Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Kaheksajala maskeerumisvõime
Autor Sõnum
Thorondor
reserv-administraator

Postitusi: 4,866
Liitunud: Nov 2003
07-12-2006 20:09
Postitus: #1
Kaheksajala maskeerumisvõime
http://www.aegmaha.com/?id=5687&PHPSESSI...f1ff0beef2
Kaheksajalgadel on aju võrreldes kehakaaluga, suurem kui enamus elukatel. Kaval loom. Näiteks saaki ründab tihti nii, et paneb tindipilve ette ja ajab ohvri segadusse, ise läheneb seljatagant.

Kord mõeldi, et ah paneme kaheksajala ühte akvaariumisse elama haidega, nii on ju lihtsam. Küll kaheksajalg ära maskeerub ja hakkama saab. Paari nädala möödudes olid kõik haikalad ära söödud. Kiskja missugune!

Muudetud: 7-12-06 kell 20:10:08 Thorondor
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
val
midaiganes

Postitusi: 143
Liitunud: Aug 2005
08-12-2006 06:55
Postitus: #2
 
Keegi kaheksajala ladinakeelset nime teab?

Muudetud: 8-12-06 kell 06:56:01 val
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
elis
roheline

Postitusi: 938
Liitunud: Jul 2004
08-12-2006 10:17
Postitus: #3
 
Millise ladinakeelset nimetust neist? Annan sulle kaheksajalgade klassifikatsiooni, ehk on abiks, (liiginimed taga on ingliskeelsed):

KLASS CEPHALOPODA
Alamklass Nautiloidea: nautilus
Alamklass Coleoidea

Selts Decapodiformes: squid, cuttlefish
Selts Octopodiformes

Sugukond Vampyromorphida: Vampire Squid
Sugukond Octopoda

Alamsugukond Cirrata: finned deep-sea octopus
Perekond Opisthoteuthidae: umbrella octopus
Perekond Cirroteuthidae
Perekond Stauroteuthidae

Alamsugukond Incirrata
Perekond Amphitretidae: telescope octopus
Perekond Bolitaenidae: gelatinous octopus
Perekond Octopodidae: benthic octopus
Perekond Vitreledonellidae: Glass Octopus

"Suurperekond*" Argonautoida
Perekond Alloposidae: Seven-arm Octopus
Perekond Argonautidae: argonauts
Perekond Ocythoidae: Tuberculate Pelagic Octopus
Perekond Tremoctopodidae: blanket octopus

*Pole kindel mis on ingliskeelse termini Superfamily täpne eestikeelne takson.

Muudetud: 8-12-06 kell 10:19:04 elis

http://spaceweather.com/
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Weizen
Tavaliige

Postitusi: 168
Liitunud: Apr 2006
08-12-2006 14:19
Postitus: #4
 
Nagu filmilõigust näha, maitseb hai tõepoolest kaheksajalale päris hästi.

Mis maskeerumisse puutub, siis selle ala meistreid võib ka maismaal kohata...
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
zepac
Veteran

Postitusi: 1,319
Liitunud: Feb 2006
08-12-2006 16:16
Postitus: #5
 
Ace Ventura pidavat mingi teooria järgi samuti suutma keskkonda sulanduda... Võta nüüd kinni ja keera rulli....
A tegelt tahaks pärida, et kuidas ta seda tinti toodab? Või mingi näärmega. Nagu on meil suus ila, on kaheksajalal tint... Uskumatu

Siia käib eriti deep mõte või kellegi kunagi elanud prontosauruse mõte, millel puudub tänapäeval igasugune aeg ja/või koht.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Thorondor
reserv-administraator

Postitusi: 4,866
Liitunud: Nov 2003
08-12-2006 21:03
Postitus: #6
 
Uskumatu kuidas tindiseen tindine on ja lehm piima annab.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Lenore
Tavaliige

Postitusi: 98
Liitunud: Apr 2006
29-12-2006 18:25
Postitus: #7
 
No jah nende intelligentsuse üle vaieldakse pidevalt aga omasuguste seas on nad
kindlasti märkimisväärselat arukad loomad.
Kusagil kirjutati, et kui neil stress on siis nad hakkavad oma haarmeid või mis iganes
ned ka täpselt pole sööma : / brr Aga tõenäolisem on, et see on neil mingi närvisüsteemi rikkeid põhjustav viirus..

Kaitsemehhanismidest nii palju, et neid on tal 3 (põhilist) - tint, maskeerumine ja autotoomia (mille puhul ta omal jäseme küljest viskab : ) )
Tindi peamine koostisosa on melaniin ja peale selle, et see vees vaenlase nägemisvälja sogaseks teeb, ähmastab see ka lõhnu, mis on paljudele kiskjatele väga vajalik element jahipidamisel (nt haid).

Peale selle on veel mõned kaheksajalad, kes suvatsevad teeselda teise veeloomi (ahvides nende liigutusi siis seekord).
Tahaks näha. kuidas üks kaheksajalg nt merihobu feigib .D
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Tutanhamon
Veteran

Postitusi: 1,615
Liitunud: Oct 2003
10-07-2007 21:09
Postitus: #8
 
Kõigil võimalus näha, kuidas kaheksajalg end kalmaariks "feigib". Alloleval pildil on näha haruldane okto-kalmaar (octosquid). Tegemist ehk iga tõelise gurmaani unistusega. Elukas tuli päevavalgele kilomeetri sügavuselt Hawai lähedasest puurtornist.

Allikas, pilt National Geographicust.

[Pilt: 070706-squid-picture_big.jpg]

http://en.wikipedia.org/wiki/Truth
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,548
Liitunud: Dec 2004
11-07-2007 10:25
Postitus: #9
 
Peajalgsuse eelistest
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
ParaKatu
Uustulnukas

Postitusi: 23
Liitunud: Jul 2007
17-07-2007 12:09
Postitus: #10
 
need loomad on üldse kõik nii omapärased, igalühel mingi nipp varuks . Laugh
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
nokitseja
kalavana

Postitusi: 913
Liitunud: Sep 2009
19-06-2015 17:40
Postitus: #11
RE: Kaheksajala maskeerumisvõime
Palju on räägitud erinevate elukate võimest taustaga kokku sulada.
On kirjeldusi sellest, kuidas kellegi naha pind on ehitatud ja kuidas toimub selle pinna muutmine.
Aga ainult pealt, st. räägitakse ainult nahast. Ise pole kusagil kohanud selgitust selle kohta mis eeskuju järgi nad oma naha pinda muudavad ehk millega nad enda all olevat pinda tajuvad. Nemad ju ennast kõrvalt ega pealt ei näe. Filmis oli päris müstiline vaadata kaheksajala kohest taustaga sulandumist tema puudutamisel.

Kui toetad erakonda, toetad rahapesu!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Lorenz
Veteran

Postitusi: 792
Liitunud: Feb 2011
20-06-2015 21:29
Postitus: #12
RE: Kaheksajala maskeerumisvõime
Siin on kaks selgitust, mis kaheksajala fantastilisi värvimuutusi selgitada võiksid.

Üks on see, et kaheksajala nahas on olemas sama proteiin, mis silmades valguse peale reageerib. Silm on keeruline organ, mis koondab ja fokusseerib valgust, ning lõpuks valgussignaali närviimpulssideks muudab. Kaheksajala nahk valgust ei koonda ega fokusseeri. Ilmselt aga on see võimeline valgust tuvastama. Kui see nii on, siis ei näeks kaheksajalg teda ümbritsevaid kujundeid oma naha abil, aga võib-olla on ta võimeline tuvastama oma keskkonna värvust. Sellele viitavad mitmed uurimused, aga lõplikku tõde veel teada pole vist.
Sel teemal üks inglise keelne artikkel ajakirjast National Geographic.

Teine asi on kaheksajala aju, mis on väga erinev selgroogsete ajust. Tema närvisüsteemi erinevad osad on üksteisest palju vähem sõltuvad. Kaheksajala närvisüsteemist on vaid 10% tema peaajus ja ca 20% kahes silmade taga eraldi olevas sagaras (visuaalse informatsiooni töötlemiseks), ülejäänu on valdavalt kombitsates, aga ka peas väiksemate keskustena. Selle kohta on öeldud ka nii, et kaheksajala kombitsatel on "omaenda teadvus". Selles mõttes see tõepoolest nii ka on, et kaheksajaa kombitsad teevad keerukaid liigutusi täiesti iseseisvalt. Teisalt ei ole ka päris sedasi, et kaheksajala kombitsad kõik iseseisvalt ja isepäiselt käituvad. Nende käitumine on ikka kordineeritud kaheksajala peas asetseva aju poolt.
Sellise kesknärvisüsteemi ehituse juures pole aga kaheksajala peaajul vaja üldse teada väga paljusid asju, mida imetaja aju teadma peab. Kaheksajala peaaju ei pea oskama tema kombitsaid liigutada, kaheksajala kombitsad oskavad ennast ise liigutada. Arvatakse, et kaheksajala peaaju ütleb kombitsatele ülesande ja kombitsad ise "mõtlevad välja" kuidas seda teha.
Siit tuleks välja, et kaheksajalg ei peagi keskonda sulandumiseks seda keskkonda klassikalises mõttes nägema. Vähemalt mitte nii, nagu inimesed nägemisest tavaliselt aru saavad. Kaheksajala peaaju võib öelda oma ülejäänud kehas olevale närvisüsteemile: "varjestu", ning ülejäänud kehas olev närvisüsteem tuvastab keskkonna värvuse, tekstuuri ja heleduse, ning muudab naha värvuse sellele vastavaks.

See oleks siis viis, kuidas kaheksajalg tõenäoliselt seda varjestumise kunsti haldab. Päris kindlat tõde veel pole.
Inglise keele valdajatele annan ühe ettekande youtube lingi, mis ajendas mind kunagi kaheksajalgade kohta rohkem uurima.

Seoses pingelise eelarvega on valgus tunneli lõpus ajutiselt töökorrast väljas
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
nokitseja
kalavana

Postitusi: 913
Liitunud: Sep 2009
20-06-2015 22:43
Postitus: #13
RE: Kaheksajala maskeerumisvõime
Märkasin, et Lorenz vastab sõnumile kaua-kaua.
Peast käis läbi - ohhoo, otse koju kätte, tänan!
Paraku enneaegselt.

(20-06-2015 21:29 )Lorenz Kirjutas:  ning ülejäänud kehas olev närvisüsteem tuvastab keskkonna värvuse, tekstuuri ja heleduse, ning muudab naha värvuse sellele vastavaks.
Ka kameeleon muudab end nähtamatuks, kuid temagi puhul ei saa kahtlustada silmanägemist, sest seda, mis tema all on, ta ju näha ei saa. Vähemalt dok-filmides nähtu põhjal kopeerib ta enda all olevat ning vaevalt et mälu järgi. Aga kaheksajalg tegi seda hiljuti nähtud dokis eriti muljetavaldavalt.
Küllap see "sõjasaladus" kunagi ka selgeks tehakse, aga minu jaoks on intrigeeriv, et laia suuga räägitakse sellest, mis toimub naha pinna nähtavas osas, kuid protsessi alguspoolest ei iitsatata sedagi, et - me ei tea, uurime alles.

Lisatud 22-06-2015
Kaheksajalg pidavat veel kõigele lisaks olema värvipime, kuigi polarisatsiooni eristavat hästi.
(selle postituse viimane muutmine: 22-06-2015 01:10 nokitseja.)

Kui toetad erakonda, toetad rahapesu!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog