• 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 7
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 1Hääli - 4 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Marssi uurides
#1
Avasta Marss:
http://www.nasa.gov/externalflash/m2k4/index1.html

Igaks juhuks lisan siia ka siis lingi, kust saate endale flashi installida, kuna leht flashi peale üles ehitatud:
http://www.macromedia.com/shockwave/down...kwaveFlash


[Teadet on muutnud 27-1-2004 postitaja Tutanhamon]
Vasta
#2
Mul ei näidanud seda lehte eriti ilusti.Resululustioonis vist viga..aga need pildid olid lahedad.
Vasta
#3
Olen sinna lehele juba varem sattunud ja see leht on nati vigane. Tegelikult oli ikka ull mõte teha see flash :doh: Ja ega ma ka eriti ei usu, et NASA seal Marsil nii väga käis. Võibolla käis kah aga pildid mis ta avalikkusele näitab on võltsid. On ju palju pilte kus on mingisugused kahtlased asjad peal.
Ja see flash oli ainult nagu avalikkuse tähelepanu saamiseks, et rahvas usuks.
kuid jah, samas võib ka vastupidi olla.
Vasta
#4
Marss on saladuslik koht. Veidi puudutasin seda punast planeeti ka III Reichi kirjutises. HO saatis mulle materjali mis puudutab seda planeeti just maalaste kosmoseprogrammi ebaõnnestumisi sellel. Tundub, et eriti pole kellegile just see meelepärane, et inimestel Marsi pinnaseproovide võtmine õnnestuks. Siiani on nii venelaste kui ameeriklaste ja jaapanlaste ettevõtmised ebaõnnestunud.
http://www.space.com/sciencefiction/phen...00630.html
Kui Robert Frost oleks olnud kosmosepoeet, oleks ta kirjutanud midagi selleist: "Seal on keegi/miski ja see sellele ei meeldi proovide võtmine Marsilt". Üka koomik karikaturist joonistas inetu kosmosekoletise, kes luurab marsi läheduses ja hävitab Maa kosmoselaevu.

Möödunud aastakümnel ei ole olnud sellist sündmustikku kui Marsi pinnaseproovidega. Oli NASA kallihinnaline Mars Observer, mis purunes 1993 sel ajal kui see soojendas oma raketimootoreid aeglustuseks Marsi orbiidil. Ja mõlemad NASA 1999 (Marsi) projektid nurjusid.
Venemaa kaotas omakorda oma ambitsioonika (Marsi) pinnaseproovi 1995 kui (kosmoselaeva) ülemine osa eraldus, puistates radioaktiivseid jääke Andes mägedesse (ei tea, kas Maal või Marsil).
Ja Jaapani missioon, nende esimene Marsil, läks ämbrisse 1998 detsembris.
Kuid kõige rohkem kära tekitanud kosmoselaeva kaotus marsi pinnaseprooviga on Phobos-2 (Fobos-2 urusside moodi kirjutatuna). See "kadus" märtsis 1989 väga salapärastel asjaoludel, mis seni on andnud põjust kõige erinevamateks hüpoteesideks.
Veidi ajalugu.
NSVL lähetas kaks proovilaeva Marsi suunas 1988 keskel, üritades väljuda aastakümnetepikkusest ebaõnnestumiste seeriast. NSVL seeria väikesi proovilaevu oli olnud teielik ebaõnnestumiste seeria 1960-1965. Seeria suuremaid proovilaevu (1969-1973) tabas sama saatus. Kolmas genaratsioon oli palju enamlubavam.
Jne.

Muudetud: 16-9-05 kell 18:29:24 zed
Vasta
#5
Nende Marsi-aparaatidega on jah suht kehvasti läinud ... ja kui kunagi kaunis oma missiooni algul (oli vist 2004 jaanuar) kadus ka side Spiritiga (ja äsja oli just jäljetult kadunud brittide maandur), siis ma mõtlesin, et sooh ... aga Spirit sai oma side tagasi ja nüüd on ta koos oma kaaslasega mütanud Marsil juba üle igasuguste ootuste. On olnud üllatusi (need "Marsi mustikaid"), mõned kahtlaselt kivististe moodi pildid ... aga sihukest suurt ja vapustavat mitte ... aga noh - detailselt on ju läbi uuritud vaid imetillukene osa planeedist ...

PS.: Tahtsin anda viite kohale, kus päris palju põnevaid Marsi pilte (ja heakvaliteetseid 3D sini-puna anaglüüfe Marsist), aga võta näpust - mustad jõud ka siin ette jõudnud: marsunearthed.com "Will Return....Please check back." Hopefully, hopefully ...

PPS.: Sellest venelaste Mars 96 missiooni äpardumisest on juttu siin (kukkus lõpuks Vaiksesse ookeani, kardeti, et marsikulguri plutooniumpatareid põhjustavad radioaktiivset saastumist).

Muudetud: 16-9-05 kell 17:51:03 Hallucigenia

Muudetud: 16-9-05 kell 17:58:08 Hallucigenia

Muudetud: 17-9-05 kell 00:15:08 Hallucigenia
Vasta
#6
On kokku pandud Arizona Ülikooli poolt päris terviklik Marsifotode kogu. Väga huvitav pildiline info. Saab valida ka kaamerat, infrapunane jne.(link)

Muudetud: 19-10-05 kell 10:42:39 zed
Vasta
#7
Tsitaat:Algselt postitas: zed
Ja mõlemad NASA 1999 (Marsi) projektid nurjusid.
Vahepeal oli ilmunud lootus, et on avastatud neist ühe - Mars Polar Lander - maandumispaik ja ka aparaat ise ning ta langevari. See lootus ei saanud aga kinnitust: Mars Global Surveyori uus ülelend samast kohast ja parem pildistamistehnika näitasid, et tegemist on looduslike moodustistega (link). MPL on jäljetult kadunud.
Vasta
#8
Marsil on täheldatud väga kiiresti arenevat suureulatuslikku sündmust, mille olemus pole selge - erakordselt kiiresti arenev ülivõimas liivatorm või isegi mingi purse või plahvatus - see on väga lähedal Opportunity asupaigale. Vali siin Object to Browse: Mars, Start Date: 28, End Date: 28, või vaata pilti!
Vasta
#9
KeithLaney.net - uhke kogu Marsi värvifotosid. Sama sait sisaldab ka huvitavat informatsiooni ja spekulatsioone Marsi ja Kuu anomaaliate ja kuumissioonide (A Hidden Mission for Apollo 17?) kohta.
Vasta
#10
Juba kolmas post järjepanu ... häbi küll ... aga vähemasti teema pole minu tehtud ... ning kuna marsikulgurid ikka edasi müttavad, siis aegajalt mõnda huvitavamat kah ilmneb ... nagu see musta värvi luiteväli Spiriti asukohas Gussevi kraatris (link), suht peeneteralise pinnasega (link) - viimase pildi suurus on mõni cm. Muidugi on ka juba spekuleeritud, et liiv on must sellepärast, et naftast läbi imbunud!

Muudetud: 1-1-06 kell 20:51:46 Hallucigenia
Vasta
#11
Ons see teine link ikka Marsilt? Oleks nagu Columbia Kivi õuelt mõne Fibobloki lähivõte!Smile))
Vasta
#12
Tsitaat:Algselt postitas: zed
Ons see teine link ikka Marsilt? Oleks nagu Columbia Kivi õuelt mõne Fibobloki lähivõte!Smile))

Ehhee! Ehk oleks see nüüd sobiv koht ka Marsi-konspiratsiooni teema avamiseks? Laugh
Vasta
#13
Walt Disney Pictures presents

Roving Mars

(with trailer)

Exclusively in IMAX®-Theatres January 27

Kus see lähim küll on? Üks on igatahes Helsinki-Vantaa HEUREKAs ...
Vasta
#14
Ega see nüüd eriti ilus pole, et juba kolmas post järjest ... aga vast on parem, kui sellised väiksemad Marsi-uudised koos püsivad. Igatahes on nüüd MER Spirit jõudnud ühte päris huvitava väljanägemisega kohta, mida Home Plate (kelle kodu küll?) kutsutakse, ja kust saadud uhkeid fotosid kihilistest kaljudest. Miks nad just sellised on, pole esialgu väga selge. Anaglüüf (selle vaatamiseks oleks vaja neid sini-punaste klaasidega prille), värvipilt, Mars Forum teema.
Vasta
#15
Uhh ... ma ületan iseennast ... neljas post ... aga just hetkel alustab Mars Reconnaissance Orbiter kriitilist aeglustusmanöövrit asumiseks orbiidile ümber Marsi: vaata NASA TV

Algus läks hästi: pidurdusmootor "süttis" - rahvas juhtimiskeskuses rõõmus ja plaksutas.
Muudetud: 10-3-06 kell 22:24:35 Hallucigenia

Nii nüüd mõnikümmend minutit vaikust - MRO kadus Marsi taha. Seni kõik hästi. Pidurdusmootor jätkab tööd.
Muudetud: 10-3-06 kell 22:46:29 Hallucigenia

Seniks veel mõni sõna selle MRO kohta - ka kui praegu läheb kõik hästi, tuleb varuda veel päris palju kannatust - MRO orbiidi "koomaletõmbamine" ümber Marsi kestab oktoobrini ja alles siis hakkame saama pilte. Aga need tulevat super - piksli läbimõõt 30-60 cm! Rohkem juttu siin.
Muudetud: 10-3-06 kell 22:55:42 Hallucigenia

Päral - st orbiidil ümber Marsi! Side lõpp.

Muudetud: 10-3-06 kell 23:24:07 Hallucigenia
Vasta
#16
Huvitav kui palju kahju see teeks, kui nad teeksid paar esimest pilti juba.
Vasta
#17
Tsitaat:Algselt postitas: Metavo
Huvitav kui palju kahju see teeks, kui nad teeksid paar esimest pilti juba.

Mistand nii väga kahju aga ... need pildid poleks esialgu paremad, kui teevad need aparaadid, mis juba praegu Marsi ümber tiirutavad (Mars Express, Mars Global Surveyor). Paremate piltide tegemiseks peab MRO ennast Marsile oluliselt lähemale sättima - praegu paneb ta mööda väga väljavenitatud orbiiti, mille kaugeimad punktid on Marsi pinnast 45 000 km kaugusel. Huvitav on võte, millega ta ennast "lähemale sätib" - MRO kasutab selleks õhutakistust Marsi atmosfääri kõrgkihtides - see on küll väga hõre seal umbes 300 km kõrgusel - MRO orbiidi Marsile lähimas punktis, aga pärast 600x läbiminekut peaks viima enam-vähem ringorbiidile - muidugi peavad need "õhuvannid" väga täpselt paigas olema - pisut madalamal ja põleb ära, pisut "liuhkamalt" ja põrkub atmosfäärilt nagu lutsukivi kosmosesse ...
PS.: Et olla päris täpne - alates 20.03 kahe tiiru jooksul mingeid katsepilte siiski tehakse, aga siis tuleb "aeropidurdamise" ajaks pooleaastane paus (link).

Muudetud: 11-3-06 kell 19:01:40 Hallucigenia
Vasta
#18
Teine post jutti ({mar) ... aga sisu küllatki erinev ja võiks olla ka eraldi "Vandenõude" all, aga kuna otse ka Marsi-uuringutega seotud, siis:

Dr. Wolf Vishniac (1922-1973) - NASA Viking-programmis osalenud bioloog. Tema "eludetektorid" avastasid (197) elu(sorganisme) Antarktika Lõuna-Viktoria maa kuivadest orgudest, mille teised uurijad olid kuulutanud steriilseteks. Hukkus järgmisel aastal Antarktikas, kukkudes üksi olles alla järsakust (vandenõulased: aitas teda keegi?). Tema seadmed jäidki Marsile saatmata (pikem lugu Vikingi projektist siin).
Aga sellega seoses leidsin veebist ka sellise koha, kust saab kontrollida, kas keegi tuntud isik on veel elus või juba surnud (ja kui viimast, siis millal): link.
Test: Tupac Shakur: Dead (Date of Death: 09/13/1996 )
Vasta
#19
Nüüd saab ka Google abil marsi maastiku ja geograafiat uuridaSmile
Teineasi on jällegi see, palju sellest on kaardistatud googli poolt:
http://www.google.com/mars/
PS. Kas nüüd on aeg uue teema jaoks? (Google Mars)

Muudetud: 15-3-06 kell 15:29:14 Metavo
Vasta
#20
Tsitaat:Algselt postitas: Metavo
PS. Kas nüüd on aeg uue teema jaoks? (Google Mars)

Et ootaks veel veidi - näiteks sügiseni. Toosamune MRO saatis äsja maale oma esimesed proovipildid. Selle pildi suurus on 4.5 x 2.1 km, piksli suurus 2,49 meetrit, tehtud 2489 km kõrguselt (see on osa suuremast pildist). Kui nüüd see poole-aastane "õhkpidurdus" sujub, hakkab sügisel tulema pilte 280 km kõrguselt piksli suurusega 28 cm. Siis peaksid küll kõik marslased ilusti näha olema - väiksed nad's ikka olla saavad!
Tsitaat:Algselt postitas: zed
Kuid kõige rohkem kära tekitanud kosmoselaeva kaotus marsi pinnaseprooviga on Phobos-2 (Fobos-2 urusside moodi kirjutatuna). See "kadus" märtsis 1989 väga salapärastel asjaoludel, mis seni on andnud põjust kõige erinevamateks hüpoteesideks.
Venelased tulevad!

- pealkiri 2009 aasta Fobose Teatajast.

Miski neid sinna ikka tõmbab ...
Siin nähtav animatsioon Phobosest (heledam) ja Deimosest Marsi öises taevas, nähtuna USA marsikulgurilt Spirit (loe siit) tekitas küsimuse, et kui hele siis see foobosepaiste nt kuupaistega võrreldes on. Arvestada tuleb kolme asja: (a) Phobos on palju pisem kui Kuu, (b) Phobos on Marsile palju lähemal kui Kuu Maale, © Marss on Päikesest mõneti kaugemal kui Maa. Kui mu kiire arvutus õige oli (keski, kel viitsimist võiks kontrollida), siis polegi Marsil öösel (kui Phobos paistab) nii lootusetult pime - ca 10% vastava faasi kuuvalgusest Maal. Ja veel - sellelt animatsioonilt paistab ka mõnesugune halo Phobose ümber - ju siis Marsi atmosfäärist tingitud.
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
Ja veel - sellelt animatsioonilt paistab ka mõnesugune halo Phobose ümber - ju siis Marsi atmosfäärist tingitud.
Seda, et Marsi atmosfäär tugevasti valgust hajutab, kinnitab ka see kaunis pilt päikeseloojangust Marsil (Spirit, Gusevi kraater, 2005 aasta jüripäeval). Kuigi Marsi atmosfäär on hõre Maa omaga võrreldes, on temas palju valgust hajutavat tolmu, mistõttu loojangujärgne-koidueelne hämarik vältab mitu tundi. Midagi taolist on Maal jälgitud pärast suuri vulkaanipurskeid, mis samuti atmosfääri suuri koguseid ülipeenikest tolmu paiskavad.
Aga hetkel on Marsil suht rahulik: Spirit talvitab ja Opportunity komberdab pisitasa suure Victoria kraatri poole (link).
Vasta
#21
Uusi uudiseid pilte ?
Vasta
#22
Tsitaat:Algselt postitas: Whitebalance
Uusi uudiseid pilte ?

Ega hetkel väga palju pole. Marsikulguritest Spirit on paigal ("talvitab"), kuna sellel aastajal pole lihtsalt piisavalt päikeseenergiat ta käigushoidmiseks, veab ta ju ka ühte jalga (st blokeerunud ratast) järel. Opprtunity liigub pisitas suure Victoria kraatri poole, kuhu maad veel oma 800 m. Kui ei tule (halbu ) üllatusi, kulub selle maa läbimiseks kuu aega küll veel. Siin üks ilus värvipilt ühest väiksemast teele jäänud kraatrist. Aga tõeliselt huvitavaid pilte peaks hakkama Marsilt tulema siis, kui kunagi sügisel (oktoobris) jõuab oma tööorbiidile Marsi ümber Mars Reconnaissance Orbiter, millest kah eespool juttu olnud.
Tsitaat:Algselt postitas: Whitebalance
Uusi uudiseid pilte ?

Aga ehk siis see? Mitte, et see nüüd oleks midagi põrutavalt uut ja teisalt nõuab see veel edasist kinnitust ... aga siiski seletaks see mitut seni arusaamatut asja Marsil. Ehk on siis nii:

Hilissügis Marsi polaarjoone taga. Kahvatu Päike käib järjest madalamalt ja siis jõuab päeva, kus ta ei ulatugi enam üle horisondi. Algab Marsi polaaröö. Niigi madal temperatuur langeb järsult veelgi. Ja kohe hakkab pinnas jäätuma. Ei, mitte kattuma meie "veejääga" (seda on seal pinnases arvatavasti pidevalt, ka suvel) vaid "kuiva jääga" - tahke süsihappegaasiga. Polaaröö lõpuks ulatub sellise poolläbipaistva jääkihi paksus meetrini. Siis saabub päev, mil päike jälle ennast näitab. Ta kiired tungivad läbi süsihappejää kihi ja soojendavad maapinda selle all. Temperatuur tõuseb ja jää alumine pind ... ei, mitte ei sula üles vaid aurustub kohe (seepärast ka "kuiv jää"). Jääkooriku all kasvab gaasirõhk, kuni korraga murtakse kõige nõrgemas kohas jää läbi ja paarisajakilomeetrise tunnikiirusega paiskub välja võimas gaasijuga, kandes endaga kaasa pinnaseosakesi. Gaasi voolukanalitest jääkoore all moodustuvad kummalised ämblikulaadsed kujundid, mille teke oli siiamaani teadlastele mõistatuseks. Kui teil oleks võimalus sellal seal viibida, tunneksite arvatavasti, kuidas jääväli teie jalge all vibreerib ja selle seest purskuvad välja kõrged tolmusambad. Andku aga jumal, et te ei juhtuks seisma sinna, kus avaneb järgmine "ventiil". Vast pole see küll nii hull kui "Purpurpunaste pilvede maa" "punane rõngas", aga parem hoida kui ...

Selline on siis pilt, mille Marsi polaaraladel toimuvast joonistavad 17. augusti Natures Phil Christensen, Hugh Kieffer ja Timothy Titus. Kas just täpselt nii ja olgu selle eluga Marsil kuidas on, aga rahulik seal küll ei ole. Vähemasti mitte alati ja kõikjal.
Opportunity on peaaegu pärale jõudnud: Victoria kraatrini on jäänud veel umbes 200 m ja hiljemalt kahe nädala pärast peaks rover olema kohal, "mis võib osutuda kogu senise missiooni rikkailikumaks teadusaardeks." (BBC uudis) Ega polekski ehk mõtet neid "eeluudiseid" hõigata, kui BBC loos endas väike "para" see poleks. Nimelt on kõige ülemine foto tegelikult anaglüüf - ruumiline pilt, mille vaatamiseks vajalikud sini-punased prillid. Tehnika on ju tuntud ja pilt ise pole midagi väga erilist, mitte päris tavaline on tema avaldmine laia vaadatavusega uudisteportaalis ilma ühegi vihjeta sellele, millega tegemist. Kes teab, saab aru ja (kui prillid olemas) oskab vaadata. On ju "kood"!
Oppy made it! Esimesed pildid suurest ca 700 m läbimõõduga kraatrist, mille servale rover jõudis: pilt (siin kataloogis veel mõned).
MRO teeb nüüd tõesti superpilte - nägi ära ka Victoria serval ukerdava pisikese Opportunity. Nüüd teil enam pääsu pole, marslased!
Ja sealt nad tulevad - MRO üllatused. Arutlust siin.
Selle jutu juurde siis ka üks MRO HIRISE pilt jälgedest, mida selline süsihappegaasi jää alt välja paiskuv tolmujuga Marsi pinnale jätnud on.
NASA on võtnud vastu otsuse, et Oppy läheb Victoria kraatrisse ... Kas ka välja tuleb, pole muidugi nii selge. Aga eks ta ole niigi esialgu kavandatud "eluea" rohkem kui kümnekordselt ületanud. Marsil on samas puhkemas uus võimas tolmutorm, mis ka Oppyt tolmutada võib. Senini on tuul küll üksnes head teinud, pühkideks puhtaks roverite päikesepatareide paneele.
mida kulgurid teinud ja nagu netilugejad neid hinnanud on - siin. Ja see kõikseilusam: päikeseloojang Gussevi kraatris 19 mail 2005.
- NASA järjekordne Marsi-jaam startis täna hommikul 5:26 EDT (1:26 GMT, eile õhtul 23:26 Eesti ajas siis) Canaverali neemelt. Ta peab maanduma (marsinduma, st) Marsi polaarpiirkonnas, aga erinevalt kulguritest jääma statsionaarseks ja pisut pinnast urgitsema, uurimaks selle koostist ja omadusi. Pärale peaks jõudma 25. mail järgmisel aastal.
Marslased on ammu kurtnud, et mis neil kasu kõikidest nendest uurimisjaamadest, mida oleme nende poole lennutanud. Seda kurtmist on lõpuks kuulda võetud ja eelpoolnimetet Phoenix viib neile kingituseks DVD, millel 1,43 GB Marsi-teemalist lugemist-vaatamist. Sealhulgas H.G. Wellsi "Maailmade sõda" (et nad teaksid, kelleks me neid peame ja mis nendega juhtub, kui nad siia peaksid julgema tulla) ja Ray Bradbury "Marsi kroonikad" (et nad teaksid, mis nendega juhtub, kui meie sinna läheme).
PS.: Ettevaatlikud ja korralikud inimesed teevad ikka back-up-e. No juhtub selle Maakeraga midagi (Re: needsamad RB Marsikroonikad, "Vaikne sesoon" ), on hiljem hea võtta.
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
NASA on võtnud vastu otsuse, et Oppy läheb Victoria kraatrisse ...
Ja asunud ka otsust täitma: üle elanud tolmutormi alustas Opportunity laskumist Victoria kraatrisse (SPACE.com uudis).
Vasta
#23
"See tõesti kinnitab, et Marsil oli ookean," ütles Mark Richard, planetaarsest uurimiskeskusest California Ülikoolist.

Kaks suurt rannajoont eksisteerib Marsil, kumbki tuhandeid miile pikad - üks on vanemast Arabia Ookeanist, ja teine nooremast Deuteronilus Ookeanist, lausus Taylor Perron UC Berkley-st.

Allikas (Inglise keelne)

edit: typo

Muudetud: 14-6-07 kell 14:02:38 Hallucigenia
Vasta
#24
Lõpeks siis midagi "Universumist" Laugh Mis seob seda uudist "maistega", on ka siin foorumis varem arutatud Charles Hapgoodi teooria Maakera pooluste nihkumisest neile kuhjunud jää mõjul. Uudises väidetavalt on ka Marsil taoline "marsikoore" sõitmine aset leidnud ja see on tänaseks tublisti moonutanud muistsete ookanide rannajoont, sh selle vertikaalreljeefi - see on seetõttu "mägisem" kui oleks oodata. Viimase asjaolu arvestamisega asub aga kõik omale kohale. Välja arvatud muidugi see, et seletamata jääb põhjus, mis sundis miljardeid aastaid tagasi Marsi pinnakihti sedasi pöörlemistelje suhtes libisema.
Vasta
#25
aga kui praegu on marsil vesi tahkes olekus (kui on , ma ei tea) siis on ju igati loogiline, et seal kunagi vedel vesi oli. kunagi, kui ka maal kliima soem oli.
Vasta
  
  • 1(current)
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
  • ...
  • 7
  • Järgmine 


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat