•  Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4(current)
  • 5
  • 6
  • ...
  • 10
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Veganid ja veganism
#76
Esiteks - praegune kord ei muutu veel niipea! See on puha unistus. Ning toituda tuleb vastavalt võimalusele. Praegu on loomade tapmine ainult mugavuse ja iseka maitsemeele küsimus. Kui see muutuks ellujäämise küsimuseks, siis oleks reaalsus ka teine.

Ma ei saa anda pead panti teiste taimetoitlaste eest, mina ise olen mõelnud, et koliksin võimalusel kusagile maale, inimtühja kohta. Õpiksin ja harjutaksin ning elataksin end ära.
Isegi kui kord muutuks, kartul ja nisujahu oleksid ikkagi kergemini kättesaadavad kui liha. Eks esialgu tapetaks olemasolevad loomad, aga sealt edasi on lihtsam ja ökonoomsem kasvatada kartulit inimesele söögiks, mitte loomale selleks, et saaks ta ära tappa.

Minu ego ei puutu asjasse - see võib olla tugev, aga mitte nii tugev kui mu süda. Ma ei anna pead panti, et ma mitte kunagi liha sööma ei hakka, sest never say never. Aga praeguse seisuga ei suuda ma aidata kaasa tarbetule tapmisele ja laipade söömisele. See, mis teised teevad, on nende endi asi.

Ja kui kasutada sellist asja nagu õli (ka või ning nisujahu), siis saab keskmine eestlane vaat`, et liiga paljugi energiat!
Vasta
#77
Ja sellepärast ma ütlesingi ennist, et see taimetoitlus vähemasti meie kliimas on üks mood. Seda moodi saabki viljeleda praegustes tingimustes. Mine aga poodi ja vali igasuguseid eksootilisi puuvilju. Ja veel sellepärast ma üldse sõna võtangi, et need vastu rinda taguvad taimetoitlased, kes liha laipadeks nimetavad ei jää enda sõnade ja tegude juurde ja aja muutudes oma sõnu söövad.

Taimetoitlased on minu jaoks kui need, kes maalt linna head elu lähevad otsima. Tean oma tuttavate näitel isegi seda, et nad nii uhked, et ei lähe enam isegi heinatöödele appi ja loomulikult kartulit ei viitsi keegi põllul küürutada. Aga ajad muutuvad ja need linnavurled lähevad maale tagasi ja küll nad õpivad taas tööd tegema. Nii ka liha söömisega Smile Selleks ütlesingi, et ärge edvistage.

Kas panin oma jutuga väga mööda? Ega ikka ei pannud küll Smile
Vasta
#78
Ei tee see inimest paremaks ega halvemaks, et ta liha sööb. Inimesed on ju väga unikaalsed, ühe keha nõuab rohkem taime, teise keha liha. Ja mis siis? Siiski, ma ei tunne ühtegi maal kasvanud isikut, kes, olles näinud, kuidas siga tapetakse, hakkaks taimetoitlaseks. Pigem võetakse seda nagu elu osa, loomulikult.

Aga olen seda näinud linnainimeste hulgas, sest nende jaoks on seatapmine ebaloomulik.
Vasta
#79
Krayon, mina arvan, et sa panid oma jutuga mööda. Mood ja reaalsusele reageerimine on kaks erinevat asja. Mood on midagi niisugust, mida järgitakse, sest teised teevad seda ja see on uus ja põnev. Mina ei söö liha, sest mu südametunnistus ei luba. Ja isegi kui ühiskond mu selle tõttu hukka mõistab, ikka ei söö liha. See on minu sisemine otsus. Ning peale ananassi ma praktiliselt ei söö puuvilju, mida siin kasvatada ei saa.
Ja mis see liha laipadeks nimetamine sulle ette jäi? Kas see siis ei ole tõsi? Surnud looma keha on laip, korjus oleks vist õigem öelda. Puhas fakt, emotsioonivabalt.
Kui inimene julgeb välja öelda, millesse tema usub (seda, muide, teistele peale surumata), siis EI ole edvistamine! Kõigil on õigus oma arvamust avaldada, mitte nii, et kui enamus heaks ei kiida, siis on vähemus kohe kamp edvistajaid!
Nii see, et aja muutudes võivad osad taimetoitlased oma sõnu sööma hakata ei tähenda, et aja möödudes ei või juhtuda hoopis nii, et paljud lihasööjad hakkavad oma sõnu sööma. Mina tegin seda lihast loobudes.
Üldiselt ma ei arva, et sa ajaksid täielikku pada. Aga ma arvan, et sa üldistad liigselt. Ja see ongi kogu point, millega ma sinu postituste juures ei nõustu.

Vasta
#80
Tsitaat:Algselt postitas Preilikass
Krayon, mina arvan, et sa panid oma jutuga mööda. Mood ja reaalsusele reageerimine on kaks erinevat asja. Mood on midagi niisugust, mida järgitakse, sest teised teevad seda ja see on uus ja põnev. Mina ei söö liha, sest mu südametunnistus ei luba. Ja isegi kui ühiskond mu selle tõttu hukka mõistab, ikka ei söö liha. See on minu sisemine otsus. Ning peale ananassi ma praktiliselt ei söö puuvilju, mida siin kasvatada ei saa.
Ja mis see liha laipadeks nimetamine sulle ette jäi? Kas see siis ei ole tõsi? Surnud looma keha on laip, korjus oleks vist õigem öelda. Puhas fakt, emotsioonivabalt.
Kui inimene julgeb välja öelda, millesse tema usub (seda, muide, teistele peale surumata), siis EI ole edvistamine! Kõigil on õigus oma arvamust avaldada, mitte nii, et kui enamus heaks ei kiida, siis on vähemus kohe kamp edvistajaid!
Nii see, et aja muutudes võivad osad taimetoitlased oma sõnu sööma hakata ei tähenda, et aja möödudes ei või juhtuda hoopis nii, et paljud lihasööjad hakkavad oma sõnu sööma. Mina tegin seda lihast loobudes.
Üldiselt ma ei arva, et sa ajaksid täielikku pada. Aga ma arvan, et sa üldistad liigselt. Ja see ongi kogu point, millega ma sinu postituste juures ei nõustu.


Ok, pole mõtet vaielda. Igal meist on õigus oma arvamusele ja ma austan seda.

See ilmselt ei puuduta sind, aga päris paljudel on see taimetoitlus ka veel miski vaimsuse näitaja. See on eriti hale kui hakatakse näitlema. Muideks, Buddha suri väidetavalt halvaks läinud lambaliha toidumürgitusse. Vaimsuse näitlejad ärgu ehmatagu siin liha, kui toidumürgituse põhjust, see oli vast ikka käparditest toiduvalmistajate süü, aga hoopis vaadaku fakti, et ka see suur vaimuinimene sõi siiski liha!
Vasta
#81
Kusjuures ma ei usu, et see näitlemine on teadlik otsus. Olen enda jaoks mingeid teooriaid välja töötanud ja usun, et ehk paljud tõesti peavad vaimsust ja taimetoitlust sünonüümideks ja siis ei saagi aru, et nad iseennast petavad. Ühesõnaga, need inimesed ei peta eeskätt mitte teisi, vaid iseennast. Aga ma mõistan neid inimesi ka, ei leia mingit põhjust hukka mõista. Juu see siis on vajalik protsess Smile

Kui Buddha sõi liha, siis ta sõi liha. Kogu fakt Bleh Ma arvan, et inimesed võiksid end vähem teistega võrrelda. Iga inimene on mingis mõttes täiuslik, elus on lihtsalt nii, et üks on parasjagu `vaimsem` ühes aspektis, teine teises. Aga parem või halvem pole kumbki. Smile See suhtumine on mulle iseenesest probleeme tekitanud, sest pean väga teadlikult sõnu valima kui räägin millestki, mis nõuab sõna `areng`. Minu jaoks ei ole see emotsionaalne termin ning üldsegi mitte terviklik, vaid kõigest vahend väljendada mõtteid mingi idealistliku arengulise etapi osas.

Aga ma panen nüüd suu kinni, muidu jäängi jahvatama (öösel on niiiii hea jahvatada) Laugh
Vasta
#82
Varsti ei julge enam taimetoitlane ollagi, küll olen näitleja, edvistaja, arvan et oman mingit erilist aurat ja pean ennast teistest paremaks või teen seda moe pärast. Ja inimesed vaatavad, et mul on peas midagi korrast ära.
Lõhnab ksenofoobia järele.

[Muudetud: 25-6-10 Thorondor]
Vasta
#83
Viitsiksite zedi teema korralikult läbi lugeda, saaksite aru, et enamik kosmilisi rasse oma rännakutel ei saa endale lubada lihatoite väljaarvatud rändaja enda liha, ainult taimed on võimelised taastootma süsihappegaasist hapnikku ja olema samal ajal kosmoselaeva ökosüsteemi teiseks pooleks peale tarbija inimese. Natsid olid taimetoitlesed, sest neid juhtinud kosmoserass käskis nii.
Ja nii nad lahkusidki läbi väravate lõunapoolusel teistesse ilmadesse, millest ühte näiteks kirjeldas Byrd kui ta oma lennukist välja võeti ja läbirääkimistele viidi.
Midagi peab olema taimetoitlusega seotud ka keharakkude xendratest läbimisega, põhimõtteliselt on keha kogum neist ehituskividest, mida olend on eelnevalt söönud, kas mitte ei vea inimene valgusena rännates kaasa ka söödud loomade vaimsust.
Aga see võib antud maailma ökosüsteemile vaenulik olla oma kõrgemates kihtides, veab ju inimene rännates kaasa ka ökosüsteemi kõrgemad kihid, need keda me ei näe, juhtmed kuklas, mis tõsi küll tavaliselt elu jooksul vahetuvad vastavalt sellele, mis piirkonnas inimene on ja millega tegeleb.
Nii et mõelge, ühelt poolt usundiga peale surutud käsk süüa kosserliha või halalliha ja teiselt poolt keeld tarbida liha ja loomakaitse. Äkki zed viitsib veidi selgitada miks natsid liha ei tarbinud.
Vasta
#84
Tsitaat:Algselt postitas Krayon

See ilmselt ei puuduta sind, aga päris paljudel on see taimetoitlus ka veel miski vaimsuse näitaja. See on eriti hale kui hakatakse näitlema. Muideks, Buddha suri väidetavalt halvaks läinud lambaliha toidumürgitusse. Vaimsuse näitlejad ärgu ehmatagu siin liha, kui toidumürgituse põhjust, see oli vast ikka käparditest toiduvalmistajate süü, aga hoopis vaadaku fakti, et ka see suur vaimuinimene sõi siiski liha!

Kus on kirjas, et Buddha suri toidumürgitusse?
Eespool tõin pika nimekija kuulsatest vaimuinimestest, kes kõik olid taimetoitlased ja seal nimekirjas seisab ka
Buddha Šākjamuni.
Või pead silmas mõnd teist kehastust?
Eesti keeles kirjutatakse Buddha suure algustähega siis, kui tegemist on Šākjamuniga; buddha virgunud olendite üldnimetusena kirjutatakse väikese algustähega. Kuna kirjutasid Buddha suure algustähega, siis järelikult pidasid Šakjamunit silmas:
http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0%C4%81kjamuni

Tegelikult ei teata ju täpselt isegi seda, millal ta elas, rääkimata siis sellest, millesse ta suri.
VS, kõik natsid ei olnud taimetoitlased, aga paljude kohta on see seik ära mainitud küll.
Küllap need Hitlerit ümbritsenud müstikud ja Tiibeti laamad soovitasid!Smile
Igasugustes taimedes peitub ju vägi, miks siis end roiskunud lihaga mürgitada!?
Ka joogid on taimetoitlased. Samuti suudetakse astraalprojektsioone teostada ainult tühja kõhuga.
Ka esimesed kristlased ja juudid olid taimetoitlased. Liha sõõmise komme ei ole kuigi vana.
Aga tagasi Buddha juurde.
Buddha on tuntud oma jutlustamisega, mis on suunatud loomade tapmise vastu. Tema kuulutas välja ahimsa (elusale kahju mitte tekitamine) ja taimetoitluse vaimse enesetäiendamise vältimatuteks tingimusteks. On tuntud kaks tema aforismi: “Ära tapa härga, kes künnab sinu põlde” ja “ära anna järele kõhuorjusele, mis on seotud loomade tapmisega”.
Lankavatara Suutras, nähes ette võimalikke kõrvalekaldumisi tema õpetusest, ütleb Buddha: “Leidub lollpäid, kes tulevikus hakkavad väitma, justkui mina lubasin süüa lihatoitu ja sõin liha ise, kuid tea, et (...) mina kellelegi ei lubanud süüa liha, ei luba praegu ja kunagi ei luba tulevikus, mitte kusagil, mitte mingitel tingimustel ja mitte mingil kujul; see on viimast korda ja lõplikult keelatud kõigile ja igaühele”.

Üks teine Dhammapada aforism hoiatab liha tarbimise kurbade tagajärgede eest: “See, kes lootuses leida õnne, piinab või tapab teisi elusolendeid, kes samuti püüdlevad õnne poole, paneb endale kinni tee õnneni järgmises elus”.

Allikas: http://malediv10island.bravehost.com/herbs1.html
Vasta
#85
Tsitaat:Algselt postitas hermes2010
Ei tee see inimest paremaks ega halvemaks, et ta liha sööb. Inimesed on ju väga unikaalsed, ühe keha nõuab rohkem taime, teise keha liha. Ja mis siis? Siiski, ma ei tunne ühtegi maal kasvanud isikut, kes, olles näinud, kuidas siga tapetakse, hakkaks taimetoitlaseks. Pigem võetakse seda nagu elu osa, loomulikult.

Aga olen seda näinud linnainimeste hulgas, sest nende jaoks on seatapmine ebaloomulik.

Mina olen lapsest saati iga suve veetnud maal vanaema - vanaisa juures. Neil oli alati kaks notsut, ma nägin neid pisikestest põrsastest suurteks kasvamas. Lõpuks käis selle juurde seatapp. Mina küll istusin alati sell hetkel toas (ja nutsin), aga kisa oli ikka kuulda. Toona ma küll sõin liha, aga näe, enam ei söö.

Meie notsud olid elu jooksul õnnelikumad, nad said liikuda, mitmekesist toitu, värsket rohtu. Aga enamus, suur enamus lihast, mida muiduinimesed söövad, tuleb tööstusfarmidest. Tänapäeval ei tohiks juba oma enda tervise pärast masstoodangu liha süüa, see on stressi, kasvuhormoone ja ravimeid täis.

Millegi pärast on tihti sedasi, et lihasööjatele lihtsalt ei jõua taimetoitlaste selgitused kohale. Nad ei taha aru saada. Ka mina kunagi ei tahtnud. Nüüd ma mõtlen, et kuidas ma nii loll üldse olla sain.
Vasta
#86

Tsitaat:Algselt postitas Müstik
... Buddha on tuntud oma jutlustamisega, mis on suunatud loomade tapmise vastu. Tema kuulutas välja ahimsa (elusale kahju mitte tekitamine) ja taimetoitluse vaimse enesetäiendamise vältimatuteks tingimusteks. ...



Siin käib jutt juba ammu tapmise (loomade) ümber. Tappa saab seda mis areneb (kasvab). Seega tapetakse ka taimi. Järelikult jutt eetilisusest ei pea paika. Me kõik oleme loodud (programmeeritud) tapjateks.

Kui taimetoitlased hakkavad rääkima loomade tapmisest, siis tekib alati küsimus, et kas nad ikka on põhjalikult läbimõelnud mida räägivad. A la söön taimset toitu, sest ei taha tappa looma. Taimi aga tapan rõõmuga. Kus siin loogika on? Isegi puudelt varisenud viljad sisaldavad elu (rakud).

Tihti saab lugeda puhastest taimetoitlastest, kelle menüüs on lisaks piim, mesi ja seened. Palju õnne. Siin ikka tegemist segatoidulistega.

Tean inimesi, kes mingitel põhjustel ei saa tarbida erinevaid toiduaineid (liha, piim jne). Ega nad sellepärast veel tituleeri ennast mingisse rühma ja propageeri ülejäänutele seda toitumist. See on nende eripära ja nad elavad selle teadmisega.

Tulles tagasi alguse juurde, siis ilma tapmiseta saame tarbida vett, piima (piimasaadusi), mett ja soola. Kindlasti on veel midagi taolist, kui hakata minema sügavuti.




Vasta
#87
Ärge lihtsustage, taimetoitlane saab olla ainult selles piirkonnas elav inimene, kus on eluks vajalike taimede kasvamine võimalik.
Jahve järgijate lihasöömise paratamatus tuli ikka loomakarjuste erialast ja võimatusest poolkõrbes taimedest ära elada, rändhõimud on alati loomadest toitunud.
Sama paratamatuse jutt põhjaalade ja mägirahvaste kohta, et ellu jääda tuli toituda sellest mis kättesaadav ja mida sai kasvatada. Põhjaaladel ja rannaäärsetel siis mereloomad ja põhjapõdrad.
Aga mina üritasin lahterdada veel ka sümbioosisuhete kaudu kõrgemate maailmadega, taimedel nimelt elulaines oma osa, eraldi inimestest loomadest, samuti putukad eraldi Kotka (Silma) emanatsioonidena.
Kuid kosmoserännakutel materiaalse kehaga füüsilistes laevades ei saa toituda loomadest peale iseenda surma järgijääva liha. Ainult taimed on need mis eluringi ala hoiavad. Juu siis neil taimetoitlastel, kes loomade söömist taunivad on lootust ise sattuda oma sümbioosiolendite toidulauale nii nagu Jahvegi järgijad ei söö loomi kes teisi loomi ja putukaid toiduks tarvitavad. Sead näiteks. Samas on lubatud süüa taimetoidulisi loomi.
Eestlaste valdaval enamikul siis pole lootust vähemalt osale farmeritele praeks saada.
Vasta
#88
Tsitaat:Algselt postitas kulfing

Kui taimetoitlased hakkavad rääkima loomade tapmisest, siis tekib alati küsimus, et kas nad ikka on põhjalikult läbimõelnud mida räägivad. A la söön taimset toitu, sest ei taha tappa looma. Taimi aga tapan rõõmuga. Kus siin loogika on? Isegi puudelt varisenud viljad sisaldavad elu (rakud).

See on loll jutt (vabandust). Looma kasvatamiseks tapetakse ka taimi, rohkem, kui selle looma toiteväärtus. Kui ma söön ära taldrikutäie salatit, on surnud vähem taimi, kui siis, kui sina sööd ära taldrikutäie liha. Palun sulle loogikat.

Tsitaat:Algselt postitas kulfing

Tihti saab lugeda puhastest taimetoitlastest, kelle menüüs on lisaks piim, mesi ja seened. Palju õnne. Siin ikka tegemist segatoidulistega.

Siin on tegemist taimetoitlastega. Eesti keeles on jah mõisted natuke segased. Vegan on see, kes midagi loomset ei tarbi.

Vasta
#89
Eelpool toodud lingil oli ka niisugune lause:
Tegelikult pärineb sõna “taimetoitlane” (vegetarian - vegetable), mis võeti kasutusele 1842. aastal Briti Taimetoitlaste Seltsi asutajate poolt, mitte sõnast “juurviljad”, vaid ladinakeelsest sõnast vegetare, mis tähendab “elustama”, “tugev, tervislik, värske, ergas”.

Samal lehel on kirjutatud:
Me teame, et elu eksisteerib tänu päikeseenergiale, ja et see energia koguneb rohelistes taimedes, puuviljades, pähklites, teraviljas ja aedviljades. Teisisõnu, me sööme "elusat toitu", milles elu energia säilib puutumatult. Paljud taimed säilitavad oma eluandva jõu ja energia paljude päevade jooksul peale saagi koristamist; fakt on ka see, et seemned säilitavad võime idaneda paljude aastate jooksul. Teiselt poolt, liha hakkab roiskuma juba paar tundi peale looma surma.
See oleks siis nagu peapõhjuseks miks peab toituma tervislikult!
St püüdma süüa liha vähem või üldse mitte.
Minu arvates pole tähtis (kui just suureks targaks või vaimseks õpetajaks ei taheta saada või ei ole plaanis teisele planeedile elama minna, millele VS eespool vihjab!Smilekas süüakse vahel ka natuke loomseid toite või ei sööda. Tähtis on toituda tervislikult.
Liha tarbimine aga tervislik ole.
Vasta
#90
Tsitaat:Algselt postitas Müstik
Kus on kirjas, et Buddha suri toidumürgitusse?
Eespool tõin pika nimekija kuulsatest vaimuinimestest, kes kõik olid taimetoitlased ja seal nimekirjas seisab ka
Buddha Šākjamuni.

Mina räägin Šaakja kuningriigi kuninga Šuddhodna pojast Siddhärthast, hilisemast munk Gautamast ja lõpuks siis Buddhast.

Tsitaat: Toimus suur pidu. Kogu õukond istus lauas, teenrid jooksid edasi-tagasi kandikutega, kus oli liha ja safraniriisi, küpseid mangosid ja meega marju. Madalama kõrvallaua ääres sõid viis munka koos Buddhaga riisi ja läätsesid.

Siin ei kirjeldata siis otseselt seda, et ka Buddha oleks liha söönud, aga fakt on, et seda liha pidi keegi ju sööma. Ok, see selleks.

Ja raamatu epiloogis kirjeldatakse järgmist:
Tsitaat: Kuhu tema imepärane elu lõpuks välja jõudis?
See kulges väga maiselt. Buddha elas rahulikult veel nelikümmend viis aastat, rännates Põhja-Indias tunnustatud õpetajana ringi ja suri kõrges eas, kaheksakümneaastasena. Surma tõi halvaksläinud sealiha söömine, piinlikult madal ja proosaline lahkumispõhjus.


Ennist eksisin, kui mainisin, et ta lambaliha sõi. Mälu, mälu...

Allikas: Deepak Chopra,Buddha - Virgumise lugu.

Vasta
#91
Tsitaat:Algselt postitas kurk
Tsitaat:Algselt postitas kulfing

Kui taimetoitlased hakkavad rääkima loomade tapmisest, siis tekib alati küsimus, et kas nad ikka on põhjalikult läbimõelnud mida räägivad. A la söön taimset toitu, sest ei taha tappa looma. Taimi aga tapan rõõmuga. Kus siin loogika on? Isegi puudelt varisenud viljad sisaldavad elu (rakud).

See on loll jutt (vabandust). Looma kasvatamiseks tapetakse ka taimi, rohkem, kui selle looma toiteväärtus. Kui ma söön ära taldrikutäie salatit, on surnud vähem taimi, kui siis, kui sina sööd ära taldrikutäie liha. Palun sulle loogikat.


Noh, jah. Sirvisin austatud Kurk Sinu postitused korra läbi ja ei imesta sellise reageeringu üle. Siin jälle näide, et kirjutist ei loeta läbi. Nokitakse mingeid lauseid ja siis hakatakse lammutama.

Kui tähelepanelikumalt loeksid, siis hakkaks silma ka selline lause: „Me kõik oleme loodud (programmeeritud) tapjateks.“ Liigitan sinna lause alla ka ennast. Ei ole vahet mida tarbid (sööd). Tunnistame (tahame) seda või mitte, kuid tapjad oleme KÕIK.

Keegi ei vääri hukkamõistu oma tõekspidamiste eest. Söögu mida tahab. Elagu võimalusel õhust ja armastusest. Minu kirjutise iva (kahjuks jäi see vist arusaamatuks) oli selles, et need kes suurte sõnadega räägivad, ei ole süvitsi jõudnud mõelda.

Ja üks väike soovitus. Kui kellegi juttu hakkad nimetama lolliks, siis mõtle enne natuke!


Tsitaat:Algselt postitas kurk
Tsitaat:Algselt postitas kulfing

Tihti saab lugeda puhastest taimetoitlastest, kelle menüüs on lisaks piim, mesi ja seened. Palju õnne. Siin ikka tegemist segatoidulistega.

Siin on tegemist taimetoitlastega. Eesti keeles on jah mõisted natuke segased. Vegan on see, kes midagi loomset ei tarbi.


Sõna taimetoitlus on liitsõna (taim + toitumine). Kui räägitakse taimset päritolu toidust, siis piim, mesi ja seened ei ole kahjuks seda mitte. Sinna lisanduvad tavaliselt ka munad. Taimne toit on ikka otse taimest saadud.

Kui hakkame minema väga põhjalikuks, siis toiduahela vääramatu osa on kõikjal taimed (ka lihatoidulistel loomadel). Kogu loomne (osaliselt ka taimne) maailm on tapjad.





[Muudetud: 6-26-2010 kulfing]
Vasta
#92
Tavaliselt langevad halvakspanu alla just taimetoitlased. Me oleme need nö imelikud. Ma lugesin su postitust tähelepanelikult ja ka neid teisi laused, mida ma ei tsiteerinud, mul ei olnud neile vastuväiteid.
See taimi tapan rõõmuga on just see, mis minus imestust tekitab. See on see, kui ei mõelda, kust tuleb looma toit.

Nagu ma ütlesin, eesti keeles tähistab mõiste 'taimetoitlane' isikut, kes ei söö liha. Piima, mune mett ei söö veganid. Seeni loetakse taimetoidu alla (kuigi nad on hoopis omaette riik)
Vasta
#93
Tsitaat:Algselt postitas kurk
Tavaliselt langevad halvakspanu alla just taimetoitlased. Me oleme need nö imelikud. Ma lugesin su postitust tähelepanelikult ja ka neid teisi laused, mida ma ei tsiteerinud, mul ei olnud neile vastuväiteid.
See taimi tapan rõõmuga on just see, mis minus imestust tekitab. See on see, kui ei mõelda, kust tuleb looma toit.

Nagu ma ütlesin, eesti keeles tähistab mõiste 'taimetoitlane' isikut, kes ei söö liha. Piima, mune mett ei söö veganid. Seeni loetakse taimetoidu alla (kuigi nad on hoopis omaette riik)


Eks püüan siis pikalt ja põhjalikumalt selgitada.

Paljud taimetoitlased räägivad, et söövad taimset toitu sellepärast, et neile on vastuvõetamatu loomade tapmine. Igaühe enda valik, mida ja miks nad söövad.

Kui nüüd lugeda eelmiseid lauseid, siis nende jutus puudub LOOGIKA. Nende jaoks on taimed midagi muud kui loomad. Taimed ei liigu (kasvavad ühel kohal) ja häälitse kui neid murrame või vigastame. Siiski on taimedki elusad.

Jutt käib sellest, et nii taimed kui loomad on elusad. Järelikult rääkida, et ainult loomade söömisega kaasneb tapmine on vale. Ka taimede söömisega kaasneb tapmine. Ja mitte ainult söömisega (taimed). Sinna juurde käib ka vigastamine (muruniitmine, loomasööda kogumine, lõikelilled jne).

Meie ühiskond on kahjuks selliselt ehitatud, et keegi on kellelegi toiduks (toiduahel). Hetkel ei saa me seda muuta. Kui muutuksime näiteks valgusetoiduliseks, siis kaoks ära ka tapmine toidupärast. Selleks peaks muutuma meie bioloogiline keha.





[Muudetud: 6-26-2010 kulfing]
Vasta
#94
Tsitaat:Algselt postitas kulfing
Tsitaat:Algselt postitas kurk
Tavaliselt langevad halvakspanu alla just taimetoitlased. Me oleme need nö imelikud. Ma lugesin su postitust tähelepanelikult ja ka neid teisi laused, mida ma ei tsiteerinud, mul ei olnud neile vastuväiteid.
See taimi tapan rõõmuga on just see, mis minus imestust tekitab. See on see, kui ei mõelda, kust tuleb looma toit.

Nagu ma ütlesin, eesti keeles tähistab mõiste 'taimetoitlane' isikut, kes ei söö liha. Piima, mune mett ei söö veganid. Seeni loetakse taimetoidu alla (kuigi nad on hoopis omaette riik)


Eks püüan siis pikalt ja põhjalikumalt selgitada.

Paljud taimetoitlased räägivad, et söövad taimset toitu sellepärast, et neile on vastuvõetamatu loomade tapmine. Igaühe enda valik, mida ja miks nad söövad.

Kui nüüd lugeda eelmiseid lauseid, siis nende jutus puudub LOOGIKA. Nende jaoks on taimed midagi muud kui loomad. Taimed ei liigu (kasvavad ühel kohal) ja häälitse kui neid murrame või vigastame. Siiski on taimedki elusad.

Jutt käib sellest, et nii taimed kui loomad on elusad. Järelikult rääkida, et ainult loomade söömisega kaasneb tapmine on vale. Ka taimede söömisega kaasneb tapmine. Ja mitte ainult söömisega (taimed). Sinna juurde käib ka vigastamine (muruniitmine, loomasööda kogumine, lõikelilled jne).

Meie ühiskond on kahjuks selliselt ehitatud, et keegi on kellelegi toiduks (toiduahel). Hetkel ei saa me seda muuta. Kui muutuksime näiteks valgusetoiduliseks, siis kaoks ära ka tapmine toidupärast. Selleks peaks muutuma meie bioloogiline keha.





[Muudetud: 6-26-2010 kulfing]

Kui me sööme loomi, siis me tapame ka taimi rohkem.

[Muudetud: 6-26-2010 kurk]
Vasta
#95
Tsitaat:Algselt postitas kurk
Kui me sööme loomi, siis me tapame ka taimi rohkem.


Me räägime siiski erinevatest asjadest. Asi ei ole selles, kui palju või vähe me tapame. Asi on tapmises endas kui faktis (tegevuses). Tapmine on kelleltki elu võtmine.

See kaldub nüüd natuke teemaväliseks, kuid siiski haakub tapmisega. Ka putukate (sääsed, kärbsed, parmud) hävitamine on tapmine. Sääsk (emane) tuleb meie peale verd imema ja me lööme ta maha (tapame). Hetkel ei mõtle me tapmisele, vaid meile kahjutekitava tegelase kõrvaldamisele. Ja nii on kogu meie ümbritsev ehitatud.

Kui vaatame põhjalikult oma tegevusi, siis tapmine moodustab suht suure hulga selles. Kes selle peale pole veel mõelnud, siis tasuks mõelda.

Selgitan seda taimetoiduiduliste seisukohta (ütlemist) siis veel korra. Asi ei ole selles, keda või kui palju tapetakse, vaid tapmises üldse. Ei ole vahet kas tapetakse loomi või taimi. Kas taimi enesele söögiks või loomadele. Keda rohkem keda vähem. Asi on tegevuses ja selleks on TAPMINE.

See taimede tapmine rõõmuga oli piltlik väljend. Olen näinud rääkimas ja lugenud nendest, kes rõõmsalt teatavad, et nad ei söö loomset toitu, sest selleks peab loomi tapma. Nemad söövad sellepärast taimset toitu. Samas ei anna nad endile aru, et ka taime söömine on tapmine. Ei ole vahet, kas tapame rohkem või vähem. Tegu on tegu. Järelikult ei saa see olla objektiivne põhjendus.

Põhjuseks võib olla palju muud (a la organism lihtsalt ei võta vastu) ja seda püütakse loosungitega varjata. Selles ei ole midagi imeliku, kui keegi sööb ainult seda või teist. Kuid mõtlematult ütelda välja asju, millesse pole süüvitud, tundub natuke kummaline.



Vasta
#96
Küsimus:

Kui surnud loom on laip, siis kuidas nimetada surnud taime?
Vasta
#97
Tsitaat:Algselt postitas Mugen
Küsimus:

Kui surnud loom on laip, siis kuidas nimetada surnud taime?


Surnud looma kohta öeldakse pigem korjus. Kuna surnud taime kohta selline sõna puudub, siis järelikult ei ole taime hävitamist loetud tapmiseks. Loomad on inimestega sarnasemad (liikumine, häälitsused). Taimed aga ei liigu ega häälitse. Ju sellepärast ka erinev suhtumine toiduahelas.



Vasta
#98
Aga ärgem nüüd tülli ka mingem. Söögu-joogi igaüks mida heaks arvab. Venemaal näiteks on väidetavalt üks mees, kes sööb mürgiseeni ja et suu kuivaks ei läheks, siis kulistab peale tosooli Bleh

Mees joob kemikaale ja sööb mürgiseid seeni.

Venemaal Lipetskis elav mees sööb nälja peletamiseks mürgiseeni ja kustutab janu tosooliga.

End ravitsejaks nimetav Dmitri Butakov korraldas kolmapäeval Lipetski peaväljakul n.-ö. näidisjoomise. Mees kummutas ajakirjanike silme all pool klaasi atsetooni, seejärel sama palju tosooli, loputas selle pepsiga alla ja haukas saia peale. Ärajoodud solk ei avaldanud talle mingit nähtavat halba mõju, posija jäi vaid pisut vinti. Butakov on varemgi oma keha kangust rahvale demonstreerinud, joonud avalikult igasuguseid kemikaale ja söönud mürgiseeni. Enda väitel tekkisid tal ebatavalised võimed kümme aastat tagasi, kui ta välgutabamuse sai.

Interfax/BNS

[Muudetud: 6-26-2010 Krayon]
Vasta
#99
A ja siis hakkas mind veel huvitama et kaua need taimetoitlased, kes siin enda kogemustest räägivad, on olnud üldse taimetoitlased? Ja kas te vahepeal nt rauasisaldust olete lasknud oma veres mõõta?
Vasta
Ma arvan, et siin ei ole tegemist süüvimatusega, vaid sellega, et taime ja looma tapmist ei samastata, kuna asi pole selles, et kedagi lihtsalt tapeti, vaid mis on selle olemus.
Kui samastate sääse ja sea tapmis või muru niitmist mõrvaga vms, siis sellest ei järeldu kohe, et mingi mõtlematu moevärk, see taimetoiltus.
Kulupõlengut ja nt filmi "Earthlings" vaatamine tekitavad ikka erinevaid mõtteid ja tundeid. Siin võiks öelda muidugi, et ses suhtes oleks taimetoitlus puht emotsionaalne otsus, aga samsa peaks siis arvestama, et sama hästi võiksime hakata rääkima sellest, kuidas sarimõrtsukad pole kurjategijad, sest nad ei tee mitte midagi rohkemat kui inimesed tapamajas.
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4(current)
  • 5
  • 6
  • ...
  • 10
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat