Elu mõte

Lahendused.
Minu tähelepanekute põhjal räägime me kumbki, täiesti erinevatest asjadest. Mina räägin hinge kodust. See on see koht, kus hing asub materiaalses kehas olemise ajal. See ongi see 20korruseline maja , millest ma räägin. Sellesse koju ei ole kellelgi asja, peale tema peremees hinge. Kuid krupiviisilise tööjaotuse korral on võimalik seda kodu uurida. Sina aga räägid hinge majast. See on see ehitis, mis sulle sinna uus ehitati. Seda saavad selgeltnägijad külastada, ilma et sa ise sellest teadlik oleksid. Tavaliselt kogunevad sellesse maia kõiksugused pahalased, kes muudavad selle inimese elu põrguks.
Mind häirib kolossaalselt sinu vaimu definitsioon. Ma lihtsalt ei saa aru, mida sa selle all mõtled?
Omapoolset vaimu selgitust alustan ma hoopis küsimusega. Kuidas mõista seda keskkonda, kus me elame?
On olemas elav energia ja on olemas surnud energia. Ning nende vahele jääv, kogu värvi spektri kamma ulatuses olevad energiad. Mida puhtam ja valgem on elav energia, seda kõrema sagedusega see on. Mida mustem on energia, seda madalama sagedusega see on.
Tavaliselt on hinge maia asuvatesse ruumidesse kellegi poolt saadetud elukad, madala sagedusega. Teatavasti kui kõrge sagedusega ja madala sagedusega enrgeetilised traadiotsad kokku panna – tekkib lühis.
Nüüd võite ise järeldada, mis selle inimese ajus toimub. Meie nimetame seda vaimuaiguseks.
Mida mustemad on need moodustised, seda väiksem on nende mälu maht. Ning kõikide inimeste poolt moodustatud moodustiste mälu maht on väga väike. Kahjuks on kõik need moodustatud moodustised, ka vaimud või vaimu energia.
Lahendused. Ikkagi jääb mulle täiesti arusamatuks – missugusest vaimuenergiast ja vaimudest sina räägid???
Enamvähem puhast energiat saab alles kusagil 10km kõrguselt.

Kalldunnile:

Vaim, ehk igavikuline tervikolemus sisaldab kõigi kehastuste elukogemuste matemaatilist mudelit-tuuma - rääkides nö "valgus-pimedus" keeles, peaks vaim sisaldama nö "ülimalt puhast & kirgast valgust", millesse keegi teine ei saa tungida - kuna vaim asub nö "igavikus-ajatuses", siis ei saa vaimu kuidagi orjastada-piirata-sundida, st kui Universumi ümber ehitada mingi mõtteline ülitugev sein-müür-võre-vangla, siis vaimu see kinni ei hoia.
Seega peaks vaimu analoog olema Kalldunni mõistetes nö "hinge kodu" (siia pole teistel asja, peale peremehe, ehk Kõrgema Mina enda).

Hing, ehk olem sisaldab eelkõige jooksva kehastuse elukogemusi, kuid siin on ka eelmiste kehastuste kogemused (mitte matemaatilise valemina, vaid kogemuse endana) -rääkides nö "valgus-pimedus" keeles, sisaldab hing oluliselt tuhmimat valgust, kui vaim - ning väliste mõjutustega saab hinge valguse muuta tuhmiks-mustaks.
Hing asub aegruumis, ning seega saab hinge orjastada-piirata-sundida, ehk kui Planeedi ümber ehitada mõtteline sein-müür-võre-vangla, siis hing siit välja ei pääseks.
Seega peaks hinge analoog olema Kalldunni mõistetes nö "hinge maja" (siia pääsevad ka teised sisse).

Aga sõltumata erinevustest hinge-vaimu (hinge kodu & hinge maja) mõistetest arusaamisel ürita kirja panna selle 20 korruselise "hinge kodu" korruste sisu korruste kaupa (seda osa pole sa suutnud viimase nädalaga kirja panna: seega ürita).

Kõigepealt – igal vaimul on oma hing. See on aktsioom. Vaim ei saa olla igavikuline tervikolemus. Vaim kogub ja kasvab selle energia värvi ja sageduse järgi, missugusena ta on kellegi poolt loodud.
Võib olla mõtled sa igavikulise tervikolemuse all hoopis, astrofüüsikute poolt avastatud tumedat ainet, või tundmatut ainet. Siin aga tekkib kohe küsimus.
Kas see aine on KES või MISS?
Isiklikult olen seisukohal, et see aine on KES. See on seesama elus aine, kellest on võimalik kedagi teha. Iga hing teeb sellest ainest, just sellise moodustise milleks ta loodud ja võimeline on.(Sa oled korra, selle elusa energia vastuvõtmise seadme juures käinud). Elusolendid eksisteerivad siin materiaalses ruumis täpselt nii kaua, kui on füsioloogilise kella poolt ette nähtud aeg. See on seni, kuni töötab elava energia vastuvõtmise seade. Siin maa peal asuvad hinged on loodud, just siin maa peal asuva elava energia tihedusele ja sagedusele. Kosmilises ruumis ei ole elava energia tihedus ja sagedus ühesugune. Nii et; lahkuda kosmilise laevaga sellest tihedusest ja sagedusest, ning liikuda teise tihedusse ja sagedusse, see on nonsens. Lühis tekkib nii või naa. Ja ollaksegi kaput. Alles siis kui olete oma hinge täiuseni jõudnud, alles siis on võimalik läbi hingede maa sündida teistes tähesüsteemides, teistes tihedustes ja teistes sagedustes. Alles siis olete võimeline enast muutma, teistsuguse elava energia tiheduse ja sageduse kasutamiseks.
Mis aga puutub hinge kodusse. Siin ma ei usu et keegi oleks seda moodustist , aegade algusest saati, kunagi uurinud ja kirjeldanud. Arvan et kõik kirjeldused on lambist võetud. Põhjus on lihtne. Kui keegi suudabki siseneda hinge koju, siis on ülisuur tõenäosus et uks tema selja taga sulgub. Ning siseneja jääb sellele inimesele sateliit hingeks. Nüüd hakataksegi kaklema selle materiaalse keha pärast. Tajärjed on kohutavad. Ka minul ja minu abilistel ei ole lubatud hinge koju siseneda.
Nii et, ma ei oska neid korruseid ja ruume kirjeldada.
Mis aga puutub eelnenud ja selle elu kogemustesse. Need kogemused ei ole hingega seotud. Need on mäludesse salvestatud. Inimesel on väga palju mälusid. Ja kõik need mälud on dubleeritud ühte tervikmällu. Sellele tervikmälule, ligipääs puudub.
Kui oleks sellele ligipääs, küll oleks kerge inimesi ravida!
No vaata kust otsast tahad; kuid elu mõtteks jääb ikkagi
TÄIUSTADA HINGE.

Vaim, ehk tervikolemus juhib-animeerib igavikus olles: hinge.
Hing, ehk olem juhib-animeerib aegruumis olles: lihakeha.
Ehk vaim -> hing -> lihakeha (nagu 2-kordne nukuteater: hing liigutab-juhib lihakeha, ning vaim liigutab-juhib hinge).

Elukogemus (kui oskus) läheb-salvestub esmalt hinge (oskus = kuidas aegruumis käsi-jalgu liigutada, et midagi tehtud saaks: maja ehitatud, võileib valmistatud, jne).
Vaim võtab hingest elukogemuse matemaatilise mudeli (igavikus pole aegruumile omaseid "ajalise kestvusega" tegevusi: selle asemel on üldine matemaatiline "valem", mille abil liikumisi-muutusi kirjeldatakse).

Seega jõuab kõik lõpuks vaimu kokku, ehk vaim ongi elukogemuste salvesti (vaim loob hinge, hing loob lihakeha - lihakeha elukogemus läheb hinge ja hingest edasi vaimu).

-----

Hinge ja vaim "muna-kana" lähenemises (kes oli enne).

Kui inimene pole kehastunud (nö "igavikuline vaimolend"), siis tal on vaim-tervikolemus, kuid hing-olemit ja lihakeha pole.
Kui inimene otsustab kehastuda, siis vaim loob hinge, ning hing loob lihakeha.
Hinge saab mitmeid kehastusi järjest nö "korduv-kasutada" (ca 10-15 korda) - st hing on "püsivam-kestvam" kui lihakeha - kuid hing pole igavikuline (hing laguneb kunagi ära: kuid vaim saab alati uue hinge luua, kui kehastuda tahab).
Hingel peab "aegruumiliste pooluseliste printsiipide" põhiselt olema ka nö "vastand", mis asub anti-reaalsuses (siin asuva aruka mehe "anti-hing" asub anti-reaalsues ja on seal rumala naise hing).
Hing ilma vaimuta on tarbetu, st midagi kummituse laadset (kummitab, kuid mingit sügavamat mõtet, ehk arukat sõnumit tema eksistentsil pole).

Seda kes lõi vaimu on üsna raske seletada maistele inimestele: vaim on püsiv-lagunematu kogu Elulaine vältel (Elulaine on aga röögatu kestvusega) - kogu Universumi eluiga on nö "Brahma päev" budistidel - kuid Elulaine on Brahma aastad - st vaim on püsiv-surematu tuhandete Universumite eluea vältel.
Budistlike tasandite keeles on vaim igavikulise Atma tasandi objekt - seega loodi vaim nö "tasand kõrgemal", ehk lahti rullumata Anupadaki tasandil.

------

Aga aastate taguses "Hinge maja joonises", mille ma Kalldunni kirjelduste järgi koostasin minnakse ju esmalt läbi "hinge kodu", ning seejärel on "hinge majas" erinevad "toad".
Need "toad" pole otseselt hinge&vaimu kirjeldused-osad, vaid nägemuse esitaja sisemaailma kirjeldused: sisemaailm aga sõltub igaühe tasemest, st jobu sisemaailmas pole midagi huvitavat (mõni üksik must tuba), kuid arenenud isiksuse sisemaailmas on tohutu palju huvitavat (palju erinevaid tubasid, st palju erinevaid oskuseid-võimeid).
Seega peaks nii hinge kodu, kui hinge maja struktuuri (20 korrust) saama kirja panna (mida aga pole seni tehtud erinevatel ettekäänetel).

Vabaneda duaalsusest, sulanduda Jumalasse ja Universumi Kirkasse Valgusesse, tundub minu jaoks ELU MÕTE....

(01-09-2017 04:12 )tuluke Kirjutas:  Vabaneda duaalsusest, sulanduda Jumalasse ja Universumi Kirkasse Valgusesse, tundub minu jaoks ELU MÕTE....

Olen teiega täiesti nõus. Aga – küsimus ongi selles, kuidas seda saavutada? Duaalsusest on võimalik vabaneda alles siis, kui omatakse hinge täiust. Nii et – nokk kinni saba lahti, saba kinni nokk lahti. Inimene on siiski – täpselt nii laisk – nagu tall lastakse olla. Ja ta tegeleb ükskõik millega – ainult selleks, et mitte tegelda iseenesega! Isegi siis kui talle antakse võimalus, kiirkorras oma hinge täiustada, keeldub ta sellest, kuna on tarvis – iseenda kallal tööd tegema hakata.

Schopenhaueri järgi ei sõltu elu mõttekus mitte välistest oludest, vaid eluvaatest. Ühe inimese jaoks on elu viljatu, igav ja pealiskaudne, teise jaoks rikas, huvitav või mõttekas.

(05-09-2017 09:27 )Nofretete Kirjutas:  Schopenhaueri järgi ei sõltu elu mõttekus mitte välistest oludest, vaid eluvaatest. Ühe inimese jaoks on elu viljatu, igav ja pealiskaudne, teise jaoks rikas, huvitav või mõttekas.

Aga see on ikkagi antud elu MISSIOON. Aga mitte elu, ning selle eesmärk.

Kui küsimus on elu olemuses, siis see on Schopenhaueri järgi tahe, elutahe.

Tegevusele, millel on mõte, peab eelnema kavatsus.
Näiteks maja ehitamisel on mõte. Sellele eelneb kavatsus: hoida end välisilma eest kaitstuna. Mõtestatud tegevus ei saa tekkida sellesama tegevuse käigus vaid peab olema eelnevalt planeeritud. See ongi ju mõtte olemus: abstraktne kavand sellele mis juhtuma hakkab.

Seega, kui inimkonna aretamisel on mõte, siis pidi ka sellele eelnema kavatsus. Paika pandud plaan. Sest ilma eelneva kavatsuseta on see lihtsalt stiihia, iseeneseslik energia liikumine, juhus.

Me teame, et lapsi ei tehta nii, nagu maja ehitatakse. Lapsi ei kavandata eelnevalt peas valmis, lapsed sünnivad sellest, et juhuslikult saavad kokku juhuslik mees ja juhuslik naine. Mingi juhuslik hetk jääb naine juhuslikult rasedaks. Ei mehed ega naised tea, kuidas elu tekib ja areneb. Nad ei ehita last mõistust kasutades valmis vaid on pigem justkui tööriistad (looduse käes?). Näiteks ükski naine ei planeeri ega otsusta kui kaua kestab tema rasedus ja kuidas loode areneb või kas sünnib poiss või tüdruk. Ka mees ei otsusta ega suuna midagi. Nad mõlemad lihtsalt peavad leppima sellega mis juhtub.

Järelikult, kuna inimesed ise ei kontrolli elu eostamise ja paljundamise protsessi mõttejõul, nagu nad kontrollivad mõistusega näiteks majade ehitamist, siis jäävad üle järgmised variandid:

1. Kellegi teise mõte.
Jumala konseptsioon on elu mõtte otsimisel täiesti loogiline tulemus – kui inimkond ei ole kosmiline juhus, siis peab see olema kellegi kavandatud. Kellegi, kes eelnes inimestele, sest mõtestatud tegevus ei saa ennast ise kavandada.

2. Juhus.
Lihtne, loogiline ja sobitub igapäevaste loodusvaatlustega. Plankton paljuneb kui keskkond on juhuslikult muutunud soodsaks. Bakterid, ussikesed, putukad – kõik nad tekivad sinna, kuhu on juhuslikult visatud orgaanilist rämpsu. Juhusliku tekkimise teooria on aga inimese egole solvav, sest see asetab (alandab) meid samale tasemele kogu muu elavaga.

3. Mitte mõte vaid tunne.
Võibolla on peamine eesmärk või väärtus üksnes tunnetuslikult tajutav ning me pole veel suutelised seda sõnadesse ümber kirjutama, et ka mõistus aru saaks. Kui keegi on proovinud näiteks hallutsiogeensesse rühma kuuluvaid meelemürke, siis on ta kindlasti kogenud hetki kus erilise selgusega "saab aru kogu maailmast" ning "teab elu mõtet" aga kirja panna seda, mida just mõistetud, ei ole võimalik. Ning joobe kadudes on meeltest läinud ka eriliselt mõistetud maailm, sest see on seotud rangelt üksnes alateadvuse ja tunnetega. Võibolla sellised kogemused ei olegi jama ning tulevikuinimesed õpivad alateadvust täiesti kaine peaga mõistma ja kasutama. Ning leiavad sealt võimsa eesmärgi.


KOKKUVÕTTEKS:
Kui inimeste elul on mõte, siis pidi see olema kellegi poolt paika pandud juba enne kui esimesed inimesed tekkisid. Vastasel korral on tegemist kas kosmilise-energeetilise juhuse või millegi eesmärgipärasega mitte-mõtlemise valdkonnast, näiteks tunnetatava-tajutava kuid sõnades mitte väljendatava eesmärgiga.

(06-09-2017 11:45 )Metal Jänku Kirjutas:  Tegevusele, millel on mõte, peab eelnema kavatsus.
Näiteks maja ehitamisel on mõte. Sellele eelneb kavatsus: hoida end välisilma eest kaitstuna. Mõtestatud tegevus ei saa tekkida sellesama tegevuse käigus vaid peab olema eelnevalt planeeritud.

Oled sa selle peale mõelnud, et miski võib omada mõtet, aga olla samas mõtestamata. No näiteks termiidipesa.

(06-09-2017 18:46 )Lorenz Kirjutas:  Oled sa selle peale mõelnud, et miski võib omada mõtet, aga olla samas mõtestamata. No näiteks termiidipesa.

Jah, seda ma mõtlesin punkt nr 3 all: termiitidel on loogiline eesmärk mida nad tajuvad ja mille nimel tegutsevad. Aga termiidipesal on mõte üksnes nende enda väikese taustsüsteemi sees. Ajateljel kaugemale vaadates kaob mõte kohe.

Mis oli nende 99% praeguseks välja surnud liikide elu mõte?
https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4ljasuremine

(06-09-2017 11:45 )Metal Jänku Kirjutas:  Me teame, et lapsi ei tehta nii, nagu maja ehitatakse. Lapsi ei kavandata eelnevalt peas valmis, lapsed sünnivad sellest, et juhuslikult saavad kokku juhuslik mees ja juhuslik naine. Mingi juhuslik hetk jääb naine juhuslikult rasedaks. Ei mehed ega naised tea, kuidas elu tekib ja areneb. Nad ei ehita last mõistust kasutades valmis vaid on pigem justkui tööriistad (looduse käes?). Näiteks ükski naine ei planeeri ega otsusta kui kaua kestab tema rasedus ja kuidas loode areneb või kas sünnib poiss või tüdruk. Ka mees ei otsusta ega suuna midagi. Nad mõlemad lihtsalt peavad leppima sellega mis juhtub.

Järelikult, kuna inimesed ise ei kontrolli elu eostamise ja paljundamise protsessi mõttejõul, nagu nad kontrollivad mõistusega näiteks majade ehitamist, siis jäävad üle järgmised variandid:

Taoline nägemus (kõik on juhuslik) on omane nö "alam-klassile", kes ei suuda suhelda-sidestuda tulevase lapse hingega (olemiga) ja vaimuga (tervikolemusega).

Kõrg-klass (kes suudab suhelda-sidestuda hingede-vaimudega) on vägagi teadlik oma tulevaste laste kehastumise eesmärkidest ja isikuomadustest.

Näiteks mõned Tuulepesa foorumi teadja-naised-nõiad on mitu aastat enne oma tulevase lapse viljastamist suhelnud tema tervikolemusega (ning läbi arutanud kõik selle, milliseid elukogemusi ta peatselt saabuvast kehastusest ootab).

Sarnaselt suhtlesid ka ristiusu eelse aja muinas-eestlased oma sündimata lastega: kui ikka kehastuda sooviva lapse tervikolemusel taset polnud, siis talle ka lihakeha valmis ei seksitud.
Seetõttu oligi muinas-eesti rahva-arv ca 100 tuhat: st piirduti vaid "isiksustega", ning taime-looma tasandis hulpivat inim-massi siia ei tekitatud.

------

Näiteks mina olen kõik oma lapsed saanud nö "soovitud sooga".
Nipp on selles, et kui mees tahab last rohkem kui naine, siis tuleb poiss - ning kui naine tahab last rohkem kui mees, siis tuleb tüdruk.
Esimesi lapsi tahtsin mina (mees) rohkem, ning tulid poisid.
Kui naine tahtis tütart, siis mängisime enne lapse tegemist järgmist "näitemängu": naine ajas omal üles iha "tahan niiväga last", kuid mina mehena teesklesin mõtet "ma niiväga last praegu ei taha" - ning tuligi tütar.

Täpselt sama mustri ilmingud on kõikjal minu sugulaste-sõprade-tuttavate ümber: kui naine on kärts-mürts-ülevoolavalt_naiselik-elektrijänes (tossikesest mehe kõrval), siis on neil tütred ... kui aga enesekindel-teadlik mees lunib naiivselt naiselt lapsi, siis sellistes peredes on poisslapsed .... ehk kogu see poiss-tüdruk "juhuslikkus" on mees-nais-energia ülekülluse küsimus (kes rohkem tahab = kes kellest üle voolab).

-----

Kokkuvõte: mistahes teemade käsitluse juures jõuab ikka-ja-jälle nö "kasti-süsteemi juurde": üle oma "taseme varju" ei hüppa, ehk maailmas tajutav "juhuslikkus-muudetavus" on igaühe personaalse arengutaseme peegeldus.

(06-09-2017 19:25 )Metal Jänku Kirjutas:  [...] termiitidel on loogiline eesmärk mida nad tajuvad ja mille nimel tegutsevad.

Nad võivad tajuda oma eesmärki, aga ei pea. Mulle tundub, et see tajumise nõue on üleliigne.

(06-09-2017 19:47 )lahendused Kirjutas:  Näiteks mina olen kõik oma lapsed saanud nö "soovitud sooga".
Nipp on selles, et kui mees tahab last rohkem kui naine, siis tuleb poiss - ning kui naine tahab last rohkem kui mees, siis tuleb tüdruk.
Esimesi lapsi tahtsin mina (mees) rohkem, ning tulid poisid.
Kui naine tahtis tütart, siis mängisime enne lapse tegemist järgmist "näitemängu": naine ajas omal üles iha "tahan niiväga last", kuid mina mehena teesklesin mõtet "ma niiväga last praegu ei taha" - ning tuligi tütar.

Täpselt sama mustri ilmingud on kõikjal minu sugulaste-sõprade-tuttavate ümber: kui naine on kärts-mürts-ülevoolavalt_naiselik-elektrijänes (tossikesest mehe kõrval), siis on neil tütred .

Huvitav lähenemine, kuid minu puhul see ei peaks paika. Ja eks neid seoseid on teisigi. Näiteks Luule Viilma ütleb nii oma raamatus: "Kui mees tahab endale meeldida, siis tuleb poiss ja kui mees tahab naisele meeldida, siis tüdruk." See versioon klappis nagu paremini minu puhul.
Kui neid kahte varianti võrrelda, siis need väga palju ei erinegi.
"kui naine on kärts-mürts-ülevoolavalt_naiselik-elektrijänes (tossikesest mehe kõrval), siis on neil tütred ."- Ikka tahad siis naisele meeldida, kui teine särab.
Aga võib ka nii olla: sõber pettis oma naist ja tulid süümekad sellest. Peale seda tulid järjest kaks tütart. Ehk sai aru, et endal hea naine kodus olemas.

Kuna valdav enamus asju on tegelikult äärmiselt lihtsad, siis usun selle elu mõtte olevat vajadust säilitada infot mis ise ennast kopeerib (tung paljuneda) ja mille põhiline sisu ei olene kandjast. Kas mollusk või inimene - vahet ei ole. Kogu maa elustik kannab üks-ühele kattuvaid DNA lõike. Ja just neis usungi peituvat meeletus koguses kodeeritud teadmisi mis jäävad saladuseks seni kuni keegi neid lugema õpib. Siis selgub milleks see elu siia toodi ja kes tõi. Kuid lugejaks ei pruugi olla ennast ja oma elukeskonda hävitav inimene vaid mingi teine liik või elu vorm.

Inimene võib Maal olla liik ja ühtlasi maaväliselt eksisteerida teistsuguses vormis, kus tegeleb ise maise eksistentsi haldamisega.

(06-09-2017 18:46 )Lorenz Kirjutas:  

(06-09-2017 11:45 )Metal Jänku Kirjutas:  Tegevusele, millel on mõte, peab eelnema kavatsus.
Näiteks maja ehitamisel on mõte. Sellele eelneb kavatsus: hoida end välisilma eest kaitstuna. Mõtestatud tegevus ei saa tekkida sellesama tegevuse käigus vaid peab olema eelnevalt planeeritud.

Oled sa selle peale mõelnud, et miski võib omada mõtet, aga olla samas mõtestamata. No näiteks termiidipesa.

(06-09-2017 11:45 )Metal Jänku Kirjutas:  Tegevusele, millel on mõte, peab eelnema kavatsus.

Kas kavatsus, soov, taotlus või tahe?

Termiidipesal ikka ei saa mõtet olla muarust, kuna mõte on miski, mis on mõtleva olendi pea sees. Mõtleva olendi vaatevinklis saab termiidipesal olla funktsioon ja kui omistada pesale või ka nt majaehitamisele sesmõttes MÕTE, siis on seegi vaid mõtleva olendi pea sees, mitte majas, pesas või tegevuses iseenesest. Ehitada saab ka täiesti mõttetult
Ja eluga sama lugu...
Ehket ka termiidipesal võib olla kellegi kolmanda poolt kavandatud mõte näiteks, samas tüübid ise seda ei adu vaid on üksnes säetud pesa ehitama
Ja ideeautori mõte on sageli olnud sootuks erinev teostaja mõttest, kui viimane üldse mõtelda või mõttestada suvatseb jne

(06-09-2017 11:45 )Metal Jänku Kirjutas:  mõtestatud tegevus ei saa ennast ise kavandada.

Kas oled kindel, et ei saa? Kui mõtestaja on programmeerija ja programm loodud end ise edasi kavandama, taastootma, nagu inimesed teevad oma elu mõtestamisel näiteks - loovad stereotüüpe ja piitsutavad üksteist ja iseend nende paine all, teadmata sealjuures, kes nad isegi on, kust tulevad või milleks elavad...

Samas ei saa välistada (võtta inimeselt võimalust), et kasvõi kellegi välise poolt mõttestatud tegevuse käigus (inmielu mingil hetkel või siis keset eesmärgipärast majaehitust) tekkib uus mõtestatud tegevus (teeme hoopis trenni või kunsti, maja funktsionaalsus pole enam oluline) või siis tegevuse käigus see tegevus mõtestab end tegija jaoks lahti ja annab elule/ehitusele mõtte... või siis vastupidi, algul nagu paistis mõte olevat, kuid tegevuse käigus hajus kusagile ära

Mis tundeid puudutab (Jänku punkt 3), siis ehk on need selge äratundmise hetked, milleks materialiseerunud inimene tükib vajama "kõrvalist abi". Mitte niivõrd teadmised, mida ei osata sõnastada, kui lihtsalt tavalisest rohkem tasakaalus olekud, kus sisemine rahu üksnes vihjab teadmisele, mis iseenesest pole siin kättesaadav, ent tuntakse end sarnaselt teadveloleku tundele... ja selle tunde läbi tekkib äratundmine sarnasest olekust, mille tegelikku reaalsust (teadmist ennast) siin ei mäletata ega kogeta.

(06-09-2017 11:45 )Metal Jänku Kirjutas:  3. Mitte mõte vaid tunne.
Võibolla on peamine eesmärk või väärtus üksnes tunnetuslikult tajutav ning me pole veel suutelised seda sõnadesse ümber kirjutama, et ka mõistus aru saaks. Kui keegi on proovinud näiteks hallutsiogeensesse rühma kuuluvaid meelemürke, siis on ta kindlasti kogenud hetki kus erilise selgusega "saab aru kogu maailmast" ning "teab elu mõtet" aga kirja panna seda, mida just mõistetud, ei ole võimalik. Ning joobe kadudes on meeltest läinud ka eriliselt mõistetud maailm, sest see on seotud rangelt üksnes alateadvuse ja tunnetega. Võibolla sellised kogemused ei olegi jama ning tulevikuinimesed õpivad alateadvust täiesti kaine peaga mõistma ja kasutama. Ning leiavad sealt võimsa eesmärgi.


KOKKUVÕTTEKS:
Kui inimeste elul on mõte, siis pidi see olema kellegi poolt paika pandud ...

Inimene Tonali laual vajab mõttestamist ja môttestamine eeldab usku sellesse.
Nihestatud fookuses ei ole usk vajalik, piisab tajust, mida see seisund võimaldab. Ei pea tulema üksnes mõjuainete manustamise kaudu, aga ka keemilised muutused ajus eneses, mis emotsionaalsete elamuste tulemus: transs, armumine, seks.

Mõistuslik seisund pärsib tajusid. Kui see vastuolu ületatud, usust välja kasvatud teadmise ja kogemise haldamiseni, on ehk võimalik tajusid teadlikult kasutada.

Termiitidel (mesilastel, sipelgatel ja muudel ühis-elulistel putukatel) puudub mentaalne tasand (nagu loomadel on) ja põhjuslik tasand (nagu inimesel on).

Puuduvat mentaali asendavad nö "programmid": st tunnaldega kompimise-aistimise tulemusel käivitatakse vajalikud programmid (kui on "oma", siis ei ründa - kui on "võõras", siis rünnatakse - kui tuntakse lömastatud liigikaalase lõhna, muututakse agresiivseks, jne - kõigi taoliste "programmide" käivitus põhineb tundlemisel saadud infol, mitte aga mõtlemisel kui sellisel).

Termiitide eksistentsi mõte on selles, et nö "lihtsate vahenditega" kogeda-harjutada ühisetegevust-grupitööd: putukate keha luuakse ca nädatega, ning ta suudab ca aasta tegus olla, st tegemist on "olulise lihtsustusega" inimkehas NLiidu kommunistide ees (keda tuleb 9 kuud emakõhus kanda , 18 aastat koolides õpetada, ning 25+5 aastat siberi sunnitöö-laagrites treenida) - samas lõpptulemus-elukogemus (ühistegevuse & grupitöö näol) on sama nii termiitidel, kui NLiidu kommunistidel.

Seega termiidipesal on mõte (ühistegevuse & grupitöö harjutamine), kuid termiidid ise ei küündi vastava mõtte mõistmiseni.
Termiidi, kui liigi lõi nö "putukate olemusrass" (üks 12-st "taevase keisrikoja" liikmetest, nende kujundatud on ka planeet Maa).

Pesal ei ole mõtet - elul ei ole mõtet
Mõte võib olla loojal/ideeautoril
Mõte võib olla teostajal/osalejal
aga ei pruugi
ja mõttestajaid võib samas ka erinevaid olla
Küsimus on, missugusel mõttel neist on üldse mõtet

Miks on nii, et kui mõnes seltskonnas küsida: Mis on meie eksisteerimise mõte?, siis inimesed kohmetuvad, tunnevad ennast ebamugavalt, hakkavad küsija üle naerma ja viivad jutu kiiresti mujale?

(09-09-2017 14:08 )Metal Jänku Kirjutas:  Miks on nii, et kui mõnes seltskonnas küsida: Mis on meie eksisteerimise mõte?, siis inimesed kohmetuvad, tunnevad ennast ebamugavalt, hakkavad küsija üle naerma ja viivad jutu kiiresti mujale?

Jumal seda teab

Elu mõte - kogeda
Mägida, kuid osata vaadata oma mängu kõrvalt, vaatlejana
https://www.anukallavus.ee/single-post/2...iivakastis

(09-09-2017 15:23 )Härra võrratu Kirjutas:  

(09-09-2017 14:08 )Metal Jänku Kirjutas:  Miks on nii, et kui mõnes seltskonnas küsida: Mis on meie eksisteerimise mõte?, siis inimesed kohmetuvad, tunnevad ennast ebamugavalt, hakkavad küsija üle naerma ja viivad jutu kiiresti mujale?

Jumal seda teab

See on seetõttu, et kardetakse vastust mina leian elu mõtteks ainult elukogemused, nii head kui halvad ja mingigi edasiliikumine vaimsel teel. Tegelikult aga sügavalt juureldes elu mõte puudub nii indiviidi kui liigi tasandil seda on raske tunnistada nii see paraku on....

Annaksime sellele vaidlusele hoopis uue suuna.
Küsiksin nii:
1.Kas Hing on primaarne või sekundaarne?
2.Kas materiaalne keha on primaarne või sekundaarne?
3.Kas vaim on primaarne või sekundaarne?
Vaidleksime need küsimused selgeks. Ning asetame naad tähtsuse järjekorda.
Võib olla siis jõuame elu mõttele lähemale.