Meie planeedi 5 inimrassi.
Vene füüsikutest abielupaar Tihhoplavid on võtnud vaevaks vahendada laiale lugejaskonnale arusaadavas keeles teoreetilise füüsika edusamme Venemaal jm, samuti üpris intrigeerivaid teooriaid mille tõsiteadsulikkuses võib esmapilgul küll kahelda, kuid mis hüpoteesidena ometigi pealuvad uuele avatud vene teadlaskonda. Ka järgnev lugu uulub sedasorti teaduse ja kujutluse piirimaile.
Palju aastaid kestnud teaduslikud uuringud kinnitavad, et nii Maa, Päike kui ka üldse kõik planeedid on inimesest märksa kõrgema inellektuaalse tasemega elusolendid. Geoloogiamineraloogiadoktor I.I Janitski kirjutab, et Maa kannatab meid samamoodi, nagu meie kannatame mikroobe oma kehal, sh kahjulikke. Kui aga meie purustav toime loodusele ületab teatud piiri, võtab maa tarvitusele abinõud - nagu on seda teinud juba ennemgi. Nagu näiteks ülemailmse veeuputuse näol 850 000 aastat tagasi - mille toimumist tõestas Ameerika Geograafia Selts juba 1950-1952.a. (selle seltsi kosseisu kuulus ka Albert Einstein)
Peenmateriaalne inimene ja intellekutaalselt arenenud Maa loodi üheaegselt. Kuidas Maa asustamine kunagi võis olla toimunud, sele kohta saame andmeid pühendunutelt, kes on olnud võimelised lülituma Ülemaailmsesse informatsioonivälja. Näiteks teosoofia ühe rajaja J . Blavatskaja, tuntud selgeltnägija Edgar Keysi.... jpt.
MAAL ON OLNUD VIIS INIMRASSI
Pühendunute väitel on Maal olnud ühtekokku viisi inimrasi (tsivilisatsiooni). Akadeemik A. E. Akimov kirjutab: " Evolutsioonilise arengu käigus Väljalised Olendid kandusid üle Maale. Need "esimese rassi" inimesed kujutasid endast tohutut kasvu kuuvalgust kiirgavaid kehatuid olendeid." On hämmastav, et sarnaseid olendeid on tänapäeval korduvalt kohanud kosmoses nii ameerika kui vene kosmonaudid. Näiteks "Saluut-7" meeskond, läbides 1985 a suurt oranžisist gaasist pilve, mis täitis kogu kosmosejaama, pimestades kõiki kuut meeskonnaliiget, nägi sellest väljudes seitset tohutusuurt kuju - mida kõik kõhklematult pidasid taevaingliteks. Peamine erinevus inimestest polnud mitte ainult tohututes tiibades ja pimestavates oreoolides nende peade ümber, vaid nende näoilmes. "Nad naeratasid," meenutasid kosmonaudid. "See ei olnud mitte tervituse, vaid vaimustuse ja rõõmu naeratus. Meie NII ei naerata." Kümne minuti möödudes taevalikud olendid kadusid. Kadus ka oranž pilv, jättes kosmonautide hinge seletamatu tunde millegi kaotusest. Ameeriklased on neid olendeid ka pildistanud orbitaalteleskoobi abil: Meenutadies Vana Testamiendi ingleid, oli nende kõrgus ca 20 meetrit, tiivalaius võrreldav kaasja lennukite omaga. Tundus et nad tahtsid, et neid pildistataks! Nimetatud fotodest huvitas ka Vatikan. Mõned teadlased arvavad, et meie hinged saabusid Maale Phaetonilt - planeedilt, mida tabas täielik enesehävitus.
ESIMENE RASS - "KOTITAOLISED MOODUSTISED"
Võib arvata, kui raske oli esimese rassi elu tiheda füüsilises maailmas. Nad olid Peenmaailma täieliku kontrolli all - mis varustas neid telepaatiliselt kogu vajaliku teabega. Max Händel kirjeldab neid kui "suuri kotitaolisi moodustisi" avaga ülaosas, kust eristus mingi orienteerumis- ja juhtorgan. Keha tihenedes taandarenes see käbinäärmeks, mida mõnikord on nimetatud ka "kolmandaks silmaks" (mis aga pole täpne). Paljunemine toimus pooldumise teel otsekui rakkudel, kusjuures kumbki pool säilitas oma esialgse kuju.
Keha tihenedes ja vähenedes kujunes Maal teine rass - kes samuti oli juhitud Peenmaailmast tänu hästi arenenud "kolmandale silmale". Teise rassi lõpul ilmnesid hermafrodiidid. Ent inimese teadvus oli tollal kujuteldamatult ähmane, kaugel isegi tänapäeva loomade arukusest. Esimeseks sammuks olukorra parandamisel oli aju ülesehitamine selle rakendamiseks tööriistana füüsilises maailmas. Händeli arvates "saavutatii see inimkonna lahutamisega kaheks sugupooleks"
KOLMAS RASS - LEMUURLASED
Kolmandat rassi nimetati "lemuurlasteks". Mateeria tihenemine oli jõudnud järku, kus ilmus luustik. Hermafrodiidid jagunesid meesteks ja naisteks ning algas suguline paljunemine. Lahenes DNA loomise probleem. Varajaste lemuurlaste keel koosnes helidest, mis sarnanesid loodushäältega, mis olid nende jaoks jumalate häälteks, kellest nad teadsid end pärinevat. Lemuurlased rakendasid üsna edukalt Peenmaailma energiat: iga lemuurlane oli loodusest antuna maag. Ta tunnetas end jumalate järglasena, kelle arenguliiniks oli mitte vaimsete vaid materiaalsere teadmiste omandamine läbi materialistliku teaduse arengu.
Omades Maal väga häid elutingimusi ning rakendades Peenmaailma energiat ning ääretuid teadmisi, saavutasid lemuurlased, eriti hilised lemuuro-atlandid väga kõrge arengutaseme. Akadeemik A.E. Akimov kirjutab: "kui Maa peale tekkis aineline ihu, ilmusid ja hakkasid arenema silmad, siis hakkas välja surema kolmanda silma funktsioon. Teiste sõnadega, evolutsiooniliselt me kaotasime võime suhelda Kõrgemate Entiteetidega, Ent Maal olid terved Kuldsed Aastatuhanded, mil inimesed polnud veel kaotanud oma fantastilisi võimeid ja neil oli veel side Kõrgemate Kosmiliste Olemuste, Absoluudiga. Inimkond elas küllalt kaua harmoonias ümbritseva keskonnaga".
Lemuuro-atlandid ehitasid tohutuid linnu, rajasid esmaklassilise teaduse, rakendasid laialdaselt psüühilist energiat. Oletatakse, et nende saavutuste hulka kuuluvad mõningad monumendid Lõuna-Ameerikas, Stone Henge Inglismaal, Egiptuse Sfinks. Arenenumad lemuurlastest õppisid dematerialiseeruma ja materialiseeruma, omandasid levitatsiooni- ja teleportatsioonivõime. Iga lemuurlane omas otsesidet Peenmaailmaga, olles võimeline sisenema seisundisse, milles hing võis lahkuda kehast kui tahes pikaks ajaks -, jättes keha aastaks, sajandiks, miljoniks aastaks "konserveeritud olekusse" ja olles võimeline sellesse mis tahes hetkel tagasi pöörduma, pärast mida keha elustub uuesti. Lemuurlaste eluiga küündis tuhande ja enama aastani. Ligikaudu sellist eluiga omasid inimesed Maa peal ka märksa hilisemal, Vana Testamendi ajajärgul: Eeneok elas 905 aastat, Mafusak 969 aastat, Lameks 777 aastat jne.
Lobsang Rampa oma raamatus" Doktor Lhasast" väidab, et lemuurlaste ajal paiknes maa Päikesesele märksa lähemal orbiidil, omades kaksikplaneeti. Kliima oli troopiline ja taimeriik lopsakas. Maal valitsesid super-intellektuaalsed lemuuro-atlandid, kes ei sarnanenud kehalt inimestega, kuid kelle sekka imbus juba järgmise tsivilisatsiooni esindajaid- varaseid antlante. Olles kaks korda suuremad tänasest inimesest, olid nad lemuurlastega võrreldes kääbused. Lemuurlased valitsesid atlantide üle ja õpetasid neile mõndagi. Elu maal oli mõõdukas ja rahulik, kuni lemuurlased läksid omavahel sõtta. Kaugnäkelikumad neist lahkusid Himaalaja koobastesse, lahkudes oma kehast ja luues niimoodi inimkonna Genofondi, mis mõni aasta tagasi avastati professor Muldashevi poolt tema ekspeditsioonil Himaalajasse.
Ühel päeval toimus hirmus plahvatus, mille tulemusel Maa muutis orbiiti - pärast mida toimus kokkupõrge lähenenud planeediga. Üliinimeste rass lahkus planeedilt oma kiirgavatel lennumasinatel ja lemuurlaste tsivilisatsioon hävis.
NELJAS RASS - ATLANDID
Osa siiajäänutest, peamiselt atlantidest, kui neljanda rassi esindajaist jäi ellu, kuid pidi jätkama kõige raskemates tingimustes: Linnad olid purustatud ja kliima külmenes. Pealegi - nagu oletab Professor Muldashev - katkestas Kõrgeim Intelligents atlantide sideme Üldise Infoväljaga (võimalik, et see juhtus juba Lemuuria sõdade ajal, mil üha enam ilmnes Võimu kultus). Professor E.K. Borozdin aga oletab, et inimene pidi läbima materialistliku maailmanägemise etapi, mil inimteadvus oli jäetud tema enda hooleks, ootamata enam abi vaimsest maailmast, vaid olema sunnitud looma elutingimused materiaalsete vahendite abil, milleks oli vajalik materialistliku teaduse areng. Ent arheoloogiliste leidude ja vanade ürikute abil õnnestus atlantidel siiski omandada eelmise tsivilisatsiooni teadmisi ja arendada teadusi. Võidutses Teadmise kultus. Informatsioonikeeld Peenmaailmast tühistati ja atlandid rajasid arenenud tsivilisatsiooni, mille jäänukeid võime leida veel tänapäevalgi. Selle suurimaks rajatiseks oli ilmselt Jumalate Linn Tiibetis, millest kirjutab prof. Muldashev. Kergus, millega oli võimalik saavutada mida tahes, viis uuesti võimuvõtluseni - misjärel informatsioon "kõrgemalt" taas tõkestati. Küpses katastroof. Kaugnägelikud preestrid otsustasid talletada kuldplaatidel tsivilisatsiooni ajaloo, maailma tähekaardi tollest ajast ning samuti hoiatada ohtude eest, mis ähvardab neid, kes kuritarvitavad oma teadmisi. Need plaadid on peidetud Himaalaja kivikoobastesse.
VEEUPUTUS
850 000 aastat tagasi tabaski Maad veeuputus. 1994 ilmus S.I Barashi raamat "Kosmiline "dirigent" Maa kliima ning elu üle Maal", milles autor usaldusväärsete teadusandmete analüüsi põhjal järeldab Kosmose vahetut mõju kõigile Maal toimuvatele protsessidele. Juba 1950.a arvutasid astronoomid..sh Sharaf ja Budnikova välja Maa tiirlemisellipsi keskpunkti kõikumised viimase 30 miljoni aasta jooksul, Selgus, et see kõigub perioodiga 100 000 aastat. Kuid iga 400 000 aasta järel langeb see kokku mitmete teiste Maa orbiidi äärmusnäitajatega - ja sünnib resonanss. Globaalsed kliimamuutused põhjustavad ennenägematuid kataklüsme, mis viivad taime- ja loomariigi peaaegu täieliku uuenemiseni.
Ameeriklased, modelleerides arvutil seda sündmust, said fenomaneelse tulemuse: allesjäänud inimesed pidid sajandi kestel alustama uuesti koobastes ja metsades. Füüsik-matemaatik, Brill, uurides veeuputust, tuli järeldusele, et selline veemass, mis küündis isegi kõrgemate mäetippudeni, sai paiskuda sinna vaid ookeanidest - läänest itta. Ja tõepoolest - Hiina ürikud pajatavadki Vaikse ookeani läänekalda mõõnast. Sellega on seletatav ka, miks hiinlasi ja hindusid on rohkem kui teisi rahvaid: nad asusid tõusulainele vastaspool (kui Atlandi ookeani veed nendeni ulatusidki, siis palju nõrgemal kujul) ning mõõn hoiatas neid, tagasivool aga oli märksa aeglasem kui alglaine. Tiibet ja Himaalaja aga jäid uputamata. Sestap algaski uue, aaria rassi laienemine Tiibetist, alustades algelisest olelusest.
Kuid atlantide tsivilisatsioon ei hukkunud mitte korraga - nende viimaseks tugipunktiks oli legendaarne Atlantis, mis hukkus ca 12 000 aastat tagasi. Sellest võimsast saar-mandrist ja riigist pajatas maailmale ka Platon, kes oli saanud selle kohta teavet oma esivanemalt Solonilt, kes omakorda oli sellest kuulnud Antiik-Kreeka preestritelt.
Kui varemalt peeti Atlantise huku põhjuseks tema "pommitamist" tohutu meteoriidiga, siis pärast gravitatsiooni kineetilise teooria ja mateeria ühtse teooria loomist sai asi hoopis teaduslikuma seletuse. Nimelt planeedi tuumad, neelates suurt foonienergiat (füüsikalise vaakumi energiat), kipuvad laienema kiiremini kui Maa koor, See viib kas globaalsete lõhede tekkeni (kanalid Marsil ja Jupiteril), kaaslase väljapaiskamiseni (kuu, Fobios jt) või isegi planeedi täieliku õhkulendamiseni (Phaeton). Kusjuures lõhkeb maa koor just seal kus ta on õhem - ookeanides. Ja viimane suur katastroof juhtus arvutuste kohaselt 12 000 aasta eest (need korduvad 1000 000 aasta tagant). Tekkis globaalne lõhe, millesse langeski Atlantis vähem kui ööpäevaga.
VIIES RASS - AARIALASED
Viies rass - aarialased - aga omamata sidet Informatsiooniväljaga, arenes äärmiselt aeglaselt. Ja seda vaatamata sellele, et Himalaja ja Tiibeti koobastes asusid erilistes,
somathi seisundis möödunud tsivilisatsioonide kõige arenenumad esindajad, kelle Hinged, asudes Peenmaailmas, ilmeslt jälgusud Maa elanikke, püüdes ära hoida globaalset katastroofi, mis võiks purustada planeedi. Teavet Peenmaailmast said vaid üksikud, näiteks Hermes Trismegistos. Märksa ektiivsemalt hakkas inimkond saama teavet maailma ja inimese olemusest läbi prohvetite alates 5. sajandist e.m.a. Kristus, Buddha, Zoroaster, Mooses, Muhammed, tegid kõik, et kiskuda planeedi rahvaid välja nõmedustest ja metsikustest. Nende tegevus oli edukas: loodi religioonid.
Sellegipoolest: Kui kaua veel kannatab Kõrgem Intelligents meie purustavat tegevust planeedi suhtes, mida Jumal ja Peenmaailm lõid miljardeid aastaid? Et meie surematul hingel oleks, kuhu naasta.
-----------------------------------------------------
Kuna seda polnud kusagilt digitaalsel kujul saada siis kirjutasin selle ajakirjast, (3h

) ärge kirjavigu tähele pange

-----------------------------------------------------
V.P Tihlopavi ja T.S Tihlopavi raamatust "Fizika verõ"
Artikkel:
PÄIKESETUUL
[Teadet on muutnud 13-2-2004 postitaja loom]
[Teadet on muutnud 13-2-2004 postitaja loom]
[Teadet on muutnud 8-4-2004 postitaja loom]