Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Mikrolaineahjude kahjulikkus
#26
Tsitaat:Algselt postitas: Thorondor
Keskmine eluiga oli väike vanasti ju imikute suure suremuse tõttu.

Täitsa nõus. See on statistika. Ilmselt pidi aga olema ka palju inimesi kelle eluiga oli palju kõrgem kui tänapäeval, et statistika keskmine imikute tõttu üldse miinusesse ei kalduks.
Vasta
#27
kui siin mikrolaine kiirgusest juttu tuli oleks kohane meenutada kuidas see praktiline rakendus koduahju näol üldse avastati. Nime ei suuda meenutada aga tegemist oli ühe lennuväe ohvitseri inseneriga, kes pani tähele, et raadilokatsiooni antennide ees, mis kasutasid mikrolaine kiirgust oli alati mitte ainult surnud linde vaid, et need linnud olid alati küpsenud, põlenud, keenud...
Asja hakati uurima ja leiti rakendus kodudesse jättes paraku mainimata kõrvalnähtudest, mis olid siis juba osaliselt teada.

Muide usa firmad teevad praegu kõvasti tööd, et muuta sõjaväetarbeks mõeldud mobiilside sõduritele ohutumaks. See on täpselt sama põhimõttega mobiilside ainult saatjad on veidi võimsamad kui teie taskus olevad nokiad.
Probleem on lihtsalt selles, et sõdurid haigestuvad ja vahest ka surevad enne kui nende tööleping läbi saab. Küsimus pole siis selles, et see ohutu oleks vaid inult nii palju vähem ohtlik, et nad nii kiiresti ei sureks.
Nii palju siis sellest kuna mobiil on täpselt samasugune pisike mikrolaineahi teie taskus.

Muudetud: 2-1-08 kell 14:00:21 Ton
Vasta
#28
Väike väljavõte ühest artiklist:
Tsitaat:The first cell phones were introduced in 1984.
By 2004, we reached one billion cell phones. It only took EIGHTEEN months to reach the second billion. But wait it gets far worse: it only took NINE months to reach the third billion. And to get to four billion cell phones? Only SIX months!
Cell phone use is pervasive.
That makes your personal use even far more of a concern. Why? Your total radiation exposure is rapidly increasing - even if you don't use a cell phone. And when you add your personal exposure, it only compounds the problem.
The emission of EMR (electromagnetic radiation) from cell phones continues to become a growing concern. However, you'll not hear the large wireless corporations or the federal government publicly talking about cell phone EMR emission issues.
Why? Big-time profits linked to large powerful corporations. Sound familiar?
Before I became educated on this issue, I used my cell phone regularly and thought that my off-the-shelf headset minimized EMR emissions. However, I eventually discovered that:
-Cell phones emit a radiation plume.
-Most cell phone headsets have a wire that can act like an antenna, and simply make matters worse.
-A great deal of scientific data has been suppressed by the cell phone industry and the government to protect their multi-billion dollar profits.

guugeldades leiab palju vasteid, mis tõestavad mobiiltelefonide ohtlikkust. Siin näiteks leiab listi valikust erinevatest artiklitest ja uuringutest selles teemas. Kuid sellest hoolimata on kahjuks meie tänapäevane elu selline, et mobiili mitteomamine teeb palju asju oluliselt raskemaks ja ebameeldivamaks...

Muudetud: 2-1-08 kell 15:57:32 elis
Vasta
#29
Naljakas on tegelikult see, et kõik teooriad, mis vähegi mainivad, et kui halvad ikka kõik asjad ja asjalood on, võetakse siin automaatselt tõepähe. Ja ükskõik-mis-mõttes uuringud, mis tõestavad ohutust, on täielik bluff.
Para-noia ?

Kindalsti on oma osa sellistel teooriatel ka gaasipliitide valmistajatel... Smile


Mobiilide kohapealt tooks veel teise mõtte sisse: kas mitte mobiiltelefonid pole mitte rohkem elusid päästnud (112*), kui neid kustutanud?

*telefoni number, mitte elude arv.


Ja kes ei tea, siis ma olen lihtsalt optimist Laugh

Muudetud: 2-1-08 kell 16:14:34 Tom
Vasta
#30
noh igal ühel on ju õigus teha valik, millistes tingimustes ta tahab elada ja kuidas om akehasse suhtuda. Esmalt peab aga asjadest teadlik olema.
Samas on osa asju teineteisega tihedalt seotud, nagu eelpool Ellise poolt mainitud mobiili kasutamise nüanssid- need mõjutavad ka teisi inimesi.
Vasta
#31
mikrolaine olemus: http://en.wikipedia.org/wiki/Microwave ei viitsi tõlkima hakata. erinevus raadiolainetest on vaid sageduses (mikrolained on vahemikus 300 MHz - 300 GHz) . samamoodi aga erineb ultraviolettvalgus infrapunavalgusest - neil on erinev sagedus. või punane värv kollasest - erinev sagedus. siiski on kigi puhul tegu valgusega.
Vasta
#32
Aga miskipärast ei ole päikese käes ja mikrolaineahjus soojendatud toit ühesugused.
Vasta
#33
Sama hästi võtke lahti mingi kodune arstiteaduse väljanne, ning lugege erinevate haiguste kohta mida peaks selle ära hoidmiseks/ edasi arenemise vältimiseks tegema. Enamus toite jooke jms tekivad haigusi ja muid kõikumisi, aga kui me neid ei kasutaks siis me sureks ju nälga ?
Nii et kõik hea on kõik halb?!
Vasta
#34
ja huvitav-huvitav...milles siis on päikese- ja mikrolainetoidu erinevus ning millest see võib olla tingitud? kindlasti jõuame me soovi korral tõdemuseni, et kõik järgnevatel viisidel soojendatud toidud on erinevad:

puusöel soojendatud
keskkütteradiaatoril soojendatud
vulkaani otsas soojendatud
peerulaskmise teel soojendatud
laualambi all soojendatud
kuuma veega ülevalamise teel soojendatud
jnejne

ja mida see tõestab? ma pean konkreetselt silmas, et mida tõestab tõdemus, et eri viisil soojendatud toit võibolla isegi erinevalt maitseb? mõne jaoks vist seda, et harjumatum variant on tingimata paha ja kahjulik ja sinna on ladestunud mikrolained (Laugh) ja kõik orgaanika seal toidus on imemoel muutunud anorgaaniliseks ja molekulid muudavad oma struktuuri jnejne. sest MAITSE on ju tiba erinev!!!!

ja otse loomulikult unustame maitse hindamise juures ära sellise pisikese tõsiasja, et maitse on üleüldse üks subjektiivsemaid nähtusi rääkimata juba selgelt negatiivse eelhäälestatusega degustaatori hinnanguvõimest...

brr

Muudetud: 2-1-08 kell 20:05:43 Jason
Vasta
#35
Tohoh, kas sa mõtlesid sama kaua seda et ERINEV MAITSE ->ÜKS on orgaaniline JA TEINE on anorgaaniline. Huvitavad originaalsed ideed, aga mis teha, ju on tegemist teadusliku järeludsega. Nüüd võtame kõik teadmiseks, et toidud ja ilmselt ka kõik muud asjad erinevad ainult maitse poolest.

Muudetud: 2-1-08 kell 20:28:09 Thorondor
Vasta
#36
selline vaatenurk - http://www.rense.com/general70/microwaved.htm

ja teemast välja - tänane extra -
http://www.kesknadal.ee/index.php?aid=9651
Vasta
#37
Tsitaat:Algselt postitas: excubitoris
selline vaatenurk - http://www.rense.com/general70/microwaved.htm
Huvitav jah ... vesi on keeruline substants ... aga ega siin polemiseerida polegi mõtet (mina usun! mina mitte!) ... palju toredam oleks, kui keegi katset kordaks - kirjeldus ju selge ja vahendid lihtsad - ning oma pildid letti lööks!
Vasta
#38
no vesi ongi kõige salapärasem aine Maal. ja mõni ei soovita kraanivett ka, kuna siis pole kristall naturaalne.
Vasta
#39
Siin on üks huvitav materjal mikrolaineahjude kohta:
http://www.nexusmagazine.com/articles/microwave.html
Vasta
#40
http://www.who.int/peh-emf/publications/...owaves/en/

See on siis see organisatsioon, kes tahab, et me kõik aeglaselt ära sureme ja vaikselt lollimaks muutuksime.

Tsitaat:[i]/ Food cooked in a microwave oven is as safe, and has the same nutrient value, as food cooked in a conventional oven. The main difference between these two methods of cooking is that microwave energy penetrates deeper into the food and reduces the time for heat to be conducted throughout the food, thus reducing the overall cooking time.

Misconceptions: To dispel some misconceptions, it is important to realize that food cooked in a microwave oven does not become "radioactive". Nor does any microwave energy remain in the cavity or the food after the microwave oven is switched off. In this respect, microwaves act just like light; when the light bulb is turned off, no light remains./

Kuigi ma olen ise seda mikrolaineahju elus vaid paar-neli korda kasutanud (kuna pole lihtsalt vaja olnud), liigitaksin selle "nähtuse" siiski alamteemasse "see-on-liiga-uus-ja-keeruline-asi-et-see-peab-kohe-kindalsti-kahjulik-olema".

Mõelda vaid, mida mõtlesid inimesed, kui hobuste asemele tulid mürisevat ja kolisevad neljarattalised, kui mingist pisikesest kastist hakkas läbi õhu jubedaid detsibille välja tulema jnejne.

Ühesõnaga on selles teemas tunda rohkem paanikat, kui põhjendatud fakte.

! KUI ! keegi tahab siin meie populatsiooni ja intelligentsust vaos hoiab, siis on on selle jaoks kindlasti hoopis tõhusamaid meetodeid. Ja kordan veel, KUI.

PS. Jõuluvana suurim trikk oli veenda maailma, et teda pole olemas wink
Vasta
#41
Tsitaat:Algselt postitas: Flash
no vesi ongi kõige salapärasem aine Maal. ja mõni ei soovita kraanivett ka, kuna siis pole kristall naturaalne.

mind täitsa tõsiselt kohe huvitab, kas sellistele väidetele on ka mingeid algallikaid või muid kinnitusi? ssee jaapanlase...nimi ei meenu...väide vee- või jääkristallide kohta on üldiselt mukikakaks tunnistatud...kas hetkel kõne all olev tees on temaga samast teemast või mingi uuem/värskem leiutis?
Vasta
#42
Ma miskipärast arvan, et Masaru Emoto näitas, kuidas erinevad mõjurid vett muudavad. Vaevalt nüüd kõik kristallid siis igas vastavas vees kõik ühesugused on. Seda ta on isegi öelnud, et ta ei teinud selleks teadust ning näidetena valiti kõige iseloomulikumad ja ilusamad pildid.
Vasta
#43
Tsitaat:Algselt postitas: Jason
Tsitaat:Algselt postitas: Flash
no vesi ongi kõige salapärasem aine Maal. ja mõni ei soovita kraanivett ka, kuna siis pole kristall naturaalne.

mind täitsa tõsiselt kohe huvitab, kas sellistele väidetele on ka mingeid algallikaid või muid kinnitusi? ssee jaapanlase...nimi ei meenu...väide vee- või jääkristallide kohta on üldiselt mukikakaks tunnistatud...kas hetkel kõne all olev tees on temaga samast teemast või mingi uuem/värskem leiutis?

http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober..._1061.html

autor ei ole soolapuhuja:p
Autor on hulk aastaid tegelenud põhjavee uuringutega, ta analüüsib fakte, selgitab, põhjendab, õpetab, jagab infot, muretseb ja tõstatab puhta joogivee probleeme kõigil tasanditel.
Erna Sepp on lõpetanud Moskva Geoloogiliste Uuringute Instituudi, geoloogia-mineraloogiakandidaat. Töötanud õppejõuna EPA-s, peahüdrogeoloogi ja grupijuhina Geoloogia Valitsuse haldusalas, vanemhüdrogeoloogina Sambias ja Vietnamis. Temalt on ilmunud rohkesti publikatsioone: kaheköiteline monograafia «Eesti hüdrogeoloogia» (1966), «Eesti NSV põhjaveed» (1975), «Draakonite maal» (1989), «Tallinna vesi eile, täna, homme» (2002) jt.
Vasta
#44
Tsitaat:Algselt postitas: Thorondor
Ma miskipärast arvan, et Masaru Emoto näitas, kuidas erinevad mõjurid vett muudavad. Vaevalt nüüd kõik kristallid siis igas vastavas vees kõik ühesugused on. Seda ta on isegi öelnud, et ta ei teinud selleks teadust ning näidetena valiti kõige iseloomulikumad ja ilusamad pildid.

kas sa oskaksid mulle öelda, kas keegi peale emoto veel on olnud suuteline tema katset (ma eeldan, et tegu oli mingit sorti katsega) korrata? kasvõi ilma spetsiaalselt valitud pildimaterjalita?

mis aga puutub kõige iseloomulikuma ja ilusama pildimaterjali spetsiaalsesse väljavalimisse, siis kas see iseenesest ei tundu kahtlane? kuivõrd tegu oli esimese sellelaadse uurimusega, siis mille põhjal järeldas emoto, et just need on kõige "iseloomulikumad"? ma pakun, et tegelikkuses tuli tal posu täiesti erinevaid pilte ning ta valis neist meelevaldselt välja need, mis tema arvates konkreetset mõjurit iseloomustaks. elementaarne ju, et niinimetatud "positiivne emotsioon" seostub ilusa ja korrapärase ning negatiivne inetu ja asümmeetrilise peegeldusega.

mis puutub ilususse piltide selekteerimisel, siis tundub, et see on vaid otsitud lisaõigustus katsetulemuste meelevaldsele ja subjektiivsele selekteerimisele.
Vasta
#45
vaat, see tema arvates... teaduses töötavatki asjad niipidi ju. mis sest et kivikas seda kiivalt eitab. ja see jaapanlane on ka kindlasti teadlane. vaevalt ta nüüd soolapuhuja on nagu libateadlased danikenid jne. ta ei pruugi isegi usklik olla...aga noh see selleks. kui mõte kannab energiat siis oleks ju loogiline et see muudab ümbritsevat...
Vasta
#46
Tsitaat:Algselt postitas: Flash
http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober..._1061.html

hehe, no see jutt kannatab ju lugedagi. ma tõtt-öelda arvasin, et jutt kisub emotole. no näed, kiskuski aga alles hetk hiljem.

muidugi, ma panen sulle südamele, et kogu see kristalliseerumise asi ei kujuta endast mitte midagi mõistatuslikku sest on ju elementaarne, et erinevate lisaainetega ning erineva puhtusastmega veed jäätuvad erinevalt, erineval temperatuuril ning isegi tekkivad kristallid on erinevad. hmm...äkki härra emoto kasutas omagi uuringutes erineva puhtusastmega vett
Vasta
#47
Tsitaat:Algselt postitas: Flash
vaat, see tema arvates... teaduses töötavatki asjad niipidi ju. mis sest et kivikas seda kiivalt eitab. ja see jaapanlane on ka kindlasti teadlane. vaevalt ta nüüd soolapuhuja on nagu libateadlased danikenid jne. ta ei pruugi isegi usklik olla...aga noh see selleks. kui mõte kannab energiat siis oleks ju loogiline et see muudab ümbritsevat...

see on jällegi sinu arvamus. teaduses ei ole võimalik arvamustega laineid lüüa. nagu sa midagi väidad, tormab terve kari konkurente ja muidu uudishimulikke kolleege kohe su juttu kontrollima. teaduses pole lihtsalt võimalik esineda väitega "ma arvan, et kui veele öelda "musi", siis ta moodustab jäätudes ilusaid kristalle, kui aga öelda "sitapea", siis tulevad kristallid koledad" sest paremal juhul palutakse oma arvamusele leida katselised tõestused. halvimal juhul aga tunneb keegi asja vastu huvi ning katsetab ise. teeb katsed, saab tulemused ja võtab kogu au avastamise eest endale või teatab avalikult, et härra see ja see eksis oma arvamuses.

teaduses on muidugi ka teooriate ja hüpoteeside esitamine, mis suuresti seisneb teadaoleva info põhjal järelduste ehk arvamuste tegemist ent ka need mõeldakse ja arutatakse konkurentide poolt sada korda läbi ning iga pisemgi viga ja ebakõla kistakse kohe alasti.

seega palun ära aja seda teaduseparanoiat kui sa ei suuda selle toimemehhanismegi mõista. kui kõik tomuksteaduses nii nagu paramehed uskuda tahavad, siis ei saakski seal ühtki avastust ega leiutist sündida.
__

kodanik emoto võib minupoolest teadlane olla. kahjuks teevad ka teadlased vigu (ahhaa, aga selleks ongi teised teadlased, kes teineteist kontrollivad ja vigu paljastavad) ja kahjuks hakkavad mõned teadlased ka mistahes põhjustel segast puhuma. fakt on see, et kuni keegi sõltumatu isik pole suutnud hoolimata korduvast proovimisest emoto tulemusi korrata, tuleb tõdeda, et tegu oli kas juhusega (vee erinev puhtus või erinevad hoitingimused jäätumise ajal vmt) või väite esitaja eksitusega (subjektiivsus, tähelepanematus või kallutatus tulemuste hindamisel).

niih, nüüd heitsid sa taas huvitava väite. "mõte kannab energiat". kuidas seda mõista? kas sedasi, et mõtet mõeldes toimuvad vastava valdkonnaga tegelevas ajuosas elektrilised muutused või mis? kui nii, siis mil moel see vee jäätumist mõjutab, kui vee jäätumist saab mõjutada vaid vee stabiilsus (liigub/ei liigu), puhtus, jäätusmisprotsessi kiirus ja temeperatuurilanguse (eba)ühtlus (võibolla on veel midagi? äkki jäi mul kahe silma vahele)?

Muudetud: 3-1-08 kell 18:48:45 Jason
Vasta
#48
ahsoo...Emoto teadlasekarjäärist kah tsipa:

1) Yokohama Municipal University rahvusvaheliste suhete erialal,
2) 1992 sai India Avatud Rahvusvahelisest Aternatiivmeditsiini Ülikoolist doktorikraadi (akrediteerimata, minimaalseid akadeemisi nõudeid esitav asutus)
3) emeriitpresident ühingus International Water For Life Foundation
Vasta
#49
jason, tuleta meelde et sul on vähem haridust kui emoto'l
Vasta
#50
Mikrolaineahi töötab ca.2,4 Ghz.radiolainetega u.600W.Wifi ruuterid teil kodus sama sageduse peal st. 2,4-2,4...Ghz. u.18mv. Eestis lubatud võimsus kuni 100mv.mille puhul wifi levi suundantenniga normaalselt 17km.
http://ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=01...&open=four
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat