed ja keskmised ettevõtted, mis peaks moodustama ühiskonna selgrooks oleva keskklassi, on sellest ökosüsteemis väljas ja neid pigistatakse igast küljest. Menelaos toob näite ühest hiljutisest muudatusest seadustikus: kuna ülikoolile oli hädasti vaja investeeringuid, teisisõnu riigilt lisaraha, oli vaja luua uus õppetool, mis toetaks näiliselt ettevõtluse arendamist, nii hakati koolitama turismimänedžere.
Mida aga teha sadade turismimänedžeridega? Et luua neile ühiskonnas nõudlus, võtsid poliitikud kibekiiresti vastu seaduse, mis keelas pidada turismifirmat, kui selle juhiks pole turismimänedžeri diplomiga töötaja. Meediaväljaanded kirjutasid kuude kaupa viletsalt juhitud turismifirmadest, mis on üks Kreeka majanduse allakäigu põhjuseid, ja voilà! – ühiskond oli valmis tervitama uut moodi juhitud turismitööstust.
Ainukesed, kes sellest kaotasid, olid turismifirmad ise. Kiire hinnatõusu tõttu kõvasti nigelamaks jäänud turistide voolu ja kasvanud maksude tõttu niigi raskustesse sattunud ettevõtted ei jõudnud kõrget palka nõudvaid mänedžere palgata. Suur osa pani uksed kinni, osa tegutseb poollegaalselt edasi.
Selle taga, et avalik arvamus on kui vaha erakondade-pankade-suurettevõtete käes, on meediaväljaannete nigel positsioon. Ühelt poolt on nad ärihuvide kaudu ökosüsteemiga seotud, aga teisalt pole neist pea kellelgi tegevusluba ja neid pole võimalik ka hankida. Seega sõltub nende olemasolu peamiselt sellest, kas poliitilised huvigrupid otsustavad nad sulgeda või mitte.
Kõlab taas nagu üks vandenõuteooriatest, kuid samasuguse loo rääkis ka Yiannis Bournous. Sama ökosüsteem töötas ka riigimaanteede erastamisel. Erastamisele eelnes mitu talve väldanud meediakampaania, kus väljaanded nõudsid viletsatele teeoludele viidates teede erakätesse andmist. Suurettevõte sai teed ja nendelt tollimaksuna kasseeritava raha ilma kohustuseta seda teede remontimiseks kulutada, erakond said vajaliku rahalise toetuse, erapank sai kasuliku lepingud. Kaotasid Kreeka inimesed, kes peavad teede kasutamise eest maksma, kuid teeolud sellest ei parane.
«See on uskumatu riik, kus juba ammu ei tehtud otsuseid selle järgi, milline idee võiks toetust saada, vaid kuidas seda enda huvides ära kasutada,» ütleb Menelaos. Ja lisab, et saab aru, miks natsipartei Kuldne Koidik nii suure toetuse on saavutanud. Nemad on üks vähestest, kes ei püüa samamoodi jätkata, vaid ütlevad otse, et riik on üksainus suur korruptsioonipesa ja seda tuleb kiiresti muutma hakata. Tõsi, nende vahendid probleemidega võitlemiseks on äärmuslikud. Iga immigrantidevastase aktsiooni korjab aga meedia üles ja võimendab – ja seda teeb nii Kuldset Koidikut kui valitsusparteisid toetav ajakirjandus. Ainult et kui Kuldne Koidik näitab seda kui oma töövõitu, siis valitsusparteid kui näidet äärmuspartei ohtlikkusest. Samas pole neil pakkuda ka lahendusi kontrollimatu immigratsiooni ohjeldamiseks, mis on toonud kaasa kuritegevuse ja epideemiad.
Jason Manolopolus on Kreeka finantsanalüütik, kes on kirjutanud just sellistest Kreeka sisemistele suhetele rajatud ühiskonnakorraldusest raamatu «Greece’s ‘Odious’ Debt». Ta ütleb, et suurim viga, mida Euroopa on teinud, on see, et ta on loonud endale Kreekast romantilise kujutelma kui «lääne tsivilisatsiooni hällist» või «demokraatia sünnipaigast». Need romantilised kujutelmad on eelistanud ignoreerida Kreeka lähiajalugu: tegu on tavalise ja üsna vaese Balkani riigiga, kes pärast Teist maailmasõda ja kohe järgnenud kodusõda leidis end väga nigelas olukorras.
Ettevõtlusest ja riigi majandamisest ei teadnud see ühiskond just palju. Euroopa Liit avas lahkelt oma uusliikmetele mõeldud fondid, ja ei riigisektor ega eraettevõtted pidanud tegema palju selleks, et raha tuleks. Neil oli kasutada pealtnäha piiramatu allikas, raha muudkui voolas ja selle voolusängi ümber tekkis ökosüsteem, mis fondide raha mõjuvõimuks konverteeris. Seega, Kreeka oli ELiga liitudes 1981. aastal kõike muud kui tüüpiline lääneriik. Ta ei teadnud suurt midagi sellest, kust raha tegelikult tuleb, ja just nagu lotovõitja, kes avastab, et talle on korraga sülle langenud tohutul hulgal raha, tegi ka tema mõtlematuid otsuseid. Nüüd on raha otsas – ja Kreeka peab uue olukorraga leppima.
Praegune Kreeka, ütleb Jason Manolopolus, meenutab suhkruhaiget: ta teab, et tal on valida, kas võtta veel üks kook ja kukkuda kokku või muuta oma elustiili. Ökosüsteem ei saa enam edasi toimida, sest allikas, mille ümber see tekkis, on kokku kuivanud. Kreeka peab leidma uue viisi elamiseks.
Nikos Moraitakis on eraettevõtja, kes tegutseb IT-alal ja loob start-up’e. Kohtume temaga viietärnihotelli fuajees, kus tass kohvi maksab kuus eurot. Uksehoidja vaatab mind kahtlustavalt, kuid laseb siiski sisse: mu aktsent pole kreekapärane ja ma olen valge, järelikult ei ole tegu ei kohaliku ega immigrandist prostituudiga.
Nikos Moraitakis on praeguste kriisimeetmete suhtes kriitiline: tema meelest on peamine, mida Kreeka valitsus mõistma peaks, et lahendus ei saa olla üksnes kulude kärpimine ja maksude tõstmine. Praegu on mindud eelkõige just seda teed, ja see on toonud kaasa vaesuse, epideemiad, kuritegevuse, natsipartei tugevnemise.
Nikos Moraitakis võrdleb Kreeka olukorda Nõukogude Liidu kokkukukkumisega, mil kogu süsteem tuli ümber ehitada, ja seetõttu erineb ka Kreeka probleem kogu muu ELi omast. Kui 30 aastat on ühiskond harjunud toimima nii, et ei ole pidanud muretsema, kas ettevõtted suudavad midagi toota või ei, sest raha tuli fondidest ja riik oli suurim tööandja, vahetades tellimusi teenete vastu, siis nüüd peab Kreeka õppima väärtusi looma ja neid müüma.
Kuid ikkagi loodetakse veel vanamoodi jätkata. Liisa Joaken, Kreekas juba 20 aastat elanud soomlane, üks neist, kelle turismifirma pankrotti läks, sest ei jaksanud palgata diplomeeritud turismimänedžeri, räägib õhinal, et Kreeka lähedalt merest on leitud naftat ja maagaasi. Ta loodab, et sellest saab uus rahaallikas, mis Kreeka ühiskonna taas toimima paneb.
Ettevõtja Nikos Moraitakis on selle suhtes palju skeptilisem. Ta loodab, et naftat ei leita. Sest viimane asi, mida Kreeka vajab, on see, et üks riigi korrumpeerunud ressurss asenduks teisega. «Lahendust ei tasu otsida mõtteviisis, et tuleb leida keegi teine, kes Kreekale tasuta raha annab. Tuleb otsida viise, kuidas teha raha,» ütleb ta.
Selle asemel loodab ta näha kreeka keskklassi renessanssi, loova majanduse ärkamist. Et süsteem mõistaks, et lahendus ei ole kulude kärpimine, nagu praegu, vaid eelkõige ettevõtluse arendamine.
«Aga väga raske on panna inimesi seda mõistma, kui nende sissetulek sõltub mittemõistmisest,» ütleb Nikos. Tema meelest poleks suurem osa Kreeka inimestest enam võimelised elatist teenima, kui keegi järsku praegu toimiva süsteemi uue vastu vahetaks.
See, kuidas enamik kreeklastest saab aru tööst ja tootmisest, rajaneb praegusel sotsiaalsel ja poliitilisel narratiivil, ütleb Nikos, ning see narratiiv muutub. Aga suured narratiivid muutuvad valulikult: «Näiteks on mul sõber, kes iga kord, kui kokku saame, viriseb pensionikärbete üle. Kuule, ütlesin ma talle, sa oled 45-aastane, sa pole päevagi elus tööd teinud, aga sa saad riigilt hiigelpensioni, sest su onupoeg rääkis selle sulle ministeeriumis välja. Sa virised selle üle, et kärbitud on seda, mida sul isegi pole õigus saada! Aga nii lihtsalt süsteem töötas: inimesed said hiigelpensione, nuputades välja viise, kuidas neid saada. Inimesed, kes on harjunud ühe maailmapildiga, peavad harjuma teisega. See on suur muutus, ja seda ei ole kuidagi võimalik lihtsalt läbi teha.»
Selles, mida Kreeka peab tegema, on Nikos Moraitakis ja Jason Manolopolus ühel meelel: Kreeka peab loobuma kärbete ja maksude tõstmise poliitikast ja leidma selle asemel võimalusi, kuidas taastada keskklass ja toetada ettevõtlust. Tuleb leida viis parteide-pankade-meedia ökosüsteemi lahtiharutamiseks, alustades näiteks sellest, et anda meediakanalitele seaduslik õigus tegutseda ja teha nad nii vähem sõltuvaks parteide suvast.
Ning muidugi tuleb leida viisid, kuidas tegeleda immigratsiooniga. Üksnes kärbetele ja maksudele lootmine toob kaasa kuritegevuse, äärmuspartei võimu tugevnemise ja epideemiad, ja ühel hetkel ei ole see enam üksnes Kreeka, vaid kogu euroliidu probleem.


Arvamused

Nikos Moraitakis
ettevõtja
Ma olen Kreeka tuleviku suhtes optimistlik. Läinud aprillis, üheksa kuud tagasi, jätsin ma Dubais maha perspektiivika töö ja kõrge palga ja tulin tagasi Ateenasse, ja ma pole seda kordagi kahetsenud. Alustasin IT-start-up’idega, praeguseks oleme suurendanud oma firma aktsiakapitali 700 000 euro võrra, palganud üheksa töötajat ja meil on kliente üle maailma. Me pole küll rikkad, aga me toodame midagi ja see on oluline.
Kreekas on palju väga kõrgelt haritud tööjõudu. Seda tuleb vaid õiges suunas rakendada – mitte enam valitsuse püsimise kindlustamiseks, vaid väärtuse tootmiseks. Siin ma tunnen esimest korda, et saan olla kasulik. Ainus viis kriisist välja tulla on leida inimesi, kes on produktiivsed ja loovad, ning lasta neil ettevõtlust arendada. Tuleb arendada ettevõtlust, mitte streikida ja vaielda, kes saab suurema tüki sellest halvaks läinud pirukast.
Antonia Legaki
jurist, liikumise «Can’t pay – won’t pay» aktivist
«Can’t pay – won’t pay» («Ei saa maksta ja ei maksa») tegeleb inimeste õigustega, kes ei suuda kärbete ja maksutõusude tõttu tasuda elektri, kütte, vee või telekommunikatsiooni eest. Inimeste sissetulekud on vähenenud 50 protsendi võrra, töötuid on tohutu hulk. Kui enne kriisi oli keskmine sissetulek 1000 euro kanti, siis nüüd umbes 500 eurot. Suur osa teenib veel vähem.

Pensionärid toetavad lapsi, sest need ei saaks muidu hakkama. Samal ajal on kulutused kasvanud, sest hinnad on tõusnud. Valitsus on kehtestanud uusi makse majapidamistele, mida peavad maksma kõik, ükskõik, kas oled rikas või vaene. Kui aga ei jõua maksta, lülitatakse elekter välja. Ma olen näinud peresid, kus lapsed õpivad külmas toas ja küünlavalgel, kus lapsed minestavad koolis, sest nad pole söönud.
Kui «Can’t pay – won’t pay» sellistest juhtumitest teada saab, siis lähevad meie inimesed ja lülitavad elektri sisse tagasi. Kuna ka valitsuse ressursse on kärbitud, ei ole neil piisavalt inimesi, kes kontrolliks, kas pere on endiselt elektrita. Kui öeldakse, et te varastate elektrit ja me kaebame teid kohtusse, tulevad inimesed tänavatele. Ja ehk on see viis, kuidas valitsusele selgeks teha, et inimeste kannatus on otsas, nad ei jaksa enam maksta, neil pole enam, millega maksta.
Liisa Joaken
koduperenaine, soomlane
Ma elan Kreekas juba üle 20 aasta. Olukord on viimase paari aastaga üsna halvaks läinud. Hinnad on palju tõusnud, me ei jaksa enam oma maja kütta ja lülitasime kütte välja. Aga meil on isegi hästi, sest kuigi mina olen tööta, minu mees teenib. Töötasin turismifirmas, aga kui see pankrotti läks, siis hotellis. Aga ka see läks pankrotti ja nüüd olen kodune.

Poeg on mul 25-aastane, ta on tehnik. Varem sai ta mõnikord 300 eurot päevas, nüüd aga kõigest 20. Kui me ei aitaks ega toidaks teda, siis ta ei tuleks toime. Paljud noortest on praegu töötud, aga kui neil on vanemad, kelle juures elada, siis saavad nad hakkama.
Kreekas on kõik valesti, väikestest asjadest suurteni. Inimesed ei maksa makse, sest neil pole, millega maksta. Suur osa kauplusi on suletud, sest maksud muutusid liiga kõrgeks. Samamoodi ka kohvikud.
Kaks aastat on kehtinud uus maks, mida peavad maksma kõik perekonnad. Meie elame Ateenast väljas, meil on see odavam – umbes 600 eurot aastas. Aga on ka neid, kel see on 3000 eurot. See arvestatakse ruutmeetrite ja asukoha järgi. See maksuteade tuleb koos elektriarvega, ja kui ei jaksa maksta, lülitatakse elekter välja. Ma tean paljusid, kellel on juba lülitatud.
Fotis
folkmuusik
Ma mängin kohvikutes, püüan kreeka traditsioonilist muusikat alal hoida. Kreeka inimesed armastavad oma muusikat, see aitab neil muresid unustada.
Raske on. Kunstivaldkond oli esimene, mis kannatas. Täna oli meil kümmekond kuulajat, aga varem mängisime sadadele. Kui on vähem kuulajaid, teenib kohvik vähem, ja ma saan ka vähem raha mängimise eest. Ma mängin hommikust õhtuni, mitmes kohas, et ära elada. Täna teenisin ma 50 eurot. Arvestades üldist olukorda, polegi seda nii vähe.
Inimesed on väga vihased valitseva olukorra pärast. Nad ei jaksa enam toita oma lapsi. See teeb igaühe vihaseks. Vaata ringi: varem olime sõbralikud ja külalislahked. Nüüd oleme tõsised ja mures.
Tasub läbi lugeda, samasugune eraldumine rahvast toimub siin ainult meil on peale eurorahade juba 20 aastat omale kanditud rahva ühisvara.
Meediakorporatsioonid, pangad ja suurettevõtted ning parteid moodustavad Eestis omaette ökosüsteemi, kus vahetuskaubaks on võim ja raha. Kõiki otsuseid on tehtud ja tehakse just selle süsteemi huve silmas pidades. Ent kanal – Euroopa abiraha –, mille ümber see süsteem on kasvanud, kuivab, meil hakkavad otsa saama magusad riigivaratükid. Muu kõik sama, rahval ei ole ei ligipääsu ega võimalust midagi muuta.
Aga mõelge euroopa liidu lipule sinine värv on vesi ei mingit maagiat peale viie meele ja lihaliku elu, mida siis kroonina juhivad 12 Iisraeli Hõimu eliit. Kreeka karjub just praegu musta Aafrika pealetungis mis peaks euroopa naised viljastama kohvipruunide lastega nagu eelpool lingis Paneuroopa projektis ette nähtud, artikkel on poliitiliselt korrektne multikulti tonaalsuses.


#85
(17-03-2013, 22:25 )excubitoris Kirjutas: Lorenz - mitte "äärmuslus" aga teadmatus. Kui inimesed ei tea/ei saa aru mida need "äärmuslased" tahavad siis nad ongi nende jaoks just äärmuslased - kui nad teavad täpselt mida tahetakse ja mis on eesmärgiks siis ei ole mingit äärmuslust olemas - on vaid konsensus. Hetkel võimul olev klikk on suutnud enamiku inimesi ära petta väites, et nende "tsentrism" või nende religioon ongi see kõige õigem, kõige kesksem ja kõige parem. Süsteemi põhimõttelisi vigasi serveeritakse kui nende "pahade äärmuslaste" tegusi nende "hea süsteemi" vastu. Luuakse vaenlase kuvand kelle kraesse saab ajada OMA PATUD. Selles ongi praeguse süsteemi alus - kõik mis on hea on seda tänu meile ja kõik mis on halb on seda tänu "neile". Neiks aga oleme meie KÕIK - sellest aga ei taha enamus aru saada.

Ma olen natukene segaduses sellest postitusest.
Võtame siis neonatsid ja kommunistid Kreekas. Kui me teaksime, mida need jõud tahavad, siis näeksime me tegelikku konsensust nende vahel?
Räägi sellest konsensusest natukene rohkem. Smile
See on muidugi õige, et liberaalne kapitalism näeb ennast pea absoluutselt õige korrana ja see ideoloogia on suutnud ennast kehtestada piirini, kus alternatiivi nagu ei paistagi.

#86
Kui "mängime" käibeterminitega (arvestades, et mitte iga organ kes omale sildi pannud ei oma selle sildi sisu) siis need neonatsid ja kommunistid on tegelikult selle liberastide "tagavara sõrmed" ehk need on sisuliselt ÜKS. See ongi see konsensus mida tegelikult ei nähta. Kisatakse, kuid ei pakuta reaalset lahendust.
Rahvussotsialistidel/rahvuslastel on arusaam, kuid liberastid on rakendanud kogu oma süsteemi nendega võitlemise vastu. Kõik need kes vähegi selle sildi alt mingitki väljavaadet omaksid või oleksid suutelised midagigi olulist ära teha on suure-suure mütsi all (mis tavaliselt välja ei paista ja seega on seda hea "teooriaks" kutsuda) ja vähegi esilekerkides saavad haamriga pähe nagu ühes tuntus mängus - hea näide on Madisson.

Lähen nüüd tuttu aga kunagi võib sellel teemal edasi polemiseerida Smile
#87
Pole mõtet vaielda kui pole selge kes on natsid, kommunistid, konservatiivid ja liberaalid.
Liberalismi kriitika

Liberalismiideoloogiaga seoses kerkivad üles aga järgmised probleemid, mida kasutatud materjalides pole käsitletud.
1. Ühiskond ei ole homogeenne ning vertikaalis varalisuse järgi erinevatesse klassidesse ja sotsiaalsetesse gruppidesse kuuluvate indiviidide jaoks toimib mingi sätestatud universaalne vabaduse printsiip erineval moel, nii et jõukamate indiviidide jaoks võib see tähendada vabaduste lisamist, teiste, vaesemate indiviidide jaoks aga vastupidi, vabaduste piiramist.
2. Samuti on aktiivsematel indiviididel vabaduste ärakasutamisel märgatavaid eeliseid passiivsemate ees, piirates oma tegevusega viimaste vabadusi. Seega, enamus on asetatud ebavõrdsetesse tingimustesse ja enamusel on ebavõrdsed võimalused.
3. Omakorda poliitiliselt aktiivsematel indiviididel on märgatavaid eeliseid teistes ühiskonnavaldkondades toimivate aktiivsete indiviidide ees, piirates oma otsuste ja tegevusega omakorda passiivsemate vabadusi.

Kui nüüd liberalismi tuumikväärtusest, indiviidi vabadusest, johtuvalt lubada indiviididele maksimaalset vabadust ilma riigi vahelesekkumiseta, siis realiseeriksid ühed indiviidid oma vabadusi ja õigusi paratamatult teiste arvelt ning ebavõrdsus indiviidide vahel kasvaks veelgi kiiremini, nii sotsiaalsete gruppide ja klasside vahel kui ka nende sees erinevate indiviidide vahel. Täieliku vabaduse tingimustes aga kontsentreeruksid suurimad vabadused ja õigused monopoolselt ühe isiku kätte.

Vaatame järgnevalt täpsemalt seda liberalismi olemust ja selle toimemehhanismi.

Väide on järgmine: liberalismipoliitika pakub igaühele tegelikku vabadust vaid niipalju, kui palju kellelgi selleks on kasutada ressursse.

Lahkame seda liberalismiideed ühiskonna vertikaalsest läbilõikest lähtudes, siis on ehk kergem mõista, millega liberalismi poolt pakutava vabaduse puhul on tegemist.

Mida jõukama ja võimukama kodanikuga on tegemist, st mida rohkem ressursse inimene haldab, käsutab ja omab, seda kallimaid ja kvaliteetsemaid kaupu, teenuseid ja meelelahutusi ning siis ka kallimat ja kvaliteetsemat vabadust saab ta endale lubada, kuni Aafrika safari ja golfini välja ning veel rohkemgi.

Mida rohkem on kodanikul ressursse, seda rohkem on tal ka vabadust täita teatud seadusi, rohkem vabadust täita mõningaid seadusi juriidiliselt korrektselt, rohkem vabadust kolmandaid seadusi üldsegi mitte täita. Samuti on tal siis suurem vabadus vajaduse korral kasutada kvaliteetsemat õigusteenust.

Mida jõukama ja võimukama kodanikuga on tegemist, seda suuremad on tema võimalused ja vabadused mõjutada seadusloomet, koguni teha seadusi, mis tema enda vabadusi teiste, vähem jõukamate ja vähem võimukamate arvelt veelgi suurendavad. See omakorda aga võimaldab kasvatada jõukust ja võimu, mis täieliku vabaduse tingimustes viib lõpuks välja ühe isiku monopoolse vabaduseni teiste üle.

Selline on siis liberalism ja selle pakutav eriti väärtuslik ja kvaliteetne vabadus eliitikute jaoks.
Kas pole liberalism selles mõttes sarnane muudele ideoloogiatele, nt kasvõi konservatismile või monarhismile?

Liberalism ja konservatism, mis on just nagu vastandlikud ideoloogiad, ei erine oma olemuselt aga kuigi palju. Nende erinevus on juuspeen. Kui konservatism püüab kinnistada ühiskonnas väljakujunenud hierarhiat ning igale hierarhiatasandile ja selle liikmetele õigused omandile ja võimule ning selle kaudu kindlustada neile ka vastava kvaliteediga vabadused, siis liberalism teeb lõpptulemusena seda sama, kuigi natuke teisel moel, ja nimelt, liberalism lubab küll määramatu hulga vabadusi, kuid neid vabadusi saavad ja võivad kasutada kõik indiviidid ikkagi vaid vastavalt väljakujunenud olukorrale, nii et kel on rohkem võimu ja varandust, sellel on võimalus kasutada ka rohkem ja kvaliteetsemaid vabadusi.

On täiesti mõistetav, et ühiskonna eliit liberalismis, täpselt niisamuti nagu konservatismis, on ühiskonna peremees. Rääkida liberalismist kui vasakpoolsest ideoloogiast, on seepärast naivism või pettus.

Aga mida tähendab liberalism ja vabadus vaesemate jaoks?
Mida vaesem on kodanik, seda vähem on tema halduses ka ressursse ning vaatamata liberalismi poolt pakutavale näilisele tohutule vabadusele, pole piiratud ressursside tingimustes selle suure hulga vabadustega praktiliselt midagi peale hakata, õigupooles ei pääse nendele vabadustele mitte kuskilt ligi. Parim juurdepääs on vaid nendele vabadustele, mis midagi ei maksa. Samuti pole vaene kodanik võrreldes rikkamaga võrdselt vaba valima kvaliteetsemat õiguskaitset, nagu pole ka võrdselt vaba juurdepääsu seaduseloomele, et oma tahet realiseerida; ta peab leppima sellega, mida suuremat vabadust omavad kodanikud otsustavad.

Ja milline on ligipääsetavate vabaduste kvaliteet?
On ju teada, et kvaliteet on vähemalt võrdelises sõltuvuses ressurssidest. Ja siis, mida vähem inimesel on ressursse, seda ebakvaliteetsemat hüvist (teenust, kaupa, meelelahutust ja ka vabadust) võib ta endale vaba valiku (free choice) korras lubada. Ja siis pole võimalik muud järeldust teha, kui et liberalismis on nappide ressurssidega inimese kasin vabadus lisaks veel ka napi kvaliteediga. Mida vaesem, seda kasinama ja kehvema kvaliteediga vabaduse on inimene sunnitud valima.

Kõige suurema osa ühiskonnast moodustavad inimesed, kel napib ressursse enamuse jaoks ja kes igas situatsioonis on liberalismi pakutavale vabadusele vaatamata kogu aeg sunnitud mõtlema, millise vabaduse jaoks veel ressursse jätkuks. Ja kas võib lubada endale mingi vabaduse juurde või peab ootama järgmise nädalani, kuuni, aastani?

Kel aga ei ole üldse mingeid ressursse, kes on ilma peavarjuta ning toitub ja riietub prügikastist leiduvatest jäätmetest, selle vabadus vaid sellega piirdubki, kui just kuritegevust appi ei võta. Ja liberalism, see tohutu vabaduse kuulutamise ideoloogia ise ei anna talle mitte ühegi krooni eest vabadust juurde. Olgu rahul sellega, mis on, sest liberaalne ühiskond, iseenda-õnne-sepa-ühiskond annab vabadust vaid selle võrra, kui palju õnnesepal endal on ressursse.

Kokkuvõttes, pole olemas lihtsalt vabadust, ka liberalismis mitte. Mistahes vabaduse kasutamine eeldab alati ka mingite ressursside olemasolu. Ning kui liberalism pakub inimestele vabadusi, siis igaühele vaid nii palju, kui palju tal endal momendil on ressursse vabaduste kasutamiseks. Seejuures, mida vähem on ressursse, seda vähem on võimalik mõelda tuleviku peale, sest ressurssidest võib olla puudus isegi igapäevase elu korraldamiseks. Liberalism, hoolimata kõlavast tähendusest, pakub ühiskonnas suuremat vabadust nendele, kes omavad võimu ja jõukust, pakub vähemal määral vabadust keskmikele, kel võimu ja jõukust vähem, ning koguni piirab nende vabadust, kel teoreetilise vabaduse kasutamiseks praktiliselt vara puudub, sest selle vabaduse püüavad enda huvides ära kasutada need, kel rohkem ressursse.

Kui nüüd mõni väidab, et tegelikult on ju liberalism ideoloogiana sugugi mitte nii äärmuslikult karm, siis sellele võib vastuväiteks öelda, et eelkõige siiski tänu demokraatiale, moraalinormidele ja inimõigustele. Just need asjad aitavad isegi liberalismi karmi olemuse muuta inimlikumaks. Ega asjata räägita liberaalsest demokraatiast, niisiis demokraatiast, milles kasutatakse liberalismile omaseid printsiipe.

#88
(17-03-2013, 23:29 )VironShaman Kirjutas: Pole mõtet vaielda kui pole selge kes on natsid, kommunistid, konservatiivid ja liberaalid.
Liberalismi kriitika
[...]

Miks sa vaid liberalismi kriitika siia kopeerisid? Algab see jutt ju liberalismi tutvustusega.
#89
Koos liberalismiga võib muude ideoloogiate kohta lugeda Eri Rinne kodulehelt (sealt see tekst kopeeritud on).
#90
Üldiselt soovitaks majandusmehhanismist millega meid püksatuteks rahanomaadideks tehakse arusaamiseks lugeda Adrian Bachmanni artikleid:
http://decivitate.ee/?go=autor&autor=12
...Mitte simuleerima maailmaparanduslikku tegevust mingisugustel teistel eesmärkidel, olgu selleks püha võitlus kommunismi, liberalismi, natsismi, kapitalismi, humanismi ja muude ideoloogiliste kelmuste eest. Ideoloogia nime kandvaid libasüsteeme ning nende imbumist inimese psühholoogilisse mikrokosmosesse sooviksingi käesolevas mõtiskluses käsitleda. Niisiis püüan alljärgnevas tabada, mis on kõigi ideoloogiate (sh ka demokratismi) ühiseks tuumaks. Seega, mis on ideoloogiad?

Põhimõtteliselt on ideoloogiate näol tegemist teatud tüüpi valelike konstruktsioonidega, mis alati ja kõikjal esitlevad ennast igavikuliste väärtuste vastutusvaba aseainena. Ainus põhimõte, millele vastutusvabadus nendes süsteemides kunagi ei laiene, on kohustus tunnistada eelmist valet asendanud uut valet tõena. Uue ebajumala poolt pakutud vabadus seisneb piiramatutes võimalustes põrmu heidetud ebajumala haual tantsu lüüa. Ennast mõnitada uus ebajumal – seni kuni tal elu sees on – neofüütidele ei kingi. Meie (mõtlen siinkohal Eesti riiki ja rahvast) puhul on selle inimkonna ajalootragöödia leitmotifiks oleva valemi (asendada üks ebajumalus teisega) muutujateks hetkel kommunism ja proletariaadi diktatuur ning demokratism ja liberalism, mis etendavad vastavalt põrmu heidetud ja uut ebajumalat. Elav Jumal laseb inimesel valet tunnistada, kuid ta ei luba ealeski valel (st olematusel) tõeks (st olevaks) saada, ehk siis etendada lunastuse draamas muud kui antikangelast abistavat statisti rolli.
Tema muidugi pakub ainsaks õigeks ideoloogiaks kristluse ja selle jumala teenimise mis omakorda tähendab Igavese elu ja õndsuse väljateenimist sünnilt õndsate juutide tööorjadena ja ring saab täis ning suubub samasse veel ühte maskimeistrite trikki.
#91
(18-03-2013, 10:01 )kage Kirjutas: Koos liberalismiga võib muude ideoloogiate kohta lugeda Eri Rinne kodulehelt (sealt see tekst kopeeritud on).

On varasematest aegadest meelde jäänud, et tegelane kes ennast eririndeks nimetab, vihkab eestlsi ja eesti rahvuslust.

Läheb küll veidi OT ks aga panen siia ühe lingi kust saab lugeda eririnde poolt koostatud "marurahvuslaste välimäärajast" . Kahju, et epl omal ajal kõik kommentaaride päised ära nullis.
http://www.epl.ee/news/arvamus/evi-aruja...m=1&no=220
#92
Eestis on ilmselt osa inimesi leidnud uue ja uhke töö.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ee...d=65838566
#93
Tsitaat:Euroala lõunapoolseim riik Küpros, kus järgmisel nädalal oodatakse pangakontorite avanemist, pöördus pärast Euroopa Liidu – IMFi abipaketi tagasilükkamist lootusrikka pilgu Kremlile. Venemaa meedia peab võimalikuks, et Küpros võtab veel selgema suuna Moskvale.
http://www.e24.ee/1176200/postimees-kupr...ublatsooni

Veel:
Tsitaat:Äsja tuli Euroopast pommuudis, nimelt seati Küprose päästpaketi tingimuseks ühekodse maksu kehtestamine hoiustajatele! See on erakordselt suure tähtsusega prtsednet E Liidus, kus eraisikute hoiused olid seni kaitstud 100 000 € ulatuses pangakonto kohta. Selline hoiuste kaitse on omane enamusele demokraatiale pretendeerivatele riikidele.
Küprose 10 miljardise abipaketi raha läheb enamuses jälle pankade päästmiseks (vajati tegelikult 17 miljardit) ja eeltingimuseks seati, et hoiustajad peavad alla saja tuhade euro jäävalt summalt ära andma 6,75 protsenti. Neile, kelle hoiused ületavad 100 000 eurot, on maksu suurus 9,9 %. Millised lõplikud maksud kehtestatakse hoiustajatele, otsustab Küprose parlament.
Sellise otsusega riskivad Euroopa rahandusministrid pangapaanika tekistamisega E Liidus. Meie minister Ligi kiirustas aga seda otsust juba heaks kiitma.

http://rahvuslane.blogspot.com/2013/03/m...tavad.html

[Pilt: 575983_540624452648941_345029579_n.jpg]

Tsitaat:Kreeka meedias on kriisi süvenemist väikeses naaberriigis jälgitud suure huviga.
«Küpros julges Saksamaale ei öelda!» kõlas eile näiteks Kreeka ajalehe Efetheros Typos esiküljepealkiri.
#94
Islandil pandi 2 pankurit vangi ja teisi süüdistatakse rahaga manipuleerimises, aga EU aina päästab neid.

Islandi pankurid jõuavad kohtu ette
Names Of Charged Landsbanki And Kaupþing Bankers Released
#95
Küprose sündmused näitavad selgelt, et pööripäev on möödas. Järgmisel nädalal hakkab seal nalja saama.
Kas Eurosport pangajooksust otseülekande teeb? Bleh
#96
(21-03-2013, 11:57 )Augustus Kirjutas: Küprose sündmused näitavad selgelt, et pööripäev on möödas. Järgmisel nädalal hakkab seal nalja saama.
Kas Eurosport pangajooksust otseülekande teeb? Bleh

EKP ähvardas, et kui küpros alla ei kirjuta, siis krediiti ei saa...vale puu all hauguvad, sest võtmeisikud parasjagu moskvas...

#97
(21-03-2013, 11:28 )kage Kirjutas: Islandil pandi 2 pankurit vangi ja teisi süüdistatakse rahaga manipuleerimises, aga EU aina päästab neid.

Islandi pankurid jõuavad kohtu ette
Names Of Charged Landsbanki And Kaupþing Bankers Released



Hetke seisuga tundub, et Island on EL i mitteastumisega võitnud ja EL i ei astu ta mitte kunagi. Võrreldes meiega on Islandil suur eelis - Saareriik mille strateegiline asukoht ei oma praeguses taustsüsteemis olulist tähtsust. Seda mis Islandis toimub saab hetkel teada peamiselt ainult Islandi enda mediast.
Aastal 2003 hakkas toimuma Islandiga midagi taolist nagu omal ajal Weimari vabariigiga mis lõppes sellega, et aastal 2008 kuulutas Island välja pankroti. See tekitas siis meedias suure kisa-kära mis vaibus üsna pea ja hetkel tundub Islandist rääkimine olevat ääretult ebasoovitav.

Kui ma praegu väidan, et edasi ei ole vaja kirjutada kuna te kõik teate mis seal sai - siis kas ma eksin? Teate, et Island sai tagasi oma iseseisvuse ja uue põhiseaduse ja et väljavalitud pankuritele hakati otsast nende õiglast palka maksma jne?
Pean Islandlastest väga lugu kahel põhjusel, esiteks, et tunnustasid esimesena meie iseseisvust (millest tänaseks on jäänud riismed) ja selle eest, et nad suutsid oma riigi endale tagasi võtta.

Tuleme Islandilt tagasi EL i ja meie enda konnatiiki.
Siin on olnud juttu ESM ist ja ACTA st. Tore. Kuid ei leidnud midagi Riikliku Veb Fondi ja mistaniminüüdoligi? Algas kas G või K tähegawink, Kraftist, Ligist ja veel üsna mitmest setmest tähtsast ninast. Selliseid asju on üsna mitmeid mis mahuvad siia teemasse ja eriti hästi vandenõude alla.
Kas me ei tea nendest, ei huvita meid meie enese konnatiigi elu või kardame. Kardame mida? Hetkel teeb üks mees üsna suurt ja tähelepanuväärset tööd - Toomas Kümmel - kes on jõudnud üsna kaugele ja püsib siiani elus. Kogu kontekstis on see suhteliselt väike tegevus ja ka meie ninad on suurte ninadega võrreldes sandiseekleid (kogumastaabis on summad 32 milli, 10 milli 70 milli tõesti sandiseeklid) liigutanud kuid siiski - palju väikseid asju viivad vahel ka millegi suureni.

Arvan, et meie konnatiigi vandenõud (loe kuriteod, sigadused etc.) väärivad samuti tähelepanu ja uurimist. Võib-olla viib see ka kuskile kaugemale ja midagi muutub ka paremuse poole. Me ei tea seda. Aga tean, et halvemaks minna enam ei saa.

(21-03-2013, 12:09 )euroruubel Kirjutas:
(21-03-2013, 11:57 )Augustus Kirjutas: Küprose sündmused näitavad selgelt, et pööripäev on möödas. Järgmisel nädalal hakkab seal nalja saama.
Kas Eurosport pangajooksust otseülekande teeb? Bleh

EKP ähvardas, et kui küpros alla ei kirjuta, siis krediiti ei saa...vale puu all hauguvad, sest võtmeisikud parasjagu moskvas...


http://www.e24.ee/1176200/postimees-kupr...ublatsooni


Tsitaat:Euroala lõunapoolseim riik Küpros, kus järgmisel nädalal oodatakse pangakontorite avanemist, pöördus pärast Euroopa Liidu – IMFi abipaketi tagasilükkamist lootusrikka pilgu Kremlile. Venemaa meedia peab võimalikuks, et Küpros võtab veel selgema suuna Moskvale.
#98
Kui Venemaa peab oma mereväebaasi Süürias kinni panema, siis uus koht on sealsamas ligidal - Küpros. Väidetavalt seda võimalust Kreml noolibki. Küprose juhtumiga sai Euroliit võimaluse oma strateegilisele partnerile Venemaale ära panna, eks näeme, millega Venemaa vastab. Või tõmbab lõpuks Venemaa Euroopal naha üle kõrvade, nagu tavaliselt, saadeski mereväebaasi Küprosel ning kontrolli Vahemere idaosa rikkalike gaasivarude üle.

Venemaa oli üks osalisi ka Islandi pangakriisis. Islandil on oluline koht Gröönimaalt üle Islandi ja Fääri saarte Šotimaani ja Norra rannikuni kulgevas "Atlandi lukus", millega suletakse Venemaa Põhja laevastik (mis baseerub Koola poolsaarel) Põhja-Jäämerele ja tõkestatakse selle vaba pääs Põhja-Atlandile. Venemaa huvides on muidugi see lukk murda ja Islandile sisse ussitamine oleks üks võimalusi seda saavutada. Teisest küljest ihkab ka Euroliit ligipääsu Arktikale, selle ligipääsu saaks, kui õnnestuks Norra ja/või Island alla neelata. Gröönimaa on ainus maa, mis on referendumi tulemusena 1980-te teisel poolel (täpset daatumit kahjuks ei mäleta) Euroliidu eelkäijast Euroopa Majandusühendusest välja astunud. Praegusest Euroliidust niisama lihtsalt välja juba ei astu...
#99
http://rt.com/business/euro-currency-abolition-881/

Vene propagandalehe pealt siis uudis, mis lääne peavoolu "vabas" meedias jääb tähelepanuta
Tsitaat:The same man who called for a united Europe and spearheaded the euro currency in 1999 , Germany’s former finance minister Oskar LaFontaine has formally retracted his support for the troubled currency, and is calling for its abandonment.

Consistently weak data and little upward momentum in recovery has caused severe doubts about the shared financial responsibility that comes along with the continent-wide currency.

The current trajectory of the euro, LaFontaine argues, is ‘leading to disaster’. Lafontaine wrote his remarks on Germany’s Left Party website, and urged the jettisoning of the euro.

"The economic situation is worsening from month to month, and unemployment has reached a level that puts democratic structures ever more in doubt," he said.

Sama mees, kes kutsus euroopa ühendamisele ja euro kasutusevõtule 1999 aastal, endine Saksamaa rahandusminister, Oskar LaFontaine, on taganenud oma toetusest eurole ja kutsub üles sellest loobuma.

Majanduse habras seis ja liigväike liikumine majanduse taastumise suunas on tekitanud kahtlusi võimest jagada vastustust kontinendil, mis ühisrahaga kaasneb.

Praegune euro trajektoor on suunatud "hävingule", väidab LaFontaine. Viimane kirjutas omi märkusi Saksamaa Vasakpartei kodulehel [noja, on siis selge, kuidas Putini propagandamasin siis selle lõigu üles leidis- Euroruubel] ja innustas eurost loobuma.

"Majandusseis on kuust kuusse halvenemas ja töötus on kasvamas tasemeni, mis panebv veelgi rohkem demokraatlikud institutsioonid surve alla", ütles LaFontaine

Europarlamendi sotsid tahavad hakata karistama poliitilisi rühmitusi, mis "ei auusta Euroliidu väärtusi". Uudisloo enda leiate selle ingliskeelse lingi tagant.

Aga mis on Euroliidu "väärtused" peale pederastia, föderastia, tolerastia ja liberastia? Ning peale Venemaa ees lömitamise?
  
  •  Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4(current)
  • 5
  • 6
  • ...
  • 46
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat