Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Shakespeare
#1
Kasutasin otsinguid ja ei leidnud teemat mis oleks lahanud selle suure kunstniku elu ja loomingut (mis pole küll otseselt selle foorumi teema) ning vastuolusi mis on tekkinud tema teoste autorluse üle. Inglise keelne wiki on suhtleiselt pika ja kobeda artikliga hakkama saanud, kuid eestikeelse wiki artikkel on jällegi äärmsielt "pisuke". Samuti soovitan rahval võrrelda nii EestiWiki kui k aInglise Wiki artiklites olevaid pilte ning arutleda KAS need ikka kujutavad ühte ja sama inimest ? Minuni jõudnud info alusel on Inglise Wikis olev pilt maalitud kaasaegse poolt ning Eesti Wiki pilt võetud ühest hilisemast raamatust mis käsitles Willy elu ja tegevust.

Nüüd siis "asjast" - Willy elu ja looming ning selle paikapidavus ajaloolises kontekstis.

Elu oli sellel mehel juba vastuoluline - alates tema sünnist mis olla toimunud mitte seal ja mitte sellest naisest mis ametlik ajalugu väidab kuni tema usulise ja rahvusliku taustani välja. Veel keerulisem, kuid mõnevõrra loogika abil usutavam on tema loomingust tulev vastuolu. Willy oli väikese haridusega kohalik "kutt" kes kogu oma elu jooksul Inglismaalt välja ei saanud.
Samas aga tema looming (eriti Hamlet ja Veneetsia Kaupmees) lubavad oletada julgelt, et autoroli inimene kes oli reisinud Euroopas ja oskas mitmeid keeli. Sellele tulemusele on jõudnud mitmed tema elu ja loomingu uurijad. Aluseks on keelekasutus mis näitab, et isik kes kirjutas Veneetsiast nii nagu Willy kirjutas PIDI olema seal käinud ning kursis kohalike olude ja kommetega. Samas on aga teada, et meie Willy seal ei ole käinud - paradoks onju.

Siit tulenebki (paljude arvates see kuri vandenõu teooria), et Willy "jutud" jutustas paberile keegi teine kui tema. On pakutud mitmeid nimesi kes oleksid "kingi täitnud" nii oma tausta kui ka hariduse ja haritusega. Siin postituses tahaks esile tuua ühe variandi mis on natuke vähem populaarsem (lugedes selle läbi saate ehk aru miks), kuid mis on suhteliselt loogiline.

Loomulikult on tore kui kohalikud kaasvõitlejad mõtlevad kaasa ja pakuvad ka teisi versioone mis neil on õnnestunud leida või ise välja mõtelda.

Lõpetuseks ütlen ka välja oma seisukoha asjast, et ei oleks mitut pidi arvamisi: Leian. et kasutades loogikat VÕIB oletada, et vähemalt enamus isikule keda tuntakse Shakespeare nime all omistatud loomingust EI OLE kirjutatud tema poolt vaid mõne teise isiku poolt.
KES see isik on ma ei tea. Hetkel vist isegi ei taha teada, kuigi huvitav oleks. Olen vähemalt Eesti keeles lavastatud ja mitmete filmide vahendusel TUTTAV tema loominguga ning minu meelest on see kaunis ning hingelist rahuldust pakkuv. Seega olen huvitatud väitlusest mis võiks lisada valgust pimedusse ja teada saada KES siis ikkagi kirjutas selle loomingu - kas keda väidetakse või keegi teine või isegi kolmas ?!

Lõpetuseks ka üks tsitaat mis pole just kõige korrektsem poliitiliselt küll aga näitab kui laiade vaadetega publikumi on see väitlus endasse haaranud.

Tsitaat: John de Nugent
6thMay2008, 04:21
I know Joe Sobran, and I've also read Mark Anderson's totally convincing and interesting book (http://www.amazon.com/Shakespeare-Anothe...1592401031). There is no question in my mind but that Edward de Vere was Shakespeare -- the Shakespeare at least of the GREAT plays (and perhaps a bisexual, alas, like so many British aristocrats raised by men and around only boys at private schools).

Lefties like to think that that lumberyard man and illegal grain hoarder Billy Shaxper could have written it. Educationally impossible. Shaxper knew nothing of the inside of the court world, as little as you and I know David Rockefeller's private parties.

The very first time I saw a portrait of that swarthy, quasi-Jewish-looking, unethical, scoundrel Shakespeare, I know something did not fit. THIS is not the face of a great man, but of a lowlife.

http://i187.photobucket.com/albums/x46/m...speare.jpg (http://photobucket.com/)
My view of the Jewish threat leads me to at least ASK if it is not reasonable to wish to know more about the antecedents of this fraud who, like so many Jews, worked in the theater world. It is known that despite the expulsion of the Jews from England by Edward II, many did stay, claiming to have converted to Christianity.

I could not even read "Shakespeare" until I learned that is was De Vere. I sensed a lie.

De Vere was a Norman aristocrat who traveled the world, knew the courts of Europe, and mastered all the key languages of his day, a man personally tutored by the greatest masters at Oxford University.

http://i187.photobucket.com/albums/x46/m...rebook.jpg (http://photobucket.com/)

And his "the Merchant of Venice" reflected entirely De Vere's own visit to Venice, and the anger seething in that maritime city at that very time over reports that the Jews had tried to betray Venetian military secrets to the Turkish fleet, and annihilate the Venetian republic.

Anyone who reads "The Merchant of Venice" sees that De Vere loathed Jews -- as psychopaths who deserved not an ounce of pity. He lets the Jew speak, but only to demonstrate his manipulative talent. Shylock's actions are what condemn the Jew to lose everything, including the love of his daughter. "My daughter! My ducats!"

By the way, the de Nugent castle now belongs to the de Veres (http://en.wikipedia.org/wiki/Delvin).

http://i300.photobucket.com/albums/nn3/J...Nugent.jpg
Delvin Castle of Gilbert de Nugent, 1181


Siit siis
Vasta
#2
Paar sellist linki kahh:

http://forte.delfi.ee/news/teadus/articl...1&l=wforte

http://www.jewcy.com/tags/shakespeare
Vasta
#3
Selle Oxfordi krahvi nimi, mida delfi artiklis eespool mainitakse, oli Edward de Vere, 17.nes Oxfordi krahv.
1920.aastal tegi inglane Thomas Luni peale Shakespeare teoste analüüsimist sensatsioonilise järelduse, et just see krahv võib olla nende teoste autoriks.

Põhilisteks argumentideks on biograafiliste faktide ja ideede hämmastav sarnasus, sh krahvi kirjavahetus shakespeare näidendite süžeedega.
Erinevalt kirjaoskamatute vanemate pojast Stratfordi Willist, sündis Edward de Vere kirjanduslikus peres. Tema isa soosis teatrit ja dramaturg John Baileyt. Edward de Vere onu - Henry Howard mõtles välja inglise soneti luulevormi (seda vormikasutas hiljem ka Shakespeare, mida nüüd peetakse "shakespearlikuks").
Tänu emapoolse onu Arthur Holdingu, Ovidiuse "Metamorfoosid" tõlkija mõjuvõimule õppis noor Edward keeli, välismaist ja inglise kirjandust. De Verel oli suurepärane haridus, kaks magistrikaadi Cambridge ja Oxfordi ülikoolidest, õppis kolme aasta jooksul õigusteadust, reisis Itaalias ning tegi juristi, poliitiku ja õukondlase karjääri.

Tundes huvi dramaturgia vastu, rahastas Edward Londoni "Blackfriarsi" teatrit. Oxfordi krahv andis oma nime all välja mitu varajast luuletust. Tema poeesia on stiililiselt sarnane Shakespeare luuletustele ning ta oli kaasaegsetele tuntud kui poeet ja dramaturg, kes varjas oma autorlust pseudonüümi all.

Milleks pseudonüüm?
Arvatavasti juhindus ta ohutuse kaalutlustest ja oma laitmatu reputatsiooni säilitamisest. Anonüümsus käis sel ajal asja juurde. Kui kirjanik lubas endale poliitkorrektsuse koha pealt kirjanduslikke liialdusi, siis ähvardas teda ja tema perekonda vangla. Kuid peaaegu kõik Shakespeare näidendid sisaldavad looritatud satiiru ning parodeerivad poliitikuid ja õukondlasi.

1509.a. välja antud Shakespeare sonettide kogumikul on autori nimeks Shake-Spears sidekriipsuga.
Pseudonüüm Shakes-Spears ei olnud juhuslik. De Verede perekonna vapil on kujutatud odaga rüütlit, inglise keeles kõlab aga Shake-spears sõnasõnalt:"raputa oda."
Oxfordi 17.krahv suri 1604.aastal. Tema sugulane Percival Holding kirjutas, et krahv maeti Westminister Abby kirikusse, kuhu on maetud Inglismaa kuulsad inimesed.
Tema teoste pseudonüümi all väljaandmist jätkati kuni 1616.aastani.
1975.a. teatas Briti Entsüklopeedia (15-s väljaanne), et "Edward de Vere on kõige tõenäolisem pretendent Shakespeare näidendite autorlusele."

Ajakirjast "Mõistatuslikud faktid" 2013/9.
Tehtud kokkuvõttena, tervet artiklit saab lugeda siit:
http://www.mysteriousman.net/andres/ajak...R%2012.pdf
Vasta
#4
Veel arutlusi Shakespeari ümber.
Tänavu möödus 450 aastat William Shakespeare’i sünnist 23. aprillil 1564, vähemalt nii arvatakse.

Võib–olla sündis Shakespeare hoopis 21. või 22. aprillil, kuid välja on valitud 23. kuupäev, sest ta suri 23. aprillil 52 aastat hiljem. Kui ta suri oma sünnipäeval, on see vaieldamatult kurioosne.

Tema ema Mary Arden pärines suguvõsast, mille oli 1070. aastail aadliseisusse tõstnud William Vallutaja ise ja mis on üks Suurbritannia kolmest vanimast suguvõsast. 23. aprillil tähistatakse igal aastal Shakespeare’i sünnipäeva suurejooneliselt ja paraadiga tema sünnikodu juurest Henley tänaval ristimiskirikusse. Paraadil osalejad on riietunud 16.–17. sajandi rõivastesse ja pidustustest võivad osa võtta ka turistid.

Paljusid andmeid William Shakespeare’i elust peetakse kahtlaseks, kuid arhiividest on osale faktidele ka kinnitust leitud. On uurijaid, kes on siiski pannud kahtluse alla, et Shakespeare ise on kõigi oma näidendite autor. Neile ebaselgeile asjaoludele lisanduvad kõikvõimalikud kuulujutud ja legendid, mida on rahvasuu tema elulookirjeldusse põiminud ja mis sageli moodustavad suurema osa tema biograafiast. Läinud sajandil jagas küsimus, kas William Shakespeare kirjutas oma tööd ise, hindajad kahte leeri. Niinimetatud stratfordlased leiavad, et nii see on, antistratfordlased aga kahtlevad Shakespeare’i autorluses. Viimasesse rühma kuuluvad muuhulgas ka psühhoanalüüsi isa Sigmund Freud, ameerika poeet Walt Whitman, filmigigant Orson Welles ning õpetaja ja religiooniuurija John Thomas Looney (vastaste tegelik eestseisja).

Uurijad, nagu Brenda James, väidavad neil olevat tõendeid, et teoste tegelik autor on Shakespeare’i emapoolne sugulane Sir Henry Neville. Nimetatud on ka selliseid nimesid nagu filosoof Sir Francis Bacon, poeet, draamakirjanik ja tõlkija Christopher Marlowe ja õukondlane, draamakirjanik, poeet ning kultuurimetseen Edward de Vere, 17. Oxfordi krahv. Sageli otsivad antistratfordlased tekstidest varjatud sõnumit ja spekuleerivad sarnasuste üle ülalnimetatud kandidaatide elu ja Shakespeare’i teoste vahel.

Shakespeare suri 23. aprillil 1616 vana kalendri järgi. Sellega seoses on kurioosne, et hispaania kirjanik Miguel Cervantes, täisnimega Miguel de Cervantes Saavedra, kes kirjutas „Don Quijote” (või täisnimega „Don Quijote La Manchast”), suri samuti 23. aprillil 1616.

http://online.le.ee/2014/05/04/perlitz-s...irjutanud/


Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat