•  Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4(current)
  • 5
  • 6
  • ...
  • 14
  • Järgmine 
Teema hinnang:
  • 2Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Päike
#76
Siin ka üks pikem thread http://www.godlikeproductions.com/forum1...023724/pg1.

Pika jutu lühike kokkuvõte: päikest tabab õige pea või on juba tabamas mingi magneetiline pilv, mis mõjutab päikese aktiivsust. Ja see omakorda hakkab meid üsna rängalt mõjutama (elektroonika tuksimineku, elektri kadumise pikaks ajaks nt). Sellise hoiatuse andis edasi Boeingu töötaja, kes tegi NASA-le allhanget. Mees lubas lähiajal ennast töölt lahti võtta ning hiljemalt selle aasta juuniks maakoju kolida. Seal pidi saama paremini ilma elektrita hakkama (omab puurkaevu, kasvatab oma juurikaid jne).

Ei NASA ega ka miski teine organisatsioon ei oma piisavat ülevaadet, mis täpselt toimuma hakkab. Aga see pilv on avastatud ning päikesele ta peale vajub.
Vasta
#77
Sarnast suurt päikesetormi mainitakse ka Inuaki – reptiil minu sees
http://www.aigarsade.com/Inuaki.pdf

Lühike lõik sellest
Tsitaat:A: Tahad öelda, et heidame magama ja äkki, järgmisel päeval, ärkame viiendas mõõtmes?
D: Ei, me lihtsale ei uinu ega ärka järgmises mõõtmes. Maal toimuvad paljud sündmused.Need on endelisteks märkideks. Igal juhul on ülemineku kestus kolm kuud. Ja nende kolme kuuga me mõistame, mis asi on tegelikult neljas mõõde.
A: Mis märkidest sa räägid?
D: Ennekõike saab otsustavaks aasta 2009. Selle aasta teises pooles tuleb Maal kokku puutuda raskete kataklüsmidega… Vesi maksab kätte Maa eest ja palju rannikualasid saab üle ujutatud. Seejärel kasvab vulkaaniline aktiivsus – see äratab ka need vulkaanid, mis on ammu arvatud kustunuks. Tugevnevad maavärinad – need läbivad üheaegselt erinevaid piirkondi. 2011. aastal puutub inimkond kokku ülitugeva päikesetormiga, mis lööb kontrolli alt välja elektri – seda on võimatu taastada sellisena kui see oli varem. Elektromagnettormid kustutavad infosüsteemid ja neid ei saa enam kasutada.
Vasta
#78
Päikesega on midagi lahti

2010. aasta talv oli Põhja-Euroopas ebaharilikult külm. On märke selle kohta, et tegemist ei ole statistilise juhuslikkusega, vaid et põhjuste otsimisel tuleks pilk hoopis Päikese poole pöörata. Nimelt oli Päikese aktiivsus samal perioodil ebaharilikult madal.
Madal aktiivsus võib mõjutada stratosfääri jugavoolusid (jet streams), takistades Atlandi ookeanilt sooja mereõhku toova läänetuule liikumist, mis tavaliselt meie talvekliima suhteliselt pehmeks muudab. Nii arvab inglise kosmosefüüsika professor Michael Lockwood Readingi Ülikoolist. Oma uuringus ta väidab, et Päike ei olegi nii stabiilne nagu enamik teadlasi praeguse ajani on arvanud. Seda väidet kinnitavad ka mitmed muud teadusuuringud, mis tõestavad terve rea Päikesega seotud asjaolude üllatavalt suurt varieeruvust. Üks kõige silmatorkavamaid kõrvalekaldeid on seotud päikeseplekkide arvuga. Viimase 300 aasta jooksul on päikeseplekid tekkinud ja kadunud 11aastaste tsüklite kaupa. Kuid viimane tsükkel oli tavalisest pikem ja selle muutsid väga ebatavaliseks mitmenädalased ajavahemikud, mil plekid puudusid sootuks.Päikeseplekkide vähesus pakub ka huvi seoses Lockwoodi teooriaga Päikese aktiivsuse ja Põhja-Euroopa külmade talvede vahelise seose kohta: kui plekke on palju, on ka rohkesti Päikesepurskeid ning aktiivne Päike saadab välja suhteliselt palju ultraviolettkiirgust. Ja UV-kiirgus mõjutabki Maa atmosfääri ülemisi kihte kõige rohkem. Lockwoodi teooria kohaselt neeldub UV-kiirgus osoonikihis maapinnast 20–50 km kõrgusel, soojendades stratosfääri. See tekitab stratosfääris tuuli ja Lockwoodi mudelarvutuste kohaselt ulatub mõju ka maapinnast 7–12 km kõrgusele jäävasse troposfääri, kus liiguvad jugavoolud. Kuigi veel ei ole selge, kuidas mehhanism toimib, on seose olemasolu ilmne. Ulatusliku statistilise materjali põhjal on Lockwood järeldanud, et Euroopa külmad talved on seotud madala päikeseaktiivsusega – kõige värskem näide on 2009-2010. aastate talv.Külmad talved on vaid kohalik nähtus, mille põhjuseks on jugavooludes toimunud muutused, mis takistavad Atlandi ookeani sooja mereõhu pääsu mandrile, vabastades tee Siberist puhuvatele külmadele tuultele. Maa kliima tervikuna sellest ei muutu. Tegelikult oli 2010. aasta ülemaailmses mastaabis väga soe aasta. Veel arvab Lockwood, et Päikese aktiivsus on viimase 100 aasta jooksul vähenenud ning et päikeseplekid võivad pikemaks ajaperioodiks täielikult kaduda.
Plasma jõudis poolusteni

Dr. Mausumi Dikpati ja tema uurimisrühm Colorado Atmosfääriuuringute Keskusest on nüüd andnud päikeseaktiivsuse vähenemisele veel ühe võimaliku seletuse. Nagu Maa kohal ookeanihoovused, liiguvad Päikese pealispinna all kuuma plasma vood. Tavaliselt voolab plasma Päikese pealispinna all ekvaatorilt pooluste suunas, kus gaas vajub alla ja hakkab ekvaatori suunas tagasi liikuma. Nagu maapealsed ookeanihoovused võivad ka Päikese gaasivood muutuda. Tavaliselt liiguvad plasmavood vaid kaks kolmandikku teest poolusteni ja vajuvad siis alla. Kuid viimati 2008. aastal jõudis peaaegu kogu plasmavoog poolustele välja ning selle tagasiliikumine toimus aeglasemalt kui tavaliselt. Mudelarvutused tõestavad, et muutused plasmavoo liikumises võivad selgitada Päikese väga madalat aktiivsust. Kõige olulisemaks küsimuseks on nüüd see, kas on tegemist ajaliselt piiratud nähtusega või on see püsivamale muutusele viitav märk. Ehk suudavad sellele küsimusele vastuse anda Päikese lähiuuringuteks mõeldud uued satelliidid.

Päikesetuul nõrgeneb

Plekkide vähesus ei ole ainus Päikesega seotud ebatavaline asi. Samuti näitavad mõõtmistulemused, et veidi on vähenenud Päikesest lähtuva nähtava valguse kiirgus (0,02 protsenti) ja üsna palju UV-kiirgus (tervelt 6 protsenti) – mõlemad võrrelduna eelmise päikeseplekkide madalaima tasemega 1996. aastal. Teise uuringu andmetel ei ole päikesetuul nende 50 aasta jooksul, mil seda on mõõdetud, olnud kunagi nii nõrk nagu praegu. Päikesetuul on Päikeselt lähtuv elektriliselt laetud osakeste voog, mille tavakiirus on 400 kilomeetrit sekundis. Euroopa kosmosesondi Ulysses mõõtmistulemuste põhjal langes päikesetuule rõhk 2008. aastal 20 protsendi võrra. Ja lõpuks saatis Päike Maa suunas tavalisest palju vähem raadiolainepikkustel kiirgust. Nii oligi kiirgus lainepikkusel 10,7 sentimeetrit nõrgim 1955. aastast alates.
Eraldi ei ole ükski neist muutustest murettekitav, kuid kõik koos on need tõestuseks selle kohta, et me ei tohiks pidada Päikese stabiilset käitumist iseenesestmõistetavaks. Seda ohtu küll ei ole, et Päike võiks äkitselt paisuma hakata ja muutuks punaseks hiiuks või et sellega toimuks mõni muu sama dramaatiline muutus. Kuid uurijate kliimamudelite jaoks on need võnkumised väga olulised. Praeguseni on arvatud, et me peaksime rahulduma maapealsete kliimat mõjutavate tegurite uurimisega, keskendudes eeskätt atmosfääri paisatavale kasvuhoonegaaside hulgale. Kuid kui Päike on tõepoolest oma käitumist muutmas, tuleb ka kliimamudelitele hakata täiesti uusi parameetreid lisama.

Puutüvede aastarõngad näitavad Päikese aktiivsust

Et mõista Päikese käitumist pikema aja vältel, peame me teadma, millised tingimused valitsesid meie tähel mitu tuhat aastat tagasi – seega kaua enne seda aega, kui meie, inimesed, oma mõõtmisi hakkasime tegema.
Päikese aktiivsusest tuhandete aastate eest aitab meil aimu saada maapealsete isotoopide mõõtmine. Antud juhul mõõdetakse süsinikuisotoobi 14C kogust puutüvede aastarõngastes ja berülliumiisotoobi 10Be hulka jääkoore puursüdamikes. Need väärtused sõltuvad Maale jõudnud kosmiliste kiirte hulgast. Ning kosmilised kiired sõltuvad omakorda Päikese magnetväljast, mis on kõige tugevam Päikese kõrge aktiivsuse ajal. Selliseid analüüse uurides avastas Michael Lockwood järgmise seaduspärasuse: Päikese aktiivsus tõuseb aeglaselt 300-aastase perioodi vältel ja langeb siis kiiresti vaid 100 aasta jooksul.
Lockwoodi arvates lõpeb Päikese aktiivsuse langusperiood teatavatel juhtudel pika ajavahemikuga, mil päikeseplekid peaaegu täielikult puuduvad. Vähemalt Euroopas on neile perioodidele olnud iseloomulik külm kliima. Selliseid perioode on olnud mitmeid. Uuema aja kolm kõige tuntumat perioodi on Spöreri miinimum aastatel 1415–1510, palju kõneainet andnud Maunderi miinimum ajavahemikus 1645–1715 ja Daltoni miinimum aastatel 1795–1820. Üheskoos iseloomustavad need kolm miinimumi Euroopa ja Põhja-Ameerika pikka külmaperioodi, mida tuntakse „väikese jääaja” nime all. Näiteks oli tol ajal sageli võimalik Thamesi jõel uisutada – tänapäeval saab seda vaid haruharva teha. Näib, et umbes 1000. aasta paiku olnud soojaperiood on seotud Päikese kõrge aktiivsusega.
Kuid ka siin, nagu kliimauuringute puhul tavaliselt, on raske öelda midagi konkreetset põhjuste kohta. Võib ju olla, et Euroopa ja Põhja-Ameerika kliimakülmenemine oli vaid kohalik nähtus ja pealegi võisid sellele mõju avaldada ka muud tegurid peale Päikese. Üheks võimaluseks on vulkaanilise tegevuse aktiivsuse kasv, mistõttu atmosfääri paisati suuremaid tuha- ja aerosoolide koguseid, millel on tugev jahutav toime. Ehk nende kahe teguri – päikesekiirguse ja vulkaanipursete – koosmõju tugevdaski kliimamuutusi, mis viisid väikese jääaja tekkele.

Uus miinimum võib olla tulekul

Meie jaoks on muidugi kõige olulisem leida vastus küsimusele, kas meid ootab ees uus Maunderi miinimum või mõni muu sarnane nähtus, mis võib Maa kliimat oluliselt mõjutada.
Praegusel hetkel on märke selle kohta, et Päikese aktiivsus on jälle hakanud kasvama. Kuigi päikeseplekkide arv on püsinud pikka aega miinimumis, näib, et me saame, kuigi mõnevõrra hilinenult, uue päikeseplekkide maksimumi. Mitmed uuringud viitavad siiski sellele, et järgmise maksimumi intensiivsus jääb tavalisest madalamaks. Arizona päikeseobservatooriumi asedirektor Mark Giampapa on Päikese arengut jälginud pikema aja vältel. Analüüsides alates 1980-aastatest päikeseplekkide kohta kogutud andmeid, on ta leidnud, et magnetvälja tugevus plekkides on hakanud vähenema. Giampapa arvates viitab see sellele, et Päike liigub uue pikaajalise Maunderi miinimumi meenutava plekkideta perioodi suunas. See sobib hästi kokku Lockwoodi tähelepanekutega selle kohta, et Päike on läbimas väheneva aktiivsuse perioodi.
Siiski ei ole kindel, kas uus pikaaegne miinimum mõjutab kliimat samamoodi nagu eelmisel korral ja tekitab väikese jääaja. Nimelt on praegu atmosfääris oluliselt rohkem CO2, mis võib arengut muuta.

Päike ei ole päris tavaline

Üks viis Päikese käitumise mõistmiseks on tema varasema aktiivsuse analüüsimine. Teiseks võimaluseks on teiste sama tüüpi tähtedega võrdlemine. Päike on 6000-kraadise temperatuuriga G-spektriklassi kuuluv täht ning Linnuteesse kuulub miljoneid sama tüüpi tähti. Koos mitmete itaalia astronoomidega on Mark Giampapa uurinud 15 Päikesega sarnanevat tähte, mis asuvad M67 hajusparves 2700 valgusaasta kaugusel. Tähed on enam-vähem sama vanad kui Päike (4,6 miljardit aastat) ning peaaegu samasuguse keemilise koostisega.
Vaatamata kaugusele on nende tähtede ja nende pealispinnal olevate plekkide uurimine võimalik. Päikeseplekkide (antud juhul täheplekkide) temperatuur on tähe pealispinna temperatuurist madalam. See võimaldab uurida tähte kahe spektraaljoone põhjal, millest üks on temperatuuritundlik ja teine mitte. Kui on palju madala temperatuuriga plekke, muutub temperatuuritundlik joon sügavamaks ja selgemaks, mistõttu on võimalik täpselt mõõta plekkide suurust ja temperatuuri. Mõõtmisi on tehtud kuus aastat ja esialgse järelduse kohaselt ei ole ühelgi vaadeldud tähel kuue aasta jooksul perioodilisi võnkumisi avastatud. Mõõtmisi jätkatakse veel mõni aasta, et võrrelda Päikese 11-aastast perioodi muude tähtede käitumisega.
Teadlased on ka uurinud, kuidas muutub valgustugevus neil tähtedel, mis M67 täheparvest uurimiseks välja valiti. Tundub, et Päike on stabiilsem ja rahulikum kui enamik sama tüüpi tähti – selle üle peaksime me kindlasti rõõmustama.
Selgus, et on üllatavalt raske leida tähti, mille keemiline koostis sarnaneks Päikese omale. See on vastuolus traditsioonilise arusaamaga Päikesest kui täiesti tavalisest ja igavast tähest. Päike sisaldab suhteliselt vähe kõrge sulamispunktiga elemente. Kui võrrelda Päikest tähtedega, mida astronoomid kutsuvad Päikese kaksiktähtedeks ja mis asuvad meie Päikesele kõige lähemal, siis on nende kergete elementide (nagu hapnik ja süsinik) sisaldus peaaegu sama, mis Päikesel, kuid selliseid raskemaid elemente nagu alumiinium, raud ja nikkel sisaldavad nad 10–20 protsenti vähem. Üks võimalik seletus on see, et need elemendid on kulunud selliste kiviste planeetide nagu Maa moodustamiseks. Kuid isegi seda seletust arvesse võttes on Päikese keemiline koostis veidi ebaharilik. Kuidas see tema stabiilsust ja käitumist mõjutab, me praegu veel ei tea.
Kuid nii Päikesega sarnanevate tähtede kui ka Päikese enda uurimist jätkatakse maapealsetes päikeseobservatooriumides ja spetsiaalselt selleks otstarbeks kavandatud satelliitidelt. Seega on meil tõenäoliselt juba mõne aasta pärast olemas täpsem vastus küsimusele: „Kas Päikesega on tõepoolest midagi lahti ja kui on, siis mis nimelt?”

http://www.imelineteadus.ee/article/2011...dagi_lahti
Vasta
#79
(07-04-2011, 23:20 )Päikeseinsener Kirjutas: Päikesega on midagi lahti

2010. aasta talv oli Põhja-Euroopas ebaharilikult külm.

Huvitav, kus elavad need artikli autorid? Või on see artikkel ette kirjutatud ja põhines sügisesel kuulujutul, et ameerika teadlased olla põhjamaadele erakordselt külma talve ennustanud.
Kuna mul on mõned tuttavad, kes elavad ja töötavad näiteks Soomes ja Norras, siis nendega vesteldes (ka ilmast) ei ole küll keegi seda talve erakordselt külmaks pidanud. Ka mitte eelmisel aastal, välja arvatud see nädala-pooleteise pikkune käre pakane. Kui vaadata Eestit, siis sellel aastal oli kõvat pakast isegi vähem möödunud aastaga võrreldes. Lugesin teksti läbi, aga kui juba esimeses lauses on suur vastuolu, siis ei tekita see ka ülejäänud jutu kohta eriti usaldusväärsust ja seega ei pane ka kaasa mõtlema.
Vasta
#80
Võtsin Tartu Ülikooli füüsikahoone katusel tegutseva mõõdiku andmed ning liitsin aastate kaupa kokku kuude keskmised - detsembri, jaanuari ja veebruari.

2002: -11,6
2003: -21,6
2004: -10,5
2005: -6,5
2006: -17,4
2007: -8,4
2008: +0,7
2009: -7,5
2010: -24,1
2011: -22

Kui oleks märtsi ka sisse arvestanud, või detsembri asemel märtsi võtnud, siis oleks ilmselt tulemused natuke erinevad. Detsembri keskmine on enamasti külmem, kui märtsi oma.
Vasta
#81
Õhutemp.pole suurem asi näitaja,
aga mõõtke vee oma,see juba loeb midagi.
Vasta
#82
Millisest kohast/sügavusest?
Vasta
#83
Kui jutt on Päikesest siis ikka ookeanidest...aga siin on parafoorum...niiet...5m kaev peaks sobima küll.
Vasta
#84
Kui küsida teistelt siis kõik tegelikult ootavad muutust mis peab tulema, väidetavalt on päikesesüsteem oma 26 tuhande aastase tsükli rännakutel kosmose eri osades erinevates "teiste" kodupiirkondade mõjuväljas.
See tähendab et planeedi Maa teiste kihtide seltskonnad võivad muutuda või teiseneda, st kosmoselaeva Maa kajutid hõivatakse teiste rändurite poolt, kes siis järgneva aja jooksul, mil päike nende rändurite kodupiirkonnas seikleb, meile järjekordseid jumalaid saavad mängida.
Häirivalt mõjus see magnetpilve jutt ülalpool lingi
http://www.godlikeproductions.com/forum1...023724/pg1
taga, seal võib midagi mitte eriti meeldivat olla.
http://www.godlikeproductions.com/sm/cus...rtqlba.gif
Vasta
#85
(05-04-2011, 17:17 )skip128 Kirjutas: Pika jutu lühike kokkuvõte: päikest tabab õige pea või on juba tabamas mingi magneetiline pilv, mis mõjutab päikese aktiivsust.

Kas see juba toimub või kuna see toimub? Järsku keegi viitsib kuskilt mingi täpsema info leida, et millal see meid tabab?
Vasta
#86
Siin on pisut asjasse puutuvat suht asjalikku juttu.
Vasta
#87
(08-04-2011, 00:27 )Jõhvikas Kirjutas:
(07-04-2011, 23:20 )Päikeseinsener Kirjutas: Päikesega on midagi lahti

2010. aasta talv oli Põhja-Euroopas ebaharilikult külm.

Huvitav, kus elavad need artikli autorid? Või on see artikkel ette kirjutatud ja põhines sügisesel kuulujutul, et ameerika teadlased olla põhjamaadele erakordselt külma talve ennustanud.
Kuna mul on mõned tuttavad, kes elavad ja töötavad näiteks Soomes ja Norras, siis nendega vesteldes (ka ilmast) ei ole küll keegi seda talve erakordselt külmaks pidanud. Ka mitte eelmisel aastal, välja arvatud see nädala-pooleteise pikkune käre pakane. Kui vaadata Eestit, siis sellel aastal oli kõvat pakast isegi vähem möödunud aastaga võrreldes. Lugesin teksti läbi, aga kui juba esimeses lauses on suur vastuolu, siis ei tekita see ka ülejäänud jutu kohta eriti usaldusväärsust ja seega ei pane ka kaasa mõtlema.

Norra meedia ja elanikud tunnistasid eelmise aasta 2010.a talve erakordselt külmaks.Sündis viimase 50 aasta külmarekord.Külm oli see talv tõesti ja väga-väga pikalt.Vestle ilmast inimestega kes siin on elanud 70-80 aastat.
Vasta
#88
(08-04-2011, 21:51 )sähvatus Kirjutas:
(05-04-2011, 17:17 )skip128 Kirjutas: Pika jutu lühike kokkuvõte: päikest tabab õige pea või on juba tabamas mingi magneetiline pilv, mis mõjutab päikese aktiivsust.

Kas see juba toimub või kuna see toimub? Järsku keegi viitsib kuskilt mingi täpsema info leida, et millal see meid tabab?


tahaks ka natuke täpsemalt sellest teada, et millal siis miskit toimuma hakkab. Otsisin küll interneti avarustest taolise asja kohta, aga ei leidnud midagi märkimisväärset....
Vasta
#89
Teisest Päikese teemast leiab ka teavet:

Näiteks on nokitseja kirjutanud sinna järgmist:
Möll Päikesel on juba naljast kaugel.
17. veebruaril 2011 // FOBOS

Numbriga 1158 tähistatud päikeseplekkide grupp pulbitseb jätkuvalt energiliselt, teatas RosHüdroMet'i (Росгидромет) Rakendusliku Geofüüsika Instituut.
Viimase 2 ööpäeva jooksul on seal toimunud 23 märkimisväärset sündmust: 20 C-klassi ja 3 M-klassi purset.
Ei tohiks unustada, et pisut varem sai see piirkond hakkama viimase 4 aasta vägevaima, X-klassi kuuluva purskega, mille amplituudiks oli 2.2
Pikemalt siin:
http://www.para-web.org/showthread.php?t...P%C3%A4ike

Lisaks on WhiteWolf samasse teemasse kirjutanud:
Maiad olewat ytelnud, et 8. märtsist - 28. oktoobrini 2011 peaks toimuma muutused maakeral...
Ja meenutan, et 11.märtsil toimus jaapani maavärin. Selle kohta on nüüd vikis juba ülevaatlik artikkel nimetuse all Sendai maavärin:
http://et.wikipedia.org/wiki/2011._aasta...v%C3%A4rin

Jaapani maavärin nihutas tervet saareriiki kahe meetri võrra ning muutis veidi ka maakera asendit. Maavärina põhjustas mandrilava liikumine 18 meetri võrra. Maavärin äratas üles ja provotseeris ka vulkaanilise tegevuse. Purskama hakkas Onagawa vulkaan Jaapani lõunaosas.
Nii, et muutused toimuvad.
Ja lisaks kõigele on teaduslikult tõestatud, et päikeseplekid (ehk ka muud päikesel toimuvad protsessid?), mis seostuvad päikese aktiivsusega, võivad tõepoolest mõjutada Maa atmosfääri ja tekitada inimeste vaimse seisundi häireid.
Loodetavasti ei lase meie foorumlased end edaspidi päikesel toimuvatest protsessidest mõjutada!Smile
Vasta
#90
Ajeee, müstik on tagasi - ma arvasin, et sa enam ei kommenteerigi siin foorumis Bleh

C-Class flares are now taking place off the eastern limb and this signals the possible return of old sunspot region 1176. Solar activity may increase depending on how large 1176 remains.
Vasta
#91
Lugedes päikesega seonduvast, siis tundub, et lähiaeg saab vist hirmus "palav" olema.
Vasta
#92
Ei usu,et see Päikeselt tulev soojavoog lähiaastate (või isegi aastakümnete-sadade) jooksul palju muutub, rohkem mõjutab kohalikku külmust-palavust atmosfääri läbipaistvus. Teine asi on see, et päikesepursete (ja neist lähtuvate magnettormide) suhtes oleme küll palju haavatavamaks muutunud. Veel paarsada aastat tagasi polnud neist kellelgi sooja ega külma (vähemasti väga otseselt mitte), tänapäeval aga võivad olla kõige hullemad tagajärjed (elektroonika, satelliidid jms).
Vasta
#93
Huvitav, mis juhtub tuumajaamadega, kui peaks korduma selline päikesetorm nagu oli aastal 1859?
Vasta
#94
(12-04-2011, 10:16 )sähvatus Kirjutas: Ajeee, müstik on tagasi - ma arvasin, et sa enam ei kommenteerigi siin foorumis Bleh

C-Class flares are now taking place off the eastern limb and this signals the possible return of old sunspot region 1176. Solar activity may increase depending on how large 1176 remains.

Huraaa, Päike on tagasi.Tere Müstik.wink



Vasta
#95
(12-04-2011, 08:23 )Müstik Kirjutas: Lisaks on WhiteWolf samasse teemasse kirjutanud:
Maiad olewat ytelnud, et 8. märtsist - 28. oktoobrini 2011 peaks toimuma muutused maakeral...
Ja meenutan, et 11.märtsil toimus jaapani maavärin. Selle kohta on nüüd vikis juba ülevaatlik artikkel nimetuse all Sendai maavärin:
http://et.wikipedia.org/wiki/2011._aasta...v%C3%A4rin

Jaapani maavärin nihutas tervet saareriiki kahe meetri võrra ning muutis veidi ka maakera asendit. Maavärina põhjustas mandrilava liikumine 18 meetri võrra. Maavärin äratas üles ja provotseeris ka vulkaanilise tegevuse. Purskama hakkas Onagawa vulkaan Jaapani lõunaosas.
Nii, et muutused toimuvad.
Ja lisaks kõigele on teaduslikult tõestatud, et päikeseplekid (ehk ka muud päikesel toimuvad protsessid?), mis seostuvad päikese aktiivsusega, võivad tõepoolest mõjutada Maa atmosfääri ja tekitada inimeste vaimse seisundi häireid.
Loodetavasti ei lase meie foorumlased end edaspidi päikesel toimuvatest protsessidest mõjutada!Smile

Ei usu, et Jaapani maavärin oleks nüüd selline geoloogiline sündmus, mis oleks pidanud Maiade "ennustuskünnisse" ületama. Maa on pidevas muutuses ja selliseid nihkumis toimub "suhteliselt" tihti - täpsustuseks et inimese eluiga on geoloogilises mõistes väga väike aeg. Muideks 2004 aasta maavärin "muutis" maad samas suurusjärgus.

Päike aga on põhjustanud hetkel ühe G1 klassi geomagneetilise tormi.
http://www.nasa.gov/mission_pages/sunear...storm.html
Õnneks see suuri muudatusi ei tekita aga rohkem infot klassidest saab lugeda siit:
http://www.swpc.noaa.gov/NOAAscales/#G5

Sel kevadel oli Eesti kohal osoonikiht tavapärasest hõredam (n.ö oli osooniauk), mille olemasolu tõestab minu kanada kuuskede kõrbenud ladvad - varemalt pole need taimed vee kevadist päikest kartnud. Õnneks mingil määral osoonikiht siiski toimis, vastasel korral oleksime ise kõrbenud.
Vasta
#96
Tehnoloogiline viimnepäev: "Surra võib miljard inimest!"

Kas järgmisel aastal võib Päikese tekitatud pöörane magnettorm meie senise tsivilisatsiooni maa pealt pühkida ning meid tagasi keskaega paisata? NASA teadlased hoiatavad: tehnoloogiline viimnepäev on täiesti reaalne oht!

USA riiklik kosmoseagentuur NASA on oma hinnangutes ja ennustustes tavaliselt konservatiivset joont hoidnud. Ent nüüd hoiatavad nii Ameerika kui ka Euroopa Kosmoseagentuuri spetsialistid: järgmisel aastal võib tõesti saabuda kirjeldamatu katastroof.

Päikese poolt ähvardava ohu eest hoiatas NASA päikesefüüsika osakonna juht Richard Fisher juba mullu. "Teame, et see on tulemas, ent seda, kui rängalt see meid tabab, me ei tea," ütles ta Briti lehele Daily Telegraph antud intervjuus. Fisher ennustas, et Maa magnetvälja muutvad protuberantsid võivad põhjustada laialdasi elektrikatkestusi ning viia rivist välja kommunikatsioonivahendid nagu satelliidid ja autode navigatsiooniseadmed. "See tekitab maailmale suuri probleeme," ennustas Fisher, lisades, et kogu protsess võib toimuda välkkiirelt. Lennuliiklus võib katkeda, töötamast lakkavad pangasüsteemid, arvutid. Halvatud on hädaabiteenuste, haiglate ja julgeolekustruktuuride töö, kodustest arvutitest ja iPodidest rääkimata. Linnad jäävad joogivee, toidu ja valguseta. Paari päevaga vallanduvad rahvarahutused. Pole võimatu, et selline olukord võib viia sõjaseisukorra kehtestamiseni. Inimkonda, kelle elu käib elektrooniliste seadmete taktis, tabab massiline näljahäda. Hukkuda võib kuni miljard inimest. Senine tsivilisatsioon võib kokku variseda. Kas tõesti naaseme keskaega?

"Katastroof võib saabuda juba 2012."

20aastase NASA staažiga Fisher ütles, et sääraseid torme, mille mõjul Päikese temperatuur üle 5000 kraadi tõuseb, esineb vaid paar korda inimese eluea jooksul. Päikese magnetenergiatsükkel tipneb iga 22 aasta tagant. Päikeseplekkide arv, mis näitab Maa magnetväljast tuhandeid kordi suurema magnetväljaga alasid, jõuab maksimumini iga 11 aasta tagant. Fisher ennustas, et need kaks sündmust esinevad 2013. aastal ühel ajal ning tekitavad tohutu kiirgustaseme.

Mitte kunagi varem pole maailm kommunikatsioonitehnoloogiast niivõrd sõltunud nagu praegu. Mustima stsenaariumi kohaselt võivad suured piirkonnad maailmast mitmeks kuuks elektrita jääda. Ent Fisher lisas, et ta ei pea seda siiski tõenäoliseks. Usutavama versiooni kohaselt võivad nõrgema elektrivõrgustikuga alad, nende seas Põhja-Euroopa ja Suurbritannia, elektrienergiata jääda tundideks või mitmeks päevaks.

Fisher ennustas, et katastroof võib aset leida 2013. aastal. Ent Ameerika füüsik ja futuroloog dr Michio Kaku esines hiljuti USA telekanalis Fox News ning tunnistas, et kosmosetööstus on seni päikese tekitatud magnettormide toimumisaega valesti rehkendanud. "Tegime vea," ütles dr Kaku ning täpsustas, et Päikese aktiivsus võib tipneda juba tuleval, 2012. aastal. Päikesetormide brutaalse jõu kõrval kahvatuvat isegi maavärinad, tsunamid ja orkaanid, mis viimastel aastatel Maal kaost on külvanud. Tema sõnul võib maailma areng paiskuda saja aasta tagusesse aega.

USA teadlaste varasem hoiatus jäi tähelepanuta

Seda, millist mõju võib kosmoses toimuv avaldada Ameerika majandusele ja ühiskonnale, kirjeldas USA teaduste akadeemia juba kolme aasta taguses raportis. Akadeemikud hoiatasid, et Päikese aktiivsus võib rivist välja lüüa nii elektrivõrgud, GPS-navigatsiooni, lennuliikluse, finantsteenused ning hädaabiraadio kommunikatsioonid. Vägev päikesetorm võivat USAle põhjustada 20 korda hullemat majanduslikku kahju kui orkaan Katrina. 2005. aastal New

Orleansi räsinud orkaan tõi kaasa kahjusid rohkem kui 125 miljardi dollari väärtuses. Toonane vägagi süngetes toonides maalitud raport jäi aga maailma liidrite seas tähelepanuta.

Dr Fisher manitses mulluses usutluses, et riigid peavad kiirkorras ennetustööd tegema hakkama. Haiglatele ja elektrivõrkudele tuleb luua tagavarasüsteemid, toetada tuleb satelliitide safe mode’i ehk kaitstud režiimi väljatöötamist. "Kui tead, et oht läheneb, ning sul on aega ette valmistuda ja meetmeid kasutusele võtta, on võimalik probleeme vältida."

Ka dr Michio Kaku toonitab satelliitide tugevdamise ja tagavara-energiasüsteemide väljatöötamise vajalikkust. USA president Barack Obama on oma riigi elektrivõrgustiku tugevdamisele broneerinud juba miljardeid dollareid. Ent kahtlane, kas nii suurt tööd enne järgmist aastat alustatudki saab.

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/424460
Vasta
#97
Et oma hinnalisemat elektroonilist kraami kaitsta tuleb nn "Faraday puure"ehitama.... nurgad ilusasti ära maandada ja ei häda kedagist... I-Pode jääb ellu... http://en.wikipedia.org/wiki/Faraday_cage
Vasta
#98
(28-04-2011, 18:03 )zed Kirjutas: Et oma hinnalisemat elektroonilist kraami kaitsta tuleb nn "Faraday puure"ehitama.... nurgad ilusasti ära maandada ja ei häda kedagist... I-Pode jääb ellu... http://en.wikipedia.org/wiki/Faraday_cage

Midagi sellist peaks ka aitama: Cell Phone Stronghold Bag-Identity Stronghold
Vasta
#99
Päikse kasulikkusest, Inglise keeles jällegi.
Näiteks võib välja lugeda, et D-vitamiini saab silma võrkkesta kaudu.

http://sunlightenment.com/

Vasta
(28-04-2011, 18:10 )excubitoris Kirjutas:
(28-04-2011, 18:03 )zed Kirjutas: Et oma hinnalisemat elektroonilist kraami kaitsta tuleb nn "Faraday puure"ehitama.... nurgad ilusasti ära maandada ja ei häda kedagist... I-Pode jääb ellu... http://en.wikipedia.org/wiki/Faraday_cage

Midagi sellist peaks ka aitama: Cell Phone Stronghold Bag-Identity Stronghold

Iseküsimus on see et mida teha hinnalise pääsenud mobiiliga kui tugijaamad on sisse kõrvetatud wink
Vasta
  
  •  Eelmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4(current)
  • 5
  • 6
  • ...
  • 14
  • Järgmine 


Võimalikud seotud teemad...
Teema: Autor Vastuseid: Vaatamisi: Viimane postitus
  Päike kukub kokku excubitoris 10 7,410 19-11-2013, 18:47
Viimane postitus: Wilholmensis
  Päike või Saturn - kumb on suurem ? excubitoris 2 4,175 10-10-2013, 15:39
Viimane postitus: Teloslane
  Päike 2013 Wilholmensis 3 3,455 09-08-2013, 20:09
Viimane postitus: Faraday
  Kumb on võimsam: Kas Päike või Kuu Mandark 61 23,362 01-05-2007, 19:16
Viimane postitus: kurk

Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
2 külali(st)ne

Expand chat