Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Universum on lihtsalt millegi suurema osa?!
#1
Ükspäev bussiga koju sõites hakkasin mõtlema, et kas see on võimalik, et me(universum) on lihtsalt millegi suurema osa. Nt. mingi teiste elusolendite maailm, nemad on tohutult suured ja meie oleme pmst. nagu bakterid?
Paluks mõtteid!
Vasta
#2
Mina olen sama mõelnud. sest struktuuril on need nagu aatomid. seega võib vabalt arvata, et meie universum on millegi aatom...
Vasta
#3
Kuna maailmas/unversumis on kõik suhteline, siis võib isegi 99% kindlusega öelda, et meie universum on aatom. Kuid jah, see on vaid minu loll oletus, mis praktikas ega teaduses kunagi kinnitust ei pruugi leida.
Vasta
#4
siis mingi eriline aatomwink. mina pakuks pigemprooton või elektron või neutron.Laugh
Vasta
#5
Misasi on aatom siis, kas meie päikesesüsteem, planeedid, universum?
Muidugi, kui on nii üüratu hulk vastuseta küsimusi, võib kõike ka ''jah'' poolele liigitada.
Vasta
#6
Meie oleme nagu viirus aatomi sees , sest me ju hävitame põhimõtteliselt kõike , imeme planeedi tühjaks ja liigume järgmise kallale , universum on lõpmatu . Viirusena me koguaeg areneme , alguses oleme nõrgad kuid koguaeg täiustume ning kohaneme keskkonnaga. Varsti , väga pika aja pärast , liigume me edasi universumis ja tarbime kõik selles ära , mis tarbida annab . Kui nii peaks juhtuma siis me avatsame et universum polegi kõikge lõpp vaid alles alegus , me suudame edasi liikuda teistesse universumitesse ehk aatomitesse . Laugh , loll jutt või mis ? Kuid mõelge kui see tõsi on . Meie uniersum on näiteks kuskil õuna sees , me asume vesiniku aatomis , seega terve meie universum kooseneb vesinikust . Me hävime siis kui õun milles me asume Peetri poolt ra süüakse ja energiaks muundatakse. Seda hävimishetke võime kujutada ette kaosena , kus kõik universum ära laguneb ja planeedid õhku lendavad .
Et nii võimalik oleks peab olema meil ja mei universumist väljaspool teine ajatsoon vm, näiteks 1 sekund meie universumist väljaspool = 10 miljardi aastaga meie universumi sees .
Vasta
#7
Tsitaat:Algselt postitas: Swarm
Meie oleme nagu viirus aatomi sees , sest me ju hävitame põhimõtteliselt kõike , imeme planeedi tühjaks ja liigume järgmise kallale , universum on lõpmatu . Viirusena me koguaeg areneme , alguses oleme nõrgad kuid koguaeg täiustume ning kohaneme keskkonnaga. Varsti , väga pika aja pärast , liigume me edasi universumis ja tarbime kõik selles ära , mis tarbida annab . Kui nii peaks juhtuma siis me avatsame et universum polegi kõikge lõpp vaid alles alegus , me suudame edasi liikuda teistesse universumitesse ehk aatomitesse . Laugh , rumal jutt või mis ? Kuid mõelge kui see tõsi on . Meie uniersum on näiteks kuskil õuna sees , me asume vesiniku aatomis , seega terve meie universum kooseneb vesinikust . Me hävime siis kui õun milles me asume Peetri poolt ra süüakse ja energiaks muundatakse. Seda hävimishetke võime kujutada ette kaosena , kus kõik universum ära laguneb ja planeedid õhku lendavad .
Et nii võimalik oleks peab olema meil ja mei universumist väljaspool teine ajatsoon vm, näiteks 1 sekund meie universumist väljaspool = 10 miljardi aastaga meie universumi sees .

Seda juttu lugedes tekkis tunne et ei tahaksgi õuna süüa enam
äkki pesitsevad ka seal universumid Laugh
Vasta
#8
Avastasin netist ühe huvitava lehekülje , kus on universumi kohta palju tsitaate .
http://www.gadzillionthings.net/Think97.html

Mõned huvitavad tsitaadid mis meelde jäis :

Assuming our Universe fits in an atom of another extra-universe, how long do we have if our atom happens to be the one they are trying their first nuclear test with? (Contributed by Cees de la Haye)

Have you ever wondered if maybe our universe is one of many universes revolving around one giant universe in a universe solar system? (Contributed by Anonymous Dude)

If the universe is everything and scientists tell us the universe is expanding what is it expanding into? (Contributed by Glen G.)
Vasta
#9
Ongi. Multiversumi.
Vasta
#10
Tsitaat:Algselt postitas: Swarm
Meie oleme nagu viirus aatomi sees , sest me ju hävitame põhimõtteliselt kõike , imeme planeedi tühjaks ja liigume järgmise kallale , universum on lõpmatu . Viirusena me koguaeg areneme , alguses oleme nõrgad kuid koguaeg täiustume ning kohaneme keskkonnaga. Varsti , väga pika aja pärast , liigume me edasi universumis ja tarbime kõik selles ära , mis tarbida annab . Kui nii peaks juhtuma siis me avatsame et universum polegi kõikge lõpp vaid alles alegus , me suudame edasi liikuda teistesse universumitesse ehk aatomitesse . Laugh , rumal jutt või mis ? Kuid mõelge kui see tõsi on . Meie uniersum on näiteks kuskil õuna sees , me asume vesiniku aatomis , seega terve meie universum kooseneb vesinikust . Me hävime siis kui õun milles me asume Peetri poolt ra süüakse ja energiaks muundatakse. Seda hävimishetke võime kujutada ette kaosena , kus kõik universum ära laguneb ja planeedid õhku lendavad .
Et nii võimalik oleks peab olema meil ja mei universumist väljaspool teine ajatsoon vm, näiteks 1 sekund meie universumist väljaspool = 10 miljardi aastaga meie universumi sees .

Jah, ja võib juhtuda ka nii, et kui meie kui viirused hakkame ohtlikuks muutuma kellegi kudedes (tekitame ikka hirmsa mädapaise oma saastamisega), siis see keegi tõmbab sinna paisele lihtsalt viirusevastast ainet peale ja ongi kööga meiega. Kauaoodatud maailmalõpp on käes. Samas kui me jälle ilusti käitume ja oma elukeskkonda ära ei reosta, siis võime veel teab kui kaua seal koes elada ja teistessegi kudedesse kolida. Siis meid pole ju vaja hävitada, kui me kahju ei tekita.

Muudetud: 28-6-07 kell 14:29:04 Celtic
Vasta
#11
Huvitav.. endal on viimasel ajal samad mõtted peast läbi käinud.
Vasta
#12
Big fleas have little fleas,
Apon their backs to bite 'em,
And little fleas have lesser fleas,
and so, ad infinitum.
Vasta
#13
irw , mulle tuli meelde kuidas ma kellegagi rääkisin , et mis küll jne . siin siis see mis me mõtlesime ( veic naljaga , aga ikkagi Laugh ) : mõelda vaid kui meie , meie universum ja vb ka multiversum oleksid kuskil mõne nt väikese lapse klaasist akvaarimumi vms sees ? ja selliseid oleks triljoneid jne , et meie planeet ei ole meiemõistes mitte bakteri vaid 1/9999999999999999999999999999999999 ' st bakterist ?? se kõik tundub nii võimatu aga .. kes teab ?
Vasta
#14
Tsitaat:Algselt postitas: LibaHunt
Tsitaat:Algselt postitas: Swarm
Meie oleme nagu viirus aatomi sees , sest me ju hävitame põhimõtteliselt kõike , imeme planeedi tühjaks ja liigume järgmise kallale , universum on lõpmatu . Viirusena me koguaeg areneme , alguses oleme nõrgad kuid koguaeg täiustume ning kohaneme keskkonnaga. Varsti , väga pika aja pärast , liigume me edasi universumis ja tarbime kõik selles ära , mis tarbida annab . Kui nii peaks juhtuma siis me avatsame et universum polegi kõikge lõpp vaid alles alegus , me suudame edasi liikuda teistesse universumitesse ehk aatomitesse . Laugh , rumal jutt või mis ? Kuid mõelge kui see tõsi on . Meie uniersum on näiteks kuskil õuna sees , me asume vesiniku aatomis , seega terve meie universum kooseneb vesinikust . Me hävime siis kui õun milles me asume Peetri poolt ra süüakse ja energiaks muundatakse. Seda hävimishetke võime kujutada ette kaosena , kus kõik universum ära laguneb ja planeedid õhku lendavad .
Et nii võimalik oleks peab olema meil ja mei universumist väljaspool teine ajatsoon vm, näiteks 1 sekund meie universumist väljaspool = 10 miljardi aastaga meie universumi sees .

Seda juttu lugedes tekkis tunne et ei tahaksgi õuna süüa enam
äkki pesitsevad ka seal universumid Laugh

aga äkki ongiLaugh
Vasta
#15
Olen mõelnud sellele, kuid ma olen veendunud, et seda ei saa iial inimkond teada, kus, kui kaugel lõppeb Universum ja mis on selle taga...
Vasta
#16
Aga sel juhul on ju meie kõikide aatomite ja molekulide sees ka universum. Need kelle aatomiteks me oleme on ise kellegi teiste aatomiteks jne. Mõtlesin ise ka kunagi selle peale, imelik on üldiselt. Jah, kõik võib tõsi olla.
Vasta
#17
Tsitaat:Algselt postitas: johny166
Aga sel juhul on ju meie kõikide aatomite ja molekulide sees ka universum. Need kelle aatomiteks me oleme on ise kellegi teiste aatomiteks jne. Mõtlesin ise ka kunagi selle peale, imelik on üldiselt. Jah, kõik võib tõsi olla.
Segame siis korraks seda suht sujuvalt ja üksmeelselt kulgenud mõttevahetust: Ei, niisama lihtsalt ei lähe see mitte!
Viimases väites, johny166, pole midagi isiklikku - idee taolisest korduvusest "üles" ja "alla" on ju omamoodi loogiline ja veetlev. Põhjus aga, miks me ei saa väita, et nii see ongi, pole aga mitte selles, et me veel liiga vähe teame sellest, mis "üleval" (suuremates ruumimõõtmetes) või "all" (väiksemates ruummõõtmetes) toimub. Põhjus on selles, et me juba liiga palju teame sellest, mis seal toimub. Piisavalt palju selleks, et väita, et selline lihtne "ülevalt alla" (või vastupidi) kordumine on võimatu. Või vähemalt piisavalt palju selleks, et öelda, et selline olukord nõuaks füüsika palju radikaalsemat ümbertegemist kui seda eeldaksid paralleelmaailmade olemasolu, kõrgemad dimensioonid, uued tundmatud mateeriavormid ("peenmateeria") vms. Taoline korduvus oli füüsikas spekulatsioonina mõeldav enam kui 100 aastat tagasi ja ei olnud mitte päriselt viljatu: ta andis aatomi planetaarmudeli. Viimane aga sattus kohe vastuoludesse, mille ületamine viis kvantmehaanika sünnile. Kvantmehaanika sisu võib lühidalt kokku võtta nii: mikroskoopiliste objektide (nt aatomi) käitumine allub põhimõtteliselt teistsugustele seaduspärasustele kui meelelisele kogemusele vahetult antud makroobjektide käitumine. Näiteks ei saa mikroosakese korral rääkida täpselt fikseeritud osakese koordinaatides - osake on ruumis "laiali määritud".
Taoline "ülevalt alla" korduvus on mõeldav vaid lõdva filosoofilise metafoorina, umbes sellisena nagu Vladimir Uljanovi tees "elektronist, mis on sama ammendamatu kui aatom". Viimast väidet saaks mõista kui tõdemust, et ka elektroni lõpliku mõistmiseni on veel pikk tee käi ja muidugi mitte võimalusena ka aatomite-elektronide tasemel sotsialistlikku revolutsiooni korraldada. Kaasaegne füüsika ei eita võimalust, et standardse kvantmehaanikaga võrreldes on võimalikud-vajalikud kirjelduse veelgi sügavamad tasemed, mis vastavad väiksematele ruumimastaapidele (suurematele impulssidele, lühematele aegadele, kõrgematele energiatele). Võimaliku sammuna selle suunas võiks viidata möödunud aastal lahkunud Eesti füüsiku Jaak Lõhmuse ideedele nn assotsiaatorkvantimisest. Väga lühidalt:
kui klassikalises füüsikas osakesi kirjeldavad suurused on reaalarvud, mille korral kehtib korrutamise kommutatiivsuse seadus (AB=BA), siis kvantmehaanikas asenduvad reaalarvud keerukamate objektidega (operaatoritega), mille korral selline võrdus enam ei kehti. Kõrvalekalde iseloomustamiseks sellest võrdusest tuleb sisse uus fundamentaalkonstant - Plancki konstant (kommutaatorkvantimine). Aga ka operaatorite korral kehtib korrutamise assotsiatiivsuse seadus: (AB)C=A(BC). JL ideede kohaselt võidakse aga veelgi fundamentaalsemal tasandil ka seda võrdust rikkuda - midakaudu tuleks sisse uus fundamentaalkonstant, st uus füüsika tegelikult. Kõik see aga on juba äärmiselt kaugel naiivsest klassikalisest mastaapkorduvusest.
Seega võite rahumeeli õunu süüa (eriti tänavusel õunarohkel aastal) - õunaamps ei ole Suur Krõmps müriaadidele pisiuniversumitele õuna sisemuses!
Vasta
#18
Näitliku õppevahendina tore klipp universumi reaalsetest mõõtmetest, Ja taustamuusikagi puhas klassika: http://www.youtube.com/watch?v=yvNhw888X...ted&search=
Vasta
#19
jhh äkki olemegi naq mingi viirus ja varsti tuleb antiviirus peale mis siis saab Bleh
Vasta
#20
Universum on aatom..? Äkki on see aine? Gaasiline aine... Laugh sest osakesed paiknevad korrapäratult. Päikese süsteemid on kui aatomid ja galaktikad kui molekulid. Ühe sõnaga on meie universum üks peer..
5.klassi füüsikaõpikus,aatomi ehituse teemas kirjeldatakse aatomi ehitust selliselt: Kujutle jalgpalli staadioni mis on aatom, mille keskel on nööpnõel mis on aatomi tuum. See on ilmatu kogus tühjust... Binokliga ei näe Vy canis majorise tähte, Hubble ei näe kaugemale meie universumist. Ehk peaksime suurema luubi ehitama Laugh
Vasta
#21
Tsitaat:Algselt postitas: MEGALODON
Ehk peaksime suurema luubi ehitama Laugh

Väljaspool universumit on "asjad" nähtavasti sellises olekus, et inimene ei suuda kohe mitte kuidagi neid tajuda.
Vasta
#22
Mul tuli väikene mõte.. kui ühendada Einstein'i Stringi teooria ja universumi lõpmatus.
Nimel, Einstein väitis, et aine kõie väiksem osake on String. Ta kirjeldas seda kui mingit vibreerivad ringi või siis sirget.
Meie teame, et universum on lõpmatu. Kuid sama moodi on kärbsele apelsin lõpmatu. Kui meie universum on äkki näiteks see "string" (ei oska eesti keelset väljendit tuua sellele)ja näiteks ovaali, ringi kujuline, siis meil nagu ei tulekski ju lõppu, nagu kärbsel ei tule apelsini peal seda lõppu. Siis võibki olla, et meie universum ongi mõne suurema aine osake, ja niimodi ongi maailma ruum lõpmatu.. Uued universumid, mis koosnevad miljarditest teistest universumitest jne..
Võibolla sai natuke segane, aga asjad võivad olla ka nii...

Muudetud: 24-1-08 kell 16:07:02 Horus
Vasta
#23
Universum võib olla küll lõpmatu, aga millegipärast arvan, et universumeid on mitu ja igat universumi juhib erinev "jumal"
Vasta
#24
Tsitaat:Algselt postitas: kurk
siis mingi eriline aatomwink. mina pakuks pigemprooton või elektron või neutron.Laugh


Aga mis nende neutronite, prootonite, elektronide jne sees on? Kas keegi teab seda? Ma arvan, et ei tea, sest tglt ei teadagi seda, et kuidas aatom välja näeb. Selleks on loodud nt aatomimudel...
Seal sees võib olla tühjus kui ka mingi muu asi. Ja ma arvan, et nii kaua, kui keegi ei tea mis prootonite jne sees on siis ei saa ka universumi kohta midagi teada.
Ma proovisin seletada, et vb on universum ja prootonid, neutronid jne omavahel seotud. Vb näiteks on prootoni sees mingi teine universum. Aga kui selle peale kauem ja täpsemalt mõtlema hakata, siis jh on pääris keeruline. Laugh
Vasta
#25
Tsitaat:Algselt postitas: MEGALODON
Universum on aatom..? Äkki on see aine? Gaasiline aine... Laugh sest osakesed paiknevad korrapäratult. Päikese süsteemid on kui aatomid ja galaktikad kui molekulid. Ühe sõnaga on meie universum üks peer..
5.klassi füüsikaõpikus,aatomi ehituse teemas kirjeldatakse aatomi ehitust selliselt: Kujutle jalgpalli staadioni mis on aatom, mille keskel on nööpnõel mis on aatomi tuum. See on ilmatu kogus tühjust... Binokliga ei näe Vy canis majorise tähte, Hubble ei näe kaugemale meie universumist. Ehk peaksime suurema luubi ehitama Laugh


Offtopic.
Kui ma ei eksi, siis oli see värk ikka 7. klassi õpikus, sest ma ise käin seitsmendas ja me mingi paar nädalat tagasi õppisime seda osa. Laugh
Vasta
  


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Miks tekkis universum, milleks ja kuidas, mis oli enne seda hiidlane 161 99,430 23-03-2023, 19:07
Viimane postitus: Mannu
  Meie kaunis Päikesesüsteem ja Universum Tutanhamon 80 35,104 25-12-2021, 11:31
Viimane postitus: igaviklane
  Kas universum on analoogne või digitaalne ehk holograafiline? xcad 53 8,608 23-11-2021, 15:36
Viimane postitus: xcad
  Füüsiline reaalsus on illusioon ja kogu universum on hologramm Pohlatohlakas 155 97,631 17-06-2020, 12:22
Viimane postitus: xcad
  Elektriline universum excubitoris 23 14,924 01-02-2020, 20:22
Viimane postitus: Tyto Alba
  Universum on lõpmatu? NRG 346 116,178 16-02-2013, 23:54
Viimane postitus: alisoman
  Universum tulevikus? miraioh 26 12,719 25-03-2012, 20:26
Viimane postitus: alisoman
  Lihtsalt ma ei saa aru - elu mujal peab olema ffr 41 14,013 18-03-2007, 22:11
Viimane postitus: titanl

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat