[eecc]

tere

kas keegi saab mind aidata? probleem järgmine- paanika ja ärevushood koos ülitugeva punastamise ja higistamisega, pealtnäha täiesti lambiolukordades, kuid siiski pikemal jälgimisel seotud endale langeva TÄHELEPANUGA- sisemised energiapuhangud on meeletud! toimib kaootiliselt, mõni päev on kõik korras, teine päev jälle on selline tunne et ära nina üldse välja pista. olen kuulnud, et seda saab blokeerida hüpnoosiga, nagu paljusid muid asju (nt suitsetamise soov jne), kuid mul puudub absoluutselt aim ja teave selles valdkonnas, ka see, kes sellega eestis tegeleb ja kas üldse tegeleb ja kui viljakas on see protsess olnud jne. kasutanud olen selle maandamiseks ka antidepressante (cipralex), aga no see ei ole ju lahendus, ma ei saagi neid tablette sööma jääda.. ma olen täiesti normaalne inimene muidu, aga see kohutav häire on kogu mu teadlikule elule jätnud oma pitseri. soov oleks sellest välja rabeleda ja kasvõi elu viimane osagi elada normaalselt. ma palun teavet, kui keegi teab, või isegi abi. olen kõigile ette tänulik

[Nazz]

Hüpnoosiga võib see küll õnnestuda. Ja eestis isegi on kvalifitseeritud hüpnotiseerijaid, kuid ma kahjuks ei oska kohe ühtegi välja tuua. Kuigi nende üles leidmine ei tohiks raske olla. Kahjukd võib see ka suht palju maksta.

Aga kui sul on paanikahood ja ADD, siis on vast parem psühholoog. Sealt samuti saab infot hüpnotiseerimise kohta. Ja mis psühholoogide puhul kõige paremata on, on et nad ei ole üldjuhul kallid. Mina igastahes tean ühte, kellele läheb mingi 50.- kuus...

[elis]

ADde ravi on üldjuhul pikemaajaline (minimaalselt 6 kuud) ning enamik inimesi saab selle jooksul ärevushäiretest ja paanikahoogudest nn terveks. Seda juhul kui tegu on ajukeemia häiretega. Tõhusam on ravi siis, kui tabletikuuriga kaasneb ka psühholoogiline ravi, sh psühholoogilised analüüsid, probleemi põhjuste kindlaksmääramine jms. Samuti õpitakse eneseabi meetodeid, kuidas tulla toime uue hoo korral. Põhiline on see, et sa mõistaks, et ravi on pikaajaline protsess, sa ei saa tulemust ühe psühholoogi või hüpnoosiseansi järgselt. Ning sa pead ise olema valmis tegutsema ja end aitama. Arstid ei ole võimelised sind parandama, see jõud tuleb sust enesest. Psühholoogid on haigekassa poolt kindlustatutele üldjuhul tasuta, maksta tuleb vaid visiiditasu, mis oli vist 50 eeku kolme kuu kohta.

[Kazluk]

ehk siis jah, pakun et asi on sinus endas. tean, mul on olnud (vahel praegugi) selliseid momente. ja just, tähelepanuga on ka mul probleeme. kõik vahivad sind, ootavad võibolla midagi sult, ükskõik mida, ja hoopis satud paanikasse ja jätad halva mulje. samas, kui oled teismeline, võib asi lihtsalt puperteedis olla.
esialgu mina ei soovitaks mingeid arste või psühholooge, kui tekib jälle selline lambiolukord, ning keegi sind tähele ei pane, ürita maandada seda, õigemini suuna mujale seda (hakka kohe millegi muuga tegelema, unusta ära see tunne). või kui ka sellest kasu pole, saab alati rääkida ka mõne lähedase tuttavaga. teise inimesega lihtsalt rääkimine sel teemal aitab kõvasti.
ja KUI ka see ei aita, otsi hüpnotiseerija või psühholoog, aga soovitav oleks jätta selline variant viimaseks, enne ürita ise lahendus leida

[elis]

Ma soovitaks just kohe minna psühholoogi jutule. Ega keegi vägisi sulle keemiat sisse ajama ei hakka ja ma ei saa aru, miks psühholooge niiväga kardetakse. Lihtsalt, mida rohkem see olek süveneb, seda raskem on sellest hiljem välja tulla, seega mida varem abi saad, seda parem. Psühholoog on hea valik ka selles mõttes, et temaga vesteldes saad ehk oma probeemid lahti räägitud ja jõuad seeläbi lahendusteni ning psühholoog on võimeline ka seletama lahti sulle, mis sinuga toimub. Kuid jah, psühholoogil ja psühholoogil on vahe, kui tunned, et temaga klappi pole, siis on soovitav teine otsida, mitte end piinata rohkem...

[eecc]

ma tänan kõiki kes reageerisid ja oma arvmust avaldasid

aga tegelt on asi tunduvalt keerulisem minu jaoks, sest ma olen 40 a vana (kuigi ise tunnen ennast 25 ja olen optimist) ja kogu mu eelnev elu on möödunud selle pagana häire varjus. ma olen proovinud kõike, alustades erinevate tervendajate teraapiatest, kes jutujärgi võtavad isegi vähid ära ja mida veel, kuni siis psühholoogini välja, kellest mingi aeg oli tõesti abi, kuskil aastake, aga siis hakkasin ma lihtsalt teda üle rääkima, see suhe ei tekitanud minus enam mingeid uusi emotsioone. olime arutanud juba kõike, pisimaidki detaile minu elus, olime saanud aru, kust kõik alguse sai ja miks jne, aga see analüüs ei aidanud lõptulemusena mind eriti. proovisin ka hüpnoosi, aga see sattus minu jaoks halvale ajale ja ma sain seda ainult nö nuusutada, mitte rohkem. tegemist on alateadvusega, mis on teadaolevalt inimese jäämäe veealune osa, tipu siis moodustab teadlik teadvus. ja seda mõjutada on juba väga raske, sinna salvestuvadki inimesel elujooksul kogutud harjumused, reageeringud, tunded ja tunnetamine jne.
ma siiski näen praeguse kogemuse juures seda, et ainult kellegi võimsa ja kõrvalise järsk ja tugev sekkumine on see, mis mind saab normaalsesse tasakaalu viia, ei midagi muud. hüpnoosi on mul usku, see ei ole mingi mambo-d¾ambo, see on väga vana ja järeleproovitud mõjutusviis, ainult et "..tähtis on leida paat!", nagu filmis öeldud, et see võimas sekkuja on vaja leida aga kahjuks ei teagi kust sellist otsida... vat selline kurb seis mul siis. aga kõik mõtteavaldused on teretulnud, ma tean, et minusuguseid liigub seal väljas ringi väga palju.

[Nazz]

Alati ei ole vaja otsida seda ainust ja õiget... Piisab vabalt väga meeldivast seltskonnast, kes suudavad toeks olla kõiges.
Sellist seltskonda võid sa vabalt siit leida. Ja vanus ei ole kohe kuidagi määrav selles kõiges. Kui on tahtmist ja soovi, siis lahenduse leiab alati. Olgu see kas mingi looma leidmine, kes läheb meeletult südamesse, või siis 30 erinevat toekat inimest. Ei olene mida sa leiad, oleneb vaid see, et kuidas see leid on suuteline sind mõjutama.
Alati ei pea olema psühholoog. Vabalt võib olla see armas, karvane, saba liputav märg ninake, mis viib edasi.

[tree]

tahtsin kysida et kuidas oled suutnud koik need aastad arevusega voidelda?? ise olen 25ne ja ei kujuta nagu ette et pean oma ylejaanud elu sellega elama!! kas siis toesti ei ole kuskil valjapaasu!! see on ju oudne syya aasta aastasse ad !? voi oskad sina mingit nou anda sul selline aastate pikkune kogemus.... kas ise ka ad tarvitad voi saad ilma hakkama

[Kayaman]

Kas Sinule langev Tähelepanu,ning sellega kaasnev punastamine ja ärevushoog on seotud Naiste/Meeste silmapiirile ilmnemise korral?

Muudetud: 13-11-07 kell 21:01:13 Kayaman

[PiziIngliito]

http://www.kinesioloogia.com/ soovitan näiteks ka selliste oskajatega konsulteerida. Ise nii mõneski asjas abi saanud, seega tean, et toimib

[Hope]

Ma arvan, et sul on Hirm, et Sind ei armastata. ning, et alahindad ennast mis on tekitanud Sulle paanika ja ärevus hood kuid need muutuvad tihtipeale stressiks ning stress kutsub esile kindlaid haigusi. Põhistressideks on süütunded, hirmud ja vihad.
Esimene samm paremuse poole oleks: Armasta iseennast ning leia oma sisemine rahu.

[Celtic]

No kuule Hope... nii ikka ei saa, et loed ära esimese raamatu ja siis kukud targutama. Sest antud juhul ei ole probleem ligilähedanegi sellele, et ta kardaks armastuse puudusmist.

Tegemist pole ka ärevushäirete ja tahtmatute paanikahoogudega, sest nagu jutust selgub, on tegemist selektiivsete juhtumitega, kus "energiad hakkavad mässama" tähelepanu alla sattudes. Lihtne oleks muidugi öelda, et ära siis satu tähelepanu alla, aga see ei lahendaks probleemi.

Ja siin lähekski tagasi Hope pakutu juurde ja muudaks selle poolust - Hirm, et minu armastust ei vajata.
Sellel vaks vahet. Kuna inimene ise jagab armastust, siis suure tähelepanu all hakatakse kartma - kas olen tasemel, kas kõik saavad minult midagi jne. jne. Samuti mõjub siin ka see, et ollakse iseenda hirmude küüsis. Just seesama hirm süvendab seda olukorda veelgi ning 40 aastat hirmu pole üldse väike aeg. Tuleb leida endas üles see hirm ja see hirm ära saata. Sest sind armastatakse mitte selle pärast, mida sa teistele annad vaid sellepärast mida sa oled.

[Hope]

Algselt postitas: Celtic
No kuule Hope... nii ikka ei saa, et loed ära esimese raamatu ja siis kukud targutama. Sest antud juhul ei ole probleem ligilähedanegi sellele, et ta kardaks armastuse puudusmist.

Tegemist pole ka ärevushäirete ja tahtmatute paanikahoogudega, sest nagu jutust selgub, on tegemist selektiivsete juhtumitega, kus "energiad hakkavad mässama" tähelepanu alla sattudes. Lihtne oleks muidugi öelda, et ära siis satu tähelepanu alla, aga see ei lahendaks probleemi.

Ja siin lähekski tagasi Hope pakutu juurde ja muudaks selle poolust - Hirm, et minu armastust ei vajata.
Sellel vaks vahet. Kuna inimene ise jagab armastust, siis suure tähelepanu all hakatakse kartma - kas olen tasemel, kas kõik saavad minult midagi jne. jne. Samuti mõjub siin ka see, et ollakse iseenda hirmude küüsis. Just seesama hirm süvendab seda olukorda veelgi ning 40 aastat hirmu pole üldse väike aeg. Tuleb leida endas üles see hirm ja see hirm ära saata. Sest sind armastatakse mitte selle pärast, mida sa teistele annad vaid sellepärast mida sa oled.

Tean, et hirm tuleb ära saata ning keha sellest vabastada kuid sellest ma siin ei maininud kuna polnud juttu nagu hirmust! Ja Sinu teadmiseks ma olen elus ikka rohkem kui ühe raamatu ära lugenud ! Ja teiseks ma ei targuta ma avaldan oma arvamusi nagu kõik teisedki.

Muudetud: 5-12-07 kell 12:24:37 Hope

[Flash]

Enamik taimi on rahustavad toimega, seega joo teed parem.

Ja erinevad näärmed on ikka korras?

[haldjapealik]

Tuttav tunne.Sind närib miski su enda sees..pead püüdma leida mis see on ja selle probleemi eemaldama.Kui ei ole võimalik eemaldada siis tuleb sellega leppida ja edasi elada...

Hoolimata kaotatud jalast oled sa siiski elus... ja see on peamine.

[Celtic]

http://www.paganakoda.ee/viewtopic.php?f=8&t=255

Ehk leiad miskit, millest edasi juba minna.

edit: lisaks juurde vaid niipalju, et kui tavaliselt paanikaperiood kestab kaks aastat, siis sinu puhul rohud lihtsalt pikendavad seda aega. Samas ei saa sa ka järsult nende tarbimist lõpetada, kuna loomulik üleminek on mööda lastud ja nüüd tuleks valus kukkumine. Mine vaikselt üle rohelise tee peale. Ja üsna pea märkad, et hakkab võimust võtma see setteperiood, kus hakkad taas iseennast avastama. Inimese kehal on suurepärane võime asendada puudujääke millegi muu arvelt. Nii hakkad ka sina märkama muutusi oma psüühikas peale setteperioodi.

Muudetud: 2-8-08 kell 21:10:34 Celtic

[haldjapealik]

Ja muidugi,rohkem väljas käia.Arvuti taga konutamine viibki hullumeelsuseni.Mida rohkem me aega veedame neti avarustes tuhnides,seda enam me end üksikuna tunneme ja siit edasi tekivadki kõikvõimalikud häired.

[excubitoris]

Ja ära mett t unusta. Püüa leida mõni talu kuskilt L.Eestist ning mitte osta läbi kolmandate isiskute aga OTSE mesinikult.

Peamine on aru saada põhitõest - keemilsied ravimid EI RAVI vaid peidavad haiguse sümptomeid. Kuna sinu organism on mürki täis siis alusta vaikselt - paraleelselt. Joo rohelist teed ja muid rahustavaid TAIMETEID mida on saadaval just väiksemates kohtades. Sebi omale JALGRATAS (ei unustanud jala asja) mis on 3 rattaga ning kasutades pedaali sidet saad vägagi hästi sellega sõidetud. Tean, et Hawai Expressis (Pirital oli ) müüb aegajalt selliseid) - mul oli endal mõned aastad tagasi jalaluu katki ja sõitsin sellise rattaga edukalt mitu kuud. Kuna see toimus väljaspool Eestist siis kahjuks ei saa seda ratast sulle pakkuda.

Toidusedelis ürita rohkem rõhku panna pähklitele, puuviljadele ja marjadele võimalikult vähe neid töödeldes - parim viis söö toorelt, kuid väldi suhkru kasutamist. Kui tahad magusat siis sokolaadi või mett.
Ning ära ka lugemist unusta. Pikad KLASSIKALISED teosed nagu näiteks Sveik. Muusika osas pead TÄIELIKULT loobuma moodsast muusikast - probleem on sagedustes mis häirivad aju tööd. Klassikaline muusika mis loodud vähemalt 100 aastat tagasi.

Ei tohi unustada, et tervenemine on kompleksne tegevus ning AINULT tableti, dieedi ja mis iganes muuga tervenemist ei saavuta. Asjale tuleb läheneda komplekselt. ehk siis loobuda järk järgult organismile võõrast keemiast (tabletid - tean, et arstid lähevad seda kuuldes "tagajalgadele" ning paneksid su parem tilguti alla) ning süües võimalikult looduslikult. Proovi hoiduda looma/sea lihast (esialgu vähemalt kuni tunned, et tahad seda jälle süüa) ning ürita rohkem kana ja kala süüa.

Mul on sarnane juhtum omast käest võtta. Vanaemal oli aastaid tagasi õnnetus ning murdis puusaluu ning jalaluu ning sai veel trombi ajju. Arstid "kirjutasid ta maha" ning kirjutasid talle 100+1 tablett, et kergendada viimaseid elu kuid. Kannatasime kannatasime üle 2 aasta aasta siis võtsime vanamooril kõrvust kinni ja viisime ta maale - panime ta kirjeldatud dieedile ning see oli ligi 15a tagasi. Mutike jookseb siiamaani külavahel ringi ja veel kiiremini kui tema tütar kes seda dieeti EI järgi

PS. Ja õpi ujuma .)

[InDemand]

No mis asja te seletate siin toidusedelist ja meest ja kõigest sellisest. Toiduga ikka paanikahäiret ei muuda kusagile poole.
Paanikahäire saab alguse ikka inimesest endast - allasurutud tunded/väljaelamata emotsioonid, asjade pärast paanitsemine/millegi kartmine jms.

Okei, lugemine võib ju ehk aidata, aga oma elu sellele üles ei ehita ja paanikahäiret ei taanda. Pigem tuleb ikka võtta end käsile, kirjutada kas või üles oma emotsioone ja raskustele vastu seisma. Paganakojas on vist kirjutatud ka natukene muude alternatiivide kohta.

Ja rahustavad teed, rohud jms - mina nt ei seisa neile otseselt vastu. Peaasi, et antidepressante ei kirjutata. Validoli jt nõrku rahusteid võib tarvitada, kui paanikahäire igapäevaelu segama hakkab või on mõni olukord, kus hoogu peale tulla ei tohi.

Aga peamine on ikka iseendaga tegelemine. See, kui mõeldakse asjade üle järele, tehakse valikuid ja reorganiseeritakse oma elu. Olen ise selle üle elanud, osalt elan siiani. Ja ainukene võimalus, nagu olen ka teistega arutanud, on ikkagi endas selgusele jõudmine.

[excubitoris]

Kulla InDemand - ma ei vaidle sulle vastu enesega tegelemise osas, kuid paljud inimese probleemid algavad valest toitumisest. Nagu ma ütlesin hea toitumine ei RAVI kuid aitab "otsale", et üle saada nii mõnestki probleemist. Igasugune ravi on KOMPLEKSNE tegevus. Algab see aga ÕIGEST toidusedelist, et sul oleks hea enesetunne mis aitab inimesel tegeleda enesega - sport ja vabaaeg. Kui sa mind ei usu siis konsulteeri arstidega - isegi nemad on sellest aru saanud ning esimene asi kui inimene haiglasse satub pannakse ta dieedile.

Kui inimene sööb õieti on tal kergem enesetunne mis aitab tal tegeleda spordiga (siin poisi puhul parimad lahendused ujumine ja jalgratas) ja siis on tal ka aega ja VÕIMALUST tegeleda ISE oma vaimu probleemidega. Meenuta vana klassikalist ütlust: TERVES KEHAS TERVE VAIM

[hyacintia]

tere,loodan et abiotsija on juba mingitki abi saanud,tegemist on ju siis sotsiaalse foobiaga,mis tekitab neid ebameeldivustundeid,ja mitte ainult, see on töeline katsumus et selle tundega elada,kui nyyd soovitada tavameditsiini siis köige töhusamaks peetakse kognitiivset käitumisteraapiat, mis aitab siis inimesel öppida ymberhindama hirmusid ja nendele vastu seisma,kui raske see ka ei tunduks alguses.
Loomulikult on erinevaid viise alternatiivmeditsiinis,rosenteraapia,ma ei ole kursis kas see on Eestisse jöudnud,shiatsu on yks tore vahend iseenda uueks avastamiseks.:
Hyacintia

[Müstik]

Ja muidugi, rohkem väljas käia. Arvuti taga konutamine viibki hullumeelsuseni.Mida rohkem me aega veedame neti avarustes tuhnides, seda enam me end üksikuna tunneme ja siit edasi tekivadki kõikvõimalikud häired.

See võib küll tõsi olla. On räägitud, et noored enam silmast silma eriti ei kohtugi, vaid suhtlevad nüüdsest peamiselt internetis.