Seni leidmata aarded

Eino Nipernaadi rääkis ka ju jõepõhjas olevatest aadrehunnikutest...ega siis kõike ei maksa uskuda.

Einoh, nojah, need kadunud aarded...
Mind aga vaevavad (nagu ka varem olen siin foorumis maininud) endiselt küsimused.
Kelle jaoks on kogutud maa-alustesse hoidlatesse sadu tuhandeid tonne kulda?
Kes ja millal sellele järele tuleb?
Ehk ongi juba muist ära viidud, kes seal täpset arvet peab...
Kirjutatud on et meid, inimesi, algselt siia kulda kaevandama aretatigi...
Nibiru jaoks pidavat vaja olema, pihustavad atmosfääri ülemistesse kihtidesse,
et seda vähest planetaarset soojust hoida... Päike ju enamuse ajast kaugel...

Järjest põnevamaks muutub. Kohe kui mul kohustusliku kirjanduse kõrvalt aega jääb, otsin mõned leitud ja leidmata aarete raamatud.

Sultanite kadunud aarded ja Aasia veealune arheoloogia:

http://www.pbs.org/wgbh/nova/sultan/archeology.html

Aardeid Hiina Song dünastia ajast (10-13.saj.),Quanzhou laevavrakist leitu jpm.

26.09.05 ilmus teade, et
Vaikse ookeani saarelt leiti hiigelvarandus.
Tšiilile kuuluvalt Robinson Crusoe saarelt leiti roboti abil 600 tünnitäit Hispaania koloniaalajastust pärit kuldaardeid. Kuldmüntidega täidetud tünnid leiti miniroboti abil Tšiili ettevõtte juhitud otsingute käigus ning peale kuldmüntide oli 15 meetri sügavusele maetud aardeleiu hulgas ka kümme Rooma paavstidele kuulunud sõrmust ja inkade impeeriumist pärit kullast jumalakujusid.
Ajaloolaste hinnangul on tegu Tšiili ajaloo suurima aardega, mille mattis saarele Hispaania seikleja ja meremees Juan Ubilla Y Echeverria.
Tänapäevases vääringus on aarde hinnaks kümme miljardit dollarit ehk ligi 130 miljardit krooni.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=182592

Soome teadlane peab El Dorado olemasolu reaalseks
http://www.minut.ee/article.pl?sid=10/01/09/1924247

Juudi aarded Jaapanis?

U 20 min pikkune saatelõik toob välja mitmeid kummalisi asjaolusid, muuseas heebrea ja Katakana tähestiku ning mõlemas kultuuris samal ajal peetavatel pidustustel kasutatavate kantavate templite sarnasusi.
Lõpuks jõutakse lõhkise küna ette - kõik viitab, et aare võib olla kuskil Shikoku saare Tsurugi mäe keerukatest paekivikoobastest, kuhu juurdepääs on raskendatud.

http://www.youtube.com/watch?v=00BP86cks...re=related (inglise keeles subtiitrid)

[Muudetud: 10-1-2010 closure]

Kuigi Teises ilmasõjas kaduma läinud Merevaigutuba on "leitud" kümneid kordi, väidab aardekütt, et on Venemaa linnast leidnud originaalse aarde.

Aardekütt Sergei Trifonov avastas Kaliningradi (endise Konigsbergi) lähedalt varjendi, milles peitub ka hinnaline Merevaigutuba. Kui Trifonovil on õigus, on ta lahendanud ühe suurima müsteeriumi, mis sõjast jäänud ning teinud endast multimijonäri, kirjutab The Sun.

Trifonov plaanib punkrisse jõuda käesoleva kuu lõpuks, et aare lõplikult paljastada. "Uskuge või mitte, see on seal, 12 meetrit maa all." Trifonov rääkis, et punker ehitati 1945. aastal kahel eesmärgil: majutamaks kindral Otto Laschi meeskonda ja Konigsberbi aarete hoiukohaks.

Aardeküti entusiasmi ei jaga mitmed ajaloolased, kelle sõnutsi võib Trifonov olla küll hea jutumees, ent ei saa midagi tõestada.

Hoolimata jätkuvatest otsingutest on ka neid, kelle sõnutsi hävis Merevaigutuba Teises ilmasõjas.

Allikas: The Sun (Ja ÕL)

Merevaigutuba asub Katariina Suure palees Tsarskoje Selos ja on nüüdseks taastatud. Avati uuesti vaatamiseks a. 2003.
Seda kunstitööd seal, mis seal varem oli, tegemist siis kaunilt töödeldud meravaigust paneelidega, on nimetatud ka kaheksandaks maailmaimeks.
Meravaigutuba eksponeeriti terve 19.saj. vältel. Natsid vedasid toa osadena Köningsbergi. Varandus pandi välja Köningsbergi lossis, kuid kui venelaste väed linnale lähenesid, pakiti tuba veelkord kokku ja kaaluti selle turvalisse paika viimist.
31.mail 1945, kolm nädalat peale Saksamaa alistamist, saabus sinna Moskva professor Aleksandr Brussov, et välja selgitada, mis toast on saanud. Ta leidis eest varemetes linna ja ka loss oli tulekahjus kannatada saanud. Ka keldrites oli möllanud tuli. Ta leidis tuhast Merevaigutoa neljast Firenze kivimosaiigist kolme söestunud jäänused.
KGB ja STASI kulutasid merevaigutoa otsimisele aastakümneid. Akadeemikud ja ajaloolased on pühendanud selle otsingutele oma elu ja mõnikord isegi oma terve mõistuse.
Tuba hakkas otsima palju aastaid toa eest hoolitsenud Katariina palee kuraator Anatoli Kutšumov. 40 a. jooksul kaevati endine Saksa linn Köningsberg põhjalikult läbi ning selle alla kaevati tunneleid, kuid toast polnud jälgegi.
Stasi agent Paul Enke toetas igati otsinguid. Ta kammis läbi kogu Ida Saksamaa, kuid avastas, et nõukogude ametnikud olid iseäralikult koostöö vastu, kui oli vaja olulistele dokumentidele ligi pääseda. Ta lõpetas tühjade kätega, kuid oli kindel, et vastus on käeulatuses.
Lääne-saksa amatöörajaloolane George Stein jahtis merevaigu tuba 25 aastat ja see purustas ta perekonna - naine tappis enese ja lapsed ja Stein tappis ka enda olles veendunud, et merevaigutuba viidi pärast sõda Ameerikasse...
Briti uurivad ajakirjanikud avastasid 1999.a., et Merevaigutuba oli tõepoolest maha põlenud. Selle olid süüdanud nõukogude väeosad oma rüüstamise ja purustamise orgias. Artiklid merevaigutoast oli tahtlik valeinfo ning kõik KGB ja Stasi uurimised üknes suitsukate.
Veel tänasel päevalgi ei tunnista venelased tõde, vaid ametlikult on merevaigu tuba endiselt suurimaks natside röövitud kunstiaardeks.
Tänane uudis eesti keeles:
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=267528
Allikas: Joel Levy."Kadunud aarete atlas." Tln. 2009.

Natside sõjasaak Toplitzi järves.

Legend jutustab, et Austria Alpides asuv Toplitzi järv peidab endas nii kullakange kui Merevaigutoa.
1959.a.toodi Toplitzi järvest põhjast välja kastid natside operasiooni Bernhard võltsitud pangatähtedega.
Sealkandis asus ka Hitleri staap Kotkapesa ja aardekütid usuvad, et Baierimaal Walchensees ja teisel pool piiri Seetalsees on vastavalt 200 miljoni ja 500 miljoni naela väärtuses kulda.
2002.a. tõmmati Müncheni lähedal Chiemseest välja 10 kg kuldurn, mille SS-lased olid sinna visanud.
Toplitzi järves aga arvatakse peidus olevat miljardi naela väärtuses kulda.
Mõned päevad enne Berliini langemist nähti veoautode kolonni selle järve ääres. Üks farmitüdruk nägi ka pealt, kuidas kastid paatidesse laaditi, järve keskele aerutati ja last üle parda heideti.
1963.a. palkasid mõned endised SS ohvitserid kohaliku mehe Afred Egneri Toplitzi järve põhja sukelduma. Kahjuks mees suri, ilmselt takerdus järve põhjas olevasse puutüvede võrgustikku. Arvatakse, et järve põhjas on pdale väärtasjade ja kulla ka dokumente sõjasaagi üleviimisest Vatikani ja Šveitsi pankadesse, nimekirju juutidelt varastatud varandustest jpm.
Kõige ulatuslikuma uuringu tarvis on alla kirjutatud leping Ameerika töörühmaga Global Explorations, mille juht on Norman Scott. A-st 2007 lahendab Scott lepingulisi küsimusi organisatsiooniga, kellele järv kuulub, kuid väidab, et tal on tõendeid, et seal võib asuda ka Merevaigutuba.


[Muudetud: 1-2-2010 Müstik]

Ehkki pealkiri on seni leidmata aarded, lisan siia ka ühe vana uudise leitud aaretest.

Nimelt leiti 2003.a. Afganistanist Aleksander Suure peitevara.

Afganistani võimude väitel leiti presidendipalee territooriumilt tohutu peitevara, mis sisaldas kuldmünte ja muid esemeid Aleksander Suure ajast.
Afganistani presidendi Hamid Karzai teatel sisaldab presidendilossi keldrist leitud peitevara umbes 20 000 kuldeset, mis pärinevad aastast 327 enne Kristust, mil Aleksander Suur vallutas Afganistani.

Väidetavalt sisaldas peidik muidki Kabuli Muuseumist pärinevaid varasid, mis arvati olevat langenud Talibani või erinevate sõjapealike rüüsteretkede ohvriks.

http://epl.ekspress.ee/artikkel/248622

Avastasin, et siit saab osaliselt alla laadida ja lugeda Joel Levy raamatut "Kadunud aarete atlas."

http://www.varrak.ee/files/4/7354

Jutt ka Sutton Hoo kummitustekünkast. Suurim Inglismaalt leitud keskaegne – ja võib-ollakõigi ajastute suurim – aare püsis kõigist võimalustest hoolimata sajandeid hauaröövlite eest varjul ja avastati lõpuks tänu keskealise daami uudishimule, kes võis abi saada ka vaimude maailmast.
Samuti on jutt Cuerdale’i aardest:
Suurim väljaspool Venemaad avastatud viikingiaegne hõbeda-aare – 1840. aastal Inglismaalt Cuerdale’ist leitud aardekirst – oli kauplemise ja röövimise teel
Euroopa eri paikadest kokku korjatud, tõenäoliselt kavatsusega rahastada sõjakäiku, võib-olla koguni viikingite sissetungi Iirimaale. Selle sisu annab ereda
pildi 10. sajandi viikingite rikkusest, võimust ja ambitsioonidest.

Müstik huvitus Oaki saare kiviplaadist. Kes tahab vene keeles kogu saare kaevamiste ajalugu lugeda, siis siit saab selle päris pika e-raamatu alla tirida

http://x-files.org.ua/downloads.php?cat_id=15

Kiviplaat ise leiti Money Pit´ist ja seda saab näha kasvõi siin,

http://oakislandtreasurenewsarchives.blo...ative.html

Googeldades leiate ka Oak Island stone triangle üles.

Suured tänud!

Midagi ikka leitakse ka vahetevahel ! Leiti siis indias 20 miljardile dollarile hinnatud peidetud aarded Sree Padmanabhaswamy templi keldritest , http://fr.news.yahoo.com/lightly-guarded...Q--;_ylv=3

Jah, see on huvitav leid.
Toon selle uudise maakeeli siis ka siia ära:
4.juuli 2011
Lõuna-Indias Kerala osariigis asuvast templist paljastus suur hulk vääriskive, münte, kulda, hõbedat ja muid väärisasju, mille väärtus arvatakse olevat miljardeid dollareid.

Kerala osariigi peaministri K. Jayakumari sõnul on leiu väärtus umbes 500 miljardit ruupiat (11,2 miljardit dollarit), edastab Yahoo News.

Nüüdne leid tegi Sree Padmanabhaswamy templist India rikkaima templi.Aarded on paigutatud maa-alustesse salakambritesse.

«Mitu salakambrit on veel avamata. Neid aardeid ei ole keegi näinud 140 aastat,» lisas Jayakumar.

Jayakumari sõnul saadakse aarde täpne väärtus teada pärast asjatundjate uurimist.

Leidude hulgas on ka kuuemeetrine kullast kaelaehe.Sree Padmanabhaswamy tempel on pühitsetud jumal Vishnule. Selle templi lasi ehitada sadu aastaid tagasi valitseja Travancore. Kõik leitud väärisasjad on jumalakummardajate poolt tehtud kingitused.

Alates India iseseisvumisest Suurbritanniast 1947. aastal, on see tempel olnud Travancore´i kuningliku perekonna kontrolli all.

India kõrgem kohus andis nüüd käsu tempel riigistada ning selles olev varandus võimudele üle anda.

Kuni siiani peeti India kõige rikkamaks templiks Andra Pradeshis asuvat Thirupathy templit. Sellele templile on jumalakummardajad annetanud 320 miljardi ruupia eest aardeid.

Sree Padmanabhaswamy templist leitud varanduse kaitsmiseks on politseivalve, turvakaamerad ning alarm.

Kerala politseijuhi Jacob Punnoose`i kinnitusel rajatakse politsei eriüksus, kes hakkabki vaid selle templi turvamisega tegelema.

Allikas: http://www.elu24.ee/487766/india-templis...s-aardeid/

Peterburist Narõškini suguvõsa endisest villast leiti varandus

Venemaal Peterburis leidsid ehitustöölised möödunud nädalal Venemaa ühele kuulsamale aadlidünastiale Narõškinitele kunagi kuulunud villast varanduse.

Ehitusfirma Intarsia teates seisab, et salakambrist tuli päevavalgele suur hulk lauahõbedat, juveele ja sõjaväelisi autasusid, kirjutab St. Petersburg Times.

Tegemist on rohkem kui 1000 esemega, mille seas oli näiteks ka hõberaamides käsipeegleid, pärlmutterkaunistusega nuge ja portselanist nipsasju.

See firma rekonstrueerib ja renoveerib Peterburi kesklinnas Tšaikovski nime kandval tänaval Trubetskoi-Narõškini villat.

Kõik need asjad olid hoolikalt pakitud ajalehtedesse, mis pärinesid 1917. aasta märtsist, juunist ja septembrist.

Venemaa leidis bolševike revolutsioon aset oktoobris.

Asjatundjate sõnul on kõik esemed heas korras, kuna lisaks ajalehepaberile kaitsesid neid ka äädikasse kastetud kangad. Äädika lõhn oli senini säilinud.

Leitud varandusel on seos ka Venemaa kahe ajaloolise isiku – Peeter I ja Aleksander Puškiniga.

Lauahõbedal on Narõškinite vapp. See suguvõsa on seotud Peeter I selle kaudu, et nimetatud tsaari ema pärines Narõškinite seast.

1750. aastatel oli nüüdseks säilinud villa asemel kaks ehitist. Üks neist kuulus poeet Aleksander Puškini Aafrika päritolu vanaisale Abraham Gannibalile. 1832. aastal kaks kõrvuti olnud maja ehitati kokku. Vürst Vassili Narõškin ostis nimetatud villa 1875. aastal Pjotr Trubetskoi käest.

1917. aastal põgenesid Narõškinid Venemaalt. Majas olnud väärtuslikud asjad viidi 1920. aastatel Ermitaaži muuseumisse.

Asjatundjate hinnangul on veel vara kinnitada, kas leitud varandus kuulus vaid Narõškinitele, sest leiu hulgas olid ka aadlisoost ohvitseri Sergei Somovi dokumendid. Seal oli Somovi 1908. aastast pärit õpilaspilet, mis näitas, et ta õppis aadlikele mõeldud õppeasutuses. Kuid ka 1915. aastast pärit tunnistus, et talle on antud Valge Kotka orden.

Pärast 1917. aasta revolutsiooni immigreerus Somov Prantsusmaale. Ta suri seal 1976. aastal ja on maetud Pariisi.

Vene eksperdid uurivad leidu ja siis pannakse need mõnda Peterburi muuseumisse kõigile näha. Kui Trubetskoi-Narõškini villa renoveeritud saab, viiakse leid sinna tagasi, kus seda huvilised vaadata saavad.

Venemaa seaduste kohaselt tuleb sellisest leiust teatad 24 tunni jooksul. Politsei avastas, et ehitustöölised püüdsid osa leitud lauahõbedat peita ja endale jätta. Kokku taheti varastada kolm suurt hõbekandikut ning 72-osalist lusikate, nugade ja kahvlite komplekti. Kõik need esemed kandsid Narõškinite vappi.

Venemaa kuulsa Romanovite dünastia esindaja Ivan Artiševski sõnas, et varandust võivad hakata endale nõudma mõned ise hakanud Narõškinid.

«Viimasel ajal on välja ilmunud petiseid, kes väidavad, et kuuluvad Narõškinite suguvõsasse. Nad rõhuvad sellele, et on Peeter I järglased selle tsaari ema kaudu,» selgitas Artiševski.

Trubetskoi-Narõškini villast saab pärast remonti mitme funktsiooniga hoone. Esimesel korrusel avatakse restoran, seal on ka konverentsisaalid ning teisel korrusel saab tutvuda kunagiste omanike elu kujutava näitusega.

http://www.elu24.ee/798906/peterburist-n...-varandus/

(25-01-2007 15:38 )zed Kirjutas:  On, on...hulgi väärt kraami maakamara alla, koobastesse käikudesse ja vetesügavustesse sätitud...ja mul ka ühtteist huvitavat pajatada...Kasvõi Wiezeni poolt mainitud Merevaigutuba. Aga selle lahtiseletamiseks peaks ükskord III Reichi jutuga jõudma Köningsbergini ning selles paiknenud SS:i Laboratoorium No.13...Aga ehk jõuame veel... ;-)

Kaasaegsed uurimused:

Merevaigutuba jäi Königsbergi lossi, mille venelased põlema süütasid ja hiljem ka varemed maa pealt pühkisid. Seega, nad ise hävitasid oma vene lollusest selle toa.

Arvatavasti hävines palju kirjalikku vanavara Narva ja Tallinna vanalinnade pommitamisel, Königsbergist rääkimata. Üleüldse vedeleb praegu Kaliningradi oblastis ehk siis okupeeritud Ida-Preisimaa aladel mahajäetud vanavara, eeskätt vanu raamatuid ja arhiive milledest venelased ei näe miskit kui prügi olevat. Sealt saaks poolmuidu huvitavad nodi aga vene seadused vist keelavad selle kraami väljavedu, ma ei tea kui põhjalikult piiril eraisikuid kontrollitakse.....

(05-01-2013 20:17 )Wilholmensis Kirjutas:  Merevaigutuba jäi Königsbergi lossi, mille venelased põlema süütasid ja hiljem ka varemed maa pealt pühkisid. Seega, nad ise hävitasid oma vene lollusest selle toa.

Tundub küll nii. Igatahes nii ma just eespool postitus 34 kirjutasingi:

(18-01-2010 20:42 )Müstik Kirjutas:  Natsid vedasid toa osadena Köningsbergi. Varandus pandi välja Köningsbergi lossis, kuid kui venelaste väed linnale lähenesid, pakiti tuba veelkord kokku ja kaaluti selle turvalisse paika viimist.
31.mail 1945, kolm nädalat peale Saksamaa alistamist, saabus sinna Moskva professor Aleksandr Brussov, et välja selgitada, mis toast on saanud. Ta leidis eest varemetes linna ja ka loss oli tulekahjus kannatada saanud. Ka keldrites oli möllanud tuli. Ta leidis tuhast Merevaigutoa neljast Firenze kivimosaiigist kolme söestunud jäänused.
KGB ja STASI kulutasid merevaigutoa otsimisele aastakümneid. Akadeemikud ja ajaloolased on pühendanud selle otsingutele oma elu ja mõnikord isegi oma terve mõistuse.

Igatahest hansalinnast Königsbergist ja kogu okupeeritud Ida-Preisimaast on üdini kahju. Mitte ainult sõja ajal vaid ka mitukümend aastat peale sõda hävinesid seal paljud Euroopa tähtsusega kultuuriväärtused lihtsalt venelaste lagastamiste tulemusena, suur osa varandust veeti muidugi Venemaale. Ja nüüd! Näiteks toomkirikut restaureeritakse sakslaste toetusel. Vene okupandid lihtsalt hõivavad maa, hävitavad ja lagastavad ja siis maksku neile veel peale!? Nad ütlevad, et see on ju "meie ajalugu!" Eelkõige on see ikkagi saksa enklaavi ajalugu, idapreislaste kultuurilugu, venelaste ajalugu algab 1945 linna hävitamisest ja enklaavi okupeerimisest. Mingi info järgi anti neile see maa-aala korrupeerunud lääneliitlastega kokkuleppel 50 aastaks kasutada aga tänapäeval ei mainita lepingu täitmist poole sõnagagi. Ma ei tea ühtegi rahvusvahelist kokkuleppet millest Venemaa alates 1917 aastast kinni pidanud oleks.
Kui väidate, et idapreislased on väljasurnud ja pole mõtet ala tagastada, siis pole ikkagi Vnemaal õigust seda ala endale saada kuna nad on selle okupeerinud ja idapreislased tapeti või küüditati venelaste poolt. Venemaa poolt hõivatud ala peaks kuuluma Poolale kui Ida-Preisi riiki enam taastada ei saa.

Et teema sõjaajaloole ei keskenduks, siis lisan ühe eelmise aasta aardeleiu.
Uudis juunist 2012.
Hobiarheoloogid avastasid La Manche'is asuvalt ja Briti kuningannale alluvalt Jersey saarelt muistsetele keltidele kuulunud aarde. Kokku koosnes see Kanalisaarelt leitud raske varandus 30 000 kuni 50 000 vanast mündist.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/euroop...d=64599948

Huvilistele meenutuseks ka Eesti aardeleidude link:
http://www.hot.ee/arheoloogmust/

Teadaolevalt on 9.-12. sajandi münte Eestist leitud üle 20 000.
Tartust aga leiti kunagi hõbenõu. Riiklik Ermitaaž omandas 1915. aastal hõbeesemeist koosneva aarde, mis selle müüja andmeil olevat leitud keldri kaevamisel kuskil Tartu linna ääres.
http://www.hot.ee/arheoloogmust/tartu.html
Päris ilus hõbenõu, lingil ka pildid toodud.
Küllap see jääbki Ermitaaži igaveseks?

(06-01-2013 14:17 )Müstik Kirjutas:  Et teema sõjaajaloole ei keskenduks, siis lisan ühe eelmise aasta aardeleiu.
Uudis juunist 2012.
Hobiarheoloogid avastasid La Manche'is asuvalt ja Briti kuningannale alluvalt Jersey saarelt muistsetele keltidele kuulunud aarde. Kokku koosnes see Kanalisaarelt leitud raske varandus 30 000 kuni 50 000 vanast mündist.
http://forte.delfi.ee/news/teadus/euroop...d=64599948

Huvilistele meenutuseks ka Eesti aardeleidude link:
http://www.hot.ee/arheoloogmust/

Teadaolevalt on 9.-12. sajandi münte Eestist leitud üle 20 000.
Tartust aga leiti kunagi hõbenõu. Riiklik Ermitaaž omandas 1915. aastal hõbeesemeist koosneva aarde, mis selle müüja andmeil olevat leitud keldri kaevamisel kuskil Tartu linna ääres.
http://www.hot.ee/arheoloogmust/tartu.html
Päris ilus hõbenõu, lingil ka pildid toodud.
Küllap see jääbki Ermitaaži igaveseks?

Kui see leiti tsaariajal, siis jääbki Ermitaaži, sest Eestimaa ja Liivimaa olid tsaaririigi kubermangud.

Jah, aga samas eks viidud ka Tartu Ülikooli varad minema just 1915.aastal.
1915. a suvel I maailmasõja käigus, kui saksa väed jõudsid Riia alla, laoti Ülikooli varad vagunitesse ja sõit algas Venemaa poole: 5. okt 1915. a 13 vagunitäit kraami Nižni-Novgorodi, 23. veebr ja 12 apr 1915. a 40 vagunitäit Permi, 7. juulil 1917. a 7 vagunitäit Voroneži.

Lenini ja haridus-rahvakomissar Anatoli Lunatšarski kirjavahetuses räägitakse 55 vagunist, milles 400 000 köidet, Voroneži jõudnud saadetise ja personali baasil organiseeriti 1918. a juunist Voroneži Riiklik Ülikool.
Seoses 1920. a sõlmitud Tartu rahuga kohustus Venemaa andma tagasi ülikoolist evakueeritud esemed. Osa nendest tagastatigi, v.a üliväärtuslik muististe ja kunstikogu. Sinna kuulus: 126 egiptuse muistist, 12 egiptuse kultuuri imitatsiooni, 228 antiikkeraamika eset, 26 antiikkultuuri koopiat, 23 antiikset pronksaja marmorskulptuuri, 128 Lääne-Euroopa kunstnike maali, umbes 6000 mündi-medalit.
Praegu asuvad nad Voroneži oblasti J. N. Kramskoi nimelises Kunstimuuseumis (asutatud 1933. a).
http://kultuur.elu.ee/ke495_varad.htm
Samas on Eesti saanud mitmetelt riikidelt tagasi oma kultuuriväärtusi
http://web-static.vm.ee/static/failid/08...ismaal.pdf

Ka Eesti ise on tagastanud teistele kuuluvaid kultuuriväärtusi:
• Venemaale tagastati 1991.a Petseri Uspenski kloostri
raamatukogu, mida pärast Eesti okupeerimist
Nõukogude Liidu poolt hoiti Tartu Ülikooli
raamatukogus.
• Saksamaale tagastati 2003.a Bremeni Kunstihoonest II
maailmasõja ajal kadunud Albrecht Düreri maalitud
Ristija Johannest kujutav altaritiib (~1505.a).

Aga jah, ega nendest aaretest, mis leiti Eestist enne Tartu Rahulepingut, neist ei tasu enam rääkidagi.
Enne tänast ma polnud sellest Tartust leitud Bütsantsi hõbenõust kuulnudki. Kirjutatakse, et need hõbenõud võiksid olla valmistatud mõnes Bütsantsi provintsikeskuses. Loodetavasti on Ermitaažis selle hõbenõul ka kirjas leiukoht.

• Venemaale tagastati 1991.a Petseri Uspenski kloostri
raamatukogu, mida pärast Eesti okupeerimist
Nõukogude Liidu poolt hoiti Tartu Ülikooli
raamatukogus.

Kuna Petseri on okupeeritud Eesti ala, siis oleks pidanud EW need raamatud ikka enda valduses hoidma! Pealegi anti ära 100% kogu Petseri fond. Petseri köide on unikaalne. Oleks siis võinud kasvõi ühegi köite jätta TÜ raamatukogule näidiseks, klooster oleks sellega vast nõustunud, nii polnudki meil seal ühel seminaril lektoril E.Valk-Falkil ühtki petseri köite näidet esitada.

Ermitaaži keldrid on röövsaaki täis, üks osa kunstiväärtustest ehivad ohvitseride ja nende pärijate kodusid, mingi osa röövsaagist visati lihtsalt minema. Teispool Peipsit võite näha endiste politrukkide majade ümber vanu raudaedu, mis sinna veetud siinpool Paipsit surnuaedade rüüsteretketest pärast sõda.

Jah, nii see on ja see on kurb.

Aga kui juba Eestist juttu tuli, siis üks selle aasta aardeleid teemale lisaks.
Nimelt leiti Jõgevamaalt haruldane, sadu aastaid maapõues varjul olnud ohverdatud aare.
See koosneb 21 mündist ja mitmetest ehetest.
"See ohvriaare on eesti seisukohast äärmiselt oluline, kuna siiani pole meil ühtegi tõendusmaterjali hilisviikingi ajal sohu ohverdatud varanduste kohta," rääkis TLÜ ajaloo instituudi arheoloog Mauri Kiudsoo.

Ohvriaarde mündid pärinevad sellistest kohtadest nagu Araabia kalifaat ja Bütsantsi keisririik, aga ka Saksamaa ja Sigtuna rahapadadest. Müntide vanuse järgi võib arvata, et ohverdus tehti umbes aastal 1080 ja lisaks rahale ja ehetele ohverdati ka hobune. Tegu oli meie esivanemate jaoks igati hea perioodiga, sest käes oli läänemeresoomlaste kaubanduslik kõrgaeg. Toonaste kommete kohaselt on mitmed esemed katki murtud.

http://uudised.err.ee/index.php?06281527