[tirc]

Servus,

vaatasin, et Tallinna vanalinna kummitustest pole siin juttu olnud..
hetkel suutsin ainult ühe lingi välja guugeldada.. kel rohkem teadmisi, võib julgelt täiendada.
Tean veel niipalju, et on ka paar sellekohast raamatut ilmunud aga see ka kõik..

EPL artikkel

[zepac]

Ahoi!

Huvitav jutt. Kuid kas vaime ära ei tüüta, et tuhended inimesed pidevalt igal pool ringi lohisevad? Kas see ei häiri neid?

[Metafor]

http://para-web.org/viewthread.php?tid=1499
Pole just vana-tallinna teemaline, kuid kui ma õigesti selle baari asukohta tean end teadvat, siis peaks tegu olema siiski Vana-Tallinnaga.

[K&B]

ma käisin kunagi vanalinna päevadel ja siis kell 00.00 hakkas Mart Laar mööda vanalinna käima ja rääkis iga maja vaimust, kui ta oli kelleltgi kuulnud selle ma ja kohta midagi

[Mr.Creepy]

Mul peretuttav rääkis(mingi 60 aastane), et tal tütar õpib kuskil Tallina koolis vms ja siis ta üürib koos teise tüdrukuga vanalinnas mingit maja.Siis see tädi oli sinna ööseks tütre juurde jäänud , oli öösel koputuse peale ärkand ja vaatas ukse poole kui ukse lävel seisis lillas kleidis naine ja valges kleidis väike tüdruk, muideks sellel naisel olevat olnud kuri nägu, tädi arvas et luulud vms.Kui see tädi oli hommikul tütrele rääkis siis tütar ja tema kaas üürink polnud midagi imelikku näinud.Aga samuti teise üürniku ema oli öösel midagi taolist näinud...Uuriti maja ajalugu ja tõsi et sinna oli surnud ema koos tütrega, see oli ajal kui Tallinas levis katk.
Imelik:o

[Haze]

Lühike jalg 9, "Kummitav munk"

1935. a sügisel kolis üks vene daam Lühike jalg 9, kuigi oli eelnevalt inimestelt kuulnud, et majas ja just tema korteris (nr 3) olevat ühe daami ja ühe mungakuues mehe viirastust nähtud, aga ta ei omistanud kuuldustele suuremat tähelepanu.
Daam jutustas: " Kord istusin oma toas. Kell oli umbes kaks pärast lõunat ja päike paistis heledasti sisse. Äkki märkasn heledat valgust läbi klaasukse, mis ühendab minu tuba väikese pimeda ruumiga - nagu sahvri või kongiga. Peatselt nägin ühe mehe kuju, mis sellest heledast valgusest eraldus. Too kandis halli sutaani. Vöökoht oli tal seotud nööriga, mille sõlm oli küljel. Munk seisis väljasirutatud kätega nagu krutsifiksil. Ta pea oli langenud sügavale rinnale, nii et ma ta näojooni ei näinud, nägin ainult ta ettepoole kammitud juukseid.
Munga kuju oli suur, kindlasti üle loomuliku suuruse. Läksin klaasukse juurde ja avasin selle. Viirastus jäi liikumatult samasse asendisse. Nii möödus ligi pool tundi, misjärel kogu pilt kadus.
Umbes kahe nädala pärast nägin jällegi munka õhtul umbes kell 9 paiku. Ta põlvitas põrandal, käed palveks koos. Tema selja taga paistis suur torn, mille tipp oli nagu kirkutel. Esmakordselt nägin nüüd ta nägu: see oli kahvatu ja sissevajunud. Silmad väljendasid sügavat kurbust.
Ühel õhtul kella 7 paiku nägin kongis munga kuju. Ta seisis nii, nagu mõnikord Kristust kujutatakse:parem käsi õnnistuseks veidi ette sirutatud, vasak rahulikult all. Umbes poole kümne või kümne paiku tuli mule külla tuttav daam, kes kohe pärast tuppa astumist oli näinud klaasukse taga heledat valgust ja ühe uduse kogu piirjooni.
Ühel viimastest kordadest nägin ma seinal ühe mehe pea kujutist. See oli erakordselt suur, ligi kolm korda suurem kui tavaline pea. Kahvatut nägu piiras habe. Üle otsaesise, nina ja suu ulatusid vertikaalselt kaks sügavat verist haava. Kuid peatselt kadus see viirastus ja seinal nägin hoopis ühte väikest pilti, jällegi ühe munga kuju väljasirutatud parema käega: Figuur polnud suurem kui 1 meeter. Ma läksin voodisse. Öösel ärkasin mitu korda. Toas oli täiesti pime, kuid pilt helendas täies hiilguses. Hommikulgi kui ärkasin oli kujutis ikka veel seinal näha, kuid see oli kahvatumaks muutunud. Lähenesin seinale ja puudutasin pilti sõrmedega - tulemusi ei mingeid.
Ja lõpuks: ühe seansi ajal, milles osalesin istusin ma ahelikus. Siis tundsin oma kätes tugevat tõmblust. Äkki nägin väga vanaaegse ehitusviisiga laeva ühest toa otsast teise liikumas. Seepeale nägin ma midagi hirmsat ja palju verd. Ma karjatasin ja mind viidi teise tuppa. "

[PaigeMaher]

Algselt postitas Haze
Lühike jalg 9, "Kummitav munk"

1935. a sügisel kolis üks vene daam Lühike jalg 9, kuigi oli eelnevalt inimestelt kuulnud, et majas ja just tema korteris (nr 3) olevat ühe daami ja ühe mungakuues mehe viirastust nähtud, aga ta ei omistanud kuuldustele suuremat tähelepanu.
Daam jutustas: " Kord istusin oma toas. Kell oli umbes kaks pärast lõunat ja päike paistis heledasti sisse. Äkki märkasn heledat valgust läbi klaasukse, mis ühendab minu tuba väikese pimeda ruumiga - nagu sahvri või kongiga. Peatselt nägin ühe mehe kuju, mis sellest heledast valgusest eraldus. Too kandis halli sutaani. Vöökoht oli tal seotud nööriga, mille sõlm oli küljel. Munk seisis väljasirutatud kätega nagu krutsifiksil. Ta pea oli langenud sügavale rinnale, nii et ma ta näojooni ei näinud, nägin ainult ta ettepoole kammitud juukseid.
Munga kuju oli suur, kindlasti üle loomuliku suuruse. Läksin klaasukse juurde ja avasin selle. Viirastus jäi liikumatult samasse asendisse. Nii möödus ligi pool tundi, misjärel kogu pilt kadus.
Umbes kahe nädala pärast nägin jällegi munka õhtul umbes kell 9 paiku. Ta põlvitas põrandal, käed palveks koos. Tema selja taga paistis suur torn, mille tipp oli nagu kirkutel. Esmakordselt nägin nüüd ta nägu: see oli kahvatu ja sissevajunud. Silmad väljendasid sügavat kurbust.
Ühel õhtul kella 7 paiku nägin kongis munga kuju. Ta seisis nii, nagu mõnikord Kristust kujutatakse:parem käsi õnnistuseks veidi ette sirutatud, vasak rahulikult all. Umbes poole kümne või kümne paiku tuli mule külla tuttav daam, kes kohe pärast tuppa astumist oli näinud klaasukse taga heledat valgust ja ühe uduse kogu piirjooni.
Ühel viimastest kordadest nägin ma seinal ühe mehe pea kujutist. See oli erakordselt suur, ligi kolm korda suurem kui tavaline pea. Kahvatut nägu piiras habe. Üle otsaesise, nina ja suu ulatusid vertikaalselt kaks sügavat verist haava. Kuid peatselt kadus see viirastus ja seinal nägin hoopis ühte väikest pilti, jällegi ühe munga kuju väljasirutatud parema käega: Figuur polnud suurem kui 1 meeter. Ma läksin voodisse. Öösel ärkasin mitu korda. Toas oli täiesti pime, kuid pilt helendas täies hiilguses. Hommikulgi kui ärkasin oli kujutis ikka veel seinal näha, kuid see oli kahvatumaks muutunud. Lähenesin seinale ja puudutasin pilti sõrmedega - tulemusi ei mingeid.
Ja lõpuks: ühe seansi ajal, milles osalesin istusin ma ahelikus. Siis tundsin oma kätes tugevat tõmblust. Äkki nägin väga vanaaegse ehitusviisiga laeva ühest toa otsast teise liikumas. Seepeale nägin ma midagi hirmsat ja palju verd. Ma karjatasin ja mind viidi teise tuppa. "

Tean veel mingit munka, kes pidi Pikas Jalas kummitama...kohvikus Boka Pott, Pikk jalg 9. Olen ise seal palju kordi käinud, eriti pimedatel sügisõhtutel, kui ta ennast kõige rohkem ilmutama peaks, aga ei midagi Aga minu tuttavad, kes seal töötavad, teavad palju lugusid rääkida.

[Tom]

Vanalinna kummitusi on vaatamas käidud ka siin: http://para-web.org/viewthread.php?tid=4928

Ja kuna olen Mardi üritustel juba piisavalt käinud, olen hakanud tegema ka ise ekskursioonie

Lühike jalg 9 on ju Hortus Musicuse maja. Käisime seal isegi oma aparaatidega vaatamas. Veidi veidralt küll pinises, kuid ei midagi erilist. Mida ei saa öelda kõikide nende legendidega selle maja kohta. Kunagi olevat isegi paks raamat selle maja kummituste kohta välja antud... Kuid peale "suurpuhastust" õigeusu papi poolt ja kummitava munga pildile maalimist Arraku poolt olevat seal vaikus olnud...



[Muudetud: 8-3-2010 Tom]

[Müstik]

Algselt postitas Tom
Kunagi olevat isegi paks raamat selle maja kummituste kohta välja antud... Kuid peale "suurpuhastust" õigeusu papi poolt ja kummitava munga pildile maalimist Arraku poolt olevat seal vaikus olnud...

Kas mõtled seda 1937.a. välja antud raamatut?

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?159343

[Tom]

Just. Poleks uskunud, et see nii lihtsalt leitav on

[Müstik]

Veel Tallinna kummituslugusid:
http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED...lid_341404

Ära on toodud:
Valge daam Linnamuuseumi majas
Trükipressi lugu Vene 12 majas
Kuradipulm Rataskaevu 16 majas
Lühike jalg 9 ja Lühikese jala väravatorni mungaviirastused
Kustuvad küünlad Pikk jalg 14 majas
Kummituseandurid Lossi plats 1 ehk Toompea lossis
Manitski maja lapsesõbralik lummutis
Daamide viirastused Toomkooli 13 majas
Kummitavad ehitustöölised Rahukohtu 3 ehk Stenbocki majas
Ketilõhkujast viirastus Gustav Adolfi gümnaasiumis
Kolisevad ämbrid Lai 29 majas

[Sethy]

Väiksena tõi keegi meile kassetid "Vana Tooma lood", neid oli 3 osa ning üks kassett oli täis igasuguseid kummituslikke lugusid Tallinnast. Lugusid oli Neitsitornist, Pontusest, Oleviste kiriku ehitamist jne jne. Ise enam täpselt ei mäleta mis lood seal olid aga igatahes palju huvitavat oli seal, väiksena koguaeg ainut seda kuulasingi. Äkki keegi on samuti sellest kogumikust midagi kuulnud, saaks mälu värskendada?

[Müstik]

1985.a. ilmus I. Goldmani, P. Kaldoja. "Tallinna legendid".

Võib-olla on neid legendide raamatuid rohkemgi ilmunud?

[junior]

Kutsume teid pere ja sõpradega lõbusale giidituurile, mis leiab aset Tallinna vanalinnas. Pajatame teile nii kuulsaid kui ka haruldasi kummituslegende.

Tuuri pikkus on 1,5-2h. Eesti keeles.
Kavas on 2 tuuri: Üks algab kell 14.00, teine kell 18.00. Palume olla kohal vähemalt 10 minutit varem, kuna hilinejaid ei oodata.

Piletite hinnad (- antud foorumi kasutajatele - ):
• Täiskasvanud (vanusega 18+) 9€
• Noorukid (vanusega 12-17) 7€
• Lapsed (0-11)6€
Gruppidele (al. 10 inimest) soodustus! Küsi lisainfot.
Sooduspiletiga sissepääs koos soodustust tõendava dokumendiga (nõutav kohapeal).
Maksmine kohapeal enne tuuri algust.
Kohtade arv on piiratud!

Ekskursioonist osavõtmiseks on broneerimine vajalik. Selleks on vaja saata oma andmed: hauntedtallinn@gmail.com või helistada (+372)58041920 ning saate unikaalse koodi odavama pileti jaoks:

Broneerija nimi:
Mitu kohta soovitakse broneerida:
Mis ajaks soovitakse broneerida (07.07 või 14.07 kell 14.00 või 18.00):
Telefoninumber:
E-mail:

Kui on soovi osaleda samal või inglise keelsel tuuril mõnel muul ajal küsige lisainfot:
e-mail: hauntedtallinn@gmail.com
Tel.: (+372)580 41 920

[Müstik]

Praegu tuleb ETV 2 pealt Illis Vetsi ja Jüri Kuuskemaa film kummitustega seotud hoonetest Toompeal ja Tallinna all-linnas. Filmi juhatab sisse ja lõpetab Einar Laigna.

[Tinar]

Olen ise veetnud öö Tallinna vanalinna majas koos ühe kummitajaga. Majas oli asutus ning mingitel oktoobri- vm sovjetipühadel kui oli mitu vaba päeva järjest, pidid asutuse töötajad ise korraldama ööpäevase valve. Selline oli nõukaajal kord. Ma ise olin noor ja vallaline ja mulle oleks see erinevalt pereinimestest sobinud hästi aga iga kord kui pakuti seda valvurina töötamist, keeldusin. Mingil ajal hakkas piinlik, et teised peavad käima aga mina ei võta sellest osa ning olin ühel pühal nõus öist valvekorda olema. Maja ise on tuntud kummituskohana ja olin ka vanematelt töötajatelt kuulnud lugusid aga mul oli küll para vastu huvi aga hirmu mitte. Ehk väike kõhedus. Nii ma siis alustasingi seal valvet. Päevane oli mind ära ootamata "viimasele bussile" tormanud kuid mingit kirja vm ei jätnud. Sain sellest tagantjärgi teada. Seega valve algus oli kõheda võitu. Otsisin majast - ehk istub oma kabinetis või on midagi halba juhtund aga maja oli tühi ja ilm hiirvaikne. Siis oli linn üldse hulga vaiksem kui praegusega võrrelda. Poolpimedas majas uitamine ei olnud hirmus aga eks silmanurgast mõne kuju mööda hõljumist vast ootasin ikka. Nii ma siis otsustasin keskööl magama heita: Selleks oli meile jäetud täispuhutav madrats. Heitsin radika kõrvale põrandale madratsile ja laualambi tõstsin enda kõrvale. Ukse jätsin paokile, et kuuleks kui majas midagi toimuma hakkab nagu näiteks sissemurdmine vm.
Sel hetkel kui ärkvelolek hakkas uneks üle minema, koputas keegi valjult kusagil majas. Selline vali kolistamise või koputamise heli. No nii, nüüd on ülemus mind kontrollima tulnud, arvasin. Ajasin end püsti, lõdvaks lastud püksirihma pingule ja kingad jalga ning allkorrusele ukse peale. Tänavale avanev uks oli muidu seestpool ketiga kinni. Tänaval, imelik, kedagi polnud. Astusin keset tänavat ja vaatasin mõlemas suunas - täiesti tühi. Mul polnud ka selliseid sõpru kes oleks tulnud nalja tegema sel kombel. Eks läksin siis oma korrusele tagasi - ehk tuleb tagasi kui väga vaja on. Heitsin uuesti pikali ja jäin ootama. Midagi ei juhtunud ning keerasin uuesti magama. Jälle sel hetkel kui uinumas olin, kostis majast kusagil vali kolin ja seekord läbi poolune nagu tundsin, et kolistamist saatis selline vihaimpulss või raev. Midagi erilist kahtlustamata läksin uuesti alla aga püüdsin seda natuke kiiremini teha kui esimene kord. Vaatan, tänav on tühi - ühtegi hingelist. Kolmas kord panin juba pooljoostes alla tänavale - jälle kedagi polnud näha. Alles siis hakkasin aimama, et tegu pole inimesega. Tekkis selline kõhedus, kui hakkasin tänavalt majja naasma. Midagi teha ka polnud, koju ju ei põgene. Hakkasin maja läbi kolistama, et teha kindlaks mis võis seda kolistamist tekitada. Kõik aknad olid kinni värvitud ja ei avanenud üldse. Seega tuuletõmbus ei tulnud arvesse. Hakkasin uste linke katsuma ja leidsingi 1 korruselt ühe uue ukse mille lingist tugevasti kinni sasides ja siis ust jõuga raputades tekkis just selline heli. Sain siis aru, et majas viibib keegi kellele mu magamine valvamise asemel ei meeldi. Ma ei osanud muud teha kui jälle madratsile pikale ning mõttes saatsin kummitaja kukele. Kummita kui tahad, mõtlesin ning keerasin uuesti magama. Ja nii oligi - nii kui jäin kahe seisundi vahele, et ei maganud veel aga päris ärkvel ka ei olnud, uus vihane kolistamine. Lõin mõttes käega ning kohe järgnes sellele uus kolistamine aga ma ei reageerinud ning uinusin lõplikult. Hommikuks olin mõnusalt välja maganud ja mingeid probleeme ei olnud. Hirm hakkas järgmistel päevadel kui kogu juhtunud seedima hakkasin. Ahjaa - maja on Vene tänaval, linnamuuseumist järgmine hoone.

[Metal Jänku]

Ca 60% valgeid inimesi sureb tänapäeval haiglates. Kas kõige rohkem kummitavad kohad ei peaks olema hoopis Ida-Tallinna Keskhaigla ja Mustamäe PERH?

[Müstik]

Räägitakse ju, et kummitama jäävad need inimesed, kes surevad vägivaldset surma.

[Metal Jänku]

Räägitakse ju, et kummitama jäävad need inimesed, kes surevad vägivaldset surma.

Sellisel juhul on kummituste vähene arv tõesti loogiline. Muidu peaks Tallinnas "elama" ca 3–5 miljonit kummitust
Kas Eestis ei ole mingit gruppi või ühendust, kes tegeleb süstemaatiliselt kummituste jahtimisega?
Nagu näiteks USAs paigaldavad majadesse erinevaid termo-, infrapuna-, röntgen-, jne kaameraid ning istuvad öö läbi valves, et seletamatuid nähtusi tabada.

[Müstik]

Praegu ei ole kursis, aga neid kummituskütte on olnud küll. Meie oma foorumlasedki on kummitusi jahtimas käinud.

[xcad]

Kummitusi kui "jahtida" siis nad millegipärast ei tule, vaid näitavad ennast juhuslikult. Enda kogemus: töötasin 70-ndatel ja 80-ndatel Pikk tn.39 kõige ülal katusekorrusel. Sageli jäädi õhtuks "tööle" küll enamasti haltuurat tegema aga siin oli hea ja vaikne nokitseda. Minnes suitsetamis ruumi nägin kuidas keegi läks nurga taha, nurk oli max.1m sügavusega ja siis tuli uks. Läksin vaatama, uks lukus! Vahe võis olla 2-3-max. 5sek! Kedagi peale minu ruumides ei olnud, välisuks lukus! Imelik tunne oli ja mis see oli jääbki teadmatuks.....ju oli meelepete.

[Tinar]

Enamus surevaid läheb surma saabudes loomuliku teed ja ei jää siia kummitama. Arvamus, et haiglad peavad olema kõige kumitavamad kohad, on pehmelt öeldes ignorantne.
Et surnu jääks kummitama peavad olema täidetud väga mitu tingimust. Neid kõiki kokku saada ühe harju keskmise inimese puhul on suht keeruline. Väga palju on neid surnuid kes jäävad küll siia, aga ei hakka kummitama ehk meie rahu rikkuma. Neid on kohtades mis on inimese poolt maha jäetud nagu vanad hooned, keldrid jm selline kuhu inimene ei sisene niisama. Seal on neil hea rahulik olla. Kui sinna satub elav siis nad ei hakka end ilmutama vaid ootavad rahulikult näiteks seina äärtes seistes kuni inimene on lahkunud. Kui elav kes sinna sattunud, muutub mingil moel neile segavaks siis on võimalik, et see elavate maailma esindaja hirmutatakse sealt minema.

---

[Metal Jänku]

Neid on kohtades mis on inimese poolt maha jäetud nagu vanad hooned, keldrid jm selline kuhu inimene ei sisene niisama. Seal on neil hea rahulik olla. Kui sinna satub elav siis nad ei hakka end ilmutama vaid ootavad rahulikult näiteks seina äärtes seistes kuni inimene on lahkunud. Kui elav kes sinna sattunud, muutub mingil moel neile segavaks siis on võimalik, et see elavate maailma esindaja hirmutatakse sealt minema.

Miks vajavad kummitused "elukohaks" mingit hoonet? Nad on ju väljaspool füüsilise maailma tasandit ja vihma vist ei karda?

Enamus inimesi Tallinnas on viimase poole sajandi jooksul elanud paneelmajades. Palju ebaõiglust ja tapmisi on aset leidnud just Lasnamäel, Mustamäel ja Õismäel. Kas ei peaks suur osa kummitustest elama hoopis magalarajoonides?

Kui kummitused eelistavad aga keskaegseid paiku, siis kas ei peaks üks rohkelt kummitav koht olema Võllamägi?
Liivalaia 8 ümbrus, kus praegu asub Swedbank. Seal suri vägivaldset surma väga palju inimesi. Väljakaevamistel leiti üle saja luukere, paljud selja taha seotud kätega ning puuduva peaga.

Pilt Võllamäest.
Vikipedia artikkel.

[Müstik]

Enamus inimesi Tallinnas on viimase poole sajandi jooksul elanud paneelmajades. Palju ebaõiglust ja tapmisi on aset leidnud just Lasnamäel, Mustamäel ja Õismäel. Kas ei peaks suur osa kummitustest elama hoopis magalarajoonides?

'

Eks kummitusi ole ka paneelmajade korterites käidud ära peletamas.
Kalju Paldise sõnul on kummitavaid vaimolendeid ka Lasnamäe ja Mustamäe korterelamutes. Üks paari aasta tagune artikkel, kus ta ütleb: "Selgi nädalal käisid vastuvõtul kaks inimest. Ühe juhtumi puhul on vähki surnu hing ruumi kinni jäänud."

Kummitus paistab olema lihtsalt inimese surmajärgse energia kogum.

Kummitustel on oma ajaarvamine. 600 aastat pole neile mingi aeg.
http://www.ohtuleht.ee/660567/kummituste...-mingi-aeg-

[Tinar]

Miks vajavad kummitused "elukohaks" mingit hoonet? Nad on ju väljaspool füüsilise maailma tasandit ja vihma vist ei karda?

Miks? Aga sellepärast, et nad ei ole lahkunud füüsilise maailma tasandilt. Nad on ikka veel siin, mis siis, et ilma füüsilise kehata. Nad viibivad oma harjumuspärastes kohtades. Otsivad rahulike paiku kus elavad ei viibi. Ma ei tea miks on neile elavate lähedus ebameeldiv. Võib olla on nad oma saatusekäigust nii masenduses ja lootusetuses, et ei taha elavaid ja elavate maailma näha. Kui elav satub nende lähedusse siis nad võivad "kummitada" kui oskavad. Mis neist edasi saab, ei ole uurinud. Pakutakse mitmeid versioone kus nad vabastatakse kellegi poolt või vabanevad ise mingi aja möödudes.