[Hallucigenia]

Tuleme kaugest Peruust tagasi lähedasse Lätti:
Selle aasta 4. veebruari õhtul (aga meie foorumist see vist läbi ei jooksnud) langes Lätis Valka rajoonis taevast objekt, mis purustas tiigijää (venekeelne ja ingliskeelne info - need pole teineteise tõlked, sisu mõneti erinev). Kohapeal täheldati radioaktiivsuse tõusu, aga ka eelnenud UFO-aktiivsust. On aga selgunud, et "Karku juhtum" polnud kaugeltki üksintsident - paari päeva jooksul 2.-4. veebruarini tabas Lätit tõeline kosmiline pommitus (venekeelne info). Viites toodud langemiskohtade kaardi järgi võisid mõned "asjad" ka Valga kanti maha sopsata. Auu, valklased?

[Hallucigenia]

Algselt postitas: Hallucigenia
Peruus kukkus nädalavahetusel taevast objekt, mis jättis endast maha kümnemeetrise läbimõõduga haisva kraatri ... Kraater on täitunud keeva vedelikuga, mis sisaldas erinevaid kemikaale, sealhulgas väävlit*. Viga keegi ei saanud, küll aga tekitas inimestel iiveldust ja peavalu hais, mida kraatrist eritus.

Arseenimürgitus. Nagu meisterdetektiiv Kalle Blomkvist juba ammu kahtlustas. Case closed?

[Hallucigenia]

Kaks täpsustust on vajalikud:
1. Jutuks olev "asi" ei kukkunud just väga hiljuti. Aga ka mitte väga ammu, kui Maakera ja isegi inimajaloost rääkida: 12 900 aastat tagasi.
2. Kukkudes ei jõudnud esialgne "asi" ühes tükis maapinnani välja vaid lagunes ja plahvatas õhus.
Lühidal: rühm USA, Hollandi ja Ungari teadlasi on välja tulnud teooriaga, et karvaste mammutite jt ürgloomade väljasuremise ning ka muistse inimasustuse kadumise Põhja-Ameerikas põhjustas komeedi (või muu väikese tihedusega kosmilise objekti) plahvatus Maa atmosfääris - kolosaalne "Tunguska", kus plahvatusvõimsus ületas päris-Tunguska oma miljon korda. Tulemuseks tuumatalv koos kõigi selle tagajärgedega.
Tõestused? Laia geograafilise levikuga tume kiht ("must matt") maapinnas, mille koostises ja all on rikkalikult mitmesuguseid süsinikstruktuure: süsi, tahm, süsiniksfeerulid, amorfne süsinik, nanoteemandid (mis tekkivad vaid võimsate plahvatuste korral), fullereenid (mis maistes tingimustes ei tekki) jms.

[Hallucigenia]

Pilk aja ja ruumis lähmale: ühe suuremat sorti boliidi langemist jälgiti Soomes Oulu kandis eelmise reede, 28.09.07 õhtul (link).

[Hallucigenia]

Algselt postitas: Hallucigenia
Peruus kukkus nädalavahetusel taevast objekt, mis jättis endast maha kümnemeetrise läbimõõduga haisva kraatri ...

Lisame järelhüüdena Peruu "haisupommile" lingi ühele suht detailsele teaduslikule ülevaatele.

Ja veidike arvutamist: USA kollektsionäär müüb tema kätte jõudnud tükikesi hinnaga 50 USD/g, teisalt on hinnatud, et kraatri põhjas võib hääd kraami olla õige mitu tonni (otsi linki 09.10.2007 arhiivist) - mis see siis kokku teeb?

[Flash]

verd?

http://youtube.com/watch?v=cAoi1Kj0pZU&feature=related

lõpulause on huvitav:d

Muudetud: 24-12-07 kell 22:01:19 Flash

[Hallucigenia]

Algselt postitas: Flash
verd?
http://youtube.com/watch?v=cAoi1Kj0pZU&feature=related

Kunagi oli meil sellest juttu siin, midagi on ka Wikipedias.

[Flash]

http://www.postimees.ee/010608/esileht/v...334399.php

[Müstik]

Panen selle exu toodud uudise inimeste poolt esile kutsutud vihmadest ka siia teemasse, sest eks ole ka vihm üks asi, mis meile taevast alla sajab:
http://www.telegraph.co.uk/news/worldnew...torms.html

Taevast alla sadanud surnud lindudest kirjutab Aerling Lindude teemas.

[Päikeseinsener]

Tehke mulle lollile selgeks, kuidas on võimalik üles "leida" mingi rauasulamist kolakas, nagu teema esimeses postituses näiteks kirjas on? Kui nüüd arvutada natuke matemaatiliselt, siis 0,5 kg kaaluv "ese", kuskilt taevast alla lennates peaks sellise hooga "maanduma" ........

[Nielander]

Niisama vabalangeval esemel on teatud lõppkiirus, millest edasi objekt enam kiirust juurde ei kogu...
Antud juhul oli võib olla tegemist esemega, mis alustas oma trajektoori Maalt(või vähemasti selle orbiidilt). Seega väga tohutut kiirust(nagu näiteks maaväline meteoor) see tõenäoliselt ei omanud. Muidugi oleneb kõik ka sellest, millega see ese "maandudes" kohtub...
Kui ikka kümme meetrit sügava vedela mudaga, siis oleks tõesti selle leidmisega halvad lood...

Kellel huvi, siis siin on lõppkiirusest pikemalt seletatud ja olemas ka valem, millega ligikaudne kiirus välja arvutada: http://en.wikipedia.org/wiki/Terminal_velocity

[Päikeseinsener]

Niisama vabalangeval esemel on teatud lõppkiirus, millest edasi objekt enam kiirust juurde ei kogu...
Antud juhul oli võib olla tegemist esemega, mis alustas oma trajektoori Maalt(või vähemasti selle orbiidilt). Seega väga tohutut kiirust(nagu näiteks maaväline meteoor) see tõenäoliselt ei omanud. Muidugi oleneb kõik ka sellest, millega see ese "maandudes" kohtub...
Kui ikka kümme meetrit sügava vedela mudaga, siis oleks tõesti selle leidmisega halvad lood...

Kellel huvi, siis siin on lõppkiirusest pikemalt seletatud ja olemas ka valem, millega ligikaudne kiirus välja arvutada: http://en.wikipedia.org/wiki/Terminal_velocity

Võta 0,5kg "ese" ja viska näiteks neljanda korruse aknast välja murule.. Muidugi oleneb ka "eseme" mõõtudest, aga mul konkreetne näide endal olemas. Kunagi sai aknast (neljas korrus) 5 kg-e hantel alla visatud murule. Kaevasin pärast 1,5 meetrit, et kätte saada.

[Nielander]

Võta 0,5kg "ese" ja viska näiteks neljanda korruse aknast välja murule.. Muidugi oleneb ka "eseme" mõõtudest, aga mul konkreetne näide endal olemas. Kunagi sai aknast (neljas korrus) 5 kg-e hantel alla visatud murule. Kaevasin pärast 1,5 meetrit, et kätte saada.

Aga see kõnealune rauatükike ju ei kukkunud muru peale, vaid kellegi majja - lõhkudes akna ja arvutilaua...
Ma arvan, et õhuke laiajupike murul muudaks juba seda hantli-juhtumit märgatavalt...

[Jõhvikas]

Võta 0,5kg "ese" ja viska näiteks neljanda korruse aknast välja murule.. Muidugi oleneb ka "eseme" mõõtudest, aga mul konkreetne näide endal olemas. Kunagi sai aknast (neljas korrus) 5 kg-e hantel alla visatud murule. Kaevasin pärast 1,5 meetrit, et kätte saada.

Siin peab mingi eksitus olema mõõtühikus vms. Kui muidugi mulla asemel turvas, siis ehk küll. Aga isegi tavaline ja hästi kobe maapind ei võimalda sellist raskust nii sügavale maapinda tungida.

Sry, keeldun uskumast, kuna ka ise olen noorena ka ehitustel kolanud ja "nalja" teinud esemeid alla loopides.

[Päikeseinsener]

Võta 0,5kg "ese" ja viska näiteks neljanda korruse aknast välja murule.. Muidugi oleneb ka "eseme" mõõtudest, aga mul konkreetne näide endal olemas. Kunagi sai aknast (neljas korrus) 5 kg-e hantel alla visatud murule. Kaevasin pärast 1,5 meetrit, et kätte saada.

Siin peab mingi eksitus olema mõõtühikus vms. Kui muidugi mulla asemel turvas, siis ehk küll. Aga isegi tavaline ja hästi kobe maapind ei võimalda sellist raskust nii sügavale maapinda tungida.

Sry, keeldun uskumast, kuna ka ise olen noorena ka ehitustel kolanud ja "nalja" teinud esemeid alla loopides.

Ei sunni kedagi uskuma, aga see on tõsi mis kirjutasin. Ise viskasin- ja ka kaevasin pärast seda hantlit. Igal inimesel on õigus oma arvamusele ja minu arvamus on, et maailmas on väga palju "lavastatud" asju. Küll raha pärast, küll kuulsuse jne.

No ei usu mina lihtsalt, et taevast mingi rauasulami tükk alla kukkub, mille koostis on tundmatu aine..

[Müstik]

Maale on langenud ka Kuult ja Marsilt pärit meteoriite.
Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale - šreibersiiti ja olhamiiti.
http://et.wikipedia.org/wiki/Meteoriit

Kuskil on meil ka teema meteoriitidest.

[Nielander]

No ei usu mina lihtsalt, et taevast mingi rauasulami tükk alla kukkub, mille koostis on tundmatu aine..

Vaevalt, et selle koostis tundmatu aine oli...
Tundmatu võis olla selle rauasulami erinevate komponentide(keemiliste elementide) vahekord.
Tundmatu aine avastamine tähendaks juba Mendelejevi tabeli täiendust...

[Thorondor]

Aine ja element võivad olla sama asi, aga ei pruugi. Sulam on ka aine.
Raud võis olla siis kokkusegatud mingi elemendiga või mitme elemendiga, millega inimene ei ole seda veel kokku sulanud ning ongi tundmatu rauasulam.

[coolymarxy]

Ei tahtnud sellise küsimuse pärast mingit uut teemat teha ja küsin siin ja paluks vastust. Niisis praegu on meil palju lund ja katused on suure lumekoormuse all ja kuulsin, et tuleb sula niiet läheb veel raskemaks ja tuleb kndlasti lumi maha ajada katustelt. Küsimus on selline, et kas ämbri täis lund on sama raske siis kui see ämbri täis lund on sulanud veeks seal ämbris? Niiet meedias on nagu sellin jutt, et sula lumi on raskem, kahjuks mina sellest aru ei saa, kui ei tule lisa taevast siis olgu või sula koormus ei lähe suuremaks katustel vahet pole kas on sula või mitte? Palun aitake

[Nielander]

Ei tahtnud sellise küsimuse pärast mingit uut teemat teha ja küsin siin ja paluks vastust. Niisis praegu on meil palju lund ja katused on suure lumekoormuse all ja kuulsin, et tuleb sula niiet läheb veel raskemaks ja tuleb kndlasti lumi maha ajada katustelt. Küsimus on selline, et kas ämbri täis lund on sama raske siis kui see ämbri täis lund on sulanud veeks seal ämbris? Niiet meedias on nagu sellin jutt, et sula lumi on raskem, kahjuks mina sellest aru ei saa, kui ei tule lisa taevast siis olgu või sula koormus ei lähe suuremaks katustel vahet pole kas on sula või mitte? Palun aitake

Loogiliselt võttes ta raskem ei saa muidugi olla...ja olen isegi viimasel ajal sellise asja peale mõelnud. Võimalik, et sulaga on õhus suurem õhuniiskus ning see "imbub" lumesse, tehes selle natukene raskemaks...
Aga kahtlen, et see muut vaatamata sellelegi väga suur oleks.

Muidugi kui sulaga vihma hakkab sadama, siis on halvad lood...

[Päikeseinsener]

Anum on ääretasa täis vett,milles ujuvad jäätükid,mille tipud on kõrgemal kui anuma serv.Kas anum hakkab üle ajama,kui jää ära sulab?

Ei hakka,sest jää on väiksema tihedusega kui vesi ja täidab sulades täpselt välja surutud vee ruumala!


Massi kohta kahjuks mul täpsed andmed puuduvad.

[Nielander]

Siin lumest ja selle raskuse muutumisest lähemalt...
http://www.skeptik.ee/index.php/2011/01/...-katuseid/

[jooshik]

Ise pakun, et sulailmaga hakkab muidu niivõrd-kuivõrd ühtlaselt jaotunud lumi katuselt rohkem alaossa vajuma. Suure raskuse ühte kohta kuhjumine saabki katusele seejärel saatuslikuks.

[kooric]

Minu füüsika õpetaja küsis kunagi,et kumb on raskem,kas kilo rauda v kilo vatti?
V:lase varba peale kukkuda....!

[Müstik]

Suurbritannias sadas taevast veidraid geeljaid kuulikesi:

http://www.ohtuleht.ee/462407

Läbipaistvatel klaaskuulimõõtu pallidel oli sinakas varjund ning kättevõtmiseks olid nood liiga libedad, nii püüdis Steve mõned lähemaks vaatluseks lusikale ja pistis purki.

Alla oli kuulikesi sadanud ligikaudu 20, mõned neist purunesid, mõned jäid terveks. Millega tegu on, ei oska keegi öelda.