[aapee]

Mõtlesin kuhu alla võiks see teema sobituda, ehk sattus õigesse kohta?
Ei tea kas see on ainult minu tunne või on ka teisi inimesi, kes on selgelt märganud aja üha kiirenevat kulgu meie planeedil? Ei pea silmas inimesi, kes on pidevas ajanappuses, tänu endale võetud suurte ambitsioonide tõttu või johtuvalt pereelust tuleneva kiirusega. Olen sellistest vähemalt kahe-kolme valgusaasta kaugusel, aga sellegipoolest tunnen, et midagi on viltu. Teadmiseks: viimased 5-6 aastat olen elanud maakeskkonnas, ilma eriliselt tööl käimata. Mitte et ma looder oleksin, aga elu on võimaldanud teisiti (ego kohe ei lubanud ja käsiks selle lause välja öelda). Piltlikult öeldes: usun, et kui oleksin selle aja elanud vangistuses ja üksikkongis, oleks olukord pea samasugune olnud.
Nagu laulgi ütleb: "Ei tea miks aeg kaob käest...?"

Muudetud: 30-3-06 kell 10:39:38 aapee

[Hallucigenia]

Algselt postitas: aapee
Ei pea silmas inimesi, kes on pidevas ajanappuses, tänu endale võetud suurte ambitsioonide tõttu või johtuvalt pereelust tuleneva kiirusega.

Pean vist ennast kuhugi sellesse seltskonda paigutama ... ja seetõttu ehk ei peakski väga imestama. Aga üldisemaks selgituseks ehk ei lähekski rohkem vaja, kui moodsate kommunikatsioonivahendite areng (Internet eelkõige) + oletus inimkonna teatud kollektiivse teadvuse olemasolust (miska see asi nt Sinuni jõuab).

[Putukas]

Inimene võrdleb aega eelneva elukogemuse põhjal. Aja tajumine on seotud mingi piiratud ajaühiku suhtega kogu möödunud/elatud ajasse. Seepärast tundub koolilapsele nädal palju pikem ajaühik kui vanale inimesele, kuna see moodustab palju suurema osa kogu tema elust kui vanainimese elust.
Aja üha kiiremat kulgu hakkasin tajuma juba algkoolis. Tajusin, et 8.-s klass kulges palju kiiremini kui 7.-s, ja 9.-s veel kiiremini kui 8.-s. Keskkool läks ka nagu ludinal, kolm aastat kadus, nagu tuul. Ja seejärel muud 3- või 4- aastased koolid olid nagu korra köhatada. Vahel tõesti jään mõtlema, et pea see vanaduspõligi kätte ei jõua...