(05-12-2012, 20:20 )zen faran Kirjutas: Ma kahtlen, kas eelmiste elude teadmine üldse hea oleks. Kui igal elul on oma põhjus, siis hakkaks see ilmselt käimasolevat segama. Teada, et sa oled suures plaanis näiteks mitu täiesti erinevate karakteritega inimest (rääkimata soost) oleks üpris skisofreeniline olukord. Parem mängida sulle olemasolevas elus jagatud kaartidega nii hästi kui võimalik...
OO, nice snake Zen, aga õige madu on siiski kobra( kas kobra on kodus, vastav käemärk jne) Maitseasi, aga kas see näitab et Sul on veel arenemisruumi?
Sõltub sellest, kas inimesed teadvustavad endale, et elul on eesmärk või tiksuvad lihtsalt palgapäevast palgapäevani midagi rohkemat tahtmata.
Minu kogemus neid regressioone erinevate autorite esitluses lugedes, on see et "vanemad hinged" oskavad üldse sellise "abivahendi" poole pöörduda ja nad oskavad sellest ka järeldusi teha.
Kui pole loobutud VABAST TAHTEST , siis on kõik võimalik - tibake rohkem kui lihtsalt tiksudes.
Näiteks tean inimesi, kes on kogu elu püüdnud ainult head teha ja tulemuseks on - nad saavad vähi ja surevad aeglaselt ja piinarikkalt.
Tapsix - öeldakse ju, et ükski heategu ei jää karistuseta.
Tuleb elada tasakaalus - teed head siis tee seda omakasu
või "keeramist" silmas pidades, et sinu heategude register
Saatusele liiga silma ei hakkaks.
Teine asi on, et need kes kogu elu püüavad head teha on
tegelikult inimesed kellede "sisemus" on must. Püüdlus aga
on südametunnistuse rahustamiseks ja selline püüdlus ei
too head tulemust - ja vastuseks ongi see mida kirjeldasid.
Ja kui teed teed head siis ütle otse, et ootad vastutasuks
ka temalt midagi - just OOTAD aga ei nõua. Kui isik teeb
siis vastuteene on tore - ei tee ei juhtu ka midagi aga sa oled
olnud aus nii endaga kui Saatusega. Sest tegelikult me ju kõik
ootame vastuteenet kui neid ise teeme - kui me aga VALETAME
ENDALE, et teeme seda "puhtast südamest" siis me saamegi
karistatud, sest valetamine on ka patt - püüdkem seda siis teha
võimlaikult vähe.
06-12-2012, 07:44 (Seda postitust muudeti viimati: 06-12-2012, 07:45 ja muutjaks oli zen faran.)
(06-12-2012, 04:36 )tapsix Kirjutas: OO, nice snake Zen, aga õige madu on siiski kobra( kas kobra on kodus, vastav käemärk jne) Maitseasi, aga kas see näitab et Sul on veel arenemisruumi?
Sõltub sellest, kas inimesed teadvustavad endale, et elul on eesmärk või tiksuvad lihtsalt palgapäevast palgapäevani midagi rohkemat tahtmata.
Minu kogemus neid regressioone erinevate autorite esitluses lugedes, on see et "vanemad hinged" oskavad üldse sellise "abivahendi" poole pöörduda ja nad oskavad sellest ka järeldusi teha.
Kui pole loobutud VABAST TAHTEST , siis on kõik võimalik - tibake rohkem kui lihtsalt tiksudes.
Näiteks tean inimesi, kes on kogu elu püüdnud ainult head teha ja tulemuseks on - nad saavad vähi ja surevad aeglaselt ja piinarikkalt.
Mäs kobra? Kobra on mingi import
Aga ehk "vanemad hinged" mitte "oskavad sellise abivahendi poole pöörduda", vaid neil pole hoopis põhjust, kuna nad juba teavad? Kui kuhugi kogu aeg "pöördutakse" näitab see minu meelest seda, et inimene pole oma praeguse eluga rahul ja tahaks nagu midagi võimsamat olla. Näiteks mõni valitseja...
