Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Olemise talumatu kergus
#1
Meie maailmas toimivaid organisatsioone ja nende eesmärke võib näha kahelt tasandilt. Olemise metafüüsiliselt ja nende endi eesmärke teenivalt asjade maailma tasandilt. Olemise tasandil tegutseb mõte, mis võib avalduda lõpmatutes mõõtmetes ning erisugustes vormides erinevatel asistel tasanditel. Olemisel ei ole piiranguid nagu meie neid teame. Eksisteerivad võimalused ühe või teise nähtuse olemiseks ja mitteolemiseks. Tegelikult ei ole tähtis, kas üks või teine nähtus eksisteerib või mitte, see ei oma kogu olemise võimaluste lõpmatuse juures mingit erilist tähendust. Aga sellegipoolest see võib olla. Võib ka mitte olla.

Meie asiselt tasandilt tunduvad nähtused ja seaduspärasused omavat kas mingit eesmärki või lihtsalt piiritlevad meid endid mingil kombel. Me võime luua erinevaid organisatsioone, kuna ise leiame nende vajalikkuse või meie ümber tingivad olud nõuavad muutmist. Olemas on nö. tehnilised põhjused, miks me hoiame käigus mingeid riigiameteid või muid organisatsioone ja miks me tahame nende kaudu asist maailma muuta.

Kuna me räägime usundite teema all, on praktiline rääkida näiteks kirikutest. Kirikute eksisteerimisel on samuti mitmeid põhjuseid. Suurim neist on käsk evangeliseerida kogu maailma. Vastavalt konfessioonile ja kiriku õpetuslikule alusele leitakse käsule erinev rakendus. Siinkohal tahakski leida ühe vaatenurga.

Ükskord rääkinud Jeesus tähendamissõna viinamäest ja viigipuust, mis ei kandnud vilja. Istanduse peremees tahtnud juba puud maha raiuda aga viinamäe aednik palunud veel luba kasta aasta otsa, et "ehk ta hakkab tuleval aastal vilja kandma, aga kui mitte, siis raiu ta maha!". Vaadates meie asise maailma vaatenurgast tundub tegu olevat funktsionaalne, kuid siduda seda mõne konkreetse asjaga tähendaks väita, et nii järsult tulebki selles konkreetses olukorras käituda. Olemise vaatenurgast tundub selgitus palju kergem. Puu kui niisugune võib aias olla ja võib ka mitte olla, sellele ei maksa panna väga suurt rõhku. Sest ka see aed ja ka see puu on ühe suur võimaluse vili. Pigem, tulles tagasi meie asisele tasandile, on puu maha raiumisel tähendus selles konkreetses olukorras aga üldplaanis ei muutu sellest palju.

Niisamuti on ka kirikuga. Kirik, milles ei ole headust, mis ei üritagi seda mõista ja vastupidi põhjustab oma liikmetele kannatusi oma usu tõttu neid piiritledes, ei oma tegevuses mingit mõtet. Ei oma liikmetele kui teistele, nö. läbiliikujatele. Olemise vaatenurgast pole suurt tähtsust, kas see organisatsioon on või seda pole. Liikmed võiksid ju tegeleda ka hoopis mõne teise asja organiseerimisega, olemise vaatenurgast on seegi lihtsalt üks võimalus. Kui kiriku funktsioon on avastada ja jagada headust, siis funktsiooni mittetäitmisel asise maailma vatenurgast ei ole mõtet ka sellel kirikul. Nende endi õpetuslikust aspektist võttes on neil muidugi väga oluline roll täita aga vaadates asjade sisu, võiksid nad teha ka hoopis midagi muud ja sellest ei muutuks midagi. Keegi ju ei sunni neid olema... Ärgu neid siis olgugi!

Muudetud: 21-3-07 kell 11:33:35 Kordus
Vasta
#2
Harri Kingo. See on tema mõte ja tema arusaam maailmas, sinul isikuna ei ole mingit õigust ette kirjutada teistele mis on jama või mis mitte.

Minu arust on näiteks sinu kirjutis jama. Aga see selleks.
Olgu see siin sulle avalikuks hoiatuseks. Enam hoiatusi ei tule...
Vasta
#3
Jah lugesin ja küsiksin vastu: miks eeldad, et meie eksisteerimisel peaks üldse mingi eesmärk olema? Ehk olemegi lihtsalt looduse apsakas...
Vasta
#4
Tsitaat:Algselt postitas: HarriKingo
Kas sina, Celtic, oled looduse apsakas? Nii arvadki endast? Ja ka minust? Ja teistest? Oma vanematest, lastest? Oled neile seda öelnud, kes nad tegelikult sinu meelest on? Mida nad vastasid?

Ei arva, ent ma ei tee ka maha nende arvamusi, kes nii usuvad.
Ma ei saa ju öelda, et see, millesse mina usun on kõigi jaoks nii. See millesse ma usun on minu eraasi ning kui ma soovin oma maailmavaadet teistele tutvustada, siis seda ma ka teen. Nii teeb ka teema autor - ta tutvustab üpris huvitavat teooriat, mida aga sina tuled ja hakkad kohe maha tegema. Anna ruumi teistele hingata, siis näed, et ka sinu hingus on puhtam.
Vasta
#5
Tsitaat:Algselt postitas: HarriKingo
See on täpselt samasugune jama vaimses maailmas - relativism teeb üldse võimatuks Jumala leidmise.

Siia see koer ongi maetud...
Vasta
#6
Tsitaat:Algselt postitas: HarriKingo
Jumalata kõiksuspilt jõuab paratamatult tõe suhtes absoluutsesse relativismi, ja muutub seeläbi illustratsiooniks absoluutsele vanglale.

Muudetud: 27-3-07 kell 21:55:12 HarriKingo

Ometi jääb mulje, et sa oled ise seda enda vanglat ehitanud ja ehitanud ja lõppu ei näe. Sa tahad tuua inimese tasandile, kus ta vajab reegleid ja peale seda konstrueerid talle Absoluudi, kelleni jõutakse läbi nende reeglite. Kas Absoluut ise ka konstrueriks nii? Smile


Muudetud: 3-4-07 kell 09:35:31 Kordus
Vasta
#7
Ehk siis ilma jumalat uskumata ei saa tõeliselt vaba olla. Jumala definitsioon peab küll üks isevärki asi olema, kui see tõele vastab st. midagi erinevat sellest, mida üldjuhul silmas peetakse. Jumalast võiks ka vaba olla. Ma küll ei ole seda nüüd pikemalt süvitsi teoloogiliselt, filosoofiliset uutinud, sellega ma nõus küll ei tahaks olla. Võibolla, ma lihtsalt relativist. Jumalata ja absoluutse relatiivsuseta peaks mdiagi kolmandat ka olema. Jumalata vabadus, mis ei ole üdini relatiivne. A, et tõde on relatiivne. Üldse ei saa aru, miks siis jumalata kindlat tõde olla ei saa.

Muudetud: 28-3-07 kell 21:49:22 Thorondor
Vasta
#8
HarriKingo

ma ei kahtle et sa oled targem (mingil määral) ja vanem kui mina, kuid kas mitte praegu ei jäta sa kergelt rumalat muljet? minu silme läbi jätad sa kinnise, konservatiivse inimese mulje. su postituste lõppu ma suurem osalt ei lugenud, sest kogu su postituste sisu on juba ette teada.
ennem kui hakkad minu või Flashi vastu midagi ütlema, loe enne oma eelmised postitused rahulikult läbi. kahtlen, kas avastaksid sellel tegemisel mingi mõtte, aga ikkagi.

Tsitaat:Algselt postitas: HarriKingo
...jäta palun teistele võimalus vahetada mõtteid, rääkida asjade tähendustest ja väärtustest...
sa tõrjud ju kõik eemale! sa ei võta ühtegi mõtet vastu ju!
Vasta
#9
Tsitaat:Algselt postitas: HarriKingo
Kazluk:

Kummal teol on enam mõtet mõtet - kas valetamisel, või vale valena äramärkimisel? Mida sina arvad? Ma ei kavate ega tegelikult saagi selles Korduse algatatud ja Arlichi toetatud teemas sisuliselt edasi minna enne, kui kaks inimest - Kordus kui valetaja ja Arlich kui valetamise õigustaja - pole siit kõrvaldanud seda ränkrasket kivi, mille nad siia on oma valetamie ja selle õigustamisega paigutanud.

Mind huvitab tegelikult, kas siinsed suured filosoofilised targutajad on üldse sellel esmasel ja elementaarsel tasemel, et olles valetanud ja valetamist õigustanud, suudavad nad endile seda oma väära tegu ka tunnistada?

Sest kui nad ei suuda, mida mul siin enam öelda on!? On's mõtet valetajatega millegi üle üldse siiralt arutleda? Kas inimene, kes silma pilgutamata end mingi valdkonna teadjaks valetab, on usaldatav oma "teadmistega"? Kas valet ja valetajat peaks usaldama? Kas valet peab tõeksm pidama? Arvad?

Mina ei arva. Eks ma vaatan ja ootan, mida need kaks - Kordus ja Arlich - reaalselt teevad. Vale ja selle vale õigustamine on fakt. Mis edasi, ja kas üldse edasi - eks näis. Oleneb neist, mitte minust.
Appi! sa pole nendest arugi saanud! kust sa võtad üldse et nad valetava? :/
mis on vale? mis on õige? seda ei tea ka SINA! ega keegi teine meist. paljud inimesed ei saa arugi et nad valetavad, nii et ära suhtu asjasse nii pinnapealselt. elu keerukusest sa ka pole aru saanud!
ja mis ränkraske kivi? minu arvates oled sina see siin, kes selle sisse toonud. ma olen varsti juba ära unustanud teema mõtte, lugedes sinu juttu valetamisest ja muust sellisest jamast, vabandust väga!
Vasta
#10
Tekst tekkis mõnes mõttes sisekaemusest. Ma panin sinna veel ühtteist juurde mõtte selginemiseks. See vahetu mõte oli: "Kui kirik ei tegele oma funktsiooniga ja põhjustab inimestele kannatusi ja kuna kiriku institutsiooni tegevuse mõte seisnebki headuse vahendamises, siis mis on ikka tähtsam, institutsioon või asja mõte? Mis siin siis ikkagi peamine on? Mille nimel kõike seda siis tehakse?"

Asja mõttest ei saa aru abstraktsel usulisel tasandil, kus on võimalik viibida. Asja mõttest saab aru, kui keegi vahetult kuskil kogeb headust enda suhtes.

Meie maailm on illusioon just materiaalsete ja ka mittekonkreetsete usuliste nähtuste põlistamise tõttu ja reaalne ongi ehk kogetav side maailma ja teistega. Mida suudetakse haarata tundega, mis saab aru headusest. Reaalne on vahetu esimene emotsioon, mille abil tuntakse ennast kodusena maailmas. Illusioon on eraldatuse tunne. Isegi väitel, et maailm on illusioon, on seega sisu.

Enda eesmärki tajub igaüks ise, kuna me ise valisime praeguse elu ja kogemuse.
Vasta
#11
Tsitaat:Algselt postitas: HarriKingo
Kordus - õpi budismi tundma. Budismis on seda kõikse tühjuse vaadet juba paar tuhat aastat viljeletud ja on paljut, mida selle kohta ka ära öeldud. Pole mõtet jalgratast leiutada. Vt. märksõnu "shunja", "shunjataa", "Nagarjuna", "Buddhist logic". Küllap leiad nende märksõnade alt veel palju asjalikke linke.

Jah, budismis on tõesti viljeletud kõikse tühjuse vaadet. Juba paar tuhat aastat. Sealne tühjuse vaade ei pruugi olla siinkohal kirjeldatu. Peale tekstide tundmist oleks sul vaja kindlasti ise tunnetada, muidu sa kaotad oma loovuse. Neil seal ligi 2000 aastat olid omad põhjused nendeks teooriateks ja nende teadmised ei kao ka mitte kuhugi. Ilma loovuseta muutuvad aga tekstid tuimaks kordamiseks, eriti kui korratakse kellegi arusaamist, mida on juba palju kordi kuskil esitatud.

Muuseas, tühjusega seoses. Kas ei viita nende tühjuse teooria nn. alguspunktile ruumilis-ajalises ja veel mitme teise dimensiooni mõttes, kus on olemas vaid suur võimalus aga pole midagi loodud? Sel juhul samastavad tühjuseotsijad ennast kõige algsemaga. Teisest küljest on mõtlemine tühjuse üle hea viis viia ennast meie maailma tajudest välja loomulikku vaimsesse keskkonda, mis ei ole tühi.

Tsitaat:Algselt postitas: HarriKingo
Celtic - ma näen sa pooldad tegelikult täielikku relativismi - igal on õigus, igaüks ise teab, mida arvab, kõik vaated on võimalikud jne. Mina ei poolda sellist täielikku relativismi. See osutub jamaks ainelises maailmas, sest meie ainelise elu seadused pole relatiivsed. See osutub jamaks intellektuaalses maailmas, sest loogika ja loogilisuseta ei saa me elatud. See on täpselt samasugune jama vaimses maailmas - relativism teeb üldse võimatuks Jumala leidmise.

Kus on vaim, seal on vabadus. Vabadus vaielda loodud reeglistike üle ja lükata ümber need, mis ei soodusta algset vabadust. Teadmised on kasulikud küll ja need on kasulikud selgitamaks esialgseid tingimusi, mis meie objektide maailmas kaduma kipuvad. Vabadus ei ole relatiivne, see on absoluutne ehk sõna vabadus eeldab loobumist vabaduse kasutamisest piiranguteks. Meie maailmas vastatakse vabaduse rikkumisele moraalinormidega, vaimses ruumis luuakse ise oma maailmu ja millegi piirata soovimine loob samuti midagi. Piire kõigepealt piirajale endale, sest tema valib piirid omas maailmas. Kuna meil täielik vabadus puudub, kasutame me seaduseid ja norme teiste vabaduste kaitsmiseks.

Täielik vabadus on seotud veel võimalusega valida kõige rikkalikum, muidu ei oleks vabadus üldse vabadus. Järelikult väiksema valimine on samuti vabaduse poolik kasutamine. Enamasti valitakse meie maailma vabaduste piirides vähem teadmatusest, et on veel võimalusi. Täieliku vabaduse tingimustes on võimalik vähem valida ka lihtsalt teadmisest, et nii ehk nii on suurem, rikkalikum juba võimalik ja milleks seda veel taga ajada.

Relativism vaimses maailmas on seega võimalus, mille keegi endale ise valib.

Tsitaat:Algselt postitas: HarriKingo
Kordus - õpi budismi tundma. Budismis on seda kõikse tühjuse vaadet juba paar tuhat aastat viljeletud ja on paljut, mida selle kohta ka ära öeldud. Pole mõtet jalgratast leiutada.

Miks mitte hinduistlikud õpetused, mida on ka päris pikalt viljeletud? Seal on paljugi, mis ei olegi nii vastuolus väitega maailma illusoorsusest...

Mida enam sa kohtad neid erinevaid gurusid, näed ka teise nurga alt neid väiteid.

Muudetud: 2-5-07 kell 11:42:10 Kordus
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat