Eesti õigekeel - selle ignoreerijatele lugemiseks

Inspireerituna nende teemade mõningatest postitustest:
http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=1588
http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=1543
http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=1738
http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=1319
http://www.para-web.org/viewthread.php?tid=1559
ja paljudest teistest nii suletud kui ka sulgemata teemadest ja postidest on see teema pühendatud eesti keele õigekeelele. Soovitan isikutel, kes ennast õigekeele alal kindlalt ei tunne, siit aeg-ajalt läbi kiigata.

Kirjavahemärkide kasutamine

Punkt - Punkti kasutatakse esmajoones lause lõpumärgi tähisena, kuid ka lühendite (v.a.), järgarvsõnade (2. (teine)), ning ka kellaaja ja muude ühikute tähistamisel (näiteks kell on 15.25).
http://www.eki.ee/books/ekkr/o56.html

Koma - Koma kasuta siis, kui soovid teha lauset lugejale arusaadavaks ning erinevaid mõtteid ja lause osi teineteisest eraldada. Koma kasuta eelkõige loetelude korral (kass, koer), põimlause korral (Juba see, et mees aadressi ei teadnud, tundus kummalisena), rindlause korral (Sina küsid, mina vastan) jne. Ära pane reeglina koma sidesõnade "ja, ning, ehk, ega, või, kui, ka" ette, kui tegemist pole just loeteluga ja kui näiteks sõnale "kui" ei järgne tegusõna!
http://www.eki.ee/books/ekkr/o57.html

Koolon - http://www.eki.ee/books/ekkr/o58.html

Muud lause lõpumärgid - kui kasutad hüüumärki või küsimärki, siis piisab (ausõna piisab!) ühest hüüumärgist või küsimärgist, neid ei pea lause lõpus olema seitse või kaheksa!
Näiteks:
Olen nõus!
Mitte:
Mina kaaa!!!!!!!
Lause lõpumärkide kohta veel:
Küsimärk
Hüüumärk

Põhiteadmised

1. Lause algab suure algustähega! Näiteks: Täna käisin õues.
2. Lause koosneb üldjuhul alusest, öeldisest ja sihitisest, ehk tegijast, tegevusest ja tegevussõna laiendist. Näiteks: Muri (alus) näris (öeldis) konti (sihitis).
3. Kui kirjutad arvutil, lisatakse tavaliselt peale kirjavahemärki tühik.
Näiteks: "Külm, aga mitte väga" ja mitte "Külm,aga mitte väga".
Erandiks on näiteks sulud: "(sõna)" ja mitte "( sõna )"

Kokku- ja lahkukirjutamine on piisavalt põhjalik, et seda mitte siinkohal käsitleda. Abi leiate alati SIIT

(Teema on aegamööda täiendamisel)

Tänud batoonikesele täienduste eest!

Muudetud: 18-5-06 kell 09:48:14 Tutanhamon

Just erinevates suhtlusportaalides paistabki hästi meie eesti geeli hetkeolukord välja. Väänatakse ja määritakse kuidas aga osatakse. Ega ma nüüd isegi mingi puhas poiss ole.
Samas oleks see just Para-web´is küllaltki oluline teema. Kuna nii mõnedki jutud on n.ö. "piiripealsed", siis halva keelekasutuse tõttu jääbki vahel täiesti arusaamatuks, mida öelda sooviti.
Pange pahaks või võtke heaks, aga Tutanhamon´i vahemärkus on täiesti asjakohane.

Mina pooldan ka eesti õigekirja. Ja püüan ka ise ilusti kirjutada, niipalju kui see siin selles foorumis kiiruga käies ka õnnestub.
Nüüd aga tähelepanu!!!
Tänasest saab juba eesti keele sõnaraamatut internetis tasuta kasutada! Ja teisi sõnaraamatuid on seal ka. Tuleb end ainult registreerida.

http://www.keelevara.ee/

Väga väärt asi minu arust. Leidsin sealt isegi näiteid sõnale kosmosetulnukas. Ja mida kõike sealt veel leida ei või, kui mõni sõna esimest korda silmapiirile ilmub ja selle tähendus alles päris võõras on.

