[Thorondor]

No aga teeme kosmose laeva, kus on meeskonnal piisavalt varustust, et süüa jne, ja kütust ka. Ja astuvad sinna nagu kuule. Natuke kallis on. Pole nii raske ju.

Ja siis see kütuse asi. No minu arust on tehnoloogia olemas, et kütust sinna viia marsilt õhku tõusmiseks.
No viivad kütuse eelnevalt sinna, kasvõi mitu korda. Kui see voimalik ei ole siis ma söön oma mütsi ära.
Aga mina ei näe põhjust, miks peaks sinna lendama praegu.

[Teadet on muutnud 18-2-2004 postitaja Thorondor]

[Storm]

Esialgne postitaja Thorondor
No aga teeme kosmose laeva, kus on meeskonnal piisavalt varustust, et süüa jne, ja kütust ka. Ja astuvad sinna nagu kuule. Natuke kallis on. Pole nii raske ju.

Ja siis see kütuse asi. No minu arust on tehnoloogia olemas, et kütust sinna viia marsilt õhku tõusmiseks.
No viivad kütuse eelnevalt sinna, kasvõi mitu korda. Kui see voimalik ei ole siis ma söön oma mütsi ära.
Aga mina ei näe põhjust, miks peaks sinna lendama praegu.

[Teadet on muutnud 18-2-2004 postitaja Thorondor]

Praegast pole nagu selliseid süstikuidki olemas millega süvakosmoses lennata.

[Thorondor]

See ei ole ju mingi probleem selliseid ehitada, mis neil siis viga.
Ehitame natuke suurema kui praegused on voi paneme ISS'le mootorid taha. Et oleks natuke ruumi elada ja süüa.
Ja siuh. Meil seal mehi küll, kes sellise valmis teeks.
Ainult makske neile.
Ega süstik ei ole mingi asi, mis 500000 kilomeetrit maast eemal laiali laguneb.

[fyb]

Seda küll, aga inimesed peavad seal süstikus pika aja veetma ja süstik ei vasta nõuetele, et tagada eluks vajalikud tingimused niisugustel ajavahemikel nagu Maalt Marsile lennud.. teine asi on maandumine.. süstik ise juba Marsile ei maanduks.. oleks vaja mingit vertikaalselt maanduvat alust .. süstik aga maandub ratastele ja siledale lennurajale. Süstik vajab ka Marsilt lahti saamiseks boosterrakette. Ehitavadki ju nad nüüd midagu uut ja paremat kosmoselaeva.

ISS'le vaevalt planeetide vahelisteks reisideks mootorid külge pannakse seda karuselli pole kellelgi vaja.

[Thorondor]

Saadavad sinna need kulgurid ja asjad nagu Pathfinder. Nüüd nimega Roadbuilder vms. Ja teevad vaikselt maandumisrada

Enivei, seal ei ole sellist atmosfääri, et mingi tiibadega asi maanduda saaks, arvan mina.

Tehku sinna orbiidile ISS 2 oopis.
Ups raketiga kadus ühendus - kosmonaudid surevad nälga.

[The One]

Olen palju lugenud ja dokumentaale vaadanud ja ütlen järgmist.
Marsile lendamiseks vajalik tehnoloogia oli olemas juba kaheksakümnendate lõpus.
Põhjus miks ei lennata juba mingi viie aasta pärast on kosmiline radiatsioon mille eest kosmonaudid on Maa orbiidil enamvähem suuremas osas kaitstud.Nimelt ei ole veel võimalik ehitada sellist laeva mis kaitseks astronaute piisavalt radiatsiooni eest.N.A.S.A. lehel on kusagil sellest pikkalt ja laialt kirjas.:i2:

[fyb]

Kuidas sa saad öelda, et oli olemas tehonoloogia Marsile lendamiseks juba '80? Ei olnud ju sellist tehnoloogiat, mis võimaldaks inimesel Marsile lennata.. radiatsioonikaitset ju polnud.

Samade asjadega nagu Kuule lennati ei saa Marsile minna ja süstikuga ei saa üldse ühelegi planeedile minna.. mis masinad neil siis '80 olid?

[Tutanhamon]

Tegelikult käidi juba 80-ndatel Marsil, aga siis missioonid ei õnnestunud, nii et võib küll väita, et tehnoloogiat ikkagi ei olnud. St oli tehnoloogia, mis Marsile lendaks, aga mitte tehnoloogiat, mis sinna ohutult lendaks.

Siin üks lause Para-webi esilehelt artiklist: Usa missioon saata robot marsile osutus edukaks:

Vikingi 70-ndate aastate missioonid ja Pathfinderi paarkümmend aastat hiljem toimunud missioonid on kindlasti ajaloo verstapostideks.

Nii et toimusid ka siis missioonid ja oli tehnika, mis ei funganud.

[Mandark]

Jargmise 40 - 50 aasta jooksul inimene veel Marsile jalga ei tosta. See on vaga suur ettevotmine, mis vajab suuri ettevalmistusi. Kui sinna inimene saata, peab tagama ka selle, et see inimene sealt ka tagasi tuleks. Aga jamh... kogu see lugu jaab raha taha kinni

[Metafor]

miskipärast arvasingi seda, kuigi ma usun, et parima tahtmise juures oleks võimalik saata inimesed marsile kasvõi kahe aasta pärast

[truude]

Otsisin kohta kuhu lisada see link , siit saate iga päev vaate kosmosest : http://antwrp.gsfc.nasa.gov/apod/archivepix.html
Leiate ka mõtlemapanevaid fotosid Marsi pinnalt .

[Celtic]

kasutagu pioneeri taktikat... vajalik kiirendus saadakse maa ja kuu gravitatsioonijõust ning olenevalt maa marsi vastuseisust ka veenuse juurest läbi lipsata.

[freewingonboard]

No raha taha ei jää küll nüüd midagi kinni, kui USA tahab siis ta midagi ka teeb, suva, mis raha eest. Praegu aga on seal mingi julm võimuvõitlus ja lollusi ei saa ju teha ja who knows mis seal "x-failides" on? Meie oleme lihtsalt lihtinimesed(keskmine ameeriklane on ikka väga loll ) ja meile pole mõtet mingit jama rääkida. Kindlam on kui asjad hoitakse salajas. Hiinas on kommunistlik kord ja seal on see salajas hoidmine ka palju lihtsam aga ma ise ei usu hästi et seal midagi suurt aretatakse - kuid kes teab

[Teadet on muutnud 27-10-2004 postitaja durian]

[VLAD]

Algselt postitas: FLT
kusagilt lugesin et tahavad aastal 2010 teha mehitatud marsi-lennu, aga ise arvan et u 2020 ning aastaks 2050 on seal juba ka koloonia

Arvamused küllaltki entusiastlikud. Hiljuti amid teatasid, et ahavad 2020 alustada mehitatud Kuubaasi ehitamist. Et siis sealt tulevikus sättida-orgunnidaMarsi lendu.
Elame näeme.
Kui aga siinkohal meenutada, kui suur paus kuulendudel on, tuleb meelde USA kosmo-astrnautide jutud tulnukatest. Samuti on kirjutatud, et tulnukad ekspluateerivad meie Kuud jne. Ehk kardavad ja ei julge asjagakiirustada liialt...

[rivo]

mm pidid selle sajandi esimesel poole minema ehitma ju ning sajandi lõpuks juba 100k elanikke.

[vasamasa]

Pankroti tõttu jääb lend lähiajal Marsile ära.
https://bgr.com/2019/02/11/mars-one-miss...cancelled/

[Nielander]

Pankroti tõttu jääb lend lähiajal Marsile ära.
https://bgr.com/2019/02/11/mars-one-miss...cancelled/

See projekt juba sündis surnult. Või siis oligi tegemist algusest peale kelmusega raha välja petta. Kuigi tuleb tunnistada, et mõte oli iseenesest hea - teeme Marsilendudest suure reality-tsirkuse, mille vaatajad kinni maksavad. Kardan, et kuidagi teisiti on lendu praktiliselt võimatu/mõttetu rahastada.

[Geargirl]

6 miljardit, huvitav kui palju nad sellest summast juba huugama on pannud?
Lend Marsile kujuneks fiaskoks lihtsal füüsikalisel põhjusel: lisaks asteroididele on kosmoses ringi kihutamas veel palju peenemat materjali- tolmu. Selle tolmu kogumass ületab isegi kõigi asteroidide kaalu kokku.
Ma ei viitsi hakata arvutama, kui suureks kujuneks kosmoselaeva kiirus haripunktis teel Marsile, kuid siia tuleb veel lisada kosmilise tolmu enda kiirus: keskmiselt 50 kilomeetrit sekundis. Selliste kiiruste juures omab ka kõige tühisem tolmukübe piisavalt kineetilist energiat laevakorpusest läbilöömiseks. Edasine on juba fifty-sixty: kas ta tabab mõnda laeva elutähtsat sõlme(astronauti) või mitte.
Selle ohu kõrvaldamiseks tuleks laev soomustada; see aga tõstaks laeva massi ja selle orbiidile ning Marsile toimetamise kulu.
Seda tõika möönsid kosmoseteadlased juba paarkümmend aastat tagasi, minu jaoks on üllatav, et sellest vaadatakse mööda ja üritatakse maksumaksjale maha müüa mõtet Marsi külastamise võimalikkusest...

Andke mulle andeks kõik "Tähesõdade" ja ulmefilmide fännid; teid on petetud... Han Solo muutunuks vormituks tombuks samal hetkel kui tähed hakkasid temast pikkade valgustriipudena mööduma...

[I'll be back]

Tegelikult ei suuda see tolm siiski erilist kahju teha, selle kinnituseks on mitmed aparaadid, mis läbi aegade edukalt Marsi pinnal toimetanud ja toimetamas. Mitmel puhul lausa kordades kauem, kui algselt plaanitud.

[KuKr]

Noh Marsi missiooni pärissõidukeid peaks nii ehk nii koostama Maa orbiidil. Moodulid tehtaks maapeal aga laevuke pandaks kokku kosmoses.

[I'll be back]

Vaevalt kosmoses nüüd mingeid montaažitöid tegema hakatakse, see oleks liiga keerukas, aegavõttev ja lõpptulemusena ka kallis. Kui üldse, siis pigem stardivad valmis moodulid, mis üleval põkkuvad. Umbes nagu ISSi puhul toimus. Aga ilmselt siiski stardib kogu kompleks maiselt kosmodroomilt, mitmed firmad arendavad praegu nimelt selle tarvis üliraskeid kanderakette.