[Metafor]

Niisiis, ise, nii laisk nagu ma ükskord siin olen, tõlkida seda kõike teile ei viitsi, kuid paari sõnaga võin mõned laused teha.
Nature.com on saanud hakkama suure tööga ja koostanud meile "lühida" ülevaate, mida meil oodata on aastaks 2020, seda kõike loomulikult juhul, kui armageddonid ja viimsed päevad tulemata jäävad.

Paari taksitust mainimata jättes, oleme jõudnud üllatavalt lähedale kvant-arvutitele...
2020 arvutid-Bittide tšempionid

Tillukesed arvutid igalpool, kõige sees, jälgimas ökosüsteemi, ehitisi ja isegi inim-kehi, võivad teadust põhjalikult muuta...
2020 arvutid-Igalpool, kõiges

Seda lugege ise, kes viitsib...
2020 arvutid-Ebatavaliselt kõrged inimläve piirid

Teaduslike andmete kogus kahekordistub igal aastal. Alexander Szalay ja Jim Gray analüüsivad kuidas teaduslikud meetodid arenevad märkmetest hiiglaslike onlain(online) databaasideni...
2020 arvutid-Teadus Eksponentsiaalses maailmas

Tee mis juhatab arvutite formalismist bioloogiliste funktsioonide selgitusteni, saab olema raske, kuid Roger Brent ja Jehoshua Bruck pakuvad välja kolm lootusrikast ideed, mis võiksid meid sihile viia...
2020 arvutid-Kas arvutid suudavad bioloogiat seletada?

Suhe arvutite ja teaduse vahel pole praegugi kaugelt ühesuunaline, väidab Ian Foster, ja saab seda olema veel vähem aastal 2020...
2020 arvutid-Teaduse tuleviku kahepoolsus

Mis kõik võib välja ilmuda kasutades Interneti uuringu vahendina? Vastus sellele saab olema piiratud vaid meie endi fantaasiate poolt, väidab Vernor Vinge...
2020 arvutid-Loovuse masin

PS. Kes ütleb mulle, kuidas peaks käänduma sõna Internet osastavas käändes?
(Ja kas mida/keda oli ikka osastav(H))

Muudetud: 22-3-06 kell 21:57:32 Metavo

[slippin]

Keemia tunnis ütles õpetaja seda et sell ajal peaks hakkama õhk mingil määral otsa saama???Ei tea kas see tõsi ka on aga eks tunda annab

[Metafor]

Algselt postitas: slippin
Keemia tunnis ütles õpetaja seda et sell ajal peaks hakkama õhk mingil määral otsa saama???Ei tea kas see tõsi ka on aga eks tunda annab

Õhk ei saa otsa, kuid nafta ja maagaas saavad, pluss veel mõned maavarad.
Sul õpetajal on huvitavad mõtted, olen küll kuulnud varianti, et tulevikus hakatakse värsket õhku putkades müüma, kuid et õhk otsa saaks? Seda tahaks näha,

[Flash]

Algselt postitas: slippin
Keemia tunnis ütles õpetaja seda et sell ajal peaks hakkama õhk mingil määral otsa saama???Ei tea kas see tõsi ka on aga eks tunda annab

õhk ostas? kui õhku pole on vaakum...pigem mõtlesid hapnikku? sel ajakas osatakse juba sitast ja veest hapnikku toota. omaette asi kui puhas sel ajal õhk on. igast keemiat ei tahaks ka sisse hingata.

[Metafor]

Tegelikult kõik mida me vajame on lihtsalt kõvasti energiat(külma süntees?) ja paari lihtsat endotermilist reaktsiooni süsihappegaasiga et hapnikku kätte saada. Hetkel ma veel ei kujuta ette kuidas see toimima hakkaks, aga eks näis.
Kui nüüd just mõni suuremat sorti vulkaan purskama ei hakka või päike ei plahvata, siis peaks kõik korras olema ja elame veel 2020 aastal ka hapnikkurikkas ja enamvähem sama saasta tasemega maailmas.

[Metafor]

Algselt postitas: encore
Keegi raamatut "Tuleviku süntees" on lugenud ? Igastahes, seal oli teooria, et kui tulevikus peaks õhk otsa saama, siis seda hakkavad tootma teatud masinad, mis on kopeerinud taimede omadused. Ehk siis teatud materjalist "marlid" toodavad õhku.


Igastahes. Inimestel on komme prognoosida tulevikku präeguses tempos (ehk siis mis parajasti on), kuid kui mingi revolutsiooniline avastus peaks ilmsikst tulema, siis lükkab see kogu protsessi (eeldatava protsessi) aega siia, või sinnapoole.

Fotosünteesist rääkides, siis algul võib küll arvata et taimi oleks võimalik lükata tootma rohkem hapnikku, mis oleks jällegi positiivsemate tulemustega kui selle aine masintootmine.
Üllatusena on aga avastatud, et suhteliselt raske on sama energiakuluga toota rohkem hapnikku kui seda teevad taimed. Taimede bioloogia on kujunenud selliseks, nagu see tänapäeval on, väga pikka aega ja raske on sellega võidu teha leidmaks midagi paremat...kellele veel biofüüsika meeldib

Muudetud: 23-3-06 kell 13:35:30 Metavo

[Kaabulott]

Minu arust taandub paljugi energiale:kas juhitav termotuumareaktsioon Maa peal õnnestub või mitte. ITER Prantsusmaal peaks selleks ajaks juba töökorras olema ja katsed tehtud. Või siis avastatud külm tuumasüntees,aga igaljuhul vähemalt üks neist peaks energiat andma. Sest kui midagi sellist ei toimu ja energia saamine on endiselt vaevarikas ja sõltub toorainest,on inimestel tulevikus päris raske. Termotuumaelektrijaam annaks sisuliselt piiramatus koguses üliodavat energiat,mida saaks kasutada kasvõi vesiniku tootmiseks autokütuseks,hapniku tootmiseks ja ka kütteks. Sisuliselt lahendaks selline üliodav energia väga palju globaalprobleeme. Nii et olgem positiivsed ja lootkem,et asi funktsima saab. 15 aasta pärast peaks see kaunis selge olema.--------- Aga vastupidisel juhul on kööga. Mis kasu on superarvutist, kui autokütus maksab nt 200 kr/liiter? Biokütus,etanool-nende tootmine on tegelikult ka ju energia-,töö-ja maakulukas. Haritavat maad on ju ainult kindel hulk,seda kõike energiakandjate kasvatamiseks ei saa kasutada,toitu on ka vaja(eeldatav inimeste arv 2020 on oma 8-9 mljrd). Taastuvad energialiigid ei suuda mingil juhul katta soojusjaamade toodetavat elektrihulka,niiet ka elektriga oleks sel juhul kitsas käes. Nafta ja gaas,samuti süsi ei saa muidugi äkki otsa,vaid nende hind lihtsalt tõuseb pidevalt. Pauk saab päris karm olema,kui tehnoloogiad ei muutu. Aga autot vaadates -üle saja aasta juba ottomootoriga popsutanud,sisulist muutust pole nendega juba sajand toimunud. Sama lugu kosmosetehnoloogiaga-Gagarini-aegsed keemilised torud ikka veel. Kui kuuekümnendatel oleks kellelegi öeldud,et tead,2006 polegi inimene Marsil käinud ja ei kavatsegi veel minna,siis see tüüp oleks ütlejat lolliks pidanud-siis loodeti palju enamat 21.saj alguseks. Mina usun,et kui just hiinlased ei üllata,pole ka 2020 veel Marsil käidud. Raha Pentagoni jaoks on Washingtonil alati,aga NASA jaoks mitte. Ei tea, miks,irw. -------
Lõpus läks nüüd vähe pessismistlikuks,aga eks näis. Peaasi,et seda "kultuuride sõda" islami ja lääne vahel ei tuleks,siis võks veel elada.

Muudetud: 26-3-06 kell 14:22:41 Kaabulott

[Metafor]

Kvant-arvutid nõuavad vähem ressursse, iga aastaga suudame me toota mootoreid mis võtavad vähem kütust, varsti ehk õpime jäljendama täielikult fotosünteesi ja leiame sellele kasutust oma kütuste valmistamisena ja/või millegi paremana.
Vaadates teaduse arengut, saame me näha ainult positiivseid asju, poliitikast ja ilmaelust jätame siin teemas parem rääkimata

[slippin]

Sorry ma mõtlesin õhu asemel hapniku hoopis aga kas see on põhimõteliselt võimalik.Inimestel on vaja eluks 17% või oli see18% ei mäleta hästi aga ja osades maailma paikades on hapniku protsent vaid 20% või siis 19% nii et põhimõteliselt see peaks olema võimalik.Aga kuna teema puudutab aastat 2020 siis ma arvan et hapniku toodab mingi masin mis muudab süsihapegaasist hapniku või siis selleks ajaks on inimestel lõpuks aru pähe tulnud ja nad kõik ühes kooris ütlevad AITAB SAASTAMISEST. Ja maa ressursid hakkavad sel ajal kinlasti otsa saama või siis on otsa saanud.

Muudetud: 30-3-06 kell 22:15:38 slippin

[chrysthallion]

2020 - mida oodata?

Ei ole siin oodata midagi - hakkame parem kohe kõik ehitama!

Kilomeetrite kõrguseid püramiide ja pilvelõhkujaid, transatlantilisi tunneleid, sildu üle Beringi väina ja mida kõike veel...

Mis? Te ei tea, millest jutt käib? No siis on küll viimane aeg kiigata vot siia.

[neitsi]

Mina ootan seda,et ükskord need suuremad linnad kupli alla saadakse,robotid meile abiks kodutöid tegema tuleksid ja autod lendama.

[Metafor]

Algselt postitas: neitsi
Mina ootan seda,et ükskord need suuremad linnad kupli alla saadakse,robotid meile abiks kodutöid tegema tuleksid ja autod lendama.

Enne leitakse parem ja tõhusam alternatiiv autodele kui et need massiliselt ja ohutult lendama saadakse koos igasugu nokide ja muude lahedate tegelastega. Kui veab, siis ei ole vajadust (sellel planeedil) linne kuplite alla veel toppida ja robotid jäävad robotiteks samamoodi nagu me lootsime roboteid näha ennast teenindamas 20 aastat tagasi...ja nagu me praegu näeme seda mis võib tulla aastal 2020.
Teisisõnu, 20 aastat on selliste muutuste jaoks liiga vähe

[Anonymous]

Vähemalt Erich von dänikeni juttu järgi, on hiiglased külastanud maad pidevalt mingi üle tuhande aasta intervalli järgi, kuid nüüd on nad hiljaks jäänud, ehk on oodata neid vennikesi tagasi, vähemalt nii nad lubasid.

[neitsi]

hiiglased kuuluvad muinasjuttudesse ja kui sa neid jälle näha tahad,siis mine Tiibetisse ja ütle jetile tere.

[neitsi]

ärge võtke seda autode asja ka südamesse.Ma mõtlesin natuke kaugemale.Aga 2020.aastaks lõpetatakse äkki nafta kaevandamine ära ja tulevad esimesed elektriautod välja?

[Hallucigenia]

Algselt postitas: neitsi
ärge võtke seda autode asja ka südamesse.Ma mõtlesin natuke kaugemale.Aga 2020.aastaks lõpetatakse äkki nafta kaevandamine ära ja tulevad esimesed elektriautod välja?

Noh ... väljas on nad juba praegugi ... kui Sulle meeldivad sportautod, siis ehk Venturi Fetish ... hinda muidugi omajagu ... aga ega kiiruse ja rohelise mõtteviisi ühitamine odav olegi ...

[val]

Ma arvan, et praeguse Eesti Vabariigi praegune parlamentaarne kord muutub ning tuleb palju avalikuks minevikusk. Smas kasutatakse ka kiipe, mida lisatakse kohustulikult kõigile inimestele.

[villu]

IBM avalikustas viienda iga-aastase loendi „IBM Next Five in Five“ ehk loendi uuendustest, mis võivad järgmise viie aasta jooksul muuta seda, kuidas inimesed töötavad, elavad ja mängivad.

Loend põhineb turu- ja ühiskonnasuundumustel, mis eeldatavalt meie elu muudavad ning ka IBM-i uutel tehnoloogiatel, mis need uuendused võimalikuks teevad. Ennustuste aluseks on IBMi Almadeni uurimiskeskuse rohkem kui 3000 inseneri ja teadlase seas tehtud küsitlus.

1. Kolmemõõtmeline vestlus
Järgmise viie aasta jooksul saate filmidest tuttavate 3D-liideste abil oma sõprade 3D-hologrammidega reaalajas suhelda. Filmid ja televisioon on juba 3D-le üle minemas ning holograafiliste ja 3D-kaamerate arenedes ja nende mõõtmete vähenedes, nii et need teie telefoni mahuksid, saate kasutada fotosid, sirvida veebi ja vestelda oma sõpradega täiesti uuenduslikul viisil.

Teadlased arendavad ka videovestlust, muutes selle holograafiliseks vestluseks ehk 3D-kohaloluks. Selles tehnikas kasutatakse esemetelt peegelduvaid valguskiiri ja rekonstrueeritakse nende abil selle eseme kujutis – sarnast tehnoloogiat kasutab ka inimsilm ümbrusest kujutise loomiseks.

2. Akud hakkavad hingama õhku meie seadmete käitamiseks
Viie aasta pärast võimaldavad transistori- ja akutehnoloogia teaduslikud uuendused seadmetel tänasega võrreldes umbes kümme korda kauem töötada. Lisaks võivad mõnel juhul akud väiksematest seadmetest üldse ära kaduda.

Tänapäeva raskete liitiumioonakude asemel töötavad teadlased välja akusid, milles asuvad metallid toodavad õhuga reageerides energiat. See kõrvaldab peamise takistuse akude tööea pikendamiselt. Edu korral on tulemuseks kerge, võimas ja laetav aku, mis võib toita kõike alates elektriautodest tarbeseadmeteni.

3. Planeedi päästmiseks ei pea olema teadlane
Kuigi te ei pruugi olla füüsik, olete kõndiv andur. Viie aasta pärast koguvad teie telefonis, autos, rahakotis olevad andurid ja isegi teie Twitteri säutsud andmeid, mis annavad teadlastele reaalajas ülevaate teie keskkonnast. Nende andmetega saate panustada globaalse kliimasoojenemise takistamisse ja ohustatud liikide päästmisse või jälgida sissetungivaid võõrliike, mis ähvardavad ökosüsteeme. Järgmise viie aasta jooksul tekib täiesti uus kodanik-teadlaste klass, kes loovad olemasolevate andurite kaudu uuringute jaoks tohutuid andmehulki.

4. Teie liiklemisviis kohandatakse teie vajadustele vastavaks
Kujutlege liiklemist ummistunud kiirteedeta, ülerahvastatud metroota, teedeehitusest tingitud viivitusteta, ka tööle hilinemise pärast ei peaks te enam muretsema. Järgmise viie aasta jooksul pakuvad keerukad analüüsitehnoloogiad kohandatud soovitusi, et aidata liiklejail võimalikult kiiresti soovitud sihtkohta jõuda. Kohanduvad liiklussüsteemid õpivad intuitiivselt liiklejate teekondi ja käitumist, et tagada praegusest dünaamilisem liiklusohutus ja teeteave.

5. Arvutid aitavad kütta linna
Arvutitehnoloogia ja andmekeskuste uuendused võimaldavad kasutada neist eralduvat liigset soojust ja energiat näiteks talvel majade soojendamiseks ja suvel konditsioneeride käitamiseks. Mõelge, mida see endaga kaasa tooks, kui kogu maailma andmekeskustes kasutatavat energiat saaks linnas kasutamiseks ümber töötada.

Kuni pool tänapäevase andmekeskuse tarbitavast energiast kulub õhu jahutamiseks. Enamik soojust läheb seejärel raisku, sest see lihtsalt suunatakse atmosfääri. Uute tehnoloogiatega, näiteks IBM-i arendatava uuendusliku kiibil oleva vesijahutussüsteemi abil, saab arvutiprotsessorite klastrist eralduva soojusenergia tõhusalt büroodele või majadele sooja vee tootmiseks ümber töötada.

Kas IMBi ennustused lähevad ka täide? 2006. aastal avaldati esimene selline viisik, kuid sealt pole tänini ükski ennustus täppi läinud. Näiteks pakuti toona välja, et suulist kõnet on võimalik koheselt automaatselt tõlkida.

2007. aastal pakkus firma välja, et mobiiltelefon hakkab asendama rahakotti ning see on küll tänaseks juba reaalsus.
http://www.novaator.ee/ET/it/viis_uuendu...sul_video/