Ja see jutt, et liiga palju head tahtvad inimesed surevad vähki on....üks äärmiselt mugav jutt oma laiskuse ja ignorantsuse õigustamiseks. Sest kõik inimesed surevad kunagi (ka need, kes miskit head ei tee - ja siis ütlevad mõned jälle, et näe karma - keeras sitta, sai sitta?) ja tegelikult loeb see, mida sa oled enne oma surma teinud, mitte kui kaua sa siinpool suudad ära tiksuda. Heategija saab surra puhta südametunnistusega, sest ta on andnud endast kõik, teised aga...tulevad uue ringiga tagasi tegemata asju korrastama?
ja kas pole tegemist ühe äärmiselt materialistliku maailmavaatega, kui siinpoolset mingiks paradiisiks pidada ja kõike ülejäänut teisejärguliseks?
Usk on nagu ämblik, kes koob su pähe võrgu, kuhu jäävad pidama vaid tema toiduks sobivad mõtted. Ebasobivad kuid kaalukad rebivad aeg-ajalt ta võrku auke, mille agar ämblik siis kiiresti uue ja tugevama niidistikuga parandab. Ja et sa teda ei hävitaks, esitleb ta end sinuna.
Pigem t6esti 8eldakse, et head inimesed surevad, kuna nad kutsutakse varem 2ra, paremasse kohta. Ja ma ei r22gi siinkohal kristlikust paradiisist.
Mulle tundub see jutt, et peab ikka s***a kah keerama, enese6igustamisena. Ja no selle v2itega, et heategijad tegelikult oma sisimas kurjad on, ma kah n6ustuda ei taha. Eks on inimesi, kes on omakasu peal v2ljas, ja kuidas paremini kasuni j6uda, kui haavatavaid inimesi "aidata" ja pool nende mammonast (vahet pole, kas energeetilisest v6i materiaalsest) endale saada...
(06-12-2012, 07:44 )zen faran Kirjutas: Ja see jutt, et liiga palju head tahtvad inimesed surevad vähki on....üks äärmiselt mugav jutt oma laiskuse ja ignorantsuse õigustamiseks.
Aga kui võtta seda "liiga palju head" niimoodi, et kas see tuleb sul loomulikult/südamest ja pead seda ka ise heateoks või on see lihtsalt liiga palju heategusid. Võid ju punnitada ja kõigile heategusid teha, hea nende vastu olla jne, aga kui see tuleb sunnitult, siis võibki tulemuseks vähk olla.
06-12-2012, 20:50 (Seda postitust muudeti viimati: 06-12-2012, 20:54 ja muutjaks oli zen faran.)
(06-12-2012, 19:38 )kage Kirjutas:
(06-12-2012, 07:44 )zen faran Kirjutas: Ja see jutt, et liiga palju head tahtvad inimesed surevad vähki on....üks äärmiselt mugav jutt oma laiskuse ja ignorantsuse õigustamiseks.
Aga kui võtta seda "liiga palju head" niimoodi, et kas see tuleb sul loomulikult/südamest ja pead seda ka ise heateoks või on see lihtsalt liiga palju heategusid. Võid ju punnitada ja kõigile heategusid teha, hea nende vastu olla jne, aga kui see tuleb sunnitult, siis võibki tulemuseks vähk olla.
Ei tea kuidas seda heategude piiri siis pidada, mingi mõõdikuga või?
Või kui inimene on sündinud (või pigem kasvatatud) egoistlikuks ja hoolimatuks, siis ühel päeval taibates ja üritades parem olla on "tasuks" vähk? Ei, sorry, mulle see "born good, born bad" teooria ei sobi. Minu meelest peaks inimene ikka vähemalt üritama teha head, sest kunagi ei tea, mis olukord sind järgmise nurga taga ootab, elu on üks juhuste mäng. Ainuke mida eri situatsioonides kontrollida annab on su oma käitumine, selleks see tahe sul ongi.
Küll aga võin ma nõustuda sellega, et mõned inimesed teevad "head" mõtlemata, kas see tollele, kellele see "hea" on suunatud, ka üldse "hea" on... Kui mingi karma üldse olemas on, siis see hea, mis teisele tegelikult kuri, võib küll endale ehk laksuga tagasi tulla...(Mis muidugi ei tähenda, et iga näivalt hea inimene on siis jälle just niimoodi käitunud, kui ta lõpuks peaks vähki surema. Ei usu, et asjad reaalis nii labaselt lihtsad on -see pigem mingi meelevaldne üldistamine).
Usk on nagu ämblik, kes koob su pähe võrgu, kuhu jäävad pidama vaid tema toiduks sobivad mõtted. Ebasobivad kuid kaalukad rebivad aeg-ajalt ta võrku auke, mille agar ämblik siis kiiresti uue ja tugevama niidistikuga parandab. Ja et sa teda ei hävitaks, esitleb ta end sinuna.
(06-12-2012, 07:09 )excubitoris Kirjutas: Tapsix - öeldakse ju, et ükski heategu ei jää karistuseta.
Tuleb elada tasakaalus - teed head siis tee seda omakasu
või "keeramist" silmas pidades, et sinu heategude register
Saatusele liiga silma ei hakkaks.
No näed Excu said pihta küll, polegi ju nii raske.
Tean veel ühte äärmuslikku näidet: inimese ema on biovampiir, kes oma tegevuse käigus on sisuliselt tühjaks imenud oma mehe ja oma poja. Mees (ka hea inimene) jõi ennast surnuks, poeg on vaimuhaige(skisofreenia). Kas selle naise teine poeg tegi õigesti, kui paigutas Ta hooldekodusse, kuigi oleks võinud enda juurde koju võtta?
Lugesin seda teemat ja jäin mõtlema.
Kuidas ma saaksingi teada, kes ma olin eelmises elus, kui ma ei tea isegi seda, kes ma praegu olen?
Kõik sellised asjad algava: sisestage oma sünnipäev/ kuu/ aasta.
Aga kui ma ei tea seda?
Mina ei tea, kas ma ikka olen sündinud sel ajal, mida dokument näitab.
Mulle ei ole kunagi astroloogilist horoskoopi ega muud sarnast koostatud. Just sellel samal põhjusel. Ma ei tea, millal ma olen sündinud.
" Alati ei pruugi asjad olla nii, nagu pealt näha paistab..."
15-05-2013, 07:11 (Seda postitust muudeti viimati: 15-05-2013, 07:18 ja muutjaks oli lahendused.)
Ma toon enda näitel mõningaid juhtumeid, kuidas "eelmised elud" läbi kumavad:
1) 20 aastat tagasi NLiidu aja lõpul oli talvine küte tohutu kallis (küttel olid maailmaturu hinnad kuid palgad olid nõukogude omad) - nii ma tulin mõttele, et võiks igasse suuremasse linna kaevata 10km sügavuse kaevu aluskoores oleva sooja graniidini: kallad külma vett sisse, ning välja tuleb tulikuum aur, mida saaks kütteks kasutada - kogu projekt oleks low-tech kaevetööd, ning seadme käigushoidmine ei vajaks mingit automaatikat, ehk äärmiselt lihtne ja lollikindel lahendus.
Kui ma olin kõik arvutused detailides läbi teinud, siis tuli "nägemus", kus silme eest jooksis läbi kunagine elu Atlantise lõpus, kus sarnaseid "tehislike vulkaane" hakati liiga massiliselt looma, mille järel Atlantis vajus Atlandi ookeani põhja (20 aastat tagasi polnud igasugu esoteerilist kirjandust eriti veel liikvel, ehk tegu polnud loetu peegeldustega).
Igatahes "loobusin" ma sellisest mõttest, et mitte korrata eelmiste elude vigu.
Ning nagu i-le täpi panek ilmus mõne päeva pärast lehes artikel, kus mainiti Sveitsis maha jäetud geotermilist elektrijaama, mis põhjustas maavärinaid.
2) Kui ma läksin esimest korda nö "sooja maa reisile", siis oskasin ma hoiduda põletavast keskpäevasest päikesest, st rannas käisin enne päikeseloojangut ja peale päikesetõusu, kui päike polnud veel nii põletav.
Kui teised tulid oma "ärapõlenud nahaga" halisema, siis jooksis mul silme eest läbi nägemus "sooja kliimaga maailmast", kus tuli oma aktiivsus sättida päikesetõusude ja päikeseloojangute ümbrusesse.
Igatahes mina tulin soojalt maalt tagasi mõõdukalt päevitununa, ilma päikesekreemi kasutamata - kuid teised tulid vaatamata päikesekreemi kasutamisele tagasi ärapõlenud nahaga.
3) Ma olen kogu elu osanud lapsi "maha rahustada", ning neid mingis mõttes ravida.
Näiteks kui lastel on gripi tõttu kõrge palavik, siis arstiharidusega naise keemilised rohud pole eriti tõhusad, st paratsetamooli ei või kasutada tihedamalt kui 6 tunni tagant, ehk vahepeal on ikkagi lastel kõrge palavik tagasi - kuid mina olen oma haiged lapsed pannud omale kõhupeale, ning nad nii enda madalama kehasoojusega (mul on palaviku asemel alapalavik) "maha jahutanud", mille tagajärjel ilmneb neil tervele inimesele omane söögi-isu, ning järgmine päev on nad terved.
Siis aga ütles üks nõiamoor, et minu mingi eelmistest eludest olevat toimunud 1751-1832 Prantsusmaal, kus ma olevat olnud esoteerikaga tegelev nõiamoor, kes olevat kloostris lapsi hoidnud/kasvatanud/ravinud.
Ühesõnaga, kui inimesed õpiksid kuulama oma "sisemist häält" erinevates olukordades, siis "kumaks" paljudes ekstreemsetes situatsioonides läbi mälestused eelmistest eludest - teiste eelmisi elusid "igapäevaselt nägevad" selgeltnägijad-nõiamoorid on endas sellise "sisemise tunnetuse" suutnud viia tohutu täiuslikuseni, et nad suudavad hetkega oma vaimusilmast läbi lasta teiste inimeste eelmised elud.
Veidi keerulisemad lood on aga sama vaimu erinevate paralleelsete kehastustega: nende nägemiseks ei piisa enam "üldlevinud" hinge-põhisest tunnetusest (vaatad konkreetse hinge eelmisi kehastusi hingepõhisena) - vaid vaja läheb märksa peenemat vaimu-põhist tunnetust (esmalt vaatad hinge taga olevat vaimu, ning seejärel otsid sama vaimu erinevaid kehastusi erinevates universumi osades, millest mõni võib ka sugulashingena Maal olla).
Vaata Lahendused - siis on üks pisike AGA - lisaks taassünni teooriale liigub ringi ka infovälja teooria. Seda viimast on mingil määral ka mõned "tõsisteadlased" mokaotsast maininud - ju meeldib see neile rohkem aga see selleks.
Infovälja teooria räägib, et kõik mis on kunagi olnud läheb infona sinna välja. Mõned lisavad, et ka kõik see mis kunagi olema saab on seal juba olemas. Kuna lollikindlaid süsteeme ei ole olemas siis aega ajalt "lekib" sealt infoväljast (mis iganes põhjusel - kas isikust või muudest oludest lähtuvalt) midagi ja inimesed kogevad seda kui "valgustust" või teada saamist või nagu sina kogesid.
Ma ei ole põhimõtteliselt kummagi teooria (infoväli ja uuestisünd) poolt ega vastu. Näen isegi, et mõlemad võivad koos eksisteerida ja teineteist täiendada.
Mida sina teed - seod nad või püüad hoida lahus? Taassünni kohta on nagu vastus olemas siin teemas aga infoväli?
Eelmised elud ja uuestisünd on "sisemine", ehk igaühe enda infopank eelkõige endale - infoväli on "väline", ehk üldine infopank eelkõige teistele/kõigile - mida rohkem peenema poole minna, seda rohkem nad ühtima hakkavad, kuni puhtas vaimsuses saavad üheks.
Analoogia: kui pidada päevikut enda elu kohta, siis on see "sisemine", ehk uuestisünni ja eelmise elu analoogia - kuid kgb-cia-teabeamet võib koostada veelgi põhjalikuma arhiivikande, ning see on "väline", ehk infovälja analoogia.
Jämedamaga seotud inimestel võib "enda sisemine" infopank olla vägagi pinnapealne/puudulik (a'la viskasin vaid kivi sulpsuga jõkke, küll oli lahe) - kuid üldine infoväli talletab endasse kõigi kihtide oluliselt laiema nägemuse (a'la kivi sulpsatus ehamtas mune hauduva pardi pesalt, ning põhja vajuv kivi lömastas jõepõhjas oleva vähi, ning kivi kukkumise lained uhtsid minema rannas oleva kuusekäbi mille tõttu jäi üks puu olemata).
Ehk otsene vastus: üldine infoväli ei välista igaühe personaaset mälestust, ehk nad saavad mõlemad koos eksisteerida, kui väline ja sisemine.
(15-05-2013, 06:27 )excubitoris Kirjutas: Tondinahk - üldjuhul on emme abiks. Küsi üle. Tema tavaliselt teab täpselt millal sa sündisid.
Vaata, emme ja issi on juba üle 10 aasta surnud, ei saa küsida.
Teiseks, nad ei olnud mu bioloogilised vanemad.
Kolmandaks, asi on pisut keerulisem kui esialgu paistab.
" Alati ei pruugi asjad olla nii, nagu pealt näha paistab..."
(15-05-2013, 06:27 )excubitoris Kirjutas: Tondinahk - üldjuhul on emme abiks. Küsi üle. Tema tavaliselt teab täpselt millal sa sündisid.
Vaata, emme ja issi on juba üle 10 aasta surnud, ei saa küsida.
Teiseks, nad ei olnud mu bioloogilised vanemad.
Kolmandaks, asi on pisut keerulisem kui esialgu paistab.
Ehk siis - tuleb emme ülesse otsida
Võimalik, et hilja, kindel, et pole kerge aga siiski....
(15-05-2013, 06:27 )excubitoris Kirjutas: Tondinahk - üldjuhul on emme abiks. Küsi üle. Tema tavaliselt teab täpselt millal sa sündisid.
Vaata, emme ja issi on juba üle 10 aasta surnud, ei saa küsida.
Teiseks, nad ei olnud mu bioloogilised vanemad.
Kolmandaks, asi on pisut keerulisem kui esialgu paistab.
Ehk siis - tuleb emme ülesse otsida
Võimalik, et hilja, kindel, et pole kerge aga siiski....
Ma loodan, et sa ei mõtle sõna "emme" irooniliselt, sest miskipärast tekkis mul juba esimest postitust lugedes tahtmine sinu peale uriseda.
Minu bioloogiline ema suri, kui olin 13 aastane. Teadsin vaid ta nime ja surmast sain teada ajalehe kaudu. Nõuka ajal ilmus ikka lehtedes surma kuulutused. Oli vist mingi ajalehe tagaküljel.
Ja mul oli siis ja on ka praegu sellest täiesti ükskõik
Samas, oma kasuvanemate suhtes olen ma väga kaitsev, hoolimata sellest, et nad mõlemad puhkavad juba üle 10 aasta mulla all.
" Alati ei pruugi asjad olla nii, nagu pealt näha paistab..."
(15-05-2013, 02:50 )Tondinahk Kirjutas: Lugesin seda teemat ja jäin mõtlema.
Kuidas ma saaksingi teada, kes ma olin eelmises elus, kui ma ei tea isegi seda, kes ma praegu olen?
Kõik sellised asjad algava: sisestage oma sünnipäev/ kuu/ aasta.
Aga kui ma ei tea seda?
Mina ei tea, kas ma ikka olen sündinud sel ajal, mida dokument näitab.
Mulle ei ole kunagi astroloogilist horoskoopi ega muud sarnast koostatud. Just sellel samal põhjusel. Ma ei tea, millal ma olen sündinud.
See kõik on mõttetu, seda kõike ei ole tarvis. Sa ei saa "arvutada" välja oma eelmist elu puhtalt praeguse sünniaja järgi. See on absurd!
Kõrgeim äratundmine on teada saamine, et tegelikkuses olid pidevalt selle kõrgeima äratundmise sees.
Iga hetk ja iga kogemus, mis sa saavutad on ideaalne, täiuslik, kordumatu
(15-05-2013, 02:50 )Tondinahk Kirjutas: Lugesin seda teemat ja jäin mõtlema.
Kuidas ma saaksingi teada, kes ma olin eelmises elus, kui ma ei tea isegi seda, kes ma praegu olen?
Kõik sellised asjad algava: sisestage oma sünnipäev/ kuu/ aasta.
Aga kui ma ei tea seda?
Mina ei tea, kas ma ikka olen sündinud sel ajal, mida dokument näitab.
Mulle ei ole kunagi astroloogilist horoskoopi ega muud sarnast koostatud. Just sellel samal põhjusel. Ma ei tea, millal ma olen sündinud.
See kõik on mõttetu, seda kõike ei ole tarvis. Sa ei saa "arvutada" välja oma eelmist elu puhtalt praeguse sünniaja järgi. See on absurd!
Ma ei peagi silmas, et tahaksin oma sünniaja järgi eelmist elu hakata välja uurima. Ma tahtsin öelda, et ma ei tea millal ma olen sündinud.
" Alati ei pruugi asjad olla nii, nagu pealt näha paistab..."
16-05-2013, 12:42 (Seda postitust muudeti viimati: 16-05-2013, 12:49 ja muutjaks oli mässaja.)
Väheke musta huumorit pildil.
Umbes kümme aastat tagasi sain mingi vana numeroloogia raamatu selle järgi olevat ma olnud migil 1700 aastal venemaal silla ehitaja. Kaugemasse minevikku arvutamine ajas mul juhtme sõlme. Seda selle pärast et siis tuli hakata selles raamatus kokku panema asju mida tuli erinevates raamatu osades kokku arvutada. See oli üpris paks raamat umbes kiirköitja mõõtudega.
16-05-2013, 14:10 (Seda postitust muudeti viimati: 16-05-2013, 14:12 ja muutjaks oli Krt.)
(15-05-2013, 13:55 )Celtic Kirjutas: See kõik on mõttetu, seda kõike ei ole tarvis. Sa ei saa "arvutada" välja oma eelmist elu puhtalt praeguse sünniaja järgi. See on absurd!
(15-05-2013, 02:50 )Tondinahk Kirjutas: Lugesin seda teemat ja jäin mõtlema.
Kuidas ma saaksingi teada, kes ma olin eelmises elus, kui ma ei tea isegi seda, kes ma praegu olen?
Kõik sellised asjad algava: sisestage oma sünnipäev/ kuu/ aasta.
Aga kui ma ei tea seda?
Mina ei tea, kas ma ikka olen sündinud sel ajal, mida dokument näitab.
Mulle ei ole kunagi astroloogilist horoskoopi ega muud sarnast koostatud. Just sellel samal põhjusel. Ma ei tea, millal ma olen sündinud.
Hmm, aga see on ju siiski oluline teave. Et sa tead oma bioloogilise ema nime, siis sul on võimalik arhiivi päring esitada. Kui ma ei eksi, siis peaks ema dokumentide juures olema ka laste sünniandmed. Ma ei tea muidugi tagamaid, aga ka lapsendamise dokumentide juures peab olema sünnitunnistus. Iseasi, kui sündisid nt kodus ja sünd registreeriti ema ütluste järgi.
(15-05-2013, 07:54 )excubitoris Kirjutas: Vaata Lahendused - siis on üks pisike AGA - lisaks taassünni teooriale liigub ringi ka infovälja teooria. Seda viimast on mingil määral ka mõned "tõsisteadlased" mokaotsast maininud - ju meeldib see neile rohkem aga see selleks.
Infovälja teooria räägib, et kõik mis on kunagi olnud läheb infona sinna välja. Mõned lisavad, et ka kõik see mis kunagi olema saab on seal juba olemas. Kuna lollikindlaid süsteeme ei ole olemas siis aega ajalt "lekib" sealt infoväljast (mis iganes põhjusel - kas isikust või muudest oludest lähtuvalt) midagi ja inimesed kogevad seda kui "valgustust" või teada saamist või nagu sina kogesid.
Ma ei ole põhimõtteliselt kummagi teooria (infoväli ja uuestisünd) poolt ega vastu. Näen isegi, et mõlemad võivad koos eksisteerida ja teineteist täiendada.
Mida sina teed - seod nad või püüad hoida lahus? Taassünni kohta on nagu vastus olemas siin teemas aga infoväli?
Ma ise kipun arvama, et mõlemad suunad eksisteerivad koos. Ega eelmised elud ei sega ju olemast ühenduses selle universaalse infoväljaga, millest kasvõi iga inimenegi on suuteline infot ammutama.
Mis infovälja puutub, siis kõik, mis saab olema, on juba alati olnud ja eksisteerib vaid üks suur "NÜÜD". Minevikku ega tulevikku selles käsitluses ei eksisteerigi.
Samas võibolla polegi taassündi ja meil on võimalik samastuda enne meid elanud inimestega ning tunda nende mälestusi. Sellisel juhul aga küsiks, et millest tuleb siis konkreetne valik - miks just See inimene ja mitte teine. Järeldan selle põhjal siiski, et jah, ka taassünd võib siiski eksisteerida.
Tegelt on see (need kaks) mul üks lemmikteemasid aga ei hakkaks pikalt jahuma
Läbi udu: valan teed, uks lendab hoopide peale lahti, siseneb 7-10 h6lstides tüüpi, veavad mu välja, ei ole kitsid ei hoopide ega torgetega. Elasin kusagil maja taga, allkorrusel, maja ise oli suur ja v6lvidega. Väljas on pime, teed valgustavad tulelondid, mind viiakse kuhugi keldrisse ja hommikul tuleriidale.
Selge pilt, miks mul on lapsest saadik olnud kristlaste suhtes mitte just k6ige leebemad ja meeldivamad tunded.
Minul oli hiljuti huvitav juhtum,millele tagantjärgi möeldes veidi kummaline tunne.Nimelt hakkasin uurima oma sugupuud ja koostama seda.Alustasin oma lähimast inimesest,emapoolsest vanaemastj hakkasin liikuma siis ajaloos tagasi.Möne aja pärast hakkasin märkama sarnast mustrit mis oli päris üllatav.Tuli välja et olin elanud täpselt samades kohtades kus minu esivanemad kellest mul kuni eilseni halli aimugi polnud.See ei ole väljamöeldud,see on tösi!Kuidas sellist asja peaks seletama?Samas oli mul nendest kohtades elades tunne nagu oleks elanud seal sajandeid ennem.Köik oli nii tuttav ja kodune,kuigi ma olin uus elanik.Kas mingi deja vu?Vöi elasin töesti eelmises elus samas kohas?
(23-05-2013, 19:11 )DragonLady25 Kirjutas: Minul oli hiljuti huvitav juhtum,millele tagantjärgi möeldes veidi kummaline tunne.Nimelt hakkasin uurima oma sugupuud ja koostama seda.Alustasin oma lähimast inimesest,emapoolsest vanaemastj hakkasin liikuma siis ajaloos tagasi.Möne aja pärast hakkasin märkama sarnast mustrit mis oli päris üllatav.Tuli välja et olin elanud täpselt samades kohtades kus minu esivanemad kellest mul kuni eilseni halli aimugi polnud.See ei ole väljamöeldud,see on tösi!Kuidas sellist asja peaks seletama?Samas oli mul nendest kohtades elades tunne nagu oleks elanud seal sajandeid ennem.Köik oli nii tuttav ja kodune,kuigi ma olin uus elanik.Kas mingi deja vu?Vöi elasin töesti eelmises elus samas kohas?
Minu jaoks on ka sellised analoogsed kokkusattumused alati pisut müstilised tundunud. Mis see on, seda ei oska öelda. Võibolla siit foorumist mõni teadjam oskab kommenteerida. Muide, kui sa sugupuud uurisid, ega siis juhuslikult sünnipäevad ei kordunud või oli neil mingi seos sinu elus oluliste inimeste sünnipäevadega?
