Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Vesi
Autor Sõnum
zed
Veteran

Postitusi: 763
Liitunud: Jun 2005
08-11-2005 12:27
Postitus: #1
Vesi
Foorumikaaslane Hallucigenia kirjutas:
Kõik ained jagunevad gaasilis-plasmalisteks, vedelateks ja tahketeks (inglise keeles on kahe esimese jaoks kokku termin fluids) ja vaid viimaseid saab pooleks murda. Küll võid Sa muidugi vedelikku pooleks venitada, nt meeniiti purgist lusikaga vedelat mett võttes...

Uuriks nüüd naljaviluks veidi niisugust kummalist vedelat asja nagu VESI.

“Ilse!
Too mulle kruusitäis vett, pean aspiriini võtma!”
Kallis kaasa toob, võtame rohu.
Varsti hakkabki parem, eila-õhtane grillipeo-mälestus vajub unustusse…
Mis on vesi?
H2O – Lihtne,- kaks tähte, üks number.
Aga kas on?
Tegelikult peitub selles kolmes märgis terve maailm. Lisaks ookeanidele-meredele, veemaailm meie endi sees ja ümber igapäevaselt.
Meie elu, eksistents ongi vesi.
Ise koosneme suures osas veest, joome vett, peseme ennast ja autot, laseme korra päevas WC:s “rongi” mere poole teele…
Kõik oleks nagu selge… Nagu öeldakse, selge nagu vesi!
Tühjagi!
Lugege järgnevat, saab selgeks, et vesi pole nii “selge” midagi.

Vee kummaline olek: ei jää, ei gaas, ei vedelik.

Laurence Fried ja tema kolleegid Ameerika Rahvuslikust Laboratooriumist (Lawrence Livermore National Laboratory) (link)said kompuutersimulatsiooni teel uue kummalise vee oleku ja produtseerisid seda ka laboratooriumis.

Vee niinimetatud nn. superioonse faasi korral on hapniku aatomid püsivalt külmutatud kristallvõresse, aga vesiniku aatomid jäävad liikuvateks, nagu gaasis, rännates vabalt mööda kogu kristalli ja seda vägagi suure kiirusega.
Nn. superioonnse vee atomaarvõre pildil:

[Pilt: 3819.jpeg]
Superioonse oleku võimalust ennustati teoreetiliselt juba küllaltki ammu.

Füüsikud oletasid, et sellises olekus vesi eksisteerib eeldatavalt maailmaruumis hiidplaneetide sisemuses. Vajalik temperatuur selle kummalise oleku esilekutsumiseks on 1000 C ja rõhk 100.000 atmosfääri.
Fried üritas luua superioonset olekut laboris, surudes vett teemantalasite vahel, samaaegselt kuumutades seda infrapunase laseriga.
Fikseerides katse käigus andmeid vee molekulide vibreerimisest, nägid teadlased, et nende faasiline olek muutus millekski ebaharilikuks.
Saavutanud katseliselt selle “olekubarjääri” võisid teadlased vaid oletada mis tegelikult toimub teisel pool barjääri.
Edasiseks tööks vajati juba superkompuutrit ja nädalakese arvutiaega.

Fried ja tema töögrupp arvutasid 60 veemolekuli võimaliku käitumise etteantud ekstremaalsetel tingimustel ja selgitasid välja, et molekulid purunevad ja moodustub tõesti superionne faas, hoopiski tihedam kui jää ja tugev kui raud kuid,- ei jää, ei vedelik, ei gaas, tavaarusaamise järgi.

Selle kummalise vee oleku eriomaduseks on veel ülisuur elektrijuhtivus, siit siis võimalik seletus Uraani ja Neptuuni võimsale magnetväljale.

Vedel vesi pole sugugi lihtsalt vedelik.

[Pilt: 4674.jpeg] Siin näha veemolekule

Grupp teadlasi Berkeley Laboratooriumist[url= http://www.lbl.gov/] ja Kalifornia Ülikoolist leidsid vastuse lihtsale küsimusele: Milline on vee molekulide vastasmõju?

Näiteks kooliõpikust leiame: vesiniksidemed, iga V-kujulise molekuli nõrk polarisatsioon ja nii edasi.
Aga vaatamata näilisele lihtsusele ei ole siiani täpselt selge mis toimub vee molekulidega kui vesi on oma harilikus vedelas olekus.
Teadusringkondades on levinud kaks valitsevat, konkureerivat teooriat vee molekulide vastasmõjust, seda muidugi vedela oleku korral.

Esimene teooria – vesiniksidemed lähimate molekulide vahel, mis annavad veejääle talle omase struktuuri – lagunevad (teatud tingimustel), võimaldades molekulidel vabalt seguneda.
See on nõndanimetatud kahe oleku mudel.

Teine versioon – on teooria lakkamatust olekute või seisundite muutumisest, kontinuumist, mille kohaselt vesiniksidemed naabermolekulide vahel vee vedelas olekus säiluvad aga on pidevas muutumises ja väändumises.

Oma uues avaldatud töös teeb USA füüsikute grupp kokkuvõtte oma mitmeid aastaid väldanud tööst, läbiviidud eksperimentidest ja tehtud arvutustest ja mida tervikuna kroonib hiljutine vedela vee struktuuri “läbivalgustus” RAMAN spektroskoopiaga (kasutatakse laialdaselt kõige erinevamate ainete analüüsimisel).
Uurijad näitasid, et spektroskoopiaga saadud resultaatide eripära analüüs räägib kontinuumi versiooni kasuks.
Nii ongi – üleminekul jääst veeks ei lagune naabermolekulide vahel eksisteerivad vesiniksidemed, aga muutuvad liikuvateks ja teatud määral muutuvateks.
Võib öelda, et mingil moel “virtuaalseteks”.
Teisiti õeldes, iga selline side võib igal suvalisel ajahetkel korraga kaduda – samas taasilmuda mingi 200 femtosekundi pärast. (femtosekund on ajaühik mis saadakse sekundi jagamisel miljoni miljardiga (kvadriljoniga)).
See vesinikside tekib kas sama molekuliga või mõne teise naabriga.
Tänu nendele ülilühikestele katkestustele suudavad molekulid üksteise suhtes ümber paigutuda.
Ütleksime, et vedel vesi ei olegi omal kombel üldsegi vedelik, vaid hoopistükkis ebaharilikult plastiline jää.

Berkeley:s tehtud uuringuid vee eriliste struktuuride kohta võite lugeda siit vene keeles (link)
Samas laboris tehtavast tööst millegi eksootilisega, vee nanotorulisusega siit: (link)

(zed) Võime muidugi esitada küsimuse, mis kasu kõigest sellest teadmisest on tavaelus.
Aspiriin läheb veelonksuga alla ja autogi saame veevoolikuga puhtaks.
Aga siiski.
Väga on vaja mõista mis on vesi tegelikult, lisaks muidugi iidsele filosoofilisele nn. “algelemendi” mõistele.
Vee, jää, aur, ülekuumendatud aur, erinevad tehnoloogiad, masinad, tehnilised lahendused. Probleemid ja tehnilised lahendused aurumasina kasutegurist kuni kosmoseaparatide stardijäätumiseni atmosfäärist läbiminekul.
Mõistes vett ja jää sisemist struktuuri leiab kindlasti lahenduse näiteks sellisele proosalisele probleemile nagu autode-lennukite jäätumine.
Mis iseenesest polegi nii tühine asi.
(Vene reaktiivhävitaja SuHoi, näiteks tangib enne igat õhkutõusmist ligi 400 liitrit meditsiinilist piiritust, et lennul hoida ära lennuki jäätumine.
Miks meditsiinilist ja mitte odavamat puupiiritust, siis see on seotud vene rahva teatud eripäraga.)

Mõistes jää, vee, veeauru sisemist ehitust, seda ka energeetilises, soojustehnilises mõttes, võime kunagi leida ka vastused vägagi huvitavatele küsimustele mis puudutavad ainete lahustumist vees, vedelike pindpidevust, materjalide märgumist, vedelike liikumist peentes kapilaarides (mis on praegugi suures osas seletamatu värk).
Edasi ainete liikumine eri kontsentratsiooniga vesilahustes läbi neid eraldava läbilaskva membraani (– sellel põhineb kogu elusloodus!). Ikka nõrgemast kontsentratsioonist tugevamasse.
Lisaks veel vedelikumälu, mida puudutasin veidikese siin: Veekeeris -postitati 9-7-2005 kell 23:09

Mehaanika.

Aero- ja hüdrodünaamika.
Siin foorumis olen eelnevalt arutlenud igasugustest müstilistest riistapuudest.
Shaubergeri ketas, “garaaži-geenius” Murakin oma ülikummaliste vett ja suruõhku tarbivate mootoritega. Kõik need riistad töötavad vee ja õhu koosmõjul.
See tähendab vesi, õhk ja vahesubstants ehk veeaur. Nende ainete füüsikalist siseehitust ja struktuuri mõistes, jõuab järg ehk kunagi ka hüdro- ja aerodünaamiliste keeriste saladuse lahendamiseni. Praegu ollakse keeriseteooriaga väga jännis. Matemaatilised mudelid suudavad õhu-vedeliku liikumisel maksimaalselt seletada voolamist ja jugadeteooriat ja sedagi nö. “ekstrapoleerimise-tasemel”.
Kuidagi suudame düüsist väljuva joa kiiruse ja tekkemehhanismi matemaatiliselt paika panna. Ülehelikiirusega joa saame kui kahanevale joale liidame jadamisi laieneva düüsi.
Paraku on aga ka siin tekkeprotsessi lõplik matemaatiline modelleerimine na nadivõitu.

Kui võtta nüüd veel ette kolmemõõtmelised keerised!
Ja veel hullem, kui need keerised on protsessis-seadmes päri- ja vastassuunalised ning toimub lisaks nende erisuunaliste keeriste põimumine…
Pole leiutatud veel sellist superarvutit mis suudaks tohutu hulga erisuunaliste keeriste kruvipõimumist matemaatiliselt modelleerida.

Shauberger ja Murakin seletavad, et sellisel erisuunaliste keeriste põimumisel vabanebki vastaskeerisevoogude pindade kohtumisel energia, mis lisaks sellele, et ta suudab ülal hoida süsteemi, annab ka kasutatava tulemi.

Mul on puht isiklik arvamus millele tulin veidi mõeldes ja uurides Shaubergeri jooniseid ning seda Murakini loomingut.
USALaugh laastavad tornaadod, või vesipüksid ongi tegelikult oma sisemist energiat genereerivad tohutud keerispõimumised.
Ja pole nende ülalhoidjaiks sugugi rõhkudevahe või temperatuurierinevus atmosfääris.
Need on vajalikud parameetrid mis käivitavad protsessi ehk eeltingimused.
Energia vabaneb samal kombel mida kasutab masinas Murakin.
Ja kütuseks vajas Murakini riistapuu suruõhku ja vett. Samuti ka tornaado. Kui üks neist lõppeb, - näiteks pilvest vihm, raugeb ka tornaado.

Palju väga huvitavaid küsimusi mille lahendamiseni oleme jälle kukesammu võrra lähemal.
Mõistame vee süvaehitust, küll kunagi seletame ka vee hüdrodünaamilised ja muud põnevad aspektid.

Ehk piltlikult: väga raske on ilmaime Colosseumi Rooma linnas hinnata, kui ei tea mitte tuhkagi tellisest. (zed)

Muudetud: 8-11-05 kell 13:30:35 zed

Muudetud: 8-11-05 kell 13:31:50 zed

Tõde läbib kolm staadiumi: 1 - naerdakse välja, 2 - võideldakse vastu, 3 - võetakse kui enesemõistetavat...
[Pilt: toetan2.gif]
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,548
Liitunud: Dec 2004
08-11-2005 12:54
Postitus: #2
 
Tänud, zed - nüüd võtsid Sa üles tõesti ammendamatu teema!
Hetkel vaid kaks viidet:
(1) - millest küll takkajärgi eriti kasu pole: MTÜ Teadusteave korraldas möödunud augustis (19.-21.) Käsmu Meremuuseumis veeteemalise suvekooli (link), kus seda va vett siis õige mitme eri kandi pealt vaagiti (füüsika, energeetika, vee-elukad, vee osa ajaloos jpm). Aga silmas maksab seda pidada seepärast, et tuleval aastal tulevat tulekool (st suvekool tulest). Jälgige siis seda www.teadus.ee veebi.
(2) vesi on küll selline "krestomaatiline" vedelik (küllap esimene, mis pähe tuleb, kui "vedelik öeldakse"), samas aga ka väga eriskummaline (mõnda zed ülalpool juba mainis). Siin veebikohas on üles loetud (ja selgitatud) 41 vee anomaalset omadust, mispoolest ta "harilike vedelike" taustal silma paistab. Vaid üks näide: kuum vesi külmub jahutamisel kiiremini kui külm vesi (kui panna nt kaks erineva temperatuuriga veeklaasi külmkappi). Selle, nn Mpemba efekti, avastas Tansaania koolipoiss Erasto Mpemba koolipraktikumis jäätist valmistades.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,548
Liitunud: Dec 2004
23-04-2007 21:07
Postitus: #3
Vee magnettöötlus
See zedi kunagine põnev kirjutis on nüüd juba mõneks ajaks foorumisügavustesse (või oleks ilusam öelda Lethe voogudesse) olnud vajanud. Üks hiljuti ette tulnud asi aga tõi vee uuesti meelde (õnneks mitte pähe, silma, põlve ega ahju). Vee magnettöötlus. Oma kitsarinnalise ja ortodoksse ilmvaate tõttu olin seda juraks pidanud. Aga katlakivi tekke vastu see vist tõesti aitab, olgu siis "magnetvee" joomise kasulikkusega nagu on. Sellekohaseid kinnitusi on leida ka soliidsetest teadusajakirjadest. Veidi täpsemalt: magnettöödeldud veest moodustuv katalkivi on teise kristallstruktuuriga* ja see ei jää boileri seintele püsima. Eestis müütab neid seadmeid firma Bioexpert. Kas on kellelgi isiklikku kogemust nende kasutamisega?
* miks aga see niimoodi on, selle kohta eksiteerivad vaid oletused.



Muudetud: 25-4-07 kell 08:05:38 Hallucigenia
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Tehnoloog
Veteran

Postitusi: 960
Liitunud: Mar 2007
25-04-2007 00:01
Postitus: #4
 
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia... magnettöödeldud veest moodustuv katlakivi ... ei jää boileri seintele püsima.
Ühegi valmisseadmega pole otseselt tegelenud, kunagi olen näinud vaid kohalikus katlamajas (milles toodeti auru) sellist magneteid sisaldavat tünni, millest käis läbi katlasse suunatav vesi.

Üks kogemus on veel selline et kunagi andsin 2 rõngasmagnetit (1W valjuhääldite küljest) tuttavale bussijuhile ja soovitasin mootori jahutusveesüsteemile panna. Magnetväli sai risti vee liikumise suunaga (magnetid olid teine teiselpool lapiti vastu kummitoru, lihtsalt isoleerlindiga kinni mähituna)... Effekt oli selline et kui seni tuli ladestunud katlakivi äädikaveega aeg-ajalt välja pesta (talvel pani ta igal hommikul uue vee), siis hiljem polnud seda vaja teha. Isegi vana ladestunud katlakivi oli pikapeale lahti tulnud ja hõljus vees.

Kusagilt lugesin, et kevadel lume ja jää sulamisest tekkiv vesi säilitab oma kristalse sisestruktuuri veel hulk aega (kuu või rohkemgi). Selline nn. kristallvesi või sulavesi on väidetavalt palju tervislikum ja kergemini omastatav kui nt. sügisene vesi. Justnimelt see pidavat olema rändlindudele siinsel pesitsemisel (talvel lõunamaal nad järglasi ei saa) ülioluline, pole vajadust vee organismile "sobivaks kohandamiseks" energiat kulutada...

Muudetud: 25-4-07 kell 01:27:18 Tehnoloog
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
elis
roheline

Postitusi: 938
Liitunud: Jul 2004
25-04-2007 15:59
Postitus: #5
 
Et kui ma seon oma veekeetjale teibiga kaks magnetit vastaspooltele ümber, siis mu katlakivi mure saab lahendatud? (:

http://spaceweather.com/
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
titanl
Tavaliige

Postitusi: 60
Liitunud: Jun 2006
25-04-2007 20:16
Postitus: #6
 
Täna juhtusin pealtnägijat vaatama ja seal rääkist sellest uuest veest ,mis müügil on ,,Võluvee'' nime all. Rääkis ,et üks jaapanlane oli avastanud kuidas muusika ,sõnad vee läheduses ja kõik halvad ja head sõnad vett mõjutavad. Kui vett mõjutati mingit moodi siis see külmutati ja vaadati tekkinud jää kristalle. Oli toodud näiteks kui erinevates keelte head sõnad ja halvad sõnad mõjuvad. Isegi tavalise teksti vee juures hoidmine mõjutab sed ja sealt ka mitmepoolsed pudeli sildid. Oli toodud ka näiteid kuidas muusika mõujutab. Alati kui kui oli mõjutad heade sõnadega või muu sellisega siis oli näha korrapärasemaid , ilusamaid jne. kristalle. ,,Peaks hakkama veega rääkima?''


On see siis ainult veega nii, või peitub selles midagi enamat?
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,548
Liitunud: Dec 2004
25-04-2007 20:31
Postitus: #7
 
Tsitaat:Algselt postitas: titanl
üks jaapanlane oli avastanud kuidas muusika ,sõnad vee läheduses ja kõik halvad ja head sõnad vett mõjutavad.
Masaru Emoto
"Vee sõnumid"
(aga eestikeelne tõlge vist juba läbi müüdud)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
titanl
Tavaliige

Postitusi: 60
Liitunud: Jun 2006
25-04-2007 20:35
Postitus: #8
 
See ,se sama ongi, mul ei jäänud need nimed meelde aga nüüd tean ka seda. Hea kui keegi ka sellega kursis on. wink tänud

Lisaks on ilmunud veel üks raamat aasta hiljem nagu: ''Vee varjatud sõnumid''

Muudetud: 25-4-07 kell 21:38:31 titanl
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,548
Liitunud: Dec 2004
25-04-2007 20:40
Postitus: #9
 
Tsitaat:Algselt postitas: elis
Et kui ma seon oma veekeetjale teibiga kaks magnetit vastaspooltele ümber, siis mu katlakivi mure saab lahendatud? (:

Eee ... parem oleks siiski vist need magnetid paigutada mõnesuguse toru või vooliku külgedele, et kogu vesi suht tugevast väljast läbi voolaks enne keetjat. Kuigi mine tea ... Aga kui tahad katsetada, siis magnetite taha asi seisma ei jää - neid mul küll ja suht tugevad (kunagi Nelijärvel vist näitasin).
Ja praeahi on mul kah Smile!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
elis
roheline

Postitusi: 938
Liitunud: Jul 2004
26-04-2007 08:22
Postitus: #10
 
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia Eee ... parem oleks siiski vist need magnetid paigutada mõnesuguse toru või vooliku külgedele, et kogu vesi suht tugevast väljast läbi voolaks enne keetjat...
Nagu kraan näiteks? Voolikuid mul kahjuks ei ole.... aga muidu katsetaks küll. Kraan iseenesest on miskist roostevabast terasest vist (ma pole mingi ekspert ju), mida see magnetitega koos olemisest arvata võib, või siis magnetid temast?

Tsitaat:Algselt postitas: HallucigeniaJa praeahi on mul kah Smile!
...ja ma tean, kus sa elad...wink Muide, kas ka tänavu suvel toimub paraviibimine su õdusas tagahoovis ?

http://spaceweather.com/
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,548
Liitunud: Dec 2004
26-04-2007 08:44
Postitus: #11
 
Tsitaat:Algselt postitas: elis
Nagu kraan näiteks? Voolikuid mul kahjuks ei ole.... aga muidu katsetaks küll. Kraan iseenesest on miskist roostevabast terasest vist (ma pole mingi ekspert ju), mida see magnetitega koos olemisest arvata võib, või siis magnetid temast?
Ei, see võiks sobida küll ..

Tsitaat:Muide, kas ka tänavu suvel toimub paraviibimine su õdusas tagahoovis ?
Kättevõtmise asi, miks ka mitte. Ainult et siis püüaks paremini planeerida, et liiga palju "paranähtusi" samale päevale ei kuhjuks. Aega ei oska veel pakkuda ... ehk kusagil augustis, kui õhtud juba parapimedad.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
elis
roheline

Postitusi: 938
Liitunud: Jul 2004
23-05-2007 09:32
Postitus: #12
 
Nendest magnetitest ja veetorudest ja katlakivist vabanemisest on huvitava uurimise teinud Jõgeva koolitüdruk Maria Orb. Lähemalt saab sellest lugeda SLÕhtulehest. Positiivne on asja juures veel taaskasutuse efekt, nimelt kasutab ta neodüümmagneteid vanadest arvutitest. Kaks kärbest ühe hoobiga Smile

http://spaceweather.com/
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Hallucigenia
Veteran

Postitusi: 3,548
Liitunud: Dec 2004
23-05-2007 11:44
Postitus: #13
 
Tsitaat:Algselt postitas: elis
Nendest magnetitest ja veetorudest ja katlakivist vabanemisest on huvitava uurimise teinud Jõgeva koolitüdruk Maria Orb.
Oli meeldiv võimalus selle tööga originaalis tutvuda - igati eeskujulik uurimus. Õigupoolest see oligi põhjus, miks asja ka siin üles võtsin (ja oma suhtumist oluliselt muutsin).
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
excubitoris
Kes-Kus-Miks-oloog

Postitusi: 11,466
Liitunud: Apr 2007
23-05-2007 15:21
Postitus: #14
 
Tsitaat:Algselt postitas: Hallucigenia
See zedi kunagine põnev kirjutis on nüüd juba mõneks ajaks foorumisügavustesse (või oleks ilusam öelda Lethe voogudesse) olnud vajanud. Üks hiljuti ette tulnud asi aga tõi vee uuesti meelde (õnneks mitte pähe, silma, põlve ega ahju). Vee magnettöötlus. Oma kitsarinnalise ja ortodoksse ilmvaate tõttu olin seda juraks pidanud. Aga katlakivi tekke vastu see vist tõesti aitab, olgu siis "magnetvee" joomise kasulikkusega nagu on. Sellekohaseid kinnitusi on leida ka soliidsetest teadusajakirjadest. Veidi täpsemalt: magnettöödeldud veest moodustuv katalkivi on teise kristallstruktuuriga* ja see ei jää boileri seintele püsima. Eestis müütab neid seadmeid firma Bioexpert. Kas on kellelgi isiklikku kogemust nende kasutamisega?
* miks aga see niimoodi on, selle kohta eksiteerivad vaid oletused.



Muudetud: 25-4-07 kell 08:05:38 Hallucigenia

Muideks üsna hiljuti lugesin lugesin kuidas üks Eesti koolitüdruk kasutas vanadest kõvaketastest võetud magneteid ja tegi nendest sellise magnet jubina mida kasutas vee magnetiseerimiseks. Pakuti alternatiivina nendele kallistele bio asjadele mida siingi ära märgiti ...

Tegelikult on kõik lihtne aga me pole sellest veel aru saanud ...
*
Sa pead tegema HEAD halvast, sest millestki muust teda teha pole.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
elis
roheline

Postitusi: 938
Liitunud: Jul 2004
23-05-2007 18:13
Postitus: #15
 
Tsitaat:Algselt postitas: excubitorisMuideks üsna hiljuti lugesin lugesin kuidas üks Eesti koolitüdruk kasutas vanadest kõvaketastest võetud magneteid ja tegi nendest sellise magnet jubina mida kasutas vee magnetiseerimiseks. Pakuti alternatiivina nendele kallistele bio asjadele mida siingi ära märgiti ...

Soovitan lugeda paar posti ülevalpool toodud lingilt artiklit sama asja kohta. Hehee, ette jõudsin Smile

http://spaceweather.com/
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
excubitoris
Kes-Kus-Miks-oloog

Postitusi: 11,466
Liitunud: Apr 2007
29-05-2007 15:05
Postitus: #16
 
Tsitaat:Algselt postitas: elis
Tsitaat:Algselt postitas: excubitorisMuideks üsna hiljuti lugesin lugesin kuidas üks Eesti koolitüdruk kasutas vanadest kõvaketastest võetud magneteid ja tegi nendest sellise magnet jubina mida kasutas vee magnetiseerimiseks. Pakuti alternatiivina nendele kallistele bio asjadele mida siingi ära märgiti ...

Soovitan lugeda paar posti ülevalpool toodud lingilt artiklit sama asja kohta. Hehee, ette jõudsin Smile

Elis sa oled võrratu Bleh Smile (H)

Tegelikult on kõik lihtne aga me pole sellest veel aru saanud ...
*
Sa pead tegema HEAD halvast, sest millestki muust teda teha pole.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
nokitseja
kalavana

Postitusi: 913
Liitunud: Sep 2009
15-10-2009 03:55
Postitus: #17
 
Järgnevalt pakun veel juttu veest. Algselt kuulsin artikli refereeringut, nüüd sain kätte teksti, kuid ilma konkreetse lingita. Aga see: http://www.ng.ru/science/2009-03-11/11_tragedy.html paistab vastavat saadud tekstile.
Artikli autoriks on lennukikonstruktor Fjodor Muravtšenko (mugavamaks googeldamiseks: Федор Муравченко), kes uuris mitmeid lennuõnnetusi, kus põhjuseks vale arusaam vee ja kütuse suhetest. Nö. keemia-slängi
tundmata püüan siiski jutust tõlkida seda osa, mis võiks huvi pakkkuda meie igapäevaelus. Parandused on teretulnud, eriti oskussõnade vallas. Aga ka sisu osas, minu ajud kippusid katki minema... :(
Googeldamisel leidsin vaid viite nn. 'raske vee' jää kohta - et on raskem kui tavaline vesi. 'Raske vesi' ehk deuteeriumoksiid 2H2O: http://jchemed.chem.wisc.edu/JCESOFT/CCA.../CD2R1.HTM

1.

Veest Maal
Vaatamata sellele, et puutume veega kokku igapäevaselt, on tema saladused siiani lahendamata. Oma ebahariliku valemi tõttu on tema käitumine mõnikord täiesti ettarvamatu. Vaatleme mõningaid füüsikaõpikust tuntud fakte:
"Arvestades tuntud vesiniku ja hapniku isotoope võib sellele valemile vastata 36 erinevat sorti vett" ja praegusel ajal on teada 7 erinevat sorti jääd. On teada jää, mis upub vees (tihedusega 2,32g/cm3) ja kuum jää, mille sulamistemperatuur on +76°C ehk millest võib saada põletushaavu. Praeguseks on teada palju rohkem jääsorte, on tõestatud, et vett saab jahutada kuni -42°C ja et kuum jää võib tekkida palju kõrgemal temperatuuril. Erinevate vee- ja jääsortide molekulaarset ehitust on uuritud nii elektronmikroskoopide kui muude vahenditega ka tingimustes, mis kaugelt ületavad temperatuure ja rõhkusid, milles inimesed Maal reaalselt elavad. Kuid ma piirdun D.I. Mendelejevi 1887. a välja öelduga lahuste kohta:
"Lahused on lahusti ja lahustunud aine ebapüsivad keemilised ühendused". "Kui lahustunud aine on dispersioonses süsteemis üksikute molekulide või ioonidena, on taoline süsteem püsiv kuitahes kaua ja teda nimetatakse molekulaarseks või ioonseks lahuseks". Tema ajal polnud kasutada praegusi moodsaid seadmeid, kuid sellegipoolest rääkis ta puhast tõtt. Järgnev jutt puudutab protsesse, mis toimuvad tingimustes millega inimesed puutuvad kokku ilma mingeid supertemperatuure, ülirõhkusid vmt. rakendamata. Ehk tavapärases praktikas ettetulevat. Rõhutan seda seepärast, et edaspidi tuleb meil palju juttu lahustest. Samuti ütlen ette ära, et artikli kirjutamise käigus teen aeg-ajalt kõrvalepõikeid selgituste ja nõuannete jaoks.

Pisut ajalugu
Kust sai Maale vesi? Peaaegu igaüks vastab - veeaurust. Kuid auru kondenseerumine toimus Maa erinevates piirkondades erineval ajal ja, võib olla tuhandete aastate jooksul, seepärast on Maal nii suur erinevaid veesorte.
Vesi on ka suurepärane lahusti ja seepärast tekkis palju erinevaid sorte vett neis lahustunud sooladega. Vesi moodustab lahuseid ka teiste vedelikega, mida samuti on Maal suur hulk. Atmosfääri jäi veeaur püsivalt (udu, pilved). Vee aur tekib suvalisel põlemisel või keetmisel. Satub õhku väljaheitegaasidega, aurustub veekogudest (või kasvõi pesu kuivatamisel) jne . Loomulikult toimus miljonite aastate jooksul erinevat sorti vete segunemine, mille tulemuseks on tänapäevane vesi segu erinevat sorti vetest. Lisaks ülalöeldule ja lisaks teaduse poolt avastatule tuleb veel lisada, et need vee segud võivad sisaldada vett, mille keemistemperatuur pole 100°C, vaid madalam või kõrgem ning samuti vett, mis ei kondenseeru (? küllap siiski jäätumist silmas peeti.. ) temperatuuril 0°C, vaid tunduvalt kõrgemal või madalamal temperatuuril kui 0°C. Loomulikult sisaldab vesi, mida iga päev kasutame, mingi osa erinevaid veesorte. Seepärast pole vee kui eluprotsesside mõjutaja uurimine veel kaugeltki lõppenud. Ajal pärast D.I. Mendelejevi poolt öeldut on teadus palju arenenud, keemia ja füüsika kirjeldavad lahuseid ammendavalt. Palju on teada suspensioonidest, emulsioonidest, reaktsioonidest. On olemas auru, vee ja jää diagrammid. Füüsika ja keemia kirjeldavad vee auru, seda, et aur võib olla puhta gaasina, küllastunud või isegi üleküllastunud olekus. Räägitakse samuti sellest, et lahuste moodustumisel loetakse lahustiks vedelikku. Aga vaat siin tekib küsimus: mida kujutab endast vee aur, mis eksisteerib temperatuuridel tavalisest vee keemistemperatuurist madalamal temperatuuril (khm, khm..), näiteks 20°C; -10°C; -5°C; 0°C? See on eriline segu, millel on omad füüsikalised eripärad, milledest ei räägi füüsika ega keemia õpikud ja mis erineb kõigist õpikutes mainitud lahustest selle poolest, et lahustiks on nn. puhas aur ehk gaas, mis "elab" gaaside seaduste järgi, kuigi puhtal kujul saab ta eksisteerida vaid keemispunktist kõrgemal temperatuuril. Vesi molekulide tasemel on lahustuvaks aineks ja vee molekulid paiknevad vee auru molekulide hulgas.

Avastus nr. 1
Intramolekulaarne lahus on selline lahus, milles puhas veeaur moodustab omapärase lahuse veega, mille molekulid paiknevad puhta auru molekulides (МОЛЕКУЛЫ КОТОРОЙ РАСПОЛАГАЮТСЯ ВНУТРИ МОЛЕКУЛЫ ЧИСТОГО ПАРА - !? khm khm?). See aur võib olla osaliselt või täielikult küllastunud. Selles lahuses on lahustiks puhas aur ja lahustuvaks aineks on vesi. See lahus allub (käitub vastavalt) vastavalt gaaside seadusele.

Kui tavalistes molekulaarsetes lahustes säilitavad lahustuv aine ja lahusti oma omadused, siis sellises intramolekulaarses lahuses kaotab vesi mõningad oma omadused ja hakkab sarnanema rohkem vee aurule. Vee aurul on omadus lahustuda vees ja teistes vedelikes ja vees on alati olemas temas lahustunud intramolekulaarne vee aur. Seda on näha sellestki, et teatud tingimustel me näeme, kuidas aurustub aur veekogude pindadelt. Aga kuna see on nii, siis vesi, mida kasutame, on kolmekordne lahus: vesi, vee aur ja vesi, mille molekulid on aurus (auru sees).

Elus vesi ja surnud vesi - väljamõeldis või tõsilugu?
Oletame, et mulle on teada mida kujutavad endast elus vesi ja surnud vesi ja kuidas nad mõjuvad elutegevusele ning kasvule. Vaatleme minu poolt kodustes tingimustes läbiviidud nisuterade idandamise katseid. Jagasin ühest ja samast pakendist pärit nisuterad kolmele taldrikule - alla salvrätid ja nende peale puistasin nisuterad. Idandamiseks kastsin neid veega ilma mingeid mikroelemente lisamata. Esimese taldriku teri kastsin surnud veega, teise omi veevärgist võetud kloreeritud veega ja kolmanda omi elava veega. Kõik veesordid filtreerisin lisanditest lihtsa filtriga. Joonisel 1.1 on näha tulemused nädala pärast. Surnud veega kastetud teradel on idud vaevu tärganud, kraaniveega kastetutel idusid peaaegu pole, kuid elava veega kastetutel on idud pikkusega 6-7cm (kusjuures nisul oli ka lõhn). Selgus, et esimese ja teise taldriku teradel oli all juurterägastik - saamata elustavat niiskust, võtsid need pundumiseks vajaliku koguse vett ja suunasid kogu oma jõu eluks vajalike ainete otsimisele. Siinkohal tahaks öelda, et nisu omab intellekti. Aga võib ka olla, et mitte ainult nisu. Jätkasin katseid - nädala pärast uhtsin surnud veega kastetud taldriku üle elava veega ja edapidi kastsingi selle taldriku teri ainult elava veega. Olemasolevatest idudest kasvasid varred - seega saab elava veega ravida..


Surnud veest.

Surnud vesi.
Arvatavasti teavad paljud, et destilleeritud vesi on surnud vesi. Seda kontrollisin kogemata nii enda kui oma kolme sõbra peal - jõime hommikul destilleeritud vett, kes klaasitäie, kes pisut rohkem. Edasi tegime seda teadlikult ja kõik me saime raske katsumuse osaliseks. Palavik tõusis 39 kraadini ja ülegi veel, lisaks tugevale kõhuvalule ka oksendasime. Paranemiseks kulus kolm päeva, kes ei usu, las proovib ise. Mida kujutab endast destilleeritud vesi füüsikalises mõttes?
Vee destilleerimine (üleajamine) käib nii, et vesi aetakse keema ja tekkinud aur kondenseeritakse. Vee keetmisel, nagu juba varem öeldud, eraldub veest nähtav aur (intramolekulaarne auru ja vee lahus) st. küllastunud aur.
Kuna keemisel eraldub auru liiga palju, siis kondensaadiks on puhas intramolekulaarne auru ja vee lahus. Tavaliste "vee tarbijate" jaoks pole see vesi. Seepärast ka nisu imas surnud vett vaid pundumiseks. Eluks on vajalik elav vesi ja sel põhjusel - st. elava vee puudumise tõttu ei jätkunud ka tekkinud idude kasv.
Destilleeritud vesi koos väävelhappega moodustab elektrolüüdi. Kui selline vesi on suuteline elama koos väävelhappega, siis mis võib veel toimuda inimese seedetraktis? Kui selllist vett on liiga palju, võtab organism seda kui koormust (? как своеобразные камни) ning püüab temast vabaneda. Aga kuna ta lisaks satub veel ka verre, siis hakkavad inimesel kahjustuma mitmed organid. Väljaspool kahtlust on letaalne lahkumine (летальный исход, Exitus lethalis) taolise vee liigmanustamise järel. Destilleeritud vesi hakkab külmuma mitte 0°C, vaid alles -7..-8°C temperatuuril. Siinjuures tuleb siiski lisada, et ka surnud vesi on inimorganismile vajalik, kuid piiratud koguses, siis ei ole ta ohtlik.

Elav vesi.
On teada, et fauna ja floora sisaldavad vett 50% või rohkem (elus vett). See on see osa veest vee mahus, mille molekulid asuvad vabas molekulidevahelises ruumis. Seega on vesi seda elavam, mida vähem on vees lahustunud auru.
Kui vesi ei sisaldaks üldse lahustunud auru, siis selline vesi oleks "absoluutselt" elav. Vee külmutamisel alla 10°C toimub temas lahustunud auru kondenseerumine ja külmumine koos veega.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
excubitoris
Kes-Kus-Miks-oloog

Postitusi: 11,466
Liitunud: Apr 2007
15-10-2009 05:15
Postitus: #18
 
Kuna siin läks jutt ka "surnud" ja "elavale" veele siis tuletaks rahvale meelde üht katset ja kutsuks ülesse mõne kodaniku kes julgeb, viitsib, tahab seda katset korrata - teeks ise aga pole mikrolaineahju ning ka ruumiga on kitsas.

Niih - selline link siis: http://www.rense.com/general70/microwaved.htm
Ja katse kirjeldus - võetakse 2 sarnast taime ning pannakse nad kõrvuti aknale (näiteks) - ühte kastetakse harilikult keedetud veega teist aga mikrolaineahjus keedetud veega. Lingi vahendusel pakutud info alusel peaks siis erinevused taimede juba kuskil 5 päeva jooksul näha olema ja 10 päeva jooksul ei tohiks mingit kahtlust olla, et mikrolaine ahjust läbi käinud vesi tapab taime. Kui aktiivne kodanik on nõus seda tegema siis äkki jagaks ka meiega oma tulemusi.

Lisaks veel selline link: http://www.rense.com/general72/change.htm
Seal juttu kuidas pannakse anumale veega külge silt kuhu on siis midagi kirjutatud. Positiivset, negatiivset ja muud. See järel vesi külmutatakse ning uuritakse neid jääkristalle mikroskoobiga ning saavutatkase erinevaid tulemusi. Mõned pildid on seal ka - seda katset ei kutsu ülesse kordama kuna kahtlen kas kellegil on mikroskoop käepärast aga kui kellegil on ja saab ka vett külmutada siis oleks lahe kui saaks tulemusi ka foorumlastega jagada.

Tänan.

[Muudetud: 10-15-2009 excubitoris]

Tegelikult on kõik lihtne aga me pole sellest veel aru saanud ...
*
Sa pead tegema HEAD halvast, sest millestki muust teda teha pole.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nielander
Questioning Everything

Postitusi: 3,506
Liitunud: Sep 2007
15-10-2009 14:53
Postitus: #19
 
Tsitaat:Seal juttu kuidas pannakse anumale veega külge silt kuhu on siis midagi kirjutatud. Positiivset, negatiivset ja muud. See järel vesi külmutatakse ning uuritakse neid jääkristalle mikroskoobiga ning saavutatkase erinevaid tulemusi.

Sel juhul peaks tehtama ka kontrollkatse(kaks "positiivset", kaks "negatiivset", "neutraalne", ja ilma sõnata)...minuteada peaks iga veekristall erineva struktuuriga olema...pealegi leidub ühes selles anumas miljoneid kristalle...milliseid siis just vaatama peaks?

"It is the mark of an educated mind to be able to entertain a thought without accepting it."
― Aristoteles
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
excubitoris
Kes-Kus-Miks-oloog

Postitusi: 11,466
Liitunud: Apr 2007
15-10-2009 18:29
Postitus: #20
 
Nielander aga katseta Smile

Tegelikult on kõik lihtne aga me pole sellest veel aru saanud ...
*
Sa pead tegema HEAD halvast, sest millestki muust teda teha pole.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nielander
Questioning Everything

Postitusi: 3,506
Liitunud: Sep 2007
15-10-2009 20:19
Postitus: #21
 
Ma kahjuks kuulun nende inimeste kilda kellel mikroskoopi kodus ei vedele...vastasel juhul mul hetkel foorumis aega kirjutamiseks poleks...
Aga mikroskoobi omajatele...katsetage...kui kahte katsetust ei jõua, siis tehke üks - aga tehke hästi...

"It is the mark of an educated mind to be able to entertain a thought without accepting it."
― Aristoteles
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
nokitseja
kalavana

Postitusi: 913
Liitunud: Sep 2009
20-10-2009 21:51
Postitus: #22
 
Tsitaat:Algselt postitas excubitoris
/kes julgeb, viitsib, tahab seda katset korrata - teeks ise aga pole mikrolaineahju ning ka ruumiga on kitsas.

Lisaks veel selline link: http://www.rense.com/general72/change.htm
Seal juttu kuidas pannakse anumale veega külge silt kuhu on siis midagi kirjutatud. Positiivset, negatiivset ja muud.
Tänan.
[Muudetud: 10-15-2009 excubitoris]
1. Julgeks ja viitsiks, kuid sama "häda" - pole sellist asja majapidamises, kuna perenaine vihkab võngutatud toitu. Aga panen kõrva taha ja kunagi avaneb kindlasti võimalus katsetada.
2. Mitte et ma mõttejõudu alahindaks, aga muigama paneb küll. Just see sildistamise osa. Väga ettenägelikult ei näita ta Roosevelt'i, Churchill'i, Stalin'i ja Hirohito sildiga kristalle. Aga olgu, enne rohkem ei niuksu kui ise või keegi usaldatav isik kontrollinud pole. Vesi ja mõtted on väga kummalised asjad.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
nokitseja
kalavana

Postitusi: 913
Liitunud: Sep 2009
21-10-2009 04:28
Postitus: #23
 
Vahelduseks pisut mõistlikumat juttu, kuna djadja Fjodori tõlkimise jätkamisele on ennast raske sundida.
Vähemalt sain ühe nädalapäevad lahti olnud akna sulgeda. Lingi päritolu ei mäletagi, aga viib sinna: http://www.inauka.ru/news/article94487.html

Teadlased heitsid valgust vee mõnedele seni seletamatutele omadustele.
Vee anomaalsed omadused nagu muutuv tihedus, suur soojusmahtuvus ja suur pindpinevus, mis muide, määravad muu hulgas ära ka elu olemasolu Maal, on seletatavad kahe erisuguse struktuuri olemasoluga. Ajakirjas "Proceedings of the National Academy of Sciences" avaldatud uue uurimuse autorid on kindlad, et struktuurideks liituvad vedeliku molekulid omaalgatuslikult.
Teadlastele on ammu tuntud 66 seletamatut omadust, mille poolest vesi erineb enamikust vedelal kujul esinevatest keemilistest ainetest. Nii on vee tihedus suurim temperatuuril 4°C ning temperatuuri edasisel alanemisel hakkab vähenema erinevalt kõigist teistest tuntud vedelikest, mille tihedus temperatuuri alanemisel monotoonselt suureneb.
Vee selline unikaalne omadus teeb võimalikuks elu jõgedes ja järvedes, mis oma suhteliselt väikese mahu tõttu külmuksid põhjani läbi ja neis puuduksid elusorganismid peale kõige lihtsamate ekstreemsusi armastavate bakterite.
Veel on suur soojusmahtuvus, tänu millele soojendavad ookeanide soojad hoovused paljusid planeedi põhjapiirkondi, kandes sinna soojust troopilistelt aladelt.
Anomaalselt suur pindpinevus võimaldab mitmetel putukatel vee pinnal kõndida, kuid tänu kapillaarsetele jõududele ka toitainetel jõuda kümnete meetrite kõrgusele puude latvadesse.
Ainult vee molekulide keemilise ehituse ja parameetrite abil ei õnnestunud teadlastel neid omadusi seletada kuni viimase ajani. Saladus seisneb struktuurides, millesse organiseeruvad vedelas olekus vee molekulid. Saladus püsis nii kaua seetõttu, et nende struktuuride uurimine on võimatu tahkete kehade uurimiseks kasutatavate meetoditega. Stanfordi Sünkrotronkiirguse Keskuse (Stanford Synchrotron Radiation Lightsource) juhtivspetsialisti Anders Nilsson'i tiim suutis raskused ületada tänu uusimatele vedelike uurimise meetoditele, mis kasutavad suurte elementaarosakeste kiirendite (sünkrotronid) abil saadud võimsat röntgenkiirgust. Üks uurimistöös kasutatud sünkrotronidest asub Jaapanis, teine USAs.
Teadlased selgitasid välja, et senine ettekujutus vee molekulaarstruktuurist oli vale. Vee molekulid moodustavad ühe struktuuri asemel kaks erinevat, mis eksisteerivad vedelikus temperatuurist sõltumatult üheagselt. Üks struktuur moodustub umbes 100 molekulist koosnevateks jää struktuuri meenutavateks kämpudeks (tompudeks?). Teine, mis kämpusid ümbritseb, on palju vähem korrastatud. Vee kuumutamime peaaegu keemistemperatuurini moonutab pisut kämpude struktuuri ja vähendab nende hulka nii, et ülekaalu saab teine, korrapäratu struktuur. Töö tulemusi selgitas Nilsson järgnevalt: "Protsessi võib ette kujutada tantsuklubina, kus osa inimesi, kes laudade taga istuvad, on kui vee korrastatud komponendid, aga teine, korrastamata struktuuri kujutav osa liigub tantsu käigus segasummas ringi. Vee temperatuuri tõstmine on kui üleüldine klubirahva meeleolu tõus ning muusika tempo kiirenemine, millele järgneb istujate tõus laudade tagant ning tantsijatega liitumine. Kusjuures osa tühjenenud laudu koristatakse ära. Jahutamisel toimub vastupidine protsess, kus tantsuruumi hakatakse täitma laudadega, mille taha hakkavad ennast sättima tantsust väsinud klubilised. Seejuures püsivalt ühe ja sama "temperatuuri" korral vahetavad tantsijad ja istujad omavahel pidevalt kohti. Osa läheb tantsima, osa istub puhkama, kusjuures tantsijate ja istujate suhe ei muutu."
See selgitab mittelineaarset seost vee tiheduse ja temperatuuri vahel - molekulide korrastatud kogumid on väiksema tihedusega kui korrastamata osa ning korrastatud osa tihedus sõltub temperatuurist vähe (ligikaudseks analoogiaks: laudade suurus ei sõltu klubiliikmete meeleolust või muusika tugevusest).
Uudisest teatas RIA Novosti viitega USA Stanfordi Lineaarkiirendite Keskuse pressiteenistusele.

сгусток: tomp, kämp, klomp; kalgend.
Usenetis õpetas kunagi CADi spets Ain Vagula: "Mütsakas on väike kokkukäkerdatud nutsakas. Tasapisi see tarkus koguneb" Smile

[Muudetud: 21-10-2009 nokitseja]

[Muudetud: 21-10-2009 nokitseja]
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
excubitoris
Kes-Kus-Miks-oloog

Postitusi: 11,466
Liitunud: Apr 2007
21-10-2009 05:16
Postitus: #24
 
Ma ei arva, et asi on sõnas mis olid sellele paberile kirjutatud. Inimene kirgab mõtteid ja emotsioone. Sõna kirjutamisel anti need edasi ning "salvestati" pigem paberisse kui sellesse sõnasse. Sealt kandus see veele. Teine variant on veel - sõna kirjutamisega moodustati nagu antenn/portaal mis kandis kirjutaja emotsioonid veele. Seega - paber ja sõna seal olid ainult vahendajaks.

Tegelikult on kõik lihtne aga me pole sellest veel aru saanud ...
*
Sa pead tegema HEAD halvast, sest millestki muust teda teha pole.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
THOR-00
Vana kala

Postitusi: 311
Liitunud: Mar 2009
21-10-2009 09:20
Postitus: #25
 
Kas see katlakivi tekkimine veekeetjatesse ja torudes hea ei ole v? ses suhtes, et vastasel juhul jääb see vette ja sa jood selle sisse Ph34r2 mis minumeelest tekitab veresoonte lupjumist??
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog