Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Õhk pakub teadusele üllatusi
Autor Sõnum
ilus
Tavaliige

Postitusi: 99
Liitunud: May 2007
27-09-2007 07:46
Postitus: #1
Õhk pakub teadusele üllatusi
Tiit Kändler on oma artikli EPL-s pealkirjastanud "Õhk pakub teadusele endiselt üllatusi"
http://www.epl.ee/uudised/401674
Mõned katked sellest.
"Hiljuti tekitas teadlaskonnas suurt elevust Saksa keemikute teade, et taimed eritavad metaani. Seda pole siiani ümber lükatud, mis tähendab, et õhku peab ümber hindama.

On üks asi, mida vajame elamiseks kõige enam. Isegi enam kui toitu, enam kui vett, enam kui maad jalge all. Ja kummalisel kombel on just see asi nähtamatu ja käega kinni püüdmatu. Ja veel kummalisemal kombel ei teagi me täpselt, mida see nii oluline asi täpselt sisaldab. See vältimatu asi on õhk....

...Ta võttis klaaskupli, kallas selle sisse elavhõbedat ja keeras siis kupli tagurpidi. Elavhõbeda sisse aga pistis eri aineid, mis raskes elavhõbedas pinnal ujusid ja mida ta siis luubiga koondatud päikesevalgusega soojendas. Kõik eritasid sedasama gaasi. Kuid üks, nimelt punakas elavhõbeoksiid paiskas välja gaasi, mis hoopis soodustas põlemist. Nõnda oli Priestley avastanud hapniku.

Hapniku tegeliku olemuse seletas talle ära prantslane Antoine Lavoisier, kes ei uskunud tol ajal levinud flogistoni hüpoteesi. Ning nimetas selle tõeliseks õhuks ehk oxygeniks. Geniaalset keemikut Lavoisier`d tema avastused ei aidanud, sest kuninga maksuametnikuna oma katsete jaoks raha kogunud teadlasel langes 1794. aasta revolutsiooni ajal giljotiini all pea. Priestley pääses kergemalt...

... Möödunud aastal tekitas teadlaskonnas suurt elevust Saksa keemikute Frank Keppleri ja Thomas Röckmanni teade, et taimed eritavad metaani. Metaan on maagaasina tuntud põlev gaas, mis atmosfääris toimib 20 korda tõhusama kasvuhoonegaasina kui süsihappegaas. Metaani eritavad hapnikku mittetaluvad ehk anaeroobsed bakterid, kes tegutsevad näiteks soodes ja rabades ning prügimägedel, aga ka termiitide sisikonnas ja mäletsejate loomade magudes. Siiani arvati, et taimed seda gaasi nüüd küll õhku ei paiska. ...Nobeli laureaat Paul Crutzen kinnitas, et temagi oli säherdust nähtust mõõtnud, ja juba 18 aasta eest.

... peab teadlaskond ümber hindama kogu senise kasvuhoonegaasinduse arvepidamise.

Metaani on atmosfääris küll väga vähe, ent see pole üldsegi tühine kogus, kui hakata arvestama selle panust kliima soojenemisele. Ning viimase 150 aastaga on metaani kontsentratsioon atmosfääris kolmekordistunud. Põhiliselt on see toimunud inimtegevuse tõttu -- hoogustuv karjapidamine, üha laienevad prügilad, suurenev energiatootmine ning biomassi põletamine annavad oma panuse. Kuid taimed, mida on ikka peetud atmosfääri sõpradeks, sest nad seovad süsihappegaasi ja rikastavad seda hapnikuga? See ei mahu kuidagi ei teadlaste, ei keskkonnakaitsjate pähe, et taimedki võivad õhku paisata midagi meie jaoks ebameeldivat. Ja mõned taimed eritavad metaani 4000 korda enam kui teised.
...

... Ja nii kummaline, kui see ka pole -- ajal, kui kosmoselaborid mõõdavad metaani kogust näiteks Saturni kaaslasel Titanil, ei ole Maa atmosfääri koostis, veel vähem selle muutumise dünaamika, kaugeltki mitte selge.

Kui elu Maal tekkis, mis juhtus umbes kolme ja poole miljardi aasta eest, polnud Maa kohal sellist õhku nagu praegu. Mis meile oluline: seal polnud hapnikku peaaegu ollagi. Ning just seepärast saidki tekkida esimesed ainuraksed bakterid, kes poleks hapnikku talunud silmaotsaski, kui neil oleks vaid silm olnud..

Ega seda, kuidas hapnikku Maa õhu sisse kogunema hakkas, päris täpselt teatagi. Üks võimalus on, et see tekkis, kui vesi lagunes väga energilise ultraviolettkiirguse toimel hapnikuks ja vesinikuks. Teine võimalus on aga, et nende bakterite seas, kes valitsesid Maad tervelt kaks miljardit aastat, enne kui arenema hakkasid muud eluvormid, tekkis kuidagiviisi oskus kasutada ära Päikese kiirgust.

On olnud aegu, kui õhus on olnud hapnikku rohkem, koguni kuni kolmandik osa. Ja hull lugu küll -- tollel ajal, mis oli umbes 350 miljoni aasta eest, elasid hiigelpuudest metsade vahel hiiglaslikud putukad. Kiilid ei olnud siis mitte paarikümnesentimeetrised, vaid ikka tubli paar meetrit pikad.

Augusti lõpul Käsmus toimunud Teadus.ee suvekoolis mõtiskles Tartu ülikooli füüsik Jaak Kikas, mis juhtub, kui õhk Maalt äkitselt ära kaob. Ja kui meie mingi mõttelise ime läbi ei lämbu, vaid saame seda sündmust jälgida. Ega me üksteisega kõnelda saaks, sest heli õhutühjas ruumis ei leviks. Lennukid kukuvad alla, linnud potsatavad maha. Ning päikeseloojangulgi tekivad hoopis uued värvid.

"Õhus on kõike, õhus on õhku, õhus on lõhnu ja liblikaid," kirjutas Paul-Eerik Rummo 1970. aastatel. Kreeka filosoofid pidasid õhku vee, tule ja maa kõrval üheks kõiksuse põhielemendiks. Kuid, nagu märkis suvekoolis ajaloolane David Vseviov, on see ka ainus element, mille pärast pole veel sõdu peetud. Ja olgu lisatud, et see on siiani veel tasuta. "

Vahel tean, et ma midagi ei tea.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,548
Liitunud: Dec 2004
27-09-2007 09:22
Postitus: #2
 
Tsitaat:Algselt postitas: ilus
Augusti lõpul Käsmus toimunud Teadus.ee suvekoolis
Oh-jah, sellel aastal mul ununeski seda üritust siin foorumis promoda. Aga ta tuleb järgmisel aastal jälle - samas kohas ja umbes samal ajal, teemaks "Maa" - siis saavad Käsmu koolid elementidele ringi peale.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Müstik
Shambalas

Postitusi: 13,074
Liitunud: Oct 2004
31-07-2015 13:58
Postitus: #3
RE: Õhk pakub teadusele üllatusi
Taimede „keel" mõjutab õhu kvaliteeti.

Õhus on ka mitmeid väikese kontsentratsiooniga lisandgaase, nagu väärisgaasid neoon ja krüptoon ning mitmed orgaaniliste ja anorgaaniliste ühendite aurud. „Puhas" õhk sisaldab tegelikult tuhandeid keemilisi ühendeid, millest paljud on inimesele olulised keskkonnamürgid. Nagu näiteks osoon.

Rohelised taimed, mis seovad päikeseenergia arvel õhust süsihappegaasi ja muudavad selle fotosünteesis orgaaniliseks aineks, on peamine jõud, mis pidurdab süsihappegaasi sisalduse tõusu õhus. Lisaks eraldavad taimed fotosünteesi käigus hapnikku, mistõttu taimi peetakse ka maakera rohelisteks kopsudeks. Tulenevalt taimede elutegevuse aktiivsuse varieerumisest on ka süsinikdioksiidi ja molekulaarse hapniku kontsentratsioon atmosfääris maakera geoloogilises minevikus varieerunud väga suurtes piirides.

Taimed võivad eraldada enam kui 30 000 keemilist ühendit. Mitmed nendest - alkoholid (etanool, metanool), aldehüüdid (formaliin), ketoonid (atsetoon), karboksüülhapped (äädikas) - on taimede tavapärase biokeemilise talitluse vaheproduktid. Neid lenduvaid ühendeid emiteeritakse väikeses koguses, kuna taimede metabolismi- ehk ainevahetuse rajad „lekivad", st vaheprodukte ei kulutata piisavalt kiiresti ära.

Miks taimed pidevalt ja suures ulatuses isopreeni ja monoterpeene emiteerivad, pole senini täpselt teada. Arvatakse, et selline pidev emissioon suurendab nende taimede stressitaluvust.

Horisont 3/2010
http://www.horisont.ee/node/1408
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog