[VironShaman]

Sa tekitasid asja vastu nii palju huvi et tuleb suvel saaremaal ära käia ja seda kõike põhjalikumalt uurida. Praegu jääb asi jutu tasemele aga tänud infi eest, üks võimalik seletus jälle lisaks.
Aga muide selle Odini rahva jälgi olevat kogu põhjala täis. Liine info. Võiksid uurida kas ka saamide jõud kuulus sinna alla.

[VironShaman]

Maaema uskumus on puht kohalike nägijate selgitus, see on ju naiste maailma ühisjõud.
85% kogu maailmakõiksusest on see kole ja must naiste maailm ja ainult 15 % on valget meesjõudu.
Iga shaman pidi arvestama , et kui naised teda oma jõuga ei toitnud, kui naised teda kui hõimu vaimset liidrit ei tunnistanud, oli ta jõuetu ja jõuta.
Valivad ju naised, mehed toovad naistele ainult valikud kätte, vahendavad informatsiooni.

[Muudetud: 11-9-2009 VironShaman]

[hulkuv hing]

Algselt postitas Celtic
Taarapita on baltisakslaste tuletis arusaamatust sõnamulinast, millisena nende kõrvade jaoks meie esivanemate keel kostis. Ning vastupidiselt üldisele levinud arusaamale nagu oleks Taara olnud saarlaste sõjajumal ning tuletis skandinaavia Thorist, ta seda ei olnud. Thara või Taar oli naisjumalus, jumalaema, Maaema ema ning kõige püham jumalus maailmas. Tema oli taevavõlv ning tema kandis enda võõ peal Toone jõge (linnutee).

Maaema oli Thara tütar, kõige maise valitseja, võimsaim ja olilisim kõikidest valdjaist, sest kõik valdjad allusid temale.

Mul löi pähe uitmõte, et see meie Thara võis olla hoopis keltidelt pärit. Jah, meie ja keltide sellenimeliste jumaluste võimalikke seoseid on siin foorumis kusagil ka lahatud, kuid läheme veel kaugemale - nimi Thara võib ju olla mingi aja jooksul tekkinud vorm nimest Dana, just seda mu uitmõte tahabki öelda Niisiis - võimalik jälg lausa legendaarsest Tuatha De Dananni rahvast ja seda ka siin Eestis?

Äkki venelased, kes alailma igasugusele infole küüned taha ajada suudavad, on ka seda teemat uurinud... tahaks loota.

[Celtic]

Ole nüüd paadikapten, slaavikute eneseuhkus ei luba tunnistada, et enne nende migratsiooni Kiievi aladele ja edasi, oli siin ees juba põliseks muutunud rahvus, kelle nõidade teenuseid isegi mongoli khaanid kasutasid.

[Minna]

Algselt postitas VironShaman
Maaema uskumus on puht kohalike nägijate selgitus, see on ju naiste maailma ühisjõud.
85% kogu maailmakõiksusest on see kole ja must naiste maailm ja ainult 15 % on valget meesjõudu.
Iga shaman pidi arvestama , et kui naised teda oma jõuga ei toitnud, kui naised teda kui hõimu vaimset liidrit ei tunnistanud, oli ta jõuetu ja jõuta.
Valivad ju naised, mehed toovad naistele ainult valikud kätte, vahendavad informatsiooni.

[Muudetud: 11-9-2009 VironShaman]

Et naistel ei või olla valget jõudu, peab olema ainult must?

[Preilikass]

Algselt postitas paadikapten

Algselt postitas Celtic
Taarapita on baltisakslaste tuletis arusaamatust sõnamulinast, millisena nende kõrvade jaoks meie esivanemate keel kostis. Ning vastupidiselt üldisele levinud arusaamale nagu oleks Taara olnud saarlaste sõjajumal ning tuletis skandinaavia Thorist, ta seda ei olnud. Thara või Taar oli naisjumalus, jumalaema, Maaema ema ning kõige püham jumalus maailmas. Tema oli taevavõlv ning tema kandis enda võõ peal Toone jõge (linnutee).

Maaema oli Thara tütar, kõige maise valitseja, võimsaim ja olilisim kõikidest valdjaist, sest kõik valdjad allusid temale.

Mul löi pähe uitmõte, et see meie Thara võis olla hoopis keltidelt pärit. Jah, meie ja keltide sellenimeliste jumaluste võimalikke seoseid on siin foorumis kusagil ka lahatud, kuid läheme veel kaugemale - nimi Thara võib ju olla mingi aja jooksul tekkinud vorm nimest Dana, just seda mu uitmõte tahabki öelda Niisiis - võimalik jälg lausa legendaarsest Tuatha De Dananni rahvast ja seda ka siin Eestis?

Äkki venelased, kes alailma igasugusele infole küüned taha ajada suudavad, on ka seda teemat uurinud... tahaks loota.

Ja kui seda mõtet veel edasi arendada, siis kes see Tuatha De Danann oli? Ei tea kui tõsiseltvõetav see on, aga Icke põhjendab Matrixi lastes päris korralikult, miks ta seda naisterahvast maoemaks ehk reptiiliks peab. :o

[Celtic]

Algselt postitas Minna
Et naistel ei või olla valget jõudu, peab olema ainult must?

Ei või jah... õigem oleks vast öelda, et ei saa. Valgus on meeste pärusmaa.

[VironShaman]

Mis puutub sookure püha- ja tootemlinnu staatusesse, on selle üsnagi kaalukaks tõendiks Tamula poorkeraamika kultuuri asulast leitud lapsematus, kus surnu mõlemasse kätte oli panusena asetatud kure tiivaluu.
Võimalik, et juba siis oli toorõmi, taara, tooru põhiipostaasiks kurg.
"Soome-Ugri saamine" Enn Haabsaar lk. 146 teema: Eestlaste salapärased maakuningad.

[Celtic]

Hommikuses uduhämaruses rabas istudes ja sookurgede tervitusi kuuldes poeb hinge eriskummaline rahutunne, millesarnast mujal kogeda ei ole võimalik. Ei ole ükski meditatsioon ega rännak ega muu vaimne eneseleidmise praktika mõjusam ja uhkem kui see hääl udust.

Kel endal puudub võimalus, soovitan vaadata filmi Laanetaguse suvi. Sääl mõnus mahe sookure hääl olemas.

[HUGOTH]

See on tõsi, mida eelnev rääkis, olen seda ise kogend puhtas looduses. Sai end puhta ja värske energia ja jõuga laetud. Üks päev võrdub ühe nädalaga kuurordis, muidugi peab just tema õige koha omale valima. Siis see toimib. ...Üldist reeglit koha valikul ei ole, on ainult individuaalne. ...Head valimist.

[VironShaman]

Nonii kirik tahab oma maal olevad eestlaste eelkristlikud pühapaigad ära õnnistada ja kardab, et neid korras hoides propageerib paganlust, mis rahvas asjast arvab.
http://www.eestikirik.ee/node/8892
Ilmalikus riigis tegu riikliku kultuuripärandiga nii nagu nad isegi käsi pikal raha nõuavad kirikute korrashoiuks kui kultuuripärandi säilitamiseks.

[Muudetud: 3-24-2010 VironShaman]

[stepsel]

Müstik oled sa käinud Kuremäe ,,tamme-hiit,, kaemas?

[Müstik]

No kes siis seda püha tamme lugu ei tea?

Kuremäe ohvritamm olevat esiemade juttude järgi olnud vanade eestlaste püha tamm. Kuremäel olevat olnud püha hiis ja hiieallikas, kuhu tulnud paganausulisi eestlasi kaugelt kokku oma ohvritalitusi toimetama. Üks suuremaid pühi olnud rukkimaarjapäev (15. august). Tamme kaunistatud mitmesuguste kirjude paeltega. Luteri pastorid tahtsid sinna oma kirikut ehitada. Siis aga algas tsaarivalitsuse ajal venestusperiood. Kuremäele tuli vürst Šahhovski, suur õigeusu pooldaja, ja võttis hiieplatsi ja allika Kuremäe kloostrile. Kuberner ja preestrid hakkasid ümberkaudseid elanikke agiteerima vene usku. Kuid elanikud jäid üsna ükskõikseks uue usu vastu. Ohvritamme aga hakkasid rüüstama ja temalt koort võtma kõik usklikud. Lõpuks tehti juba viletsale tammehiiglasele aed ümber. Praegu on tamm looduskaitse all. Kuid praegugi arvavad usklikud temast abi saavat. Käed topitakse veel aialippide vahelt läbi. Ja Hiieallikas on nüüd õigeusklike püha allikas. Sealt viiakse vett küll pudelite, küll piimanõudega. Nunnad ise kannavad kaelkoogu ja ämbritega – ikka ravimiseks. Sealsamas allpool supeldakse ja otsitakse allikast tervendavat ja parandavat mõju igasuguste haiguste vastu.
Niipalju siis sellest nunnakloostrist.
Aga kloostreid on maailmas hirmpalju - huvitav, kas kõik on mõne muistse pühapaiga kohale püstitatud?
Just täna leidsin juhuslikult kogu maailma kristlike kloostrite pildialbumi:
http://www.sacred-destinations.com/categ...onasteries

Lisaks sain teada, et Eestis on juba kaheksa tegutsevat kloostrit.
Huvitav, milleks neid siin nii palju tarvis läheb?


[Muudetud: 25-3-2010 Müstik]

[vello]

Algselt postitas Müstik
Kõik on õige. Lisaksin, et seal on maasügavuses ka suur kristall. Kõigest sellest jutustatakse raamatus "Okunjovo saladus", mis ka eesti keeles ilmunud.
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?157843



Lisaks voolab seal Tara jõgi. Just seal Tara jõe käänakul on nähtud ka võimsat maa alust helendust.
Kunagi iidsel ajal ehitasid lemuurlased sinna Templi ja teisi ehitisi. Seal asuv kristall on pärit Teemantplaneedilt. See on ebaharilik, kuna on võimaline muutma ruumi, eraldama väga suurt energiat ja on kosmilise sidepidamise vahend.
Portšje küla lähedal asub järv, mille sügavust ei ole võimalik mööta. Sealt otsitakse ka iidset Hanumani templit.
See tempel võib olla peidus saladusliku Šaitani järve põhjas.


Sul on suur silmaring:
loe kindlasti ka neid raamatuid:
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?18524
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?4186
Jaroslav Stelmahh "Jurkivka mõtkosaurus ehk Metsajärve koletis"
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?22163
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?22558

ja katsu ilukirjandus,müstika ja ulme kuidagi omavahel lahus hoida


Ilusat kevadet.

[Müstik]

Kindlasti püüan!
Tänud soovituste eest!

[kakuke]

te kullakesed kaldute ikka kobedalt teemast kõrvale, maausk pole mingi posimine .vaid kuidas seda nüüd seletada elamine koos loodusega ja eelkõige looduse austamine oma juurte tunnistamine selleks muidugi on vaja taibata et maailmas ei ole juhuseid ning kõikk on omavahel seoses.kui on huvi külastage maavallakoja kodulehte .ise olen maausku juba aastaid ,ja jõutsin sinna pärast väga pikka ekslemist ,oli aeg kis mu elus kiskus kõikk kiiva ,lugesin isegi piibli kaanest kaaneni läbi .siis vahetasin elukohta ja satusin läänemaale ,kolimine toimus pisut enne suvist pööripäeva, ja suur oli minu üllatus kui mu juurde astus kohalikus küla poekeses mulle siis veel täiesti tundmatu memmeke[kes hiljem osutus kohalikuks teadmanaiseks ] ja kutsus mind koos lastega päikese pesapühi tähistama . pole vist vaja mainidagi et elu võtis sellest ajast teise pöörde. maausk pole eestist kuhugi kadunud ,vaid sellega tegelejate leidmine pole nii lihtne.ja seda suuresti tänu sellistele tegelastele nagu celtic kes kõikke mis ülistab naiseliku väge peavad kurjaks ja tumedaks.

[WhiteWolf]

Maausk, hehee... kolm tähte annavad kohe uue mõõtme.

Maausk on meie oma ja meile omane olemise viis.

[Müstik]

Jah, Maavalla kojast saab teavet, mis on taarusk ja mis maausk ja sõnavõtud siin on tõesti teemast ammu mööda läinud.
Leidsin niisuguse jutu:
Hiis on maarahva pyhamu. See on kymnete ja kymnete põlvkondade pyha koht, kuhu minnakse tähtsamatel pyhadel ja olulisematel puhkudel. Seal kõneldakse loona vägedega, saadakse osa suurest rahust ja kogutakse jõudu.

Hiis on piiritletud maa-ala koos seal asuvate kivide, veekogude, taimede ja hiierajatistega. Enne hiide minekut puhastatakse oma keha ja meeled. Hiies ei mõelda kurje mõtteid, ei vannuta, ei tehta liiga puudele ja põõsastele ega teisele inimesele.

http://www.maavald.ee/

Tore, et oled maausu leidnud!
Ja esimene asi sellel lingil on TOETAN NÕIAKAEVU.



[Muudetud: 26-3-2010 Müstik]

[Päikeseinsener]

Maausus on midagi, mis mulle on väga sümpaatne, seda ka siis, kui tema kuulutajad minu meelest poliitilisi meeletusi teevad. Olen Kalle Elleri, Anzori Barkalaja ja Art Leete kirjutisi jälginud kaasaelamisega ja mitu korda mõelnud ise neile järge kirjutada. See ei ole aga lihtne, sest usk on väga intiimne asi ja oma usust ja usuelamustest rääkides on inimene väga kaitsetu ja abitu. Viimast ka sellepärast, et usk ei ole nii ratsionaalne ja teoreetiline asi, kui meid on harjutatud mõtlema. Usk ei ole ka emotsionaalne asi, vaid midagi kolmandat. Usk on hingelähedus, vaimne kohalolek, mille kirjeldamiseks ei ole õiget keelt olemas. Katsed usku formaliseerida on viinud usu võõrandumisele, tema painutamisele teoreetiliste konstruktsioonide ja kinniskujutelmade liistule. Selline usk konstrueerib ja postuleerib lähedust, ei suuda aga seda anda, isegi mitte sellele viidata.

Usku saab pigem väljendada tantsu või laulu kui sõnade keeles. Sõnastatud usk on valmis, “valmis” aga tähendab eesti keeles, eesti omameelses filosoofias sedasama mis “surnud”. Elav usk ei saa olla valmis, lõplik, sõnastatud, elav usk saab olla lõpetamata, non finito.

Usk on lähedus. Lähedus kellele, millele? Lähedus on olemas enne tema subjekti ja objekti, lähedus on kõigepealt lähedus. Lähedus on ka kaasa-olemine, ilmaolemise vastand. Jutlustajad ja misjonärid haaraksid kohe minu sõnasabast ja ütleksid “usk on lähedus Jumalale ja Jumala armule, usuta inimene tunneb, et on üksi, on kaugel, on ilma. Inimene igatseb usku, igatseb Jumala lähedust”. Ma mõistan sellist juttu ja võiksin seda ka ise rääkida, kuid ei saa seda teha: minu meelest ei saa usk tegelda diskrimineerimisega, oma objekti ja sisu-sõnastuse määramisega. Kui määratleme usu Jumala-usuna, lõhestame oma mina ja maailma, toome sisse õige ja vale usu ning heitluse inimese sees ja inimeste vahel. Usk välistab sellise diskrimineerimise. Usku võib samahästi nimetada läheduseks kõigele ja eimillelegi.

Lähedus eimillelegi on näiteks buddhism. Sellest on Eestis omajagu ka juttu olnud. See, mida nimetatakse maausuks või metsausuks, on lähedus kõigele. Lähedus maale, kivile, allikale, puule, metsale, metsloomale. Ka Jumalale, Jumala emale, Jumala isale, Jumala tütrele ja Jumala pojale. Sellist lähedust võib leida, veel enam aimata muistsete eestlaste maa-, metsa- ja kuu-usust. “Tere tere kuu, sina vanaks, mina nooreks.” Või karjala naise usust, kes kallistas kaske, kurtes talle: “Sina Jumala valge püha puu, ütle mulle, kus on mu vend.”

Mis me oleme kaotanud ristiusu ja Lääne tsivilisatsiooni võiduga, on suur osa sellest lähedusest. Me ei leia enam lähedust puu ja metsaga, kivi ja jõega. Me ei julge seda lähedust otsida, veel vähem leida. Ja ometi elab see läheduse mälestus ja igatsus meis veel väga võimsalt. Suur osa eestlasi ei suuda veel loodusse suhtuda eurooplase kombel, meile on loodus veel midagi imelikku, omast ja vahel kõigest hoolimata lähedastki. Meie inimene läheb metsa, kui tal on raske, otsib loodusest lohutust ja abi.

Ka usk ise on midagi, millele võime olla lähedal. Tundub, et eestlastel sellist usku ikka ei ole. Tundub, et paljudele võiks selleks olla maausk. Kui maausk suudaks oma lähedustunnetust paremini meile lähedale tuua, kui me ise suudaksime oma lähedusehirmust ja teoloogilistest mõttešabloonidest – näiteks hirmust “ebajumalakummardamise” ees – üle olla. Või kujutelmast, et usk kivisse, puusse või jõesse on midagi lapsikut ja primitiivset.

Vahel leiab kirjeldusi teiste maade ja rahvaste maausust, mis on meie päevadeni püsinud. Kõigest tagakiusamisest ja mõnitamisest hoolimata. On Marimaal, on Guatemala maiade juures, on Indoneesia ja Indo-Hiina põlisrahvaste juures. Nendest lugedes tajud äkki, et lähedus haarab sind kaasa ja võidab kauguse.

Siberuti saarel Sumatra lähedal elab mentawai rahvas. Nemad uskusid veel mõnikümmend aastat tagasi, et kõigel, mida saab nimega nimetada, on hing. Hing on inimesel, kivil, puul, kodul, tarbeasjadel, tuulel ja tulvaveel. Maailm on täis hingi ja vaime – mine tea, mis vahe neil on ja kas neil vahet ongi -, kellega inimene peab läbi saama. Elu maailmas on keeruline diplomaatia, kedagi ega midagi ei tohi pahandada. Ka oma hingega peab inimene oskama läbi saada. Kui ta hinge eest ei hoolitse, leiab hing, et esivanemate juures on parem, lahkub sellest kehast ja läheb ära. Mentawai’del on väljend “oma hingega hea olla”. Hingel on inimeses ja inimese juures siis hea, kui inimene on lahe, ei hoolitse enda eest, ei kanna ilusaid pikki juukseid ja juustes lilli, ei tätoveeri enda keha, ei kiirusta ega rabista. Inimest ei tohi tagant sundida, hing ei salli kiirustamist. Lastega peab käituma hellalt ja ettevaatlikult, muidu ehmuvad nende hinged ja põgenevad. Mentawai’d ei löö lapsi... Vahetevahel peetakse pidusid. Pidude ajal ei tohi tööd teha, võib küll tegelda kodukaunistamisega. Et esivanemate hingi kohale meelitada, nikerdavad mentawai’d puust linnukujusid, mis pannakse majade ette. Linnukujusid nimetatakse “hingede mänguasjadeks”. Peo ajal kutsutaksegi kohale esivanemate hinged ja ollakse rõõmsad, et hingedel hea oleks – nende abi läheb elavatel vaja.

Kui inimene on haige, võib tema hingel olla lihtsalt kurb ja igav olla. Et hinge meelt lahutada, korraldab külarahvas peo, haige pannakse pidurüüsse, inimesed söövad, joovad, laulavad ja tantsivad.

Esivanemate hinged elavad laanes. Esivanemate kanadeks on ahvid, sigadeks hirved. Nad on omal kombel metsa peremehed. Kui jahile minnakse, palutakse esivanemaid, et nad oma küllast elavatele annaksid. Ka siis kui ürgmetsast põldu raadatakse, palutakse neilt vabandust, võibolla segab maaharimine nende elu.

Inimene elab selkombel keerulises ja tundlikus maailmas, mille tasakaalu on kerge rikkuda ja raske taastada. Sellepärast peab ta hoolega pidama neid reegleid ja õpetusi, mis esivanemad on jätnud. Et elada peab tapma, peab sööma loomi. Loomi tuleb aga lepitada, neilt andeks paluda. Niisama tuleb lepitada metsa või jõge, kui sealt kala püütakse. Kui inimene käitub nagu vaja, tulevad loomad-linnud ise ja pakuvad end temale. Õige jahimees tapab neid loomi, kes ise end talle annavad.

Mida see kõik meile ütleb? Kas see on lugu millestki võõrast ja mõistetamatust või hoopis lähedasest? Viimati on mentawai’del alles midagi sellest, mis meil on kaduma läinud. Mille järgi me aga igatseme. Kas on lugu mentawai’de vanast usust muistend, mälestus möödanikust, või viimati meeldetuletus millestki, mis on olemas ja tulemas, milleta meil ei saa tulevikku olla? Tõepoolest, kas meil saab olla tulevikku, kui me ei palu andeks maalt, metsalt, veelt ja tuulelt selle kurja eest, mis me oleme neile teinud, kui me ei paranda meelt ja ei katsu olla head oma hingele, oma laste hingedele ja kõigile hingedele, kes siin maa peal meie kõrval elavad? Kas muidu ei hakka hingedel vastik siin rüvetatud ja ära narritud maal ja nad ei lahku siit kuskile kaugele, jättes meid üksi meie pöörasuse ja saastaga?


Allikas:
Ilmunud Postimehes 1997, Jaan Kaplinski kogumikust – Usk on uskmatus

[excubitoris]

Art Leete käis kunagi USAs asjatamas - käis ka minul külas. Jättis sümpaatse mulje.

[WhiteWolf]

Algselt postitas paadikapten

Algselt postitas Celtic
Taarapita on baltisakslaste tuletis arusaamatust sõnamulinast, millisena nende kõrvade jaoks meie esivanemate keel kostis. Ning vastupidiselt üldisele levinud arusaamale nagu oleks Taara olnud saarlaste sõjajumal ning tuletis skandinaavia Thorist, ta seda ei olnud. Thara või Taar oli naisjumalus, jumalaema, Maaema ema ning kõige püham jumalus maailmas. Tema oli taevavõlv ning tema kandis enda võõ peal Toone jõge (linnutee).

Maaema oli Thara tütar, kõige maise valitseja, võimsaim ja olilisim kõikidest valdjaist, sest kõik valdjad allusid temale.

Mul löi pähe uitmõte, et see meie Thara võis olla hoopis keltidelt pärit. Jah, meie ja keltide sellenimeliste jumaluste võimalikke seoseid on siin foorumis kusagil ka lahatud, kuid läheme veel kaugemale - nimi Thara võib ju olla mingi aja jooksul tekkinud vorm nimest Dana, just seda mu uitmõte tahabki öelda Niisiis - võimalik jälg lausa legendaarsest Tuatha De Dananni rahvast ja seda ka siin Eestis?

Äkki venelased, kes alailma igasugusele infole küüned taha ajada suudavad, on ka seda teemat uurinud... tahaks loota.

Ja kui seda mõtet veel edasi arendada, siis kes see Tuatha De Danann oli? Ei tea kui tõsiseltvõetav see on, aga Icke põhjendab Matrixi lastes päris korralikult, miks ta seda naisterahvast maoemaks ehk reptiiliks peab. :o

Kristlased miskipärast on Eestit järjekindlalt Maarjamaaks nimetanud

[Celtic]

Eelmisest paavstist ilmunud raamatu kaanel ilutses paavsti seljataga fragment sõnast Maarjamaa

[WhiteWolf]

Kui seda mõtet nüüd veel edasi arendada, siis järelikult on tegemist ühe ja sama süsteemiga, lihtsalt maausu (loodususundite) rõhuasetus on naisprintsiibil ja kristluse (ja teiste ehitatud religioonide) rõhuasetus meesprintsiibil...

...see annab ka seletuse, miks paljud pühad eksisteerivad (tõsi küll, enamasti erinevate nimedega) nii Maavallas kui ka kristlastel - munapüha/lihavõtted, leedo/jaanipäev, jõulud jne, vt. Sassi "Tšuudide hingestatud ilm", I kd.

Järelikult ei ole piibel otseselt võltsing, vaid (eriti Uue Testamendi näol) on tegemist allegoorilise juturaamatuga (mida tänaseks on pealegi kärbitud). Tõsi küll, väga isemoodi aktsendiga on see allegooria...

Kusagil siin oli teema, et maailma pidavat juhtima austraallased võsa vahel. Kui Austraalia öeldakse olevat maakera kuklapoolel (juhe?), siis Eesti on kolmas silm ?

[Celtic]

Piiblis pole otseselt mitte ühtegi püha mainitud, v.a. puhkepäeva tähistamine ja seegi on mõningastel andmetel mitte pühapäev, vaid hoopis esmaspäev. Kõik kristlikud pühad on hilisemalt sünkretismi käigus üle võetud varasematest paganlikest looduspühadest - jõulud (aastavahetus), ülestõusmine (kevadpühad), Ristija Johannese päev (leedopäev).

[VironShaman]

Ristisõdadel oli kaks eesmärki, kõigepealt Poja maa vabastamine islami käest ja kuna see maa oli juba Poja maaks nimetatud siis järgmiseks eesmärgiks oli Ema maa ristiusustamine. Pühendaski siis Saksa ordu oma vallutused Neitsi Maarjale, eesti lipu värvid tulevad kahest eri allikast, must valge oli Saksa ordu lipp ja sinine on neitsi Maarja värv.
Üdini kristlik sümbol võta kust otsast tahad. Valge õhuvärv sinine veevärv nagu juudi lipul ja must naiste maailm.