Muudetud: 17-5-06 kell 19:57:29 Müstik

Lisana: mõnikord võiks ka siia kiigata : http://www.eki.eetuleb ehk kasuks.
'Tänu' erialale leian alati, mille kallal nokkida. Seega soovitan lugeda (ka eespool toodud linke).

Muudetud: 2-9-07 kell 21:41:32 InDemand

aga tsensuuri võiks hoopis üle vaadata. Näiteks: sõna "n.e.e.g.e.r" asendatakse sõnapaariga "must mees" (vist oli nii). milleks on see vajalik. keelenõukogu on ju vastuvõtnud otsuse, et neeger ei ole halvustav sõna (ja täiesti õige! me ei saa hakata sõnu muutma, kuna kellelegi ned ei meeldi). Ega me Rootsi Kartulikuningriik ei ole!
üle üldse võiks tsenseerida ainult kõige räigemaid roppe sõnu, mitte neid tavalisi igapäevaseid kõikide poolt kasutatavaid sõnu.

see oli lihtsalt minu arvamus.

Sõnaga fake on tõesti nii, et eriti ei saa aru, mida just mõeldakse antud väljendi all. Fake laotakse kõikidele videodele ja piltidele, olenemata sellest, kas tegemist on võltsinguga või mitte.

Eesti keel on märksa rikkam väljendite poolest ning siin annab paremini ennast väljendada.

Kirjutan siia lihtsalt ühe lause niisama, et seda teemat meelde tuletada esilehel.

(15-01-2011 01:34 )päikeseinsener Kirjutas:  Kirjutan siia lihtsalt ühe lause niisama, et seda teemat meelde tuletada esilehel.

Miks sa seda teemat meelde tuletada tahad? Kas sul on usku, et need, kes üldiselt emakeelt ei austa (jätame õppivad teismelised praegu sellest nimistust välja), tunnevad selle teema vastu piisavat huvi, et seda lugeda? Mina isiklikult kahtlen... Ja eeskätt kahtlen selles, et keegi, kellel on keelereeglitest ükskõik, viitsiks foorumi teemapüstituse tõttu järsku keelereegleid `pähe taguma` hakata.
Ma üldse ei heida midagi ette oma postitusega, tahan vaid teada, kas sul tõepoolest on usku? Minul endal oleks usku ehk rohkem vaja ja seda mitmetes teemades.

No aus vastus oleks.. ega pole küll jah.
Aga ma olen vähemalt märku andnud mis minu eelistused on.
Muide, olen suht rahulik inimene ja üritan ka igasuguseid "jamasid" vältida, hoides kasvõi
lihtsalt oma arvamus huulte taga, aga hoiatan.. emakeele lörtsimise eest läheb mul
tihti "katus sõitma". Loodan siiralt, et te ei pea seda lärmi siin kuulma.

(15-01-2011 03:21 )päikeseinsener Kirjutas:  No aus vastus oleks.. ega pole küll jah.
Aga ma olen vähemalt märku andnud mis minu eelistused on.
Muide, olen suht rahulik inimene ja üritan ka igasuguseid "jamasid" vältida, hoides kasvõi
lihtsalt oma arvamus huulte taga, aga hoiatan.. emakeele lörtsimise eest läheb mul
tihti "katus sõitma". Loodan siiralt, et te ei pea seda lärmi siin kuulma.

No tegelikult siit ohutust kaugusest...seda, et....mul tekkis huvi Väike saatan kõlgutab mul õlal istudes jalgu ja ütleb "oo mai gaad, mis sa passid siin nii ordnungis, see on nagu täiega feil blond hetk. olgugi et su skillid vajavad kõvasti impruuvimist". Reaktsioon?

(15-01-2011 14:42 )Preilikass Kirjutas:  No tegelikult siit ohutust kaugusest...seda, et....mul tekkis huvi Väike saatan kõlgutab mul õlal istudes jalgu ja ütleb "oo mai gaad, mis sa passid siin nii ordnungis, see on nagu täiega feil blond hetk. olgugi et su skillid vajavad kõvasti impruuvimist". Reaktsioon?

Esmalt tuli kohe paar blondi anekdooti meelde - siis aga mõtlesin, et - ehh olgu kahh
Õnneks on meil siin neid "ordnungis olevate skillidega oma elu impruuvivaid" kodanikke suht vähe olnud.

Teine külg asjal mis on omamoodi kurvastav on igasugused slängisõnastikud mis eesti keeles välja antud. Kui neid poleks siis kui paljud neid sõnu üldse teaksid? Kui kiiresti või vähem kiiresti "räpastuks" meie keel ilma selliste lisanditeta? On ju tegelikult sellise sõnastiku väljaandmine otsene ülesse kutse neid sõnu ka kasutama hakata. Ühelt poolt on tore kui keel on rikas ja seal on palju sõnus. Aga millal saabub ja peamine - mis hinnaga piir kus liigne sõnade hulk tekitab situatsiooni kus tekib juba 2 keelt - nagu eesti ja soome. Kas meil on tõesti vaja Eestisse veel lisaks mõnda iseseisvat keelekeskkonda lisaks setudele - mitte, et mul midagi nende vastu oleks. Keel võib liita aga keel võib ka lahutada ja hullem on see kui keele abil üritatakse meid lahutada. See kisub küll vandenõu teemasse aga kui sa vaatad kõrvalt ning avastad, et pea kõik kirjastused on ühe kliki valdusesse läinud ning sealt tuleb kui Vändrast saelaudu "keeleuuendusi" mis pikemas perspektiivis meid lahutavad - siis kasmeil on ikka vaja neid uuendusi ja slänge ja murdeid???

(15-01-2011 15:37 )excubitoris Kirjutas:  

(15-01-2011 14:42 )Preilikass Kirjutas:  No tegelikult siit ohutust kaugusest...seda, et....mul tekkis huvi Väike saatan kõlgutab mul õlal istudes jalgu ja ütleb "oo mai gaad, mis sa passid siin nii ordnungis, see on nagu täiega feil blond hetk. olgugi et su skillid vajavad kõvasti impruuvimist". Reaktsioon?

Esmalt tuli kohe paar blondi anekdooti meelde - siis aga mõtlesin, et - ehh olgu kahh
Õnneks on meil siin neid "ordnungis olevate skillidega oma elu impruuvivaid" kodanikke suht vähe olnud.

Teine külg asjal mis on omamoodi kurvastav on igasugused slängisõnastikud mis eesti keeles välja antud. Kui neid poleks siis kui paljud neid sõnu üldse teaksid? Kui kiiresti või vähem kiiresti "räpastuks" meie keel ilma selliste lisanditeta? On ju tegelikult sellise sõnastiku väljaandmine otsene ülesse kutse neid sõnu ka kasutama hakata. Ühelt poolt on tore kui keel on rikas ja seal on palju sõnus. Aga millal saabub ja peamine - mis hinnaga piir kus liigne sõnade hulk tekitab situatsiooni kus tekib juba 2 keelt - nagu eesti ja soome. Kas meil on tõesti vaja Eestisse veel lisaks mõnda iseseisvat keelekeskkonda lisaks setudele - mitte, et mul midagi nende vastu oleks. Keel võib liita aga keel võib ka lahutada ja hullem on see kui keele abil üritatakse meid lahutada. See kisub küll vandenõu teemasse aga kui sa vaatad kõrvalt ning avastad, et pea kõik kirjastused on ühe kliki valdusesse läinud ning sealt tuleb kui Vändrast saelaudu "keeleuuendusi" mis pikemas perspektiivis meid lahutavad - siis kasmeil on ikka vaja neid uuendusi ja slänge ja murdeid???

Exuga ühes paadis!

(15-01-2011 14:42 )Preilikass Kirjutas:  No tegelikult siit ohutust kaugusest...seda, et....mul tekkis huvi Väike saatan kõlgutab mul õlal istudes jalgu ja ütleb "oo mai gaad, mis sa passid siin nii ordnungis, see on nagu täiega feil blond hetk. olgugi et su skillid vajavad kõvasti impruuvimist". Reaktsioon?

Mingis eas on slängi kasutamine vägagi pop! Samas võib juhtuda nii, et teatud parasiitsõnad jäävadki terveks eluks sõnavarasse.
Kunagi sain ühelt dotsendilt (nüüdseks meie seast juba lahkunud) ülikoolis võtta, et ma pean rohkem harjutama akadeemilist kõnepruuki.
Eks ma siis harjutasingi, mis mul muud üle jäi!
Muidu, hiljem kasutasin ilukirjanduslikuks loominguks ka slängisõnaraamatut. Paljud sõnad jäid sealt meelde. No igatahes kõik ju teavad, et dialoogi ka slängi puistades parajas koguses, on kahekõne tunduvalt ilmekam.

Släng oli näiteks ka sõjaaegsete eesti noorte hulgas väga pop.
Leidsin hiljuti oma ema kirjad, mis ta oli sõja ajal täditütrele maale kirjutanud. Kiri oli kirjutatud paar päeva hiljem kui pomm kukkus otse maja vastas olevasse parki ja selle kild tungis kõrvalmaja vannitoa aknast sisse ja tappis naabritüdruku.
Seda kõike oli ema kirjeldanud ohtralt slängi kasutades. Ja ega see suurt tänasest slängist ei erinenudki. Selles mõttes, et need samad sõnad, mis praegugi asendatakse, olid ka siis asendatud.
Aga kirjutada tõsistest asjadest slängis, see ei lähe kohe mitte!
Naljakatest - siis läheb küll!!!

Selle `saatanliku slängi` kirjutamiseks, pean tunnistama, kasutasin abi. Facebookis on kommuun `estonglish`. Ise ei tulnud selle peale. Aga `feilimisest` räägin ma ise ka märksa enam kui `läbikukkumisest` või `põrumisest`...

Anekdoote võiks ju ikka kribada siia. Ärge muretsege, ma ei ole blond

(15-01-2011 20:40 )Preilikass Kirjutas:  Selle `saatanliku slängi` kirjutamiseks, pean tunnistama, kasutasin abi. Facebookis on kommuun `estonglish`. Ise ei tulnud selle peale. Aga `feilimisest` räägin ma ise ka märksa enam kui `läbikukkumisest` või `põrumisest`...

Anekdoote võiks ju ikka kribada siia. Ärge muretsege, ma ei ole blond

Blondidele "näoraamatust" üks klipp http://www.youtube.com/watch?v=B37wW9CGWyY

Kõik ruttu õiget eesti keelt õppima:


•• avaõiguslik – avalik-õiguslik

•• juhind – Euroopa Liidu direktiiv

•• kestlik – ingl sustainable

•• peavoolustamine – ingl main-streaming

•• taristu – infrastruktuur

•• teisestamine – ingl othering

•• toimeabi – humanitaarabi

•• toimija – ingl actor või player

•• vabasektor, vabamas keelepruugis vabakond – kolmas sektor



•• tundetaip – emotsionaalne intelligentsus, EQ

•• kärgpere – pere, kus on sinu-minu-meie lapsed


Aeglema – tšillima, hängima

Digistama – digitaalselt allkirjastama

Eestilane – eestimaalane

Hiiul – kontrabass e hiidviiul

Isetöötaja – FIE

Joomik – inimene, kes joob palju mittealkohoolset jooki

Jäätla – prügila

Kamul – kondoom, preservatiiv

Koval – kohalik omavalitsus

Krakk – tehnilise süsteemi äkiline kokkuvarisemine

Kuriraha – kuritegelikul teel saadud raha

Kuuling – bowling

Kütvus – kütteväärtus

Lobinik – lobitöö tegija

Lüharid – šortsid, lühikesed püksid

Massiõnnetus – humanitaar-katastroof

Meitla – sotsiaalne võrgustik

Moder – moderaator

Muinastama – muinasjuttu rääkima või lugema

Muskeldamine – fitness

Nöha – nohu ja köha

Olesk – lounge

Ohjur – mänedžer

Omavalimised – kohalike omavalitsuste valimised

Peipar – peibutuspart poliitikas

Pikaron – spagett ehk pikk makaron

Pruunlane – mustanahaline inimene ehk neeger

Pulktuhlid – friikartulid

Rahard – rahakas ja ülbe inimene

Tuulu – tolmuimeja

Vabakaasa – elukaaslane

Ürgplahvak – Suur Pauk

Ütsik – indiviid

ÜTI – ülitähtis inimene ehk VIP

Ja nüüd proovime antud sõnadest lauseid moodustada:
nt.Nöhane ütsik,rehard pruunlane,muinastas metlas.
Võimas.
Soovi korral, võite ise jätkata.

Ma tean, et need on mingi sõnavõistluse tulemid, aga kuidas nende eestikeelsusega on. Keegi kannab ÕSi sisse ja võtab vastu?

(16-01-2011 06:13 )Eithea Kirjutas:  njha midagi peab ju tegema ja kuidagi peab enese olemasolu ( töötasu saamist) õigustama ja kui ise enama ei jõua uusi sõnu välja mõelda, siis korraldame sõnavõistluse........ja kas mina pean olema see, kes selle jama pähe peab ajama(?) ..kussjuures pooled juba käibes olevad terminid unustama ja mingid (?)... pthui!

Lause algab SUURE tähega!

(16-01-2011 14:58 )Eithea Kirjutas:  

(16-01-2011 13:24 )päikeseinsener Kirjutas:  

(16-01-2011 06:13 )Eithea Kirjutas:  ..kussjuures pooled juba käibes olevad terminid unustama ja mingid (?)... pthui!

Lause algab SUURE tähega!

ja kus see koht oli, kus sa lauset nägid? .....laku _ laulurästas ja laula siis, kui laulda kästas_
Samuti ei kasutata lause keskel suuri tähti.

http://et.wikipedia.org/wiki/Lause

Mina pooldan seda, et siin foorumis kasutatakse sellist Eesti keelt, mida koolides õpetatakse. Kuigi endalgi libisevad mõned punkti ja koma vead sisse, ka lauseehituslikud vead ning ka mõned sõnad võivad vales kontekstis olla. KUID ma siiski püüan kirjutada Eesti keeles. Väga halb on lugeda teksti, kus ei ole kasutatud komasid, ei punkte ega suuri tähti. Tihtipeale pole aru saada, kust üks mõte lõpeb, teine algab. Kasvõi sellepärast, et teised inimesed sinust aru saaksid, tuleks kasutada korralikku Eesti keelt.

Cassiopeia, kõik inimesed on erinevad ja ei saa eeldada, et kõik need inimesed kirjutaksid ühte moodi.
Tegelikult tahan ma sellega öelda seda, et kui näiteks koolis on õpetatud kolme erinevat emakeelt (Nagu mulle) - Algklassides pidin pähe tuupima ühe luuletuse, mis kõlas "Ja, ning, ega, ehk, või, kui ka - sinna ette koma panna ei saa, kui tegu pole just loeteluga" - Põhikoolis seevastu aga seletati, et tegelikult käib JA ette ka koma, olenevalt kas alustatakse uue mõttega. Paar aastat hiljem aga sõnati, et JA ette ei panda MITTE KUNAGI koma. Püüa sa nüüd aru saada, mis on tõsi. Panna siis koma, või mitte?

Ma ei eeldagi seda, et kõik inimesed kirjutaksid ühtemoodi. Lihtsalt, jälgida õigekirja reegleid - seda võiks ju natukene püüda teha.

Ärme hakka palun tähti närima, me saame väga hästi ju aru millest jutt käib!

Lause hakkab suure tähega ja lõppeb "märgiga"!

(15-01-2011 23:53 )ereland Kirjutas:  Kõik ruttu õiget eesti keelt õppima:

Tegin prooviks lihtsa jutu, kus on uued sõnad tavateksti sees.
Kukkus välja siis niisugune:

Mina kui joomik sõõn hea meelega pikarone ja pulktuhlisid.
Reedeti kasutan tuulut ja viin prahi jäätlasse.
Nöha pole ammu olnud. Mul on ka üks tuttav kärgpere, nad on isetöötajad. Mees käib buulingis, naine on moder. Neil on üks laps pruunlane ja kannab ka talvel lühareid.
Ta on osalenud massiõnnetuse likvideerimisel. Igatahes üsna omapärane ütsik.
Jään teiste katsetusi ootama.

Vabanda nüüd mu pikad juhtmed, aga millest sa räägid?

Mis teil inimesed viga on?