Teema hinnang:
  • 0Hääli - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Strepsiadese väike kavalus
#1
Jah, jutt pole just väga iidsest kultuurist vaid meile suht hästi tuntud Antiik-Kreekast. Aga on sealgi üllatavat (vähemalt enda jaoks). Hiljutisel veebiskolamisel, mis arvatust pikemaks kujunes, leidsin järgmise asja.

Aastal 424 eKr (pea kaks ja pooltuhat aastat tagasi seega) kirjutas (ehk mitte just kõige tuntum - aga jällegi võib see isiklik teadmatus olla) Antiik-Kreeka näitekirjanik Aristophanes näidendi Pilved, kus sees järgmine stseen (minu kiirtõlge inglise keelest):

Strepsiades: Kas oled Sa näinud apteegis seda kivi, ilusat ja läbipaistvat, milla abil nad tuld saavad?
Sokrates (jah, seesama): Kas Sa mõtled põletusklaasi?
Strepsiades: Jah ...

Ja edasi seletab Strepsiades oma väikest kavalust ebemeeldivast kohtuasjast vabanemiseks. Nimelt soovitab ta selle põletusklaasi abil kohtus distantsilt välja põletada* kohtutoimikus oleva teksti.
*algtekstis on sõna melt- "sulatama", ehk peetakse silmas mingeid vahatahvleid, aga põhimõttelist vahet pole.

Mida siis lisada? Vast seda, et kel on olnud juhust Ateenas taksoga sõita, seda ei pane see lugu imestama. Põletusklaas ise vast küll, mitte aga tema ettepandud kasutamine.
Vasta
#2
Ehk sobib siin "kreeka teemas" siis nimetada ka keerukaimat Kristuse-eelsetest aegadest meieni (vähemalt osaliselt) jõudnud mehhanismi, mis toodi Vahemerest 42 meetri sügavuselt muistsest rooma laevavrakist pinnale aastal 1900. Antikythera mehhanism sisaldab üle 30 pronksist hammasratta ja tänu järjest täiustunud uurimimeetoditele on tema pealt tänaseks välja õnnestunud lugeda ka üle 2000 sümboli kreeka teksti. Tulemused lubavad väita, et tegmist on esimese astronoomilise arvutiga, mille funktsiooniks oli taevakehade kulgemise ennustamine.
Vasta
#3
Maailma vanim (teadaolev ja säilinud) lääts on aga nn Nimrudi lääts (umbes 40 mm läbimõõduga tasakumer mäekristallist lihvitud lääts), leitud 1850 Sir John Layardi poolt väljakaevamistel Nimrudi pallees (praegune Iraak) ja dateeritud aega 700 a eKr. Muidugi on ka siin kahtlejaid, kas ikka on läätsega tegemist, st, et kas teda omal ajal suurendusklaasina kasutati. (See läätse omadus - suurendada eseme kujutist - aga on nii ilmne, et vaevalt keegi, kes jutuks olevat asja kunagi käes hoidis, selle märkmata jättis.) Aga on teisipidi ka uskujaid, et tegu võib olla koguniste osaga muistsest teleskoobist.
Vasta
#4
Vana-Kreekast on muudki huvitavat leitud.
Näiteks Argose püramiid, mis on vanem kui Cheopsi püramiid Egiptuses. Neid oli Arachnainoni mäe jalamil kaks. II saj. kirjeldas neid Pausanias Peigetes. Leiti 1937. Ehitati ilmselt 4.saj. e.Kr. Neist suurem on Mükeene läheduses asuv.
Eelajalooline OLÜMPIA põlvneb "jumalate" megaliitrajatistel.
"Gilgame¹is" on robot Humbaba ja juttu kosmoselennust.
Kreetal takistas argonaute robot Talos, kes tiirutas ümber saare.
Minos oli tehnika tundja. Saaba kuninganna tema järglane, kes valitses Araabiat ja rajas viirukikaubanduse.
ANTIKYTHERA MEHHANISM ilmselt pärit sellest ajast. Ehkki see astronoomiline seadeldis leiti a.1900, hakkas sellega alles 50 aastat hiljem tegelema dr. Solla, Price. Rõõm kuulda, et on leitud juba niipalju sümboleid kreeka teksti.
Tõin siin ära natuke väljakirjutisi Dänikeni raamatust "Zeusi nimel".
Selles teemas võikski vanaaja leiutistest ja leidudest kirjutada.
Vasta
#5
Tsitaat:Algselt postitas: Müstik
"Gilgame¹is" on robot Humbaba ja juttu kosmoselennust.

Lennuaparaat on ka "Ramanjana"-s
Vasta
#6
India eepose RAMAJANA (3.saj.e.Kr) järgi oli Rama Ayodhya kun. poeg ja elas 7 aastat metsaerakuna Lõuna-Indias. Sri Lankal elanud deemon Ravana röövis ta naise Sita. Ahvide kuninga väepealikuga liidus olles võitis Rama oma vaenlase, vabastas naise ja naasis valitsema Ayodhyassi. Tema naine Sita jutustas pagenduses olles oma loo luuletaja Valmikile. Loost on mitmeid tõlgendusi. (Eelolev tekst oli selgituseks neile, kes ei tea RAMAYANA sisu.)
Aga jah, Ramayanas kirjeldatakse ka sõidukit, mis läbib üle 2000 km-i ja lendab Sri Lankalt Indiasse.
Samuti kirjeldatakse seal aatomipommi meenutavat relva, mis elanikud tuhaks muutis. Muuseas, teadlased on leidnud India ja Pakistani muistsetes mahajäetud linnades jälgi radioaktiivsusest.
Vasta
#7
Tsitaat:Algselt postitas: Müstik
Selles teemas võikski vanaaja leiutistest ja leidudest kirjutada.
Kui nii, siis lisame siia ka viite Bagdadi patareidele, millest meil ühes teises teemas juttu on olnud.
Vasta
#8
Neid vanaaaja tehnika imesid ikka leidub!
Mul olidki need Bagdadi patareid lugemata ununenud!

Muudetud: 23-8-06 kell 08:22:38 Müstik
Vasta
#9
(22-08-2006, 06:52 )Hallucigenia Kirjutas: Maailma vanim (teadaolev ja säilinud) lääts on aga nn Nimrudi lääts (umbes 40 mm läbimõõduga tasakumer mäekristallist lihvitud lääts), leitud 1850 Sir John Layardi poolt väljakaevamistel Nimrudi pallees (praegune Iraak) ja dateeritud aega 700 a eKr. Muidugi on ka siin kahtlejaid, kas ikka on läätsega tegemist, st, et kas teda omal ajal suurendusklaasina kasutati. (See läätse omadus - suurendada eseme kujutist - aga on nii ilmne, et vaevalt keegi, kes jutuks olevat asja kunagi käes hoidis, selle märkmata jättis.) Aga on teisipidi ka uskujaid, et tegu võib olla koguniste osaga muistsest teleskoobist.
Nimrudi kohta teavet otsides leidsin selle kirjutise. Ehk oligi muistse teleskoobi osa?
Leidsin Optika ajaloost ka lisateavet.
Optika sündis tänu läätsede leiutamisele iidsete egiptlaste ja mesopotaamlaste poolt. Kõige varasemad teadaolevad läätsed tehti lihvitud kristallist, tihti ka kvartsist.
On ka pilt assüürlaste a. 700 eKr valmistatud nn. Nimrudi läätsest Briti muuseumis.
https://sites.google.com/site/kerttujaka...ka-ajalugu


Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat