[VironShaman]

Ohoo, stepsel paljastab enda tõelist nägu, sõna ballett ütleb minu jaoks palju, oled siis nagu Sakarias CC nõiaraamatutes, tantsid inimesi ja saad teada mida nad endast kujutavad.
Siis on sul tõepoolest hiina võitluskunstidega palju ühist, iga nende pikk harjutusteseeria on ju ühe grupi kindel maailm teispoolsuses.
Ainult, et balletiklassika nagu ka muusika kuulub maailmas enamuses kindlalt kristliku mütoloogia ja kultuuri juurde.
Kasulikum oleks oma tants teha ja selle kaudu fänne oma maailma vedada.
Ja siin väidad end otsija olevat, sul oma teejupp ja eesmärk ammu olemas.

[pupu]

kui ma nüüd veel ära kuuleks(loeks) selle VironShamani shamanihaiguse põdemise loo
oleks päris rahul

[Celtic]

Selline väike jutuke jõudis minuni, eks reaalsete füüsikast tuntud teooriate ja mehaanikapõhimõtetega käitutakse vägagi vabameelselt, ent laiemas plaanis on jutul täiesti tõepõhi all:

Lääne kultuurid pole kunagi tunnistanud šamaanlikku tervendamist ja teisi rahvameditsiini võtteid, pidades neid „primitiivseks ebausuks,“ peamiselt seepärast, et me ei oska seletada, kuidas šamaanid teevad seda, mida nad teha suudavad. Šamaanlik tervendamine oli põhiline tervendamise vorm, mida Ameerika indiaanlased kasutasid. Nad kutsusid kohale abivaime, et patsient terveks teha. Kuigi praegu on Põhja-Ameerikasse jäänud vähe loodusrahva šamaane, oli 200 aastat tagasi üle 30 %-l rahvastikust mingis vormis vaimse tervendamise võime.
Kuidas šamaanlik tervendamine toimib? Räägime mõnest avastusest nüüdisaegses kvantfüüsikas, mis on lõpuks meile selles osas vastuseid andnud.
1920-date aastate lõpus jõudsid teadlased eesotsas Niels Bohriga uurimistulemuste ja matemaatika põhjal järeldusele, et reaalsus oleneb „vaatleja efektist.“ See tähendab, et selle vahel, millisena reaalsus end ilmutab ja kuidas meie seda tajume, on sõltuvus. See sai tuntuks kui kvantmehaanika Kopenhaageni interpretatsioon. Samas Albert Einsteini järgijad, kes moodustasid tolle aja füüsikute rõhuva enamuse, ei nõustunud selle teooriaga ja veetsid järgmised 40 aastat otsides seda „tundmatut muutujat", mille abil seletada kvantmehaanikat ja kummutada Kopenhaageni interpretatsioon.
Lõpuks tuli füüsik John S. Bell 1964 aastal välja matemaatilise teoreemiga, mida tuntakse kui Bell´i võrratust (või teoreemi). Esimest korda andis see võimaluse füüsikast lähtuvalt tõestada, milline neist kahest seisukohast on õige. Henry Stapp, Berkeley, Kalifornia Ülikooli füüsik ja Belli teoreemi asjatundja, uskus, et kõik need kummalised konseptsioonid, millega meil on tulnud Einsteini-aegadest saadik harjuda, näiteks, et aeg kulgeb aeglasemal, kui meie liigume kiiremini; et Päikese mass painutab ruumi nii, et Maa liigub elliptiliselt, aga samal ajal ka sirgjooneliselt läbi maailmaruumi; aatompommi võimalikkus ning muu sarnane, on alles jäämäe tipp. Kõige raskem, kõige olemasoleva alusküsimus oli: kas „vaatleja efekt" (st. väide, et vaadeldava reaalsuse olemus sõltub vaatlejast) on tõesti olemas?
Esimene katse Belli teoreemi tõestada tehti kaheksa aastat hiljem, 1972. aastal professor John Clauseri poolt Kalifornia Ülikooli Berkeley Instituudis. Clauser sõnastas oma katse tingimused 1969 aastal Columbia Ülikooli juures ja lõpetas katse 1972 Berkeleys, kasutades kaltsiumi aatomeid. Tulemus oli, et reaalsuse olemus sõltub vaatlejast. 1973 kordasid Holt ja Pipkin seda katset elavhõbeda aatomitega. Seda kordas veel Clauser 1976; mõlemad demonstreerisid katse põhjal, et „vaatleja efekt“ on reaalne.
1975 kordasid Columbia Ülikooli teadlased 1974 aastal Itaalias tehtud katset, jällegi kinnitades „vaatleja efekti“ paikapidavust. 1976 tegid Lamehi-Rachti ja Mittig Saclay Tuumauuringute Keskuses Pariisis veel ühe katse, mis jällegi kinnitas „vaatleja efekti“ tõesust.
Lõplikud tõendid saadi 1999 aasta märtsis. Artiklis ajakirjale „Nature“ tegi Alain Aspect Lõuna-Pariisi Ülikoolist teatavaks oma meeskonna katsete tulemused, mis langesid kokku Belli teoreemi nõuetega. Jällegi toetasid need „vaatleja efekti“ paikapidavust.
Tegemist on ühe kõige hämmastavama avastusega inimkonna teaduse ajaloos, kuid enamik inimesi pole sellest kuulnudki. Meeldetuletuseks olgu öeldud, et kui seisime näost näkku avastusega, et Maa pöörleb ümber Päikese, võttis suuremal osal elanikkonnast tublisti üle sajandi aega, et seda fakti tunnistada. Tänase päevani räägime päikesetõusust ja -loojangust.
Nüüd tuleb meil harjuda tõsiasjaga, et meie kohaliku aegruumi reaalsuse ja inimese teadvuse vahel valitseb vastastikune mõju. Hullemgi veel, see tähendab, et materiaalsed objektid ei olegi materiaalsed. Evan Harris Walker ütles oma raamatus „Teadvuse füüsika“: „On aeg lõplikult kõrvale heita materiaalse reaalsuse kangas, mis hakkas kulumise märke ilmutama juba Einsteini ja Bohri vahelises vaidluste käigus kvantmehhanika ülima tähenduse üle, mida veelgi pani proovile Belli teoreem ja mis nüüd viimaste katsete käigus lõplikult puruks rebiti. Me peame endale tunnistama, et objektiivne reaalsus on vigane kontseptsioon ja et teadvus on reaalsuse loomise oluline vahend.“
Meie arusaamine tegelikkusest on muutuse lävel, mis ületab kõik viimase 1000 aasta vältel juhtunu. Vaatleja, teadvus, "ise" või "meel" hakkab meie jaoks mängima olulist rolli hoopis mitmekesisema reaalsuse loomisel, kui füüsika või ükskõik milline muu teadus seda oleks iial võinud ette kujutada.
Miks pole siis see uskumatu avastus jõudnud ajakirja "Time" esikaanele? Andkem selleks veel kümmekond aastat aega. Asi on lihtsalt selles, et me pole jõudnud selgusele, kuidas seda kõike kasutada.
Sellest hoolimata tähendab see, et šamanismi saab tänapäeva füüsika seisukohast seletada. Šamaanid suudavad kohalikus tegelikkuses esile kutsuda muutusi, kasutades selleks vaim-abilisi, kes toimivad kvanttasandil. Muutus viiakse ellu rituaalsete toimingute abil, kus šamaani teadvus, olles muutunud teadvuse seisundis, keskendub teatud kindlale eesmärgile. Näiteks: „Vii see vähk selle inimese organismist välja!.“
Need seadused, mida me pisut üleolevalt nimetame „rituaalireegliteks,“ on tegelikult kvantmehaanika reeglid. Loodusrahvaste tseremoniaalne käitumine on täpselt see, mida on vaja tegelikkuse muutmiseks, ja see toimub vaatleja efekti tõttu. Näiteks šamanistlikud rituaalid kestavad kaua ja on erakordselt üksluised. See on nii sellepärast, et nendega üritatakse mõjutada tõenäosuslikkuse laineid, mis toovad reaalsuse aja ja ruumi mõõtmesse. Lained on korduvad ja samasugused on ka šamaanlikul rituaalil loodavad teadvuse lained.
Kui olete kord neist uutest füüsika-alastest avastustest aru saanud, tundub mõistlik ka see, mida šamaanid tseremoonia teel korda saadavad. See tähendab, et tervendav tseremoonia kujutab endast soovide elluviimise harjutust, kusjuures soov on väljendatud palve kujul. Palve kujutab endast intensiivselt keskendatud, tugevat inimlikku tahet. See on puhtal kujul kvantmehhaanikast tuttav vaatleja efekti väljendus. Selle protsessi käivitab esmalt patsient, esitades tervendajale oma soovi ja tehes "ohvri", tavaliselt tervendajale maksmise vormis. Komme, et palvet peab alati saatma ohver, on kõikidele usunditele ühine iidne traditsioon, nagu näiteks oli seda loomaohvri toomine muistsete juutide juures. Ohver annab palvele suuna, nii et see märki tabab ja palutav saab tõeks. Kuid enne, kui saadakse, tuleb midagi vastu anda.
Kui tervendaja on diagnoosi pannud, võib tervendamise rituaal alata. Kui tegu on eriti raske juhusega, kutsub šamaan harilikult tseremooniale abilisi. Mida rohkem „vaatlejaid“, seda suurem on edu saavutamise võimalus, nii et patsiendi sõbrad ja sugulased on enamasti kutsutud sellest osa võtma. Samal põhjusel võib šamaan ka paluda kahtlejatel enne tervendamistseremoonia algust lahkuda. Siin on seletus etnograafide ettekannetele, kus šamaanid ei alustanud tseremooniat, kui valged olid juures.
Tseremoonia algab ja šamaanid püsib selle käigus jätkuvalt „vaatlemises“ ja "vaatlemist" korratakse, et kindlustada edu. Šamaan teeb kindlaks haiguse asukoha (haige kehaosa) ja siis vaim-abiliste abiga kõrvaldab haiguse, kõige sagedamini imemise teel. Pole eriti tähtis, mida šamaan haige kehast välja toob. Tähtis on vaatlemisel saadav tõdemus, et haigus on kehast lahkunud. See toob kaasa vajaliku muutuse reaalsuses, mille tulemusel kvanttasandil eksisteerivad põhjuslikkuse lained saavad koonduda ja patsiendile soodsaks tegelikkuseks muutuda.
Küllalt sageli annavad šamaani abivaimud patsiendile juhendeid, mis peavad aitama vaatlemise teel saadavat tõdemust alal hoida ka siis, kui tseremoonia on lõppenud. Näiteks Lakota indiaanlaste tervendamise traditsioon võib nõuda patsiendilt igapäevast palvetamist ja ohvriande. Sel juhul hõlmavad palved sageli hoopis laiemat valdkonda kui ainult iseenese tervist. Tean juhust, kui patsient seda nõuet ei täitnud ja haiguse sümptomid tulid tagasi.
Seost šamaani tegevuse ja kvantmehaanika vahel puudutab Fred Allen Wolf oma raamatus "Kotka püüdlus". Füüsik Wolf toob välja üheksa paralleeli kvantmehaanika ja šamaani tegevuse vahel. Selle läbi näitab ta selgelt, et šamaan, olles transiseisundis, toimib reaalsuse kvanttasandil. Kui sellest aru saadakse, võib ka mõista, mitte ainult seda, miks šamaanid suudavad teha, mida nad väidavad end suutvat, vaid ka miks nende võtted selle tegemise juures on kõikides kultuurides nii sarnased. Nad kõik jälgivad kvanttasandi reegleid.
Pole kahtlust, et vaatleja efekt mängib keskset osa ka paljude teiste alternatiivsete tervendamismeetodite juures, nagu kaugravi, "kaastundlik puudutus", palja käe abil toimetatavad operatsioonid jne., kuid vaimabiliste juuresolek muudab šamaanliku tervendamise veelgi võimsamaks. See tervendamise erivorm lubab tegelikkust muuta, et saaksid toimuda „imed“. Neil imedel on nüüd ka kindel teaduslik aluspõhi. šamaanid teavad, mida nad teevad.
Allikas (pead omama kontot Facebookis, et lugeda)

[Krt]

Saan aru, et kui teadvusega on võimalik materiaalset reaalsust mõjutada, siis idealistlik usuullike suudab sellest kuidagi järeldada, et objektilise materiaalsuse kangas tuleks lõplikult kõrvale heita? Hirnu või puruks... kes ütles et naer on raviva mõjuga?

[Celtic]

See, kuidas sina asjust aru saad, ei oma mitte mingit tähtsust. Liiati, kui sinu arusaam asjadest on väär.

[lahendused]

Kõike seda saaks ka ilma kvant-nähtusteta seletada, kuid see eeldaks teatud maailma olemuse alustalade mõistmist:

1) Viie madalama meele abil tajutav materiaalne maailm on vaimse maailma peegeldus - vaimse maailma mõistmiseks läheb vaja tunnetusliku "kuuendat meelt", ehk ülitaju/selgeltnägemist, mis eeldab vaikuse ja rahu seisundi saavutamist, et nõrku peenmaailma signaale oleks võimalik tajuda.

2) Mingi ettekujutuse peenema maailma olemusest saaks teosoofias ja budismis toodud peenemate kehakihtide loetelu abil: füüsiline keha asub eeterkeha tühimikes; eeterkeha on ümbritsetud astraalkehaga (emotsioonikeha ja mentaalkeha), mida võib mõista ka hingena; hing on omakorda vaimu peegeldus, ning vaim koosneb põhjuslikust kehast (karma), budhhi kehast (inteligentsuse mõttevormid), ning atma kehast; vaimu tasandist on veelgi kõrgemal monaadiline-jumalik tasand, kus on loodud vaimud.


Põhimõtteliselt saaks ülitajusid valdav inimene muuta teiste inimeste peenemaid kehasid ja seeläbi tervendada teisi ja avardada teiste maailmapilti - sellised on ravitsejad, kes muudavad kõike vaid enda energeetika abil.

Teine võimalus on kasutada "abistamiseks" vaimolendeid, kuid nemad tahavad selle eest midagi "vastu saada" (kas trummi põristamist, või mingit ohvrit hingeosakese või emotsionaalse energia näol) - siia alla peaks kuuluma suurem osa shamaane.


Ühesõnaga on igaühes olemas "varjatud võimed" kõige eelneva saavutamiseks - kuid puudu on "õpetustest", kuidas kõike seda saavutada - paraleeliks võib tuua maise näite, kus paljud ei oska haamriga naela seina lüüa, särgile nööpi ette õmmelda, võileiba valmistada, jne: samas on tegu ülimalt lihtsate asjadega, mille saaks mõne minutiga ära õppida, st mitmekordset kõrgharidust pole vaja - sama on ka vaimsete oskuste omandamisega, kuid ka siin ei taheta teadmiste/oskuste olemuse kiiret ja selget omandamist (a'la naela seina löömiseks käi paar aastat kutsekoolis).

Näiteks paljude vaimsete tehnikate praktiseerimiseks on vaja saavutada "vaikuse ja rahu seisund" - kui aga pidevalt kuulatakse kõrvaklappidega hevi-muusikat, ning ollakse maiste mõnude rüpes, siis pole mingit lootust saavatuada vaikuse ja rahu seisundit.

[Päikeseinsener]

Põhimõtteliselt saaks ülitajusid valdav inimene muuta teiste inimeste peenemaid kehasid ja seeläbi tervendada teisi ja avardada teiste maailmapilti - sellised on ravitsejad, kes muudavad kõike vaid enda energeetika abil.

Teine võimalus on kasutada "abistamiseks" vaimolendeid, kuid nemad tahavad selle eest midagi "vastu saada" (kas trummi põristamist, või mingit ohvrit hingeosakese või emotsionaalse energia näol) - siia alla peaks kuuluma suurem osa shamaane.

1. Hr. Lahendused, ma saan aru, et sa oled hea inimene ja vaatad
asjale seega oma künka otsast. Paraku on see aga nö kahe otsaga
asi. Aga mis siis kui...?

Киллеры-шаманы - (vene k.)

Mõistad?

Ühesõnaga on igaühes olemas "varjatud võimed" kõige eelneva saavutamiseks - kuid puudu on "õpetustest", kuidas kõike seda saavutada -

Sinise osaga täiesti nõus, rohelise osaga - loe punkt 1.

[lahendused]

Selle "killer-shamaani" olemus seisneb selles, et keegi "orgaaniline" (inimese keha omav shaman) peab anorgaanikust vaimolendile "ära lubama" teise inimese hingeosakesi või elujõudu - selle maine analoogia on oma ema litsimajale mahamüümine: nii saab litsimaja pidav maffioosnik näidata "ostu-müügi lepingut", mille abil ta "ostis" uue litsi; kuid ilma lähisugalse poolse "müügitehniguta" ei saaks maffioosnik suva inimest oma litsiks pidada.

Kui shamaanid ei taha rääkida vaimse maailma tegelikust olemusest, siis saavad seda teha astraalrändurid, selgeltnägijad, kanaldajad ja muud.

[Krt]

See, kuidas sina asjust aru saad, ei oma mitte mingit tähtsust. Liiati, kui sinu arusaam asjadest on väär.

Ega tõesti, idealistlikule usukuulutajale ei oma mingit tähtsust, kas ja kuidas teised neist täpselt aru saavad. Peaasi, et saaks idealistlikku usupläma ja naljakat objektilise mateeriaviha kuulutada. Hirnu herneks.

[Müstik]

1976 tegid Lamehi-Rachti ja Mittig Saclay Tuumauuringute Keskuses Pariisis veel ühe katse, mis jällegi kinnitas „vaatleja efekti“ tõesust.
Lõplikud tõendid saadi 1999 aasta märtsis. Artiklis ajakirjale „Nature“ tegi Alain Aspect Lõuna-Pariisi Ülikoolist teatavaks oma meeskonna katsete tulemused, mis langesid kokku Belli teoreemi nõuetega. Jällegi toetasid need „vaatleja efekti“ paikapidavust.
Tegemist on ühe kõige hämmastavama avastusega inimkonna teaduse ajaloos, kuid enamik inimesi pole sellest kuulnudki.
Nüüd tuleb meil harjuda tõsiasjaga, et meie kohaliku aegruumi reaalsuse ja inimese teadvuse vahel valitseb vastastikune mõju.
Hullemgi veel, see tähendab, et materiaalsed objektid ei olegi materiaalsed. Evan Harris Walker ütles oma raamatus „Teadvuse füüsika“: „On aeg lõplikult kõrvale heita materiaalse reaalsuse kangas, mis hakkas kulumise märke ilmutama juba Einsteini ja Bohri vahelises vaidluste käigus kvantmehhanika ülima tähenduse üle, mida veelgi pani proovile Belli teoreem ja mis nüüd viimaste katsete käigus lõplikult puruks rebiti. Me peame endale tunnistama, et objektiivne reaalsus on vigane kontseptsioon ja et teadvus on reaalsuse loomise oluline vahend.“

Hea kirjutis! Ilusasti ära seletatud kui kaua aega tänapäeva teadlastel selle tõsiasja nentimiseni aega on läinud ja mis ajast saadik ja kui palju katseid tehtud on, ja et eksisteerib "vaatleja efekt." Minu seniste arvamuste ja ka mõningate kogemustega igatahes kattub.

[Krt]

Ei tea mis moodi vaatleja efekt peaks objektilise reaalsuse olemasolu absoluutselt väärama? Sorri, aga antud artikkel ei seleta sisuliselt mitte midagi, peale selle et mingi avastus on leidnud tõestust. Teksti lihtsusest on selgelt näha, et antud artikli kirjutaja või tõlkija ei saa ise kah antud avastusest päris aru, kuigi muidugi arvab seda kindlalt saavat. Samuti on kangesti tahetud kirjutada midagi väga enneolematut. Asjalood pole siiski nii ühesed, nagu artiklis väidetakse. See, kui teadvus omab mõju mateeriale, ei tee ju mateeriat kuidagi rohkem olematuks, kui seda on teadvus ise. See, et teadvus on reaalsuse loomisel oluline vahend, ei muuda objektilise reaalsuse kontseptsiooni kuidagi olematuks. Ühesõnaga mõttetu artikkel.

[lahendused]

Igaühe teadvus "fokuseerib" tajutavat maailma erinevalt: kes tahab näeb vaid materiaalset maailma; kes tahab näeb materiaalse ja vaimse maailma koosmõju; kes tahab näeb vaid vaimset maailma ja tajub füüsilist kui vaimsuse haledat peegeldust.

Samasugune "fokuseerimise erinevus" on ka kvantmehhaanika kahe pilu katse juures: kes tajub osakesi lainena, see kogeb lainetele omast interferentsmustrit (kuna ta ei ürita iga üksikut osakest mõõta) - kes aga tajub osakest ainena, see kogeb ainele omast jaotumist "kaheks triibuks" normaaljaotuse põhiselt (kuna ta üritab iga osakest mõõta).

Nüüd hakkavad skeptikud kisama, et sein on kõva ja seinast ei saa läbi minna, mõtle kuidas tahad! - ei saa jah, kui oled vaid viie madalama meele põhises füüsilises maailmas - kui aga võtad omaks peenemate kehakihtide olemasolu ja nende tajumiseks vajaliku "kuuenda meele", ehk ülitaju, siis suudad eraldada enda füüsilisest kehast astraalkeha, ning "lennata" oma tajudega läbi seinte ja lagede (kaugnägemine, astraalprojektsioon, shamaani rännak, surmajärgne kogemus) - ehk jällegi erinevast "fokuseerimisest" tingitud maailmatunnetuslik muutus.

[Mannu]

Ei tea mis moodi vaatleja efekt peaks objektilise reaalsuse olemasolu absoluutselt väärama?

Niikaua kui vaatlejat pole, on ainuke, mis on - määramatus. Kas see on objektiivne või mitte - pole võimalik määrata, sest pole vaatlejat, kes seda otsustaks. Niipea kui tekib vaatleja, niipea määratakse reaalsus nii- või naasugusena. Kui kaks vaatlejat määravad selle ühesuguseks, siis saavad nad seda nimetada objektiivseks reaalsuseks.

[Krt]

Niikaua kui vaatlejat pole, on ainuke, mis on - määramatus. Kas see on objektiivne või mitte - pole võimalik määrata, sest pole vaatlejat, kes seda otsustaks. Niipea kui tekib vaatleja, niipea määratakse reaalsus nii- või naasugusena. Kui kaks vaatlejat määravad selle ühesuguseks, siis saavad nad seda nimetada objektiivseks reaalsuseks.

Määramatus esineb just siis, kui on vaatleja. Ja kui vaatlejat pole, ei saa rääkida ka mingisugusestki määramatusest. Ühesõnaga mõni suvaline objekt-subjekt ei sõltu tingimata vaatlejast, kindlasti aga sõltub vaatleja alati mingil määral objektidest. St. objektiline reaalsus on iseenesest olemas, vaatleja taju aga jääb objekti suhtes alati vähem-rohkem subjektiivseks, ka siis kui 102 vaatlejat määravad selle ühtemoodi. Küll võib alati objektiivse olemuse poole püüelda, ilma selleni absoluutses tähenduses küündimata.

[Thorondor]

Küsimus Celticule ühe teisest teemas oleva arutelu jätkuks.
Aja lineaarsus. Räägid, et shamanistlikust vaatenurgas ei ole aeg lineaarne, vaid on punkt ja kõik toimub ja toimus sama aegselt. Inimesel võib olla hulgem kehastusi. Tulevikus olevate kehastuse otsused mõjutavad mineviku kehastusi.

Kui sa saad mõjutada minevikku, siis liblikatiivalöögi efektiga võib see kogu tänapäevast reaalsust muuta ja seda, et sa ei läinudki munagi minevikku.

Kuidas see loogiline on?

[Celtic]

Kui sa muudad midagi minevikus, siis sa muudad seda praeguses hetkes. Kuni praeguse hetkeni, mil sa polnud veel minevikku muutnud, sul puudub mälestus sellest, et kunagi minevikus midagi muutsid. Kui praeguses hetkes on sinu muudatus ellu viidud minevikus, siis see kirjutab üle pisidetailid, mis on muutuvad alates mineviku muutusest praeguse hetkeni ja ka tulevikku. Nii nagu tulevik muutub iga otsusega praegu, nii muutub ka minevik iga otsusega praegu. Praegune hetk on ajatäpi tunnetatav osa ning sa tunnetadki seda vastavalt sellele, millised on mõjutused ümbritsevast ajamõõtmest.

Ah et kuidas lahendada ajasilmuse paradoks? Lihtsalt - sul puudub kuni reaalse ajas tagasi mineku hetkeni mälestus sellest, et minevikus miskit teisiti oli, sest selles tajutavas ajavoos pole seda tagasiminekut veel toimunud. Nüüd kui sa lähed tagasi ja muudad seal midagi, siis ajaparadoks ise muudab aja kulgu nii, et need kaks ajaanomaaliat ei hakkaks üksteist kallutama, ehk siis minevik kulgeb seda rada pidi, et olevikus toimuks siiski see nö. ajaränne, vastasel juhul satud silmusesse. Kuna aeg on üks punkt ja kõik aeg on omavahel seotud, siis mineviku muudatus tekitatakse kohakuti oleviku muudatusega ja need punktid seotakse omavahel, seega ajasilmus jääb nende vahel korduma vaid ühekordselt ja kui uuesti loodud mineviku ajakulg jõuab tagasi antud ajahetke, mil rännak minevikku tehti, siis saab sealt silmuseahelast edasi siirduda. Muudatus minevikus kindlustab alati selle, et tulevikus antud minevikkuränne toimuks. Seega mõistmine muutustest saabub sinule alles peale selle punkti ületamist (punkt tajutavas ajavoos) kus reaalselt rännak tehti.

Punkt A - minevik, mida soovitakse muuta
Punkt A2 - muudetud minevikupunkt
Punkt B - olevik, kus rännak sooritatakse
Punkt B2 - olevikupunkt, kuhu jõutakse pärast rännakusilmuse B -> A/A2 ->B lõppemist

[Thorondor]

Muudad mineviku punkti, aga kehtib reegel, et olevik jõuab samasse punkti, kus praegu oled. Mingi salapärane jõud juhib elu, et kõik jõuaks samasse kohta, isegi kui muudad midagi sellist, mis kohe loogiliselt viib millegi suureni. Aga mingi käsi tuleb vahele ja takistab selle juhtumise. Päris lineaarne. Me ei saa üksteisest vist aru. See praegu küll eriti usutav pole.

[lahendused]

Kui teha rännak ajas tagasi, ning "segada" kellegi "tegemist" (a'la vajutad uksekella südaöösel põhja, ning Stalin/Hitler jääb nende vanemate poolt tegemata häiriva uksekella plärina tõttu) - kui nüüd ajas tagasi tulla, siis ei tohiks sellist inimest (Stalinit/Hitlerit) olemas olla, kuid ometi on temast fotod, filmid, ajalehed, ajaloo õpikud jne.

Ühesõnaga kuidas sellise kõigile tuntud Stalini/Hitleri näitel toimuks "oleviku silumine" - ehk kas tõesti saaks Celtic ühe shamaanirännakuga muuta ajaloo suurkujud olematuks - või on siin ikkagi mingid "agad"?

[VironShaman]

lahendused ära aja jura, ajakonservis on kogu aeg nii nagu ta on, kuid ajas on võimalik tekitada uusi harusid kus olevik on teine ja selle keha ajal on toimunud ümbersünd tervikhinge ümbersündiva osahinge lineaarsesse aega, tervikhinge saatuses ei muutunud midagi ainult osahing muutus selles kehas, Seega pole sinu ja ükskõik kelle peale Hitleri või Stalini suguvõsa saatuse muutustes mingit asja sinu suguvõsa saatusega. Mängukoopal pole mingit pistmist realse maagiaga.

[Celtic]

Lahendused - ma olen käinud korduvalt su vanemaid takistamas, ent tulutult...

[Matrix]

Aeg on miski, mida me vaid tajume lineaarselt ja seda piltlikult öeldes meisse progetud ajutise ja vigase tarkvara tõttu.

Isegi kui peaks tehtama ajaränne, et ära hoida Hitler/Stalin, siis ei saaks me seda kunagi teada, sest siis ei teaks me ka Hitleri/Stalini tähendust.

Meie reaalsus, milles eksisteerime, ehitub üles teatava struktuuri alusel ja üks eksisteeriva struktuuri omadusi on see, et on olemas unustus. Me ei suuda lahususe olekus hallata kogu struktuuri ja seepärast ei saa me tajuda nn minevikunihkeid, sest niipea kui minevik on muudetud, muutub ka olevik kus mälestusega minevikust.

Aegajalt tekivad mõned nihked selliselt, et neist jääb maha nn kaja nihke toimumisest ja kui leidub keegi, kes selle kaja kinni püüab, on olemas võimalus, et omame mälestust erinevatest minevikest. Toon näitena vaid ühe sellise fenomeni: tänapäeva ehitustehnoloogid on hämmingus Peterburi ehitistest ning väidavad, et kaasajal pole võimalik näiteks Aleksandri sammast samasugusel kujul nagu ta Paleede väljakul seisab, järele teha ning tänapäeva tehnoloogia ei võimalda ehitada Ermitaaži samasugusel kujul ja kiirusega nagu sajad aastad tagasi. Oletatavalt pidi ajal, mil meie teadmiste kohaselt polnud veel aurumasinal baseeruvat tööstust, eksisteerima tehnoloogia, mis võimaldas kivilõike seadeldise teral saavutada joonkiirus 30 m/s. Kuhu kadus Peterburi kivilõike tehnoloogia? Miks ei ole sellest säilinud mutritki? Miks ei leita Venemaa euroopaosast metsadest ühtegi puud, mis oleks vanem kui 180 aastat. Kuidas sai Napoleoni armee jääda Moskva all karmi vene talve kätte kui prantslased lahkusid Moskva alt oktoobris? Mis juhtus kõigest 200 aastat tagasi? Ühe võimalusena mastaapne nihe ajasilmuses või -maatriksis ja see, mis tekitab meis tänases hetkes küsimusi, ongi nihke kaja.

Selliste hiiglaslike nihete võimalus kasvab seoses unustusega kui reaalsuses on katkenud nn otseside minevikuinfoga. Ilmselt saab Stalin/Hitler-kompleksi infona kõrvaldada nn ajarännakuga lihtsamini hetkest kui selles illusioonis "sureb" viimane otsene tunnistaja (viimane veteran) ehk lüli, mis hoiab infoväljas sidet infokilluga, mille nimi on IIMS. Aga nagu me praegu näeme, siis IIMS on asetunud küll uude valgusesse kui seda kirjeldab meie nn minevikumälestus. Seega töötame preagu hoopis mälestuse painutamisega ja ei kavatsegi seda välja sees muuta või nihutada,

Kui rääkida sellest, et aeg on täpp või säär või omalaadne maatriks, siis ka teadvus on samakujuline ja kui ei eksisteeri lineaarset aega, siis ei eksisteeri ka mõistet "meie" vaid on kõigest üks teadvus, mis lahususe illusiooni loomisega on loonud nii mitmuse kui ka lineaarselt tajutava aja kui ka ruumi ja siis... on Teadvus uue, loodud ja vigase struktuuri tagajärjel selle loomingu loomise ära unustanud.

---

Sel talvel kohtusin sellise mehega, kelle videote lingi siia riputan. Paar nädalat tagasi käisin Piiteris ja veetsin seal nädala. Minuga olid kaasas ajaloolane, kiviraidur ja veel paar mõnusat selli. Teejuhiks oli üks Kungurovi hea sõber ja kolleeg. Siinne teemapüstitus koos minu teadmistega tekitasid minus täpselt selle ajarännaku käigus tekitatud nihke ja selle järelkaja pildi.
https://www.youtube.com/user/asteroid707?feature=watch
Vaadake neid videoloenguid ja säilitage avatud meel. Piiter on täis kummalisust.

[Matrix]

Ma tean, et esimese reaktsioonina tuleb paljudele pähe, et eksponaadid muuseumides on võltsingud jne. Aga vaadake ära kogu seriaal ja siis tundub loogilisena ka idee, et minevikku ennast on muudetud.

[excubitoris]

Universu, on omamoodi matriks mis meenutab arvutivõrku. Kui keegi arvab, et tal on võimeid seal ringi kolada ja "anda uksekella" siis on see tal üks suur illusioon. Adminnil on selliste "wannabiide" jaoks ülesse seatud terve hulk suuri punaseid ha helkivaid sildikesi - Aadu uksekelle, Jossi uksekell jne jne. Tegelikud uksed ja kellanupud aga istuvad rahus edasi ja sellised algajatest helistajad neid ei leia.
Kas tõesti arvate, et see kes lõi selle süsteemi TERVIKUNA laseb igatsorti "skript kiddidel" oma tööd segada?

[zen faran]

Lahendused - ma olen käinud korduvalt su vanemaid takistamas, ent tulutult...

Nah, sellist kujutluspilti ma küll enda pähe ei tahtnud - Celticu energiakeha hoiatavalt kätega vehkimas Lahenduste asjatavate vanemate kohal

[lahendused]

Tooge mingisugunegi näide, mida saaks Hitleri/Staalini puhul nö "muuta" ajarände tulemusena: ilmselt Eestis 1940-1991 kogetud IIMS aegseid ja järgseid kannatusi see ei muudaks, kuid mingi vähem olulisema detaili muutmise kohta ehk näide.

Või kui "lahendused" on Hitlerist/Stalinist parem näide, siis mida saaks minu juures nö "muuta" ajarännakute tulemusena - või mida Celtic on reaalselt suutnud muuta oma "korduvate" minu-muutmise rännakutega?


Parim/reaalsem näide on tulnukate poolsed "aja muutmise" näited, kus põllu servas kasvanud suur puu on muudetud "olematuks": ehk tulnukad on läinud ajas tagasi, "puhunud ära" puu seemne "praeguselt kohalt", ning nii me näemegi "puudvat puud harjumuspärasel kohal" - kuid mingis muus kohas võib sama puu ilusti edasi kasvada.

Samas puul on vaid hing (astraal+mentaal), kuid puul pole vaimu (buddhi+atma), ning seetõttu on puuga üsna lihtne "manipuleerida" - kuid inimesi animeerib teadvust omav vaim, ning seetõttu pole need inimestega manipuleerimised vist nii kergesti võimalikud.


Aga suva sest Hitlerist/Stalinist: läheks parem ajas tagasi ristiusu eelsesse Eestisse, õpetaks meie esivanematele "okastraadi ja kuulipilduja" tegemise ära, ümbritseks muistse Eesti+Liivimaa 5 meetri kõrguse okastraadiga, mille taga valvaks kuulipildujatega muinas-eestlased: nii jäenuks ristisõjad ja ristiusk Eestisse tulemata, ning huvitav oleks näha, mis oleks praeguste ristiusu kirikute asemel meie teadvuses/mälestustes/piltidel, ning kui kaugele oleks Eesti arenenud ilma 800 aastase pidurdava ristiusu mõjuta.

Ühesõnaga näiteid tooge!