Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 0 Häält - 0 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Elu mõte
Autor Sõnum
Otto
Uustulnukas

Postitusi: 22
Liitunud: May 2010
24-06-2013 21:55
Postitus: #126
RE: Elu mõte
(24-06-2013 20:47 )kalldunn Kirjutas:  Selleks et täiustada oma hinge, tuleb areneda positiivses suunas. Nii lihtne see ongi!

Lihtne oleks see juhul, kui vaid teaks, mis on positiivne. Mis ühe jaoks on positiivne, on kindlasti mõne teise osapoole jaoks negatiivne ja vastupidi. Nagu öeldakse: ei ole halba ilma heata. Võib-olla mõtled positiivset ainult vaatluse all oleva isiku/olendi vaatepunktist? Sel juhul täiustavad oma hinge kõige edukamalt eneseimetlejad ja egomaniakid.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
põlduba
Tavaliige

Postitusi: 222
Liitunud: Aug 2009
24-06-2013 22:59
Postitus: #127
RE: Elu mõte
Elul pole mõtet, selle peab iga inimene ise andma. Mu jaoks on see enda väljendamine ja inimestega heade suhete sõlmimises. Empaatiavõime suurendamises ja kannatustele mitte juurdelisamises. Ei tasu keeruliseks ajada.

"It is immaterial whether these exist or not. By doing certain things certain results will follow; students are most earnestly warned against attributing objective reality or philosophic validity to any of them.”
― Aleister Crowley, Magick in Theory and Practice
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
VLAD
Vana kala

Postitusi: 315
Liitunud: Sep 2006
25-06-2013 15:45
Postitus: #128
RE: Elu mõte
Elu mõte on lai mõte. Elu pole ju midagi inimesele ainuomast - elu on kõikjal meie ümber. Mis on selle mõte? Mis on selle osakese - inimese elu mõte? Elu mõte on elamine. Elu ei sõltu sellest, kas me anname talle mingi erilise, originaalse/vaimuka mõtte.
Inimene mõtleb, et kui ta elu on ummikus või ta ei oska enam keerulistes oludes elada, väheneb või koguni kaob ka tema elu mõte. Sellega inimene ise seab elu mõttele tingimusi - kui on hea ja kerge elu, siis on sel mõtet, kui tulevad aga raskused, siis väheneb või koguni kaob sootuks sel ka mõte. See on aga primitiivne ja üdini väär lähenemine. Kas mesilasel on probleeme oma elu mõtestamisega? Ei ole, ta lihtsalt tegutseb, lendab lillelt lillele ehk siis elab. Elu mõtteks võiks siis seega nimetada olemist osaks OLEMIST OSAKS ELU KÕIKSUSEST. Nii oleme me kõik sellesma mesilasega üks, meie elud on osaks ELU TERVIKUST.

Elu ennast juhib aga loodus koos oma seadustega. Muidugi saab ka loodusestki kaugemale minna ja leida kedagi/midagi, mis juhib omakorda loodust jne. Aga see igaühe enda otsustada. Loodusseadustele inimene vastu ei saa, see juhib meie elu tahes või tahtmata. Muidugi inimene võib selle vastu sõdida, mees võib meest karata, lapsendada lapsi jne. Kõike võib teha, aga see on võlts ja ebaloomulik. Enamus ei eksi kunagi, enamuse tunded ja käitumine on õige ja loomulik, aastatuhandetega paika loksunud.

Sellega ma lõpetaksin oma tänase "filusuhveerimise". Smile

We now live in a nation where doctors destroy health, lawyers destroy justice, universities destroy knowledge, governments destroy freedom, the press destroys information, religion destroys morals, and our banks destroy the economy. - Chris Hedges
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
kage
naegleria fowleri

Postitusi: 3,881
Liitunud: Jun 2011
25-06-2013 17:43
Postitus: #129
RE: Elu mõte
(24-06-2013 20:47 )kalldunn Kirjutas:  Kage? Ma ei saa aru, kust Te võtate selle teispoolsuse? Mina räägin ainult hingest!
Teispoolsus, st kõik see mis on meie kolmemõõtmelise füüsilise ruumiga seotud tajude piiridest väljaspool (näiteks hing). Ehk siis nö teisel pool ust.
Tsitaat:Või Teil Kage ei olegi hinge, mid oleks võimalik täiustada. Või soovite oma hinge ainult lammutada. Mida siiski, valdav enamus teeb. See ongi ju taandareng. Selleks et täiustada oma hinge, tuleb areneda positiivses suunas. Nii lihtne see ongi!
Vot ei tea kas on või ei ole. Ja kuna ma ei tea kas mul on hing või ei ole, siis ei ole mul ka võimalik seda asja täiustada või lammutada mida ma ei tea endal olevat.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
olematu Eemal
Veteran

Postitusi: 963
Liitunud: Oct 2010
25-06-2013 19:13
Postitus: #130
RE: Elu mõte
(21-06-2013 14:05 )kage Kirjutas:  Samas mina loodan, et selliseid, teisele poole rõhku panevaid, inimesi jääb maailmas järjest vähemaks ja tekib juurde inimesi kes leiavad elu mõtte enda ja teiste elu paremaks muutmises mitte ei koorma ennast ega teisi teispoolsuse probleemide pärast.

Oma iva on ju loos olemas.
Natukene selle elu mõtte , teispoolsuse ja muu värgiga seoses nalja ka.

Poiss seltskonnas kuskil kuulis :

Istuvad eit ja taat peale avariid pilve serva pääl, kõlgutavad jalgu ja naudivad mittemidagitegemist .Äkki ütleb taat : " Näed, eit, kui ilus siin on. Me oleksime võinud ammu siin olla ! Aga Sina muudkui -tervislikud eluviisid , ja tervislikud eluviisid ! "

On selle teispoolsusega , kuidas on, aga sellega seoses tuleb meelde ka teine nali juudist ja veeuputusest .Bleh

XXX


https://www.youtube.com/watch?v=kn1gcjuhlhg
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Lorenz
Veteran

Postitusi: 763
Liitunud: Feb 2011
26-06-2013 00:38
Postitus: #131
RE: Elu mõte
(25-06-2013 15:45 )VLAD Kirjutas:  Inimene mõtleb, et kui ta elu on ummikus või ta ei oska enam keerulistes oludes elada, väheneb või koguni kaob ka tema elu mõte. Sellega inimene ise seab elu mõttele tingimusi - kui on hea ja kerge elu, siis on sel mõtet, kui tulevad aga raskused, siis väheneb või koguni kaob sootuks sel ka mõte. See on aga primitiivne ja üdini väär lähenemine.

Kas mesilasel on probleeme oma elu mõtestamisega? Ei ole, ta lihtsalt tegutseb, lendab lillelt lillele ehk siis elab. Elu mõtteks võiks siis seega nimetada olemist osaks OLEMIST OSAKS ELU KÕIKSUSEST. Nii oleme me kõik sellesma mesilasega üks, meie elud on osaks ELU TERVIKUST.

Loomad elavad üldiselt kooskõlas oma keskkonnaga, aga ka nemad võivad sattuda olukorda, kus nad ei tegutse. Nad ka võivad õppida abitust. Loouses seda palju ei juhtu ilmselt, aga tehistungimustes tehtud eksperimendid näitavad, et loomad võivad abitust õppida küllalt lihtsalt.
Üks katse (ettekande video) oli selline, et akvaarium eraldati klaasida kaheks ja ühele poole pandi ujuma haug ning teisele poole karpkalad. Näljane haug üritas mõnda aega karpkalasid kinni püüda, aga lõi oma nina alati ära vastu kaasi. Mõne aja möödudes ta siis loobus ja oli õppinud, et mõttetu on üritada. Seejärel eemaldati klaas ja kalad sattusid koos ujuma. Haug lihtsalt hulpis vees ja oli valmis nälga surema, sest saagi püüdmine tundus talle mõttetu. Või noh, tõenäoliselt tundus, ega haugi pähe ei näe.
Video all on hea kommentaar: Haug: mina, karpkalad: naised Laugh

Koertega tehti selline katse, et nad jagati kolme gruppi ja seoti rihmadega kinni. Esimese grupiga ei tehtudki muud, nad lasti mõne aja möödudes lahti. Teisele grupile anti elektrišokke. Neil oli aga võimalik elekter kangile vajutades välja lülitada. Kolmandale grupile seda kangi ei võimaldatud. Kolmanda grupi koerad talusid valu täiesti abituna. Nende jaoks oli kannatus "pääsematu".
Esimese kahe grupi koerad kogusid ennast peale katseid üldiselt küllaltki kiiresti, aga kolmanda grupi koertel tekkisid sümptomid, mis sarnanesid kroonilisele depressioonile.
Järgmiseks suleti koerad puuri, kust oli võimalik lihtsalt põgeneda hüpates üle madala takistuse. Seejärel anti neile elektrišokke. Esimese kahe grupi koerad lasid puurist kiirelt jalga, aga kolmanda grupi koerad lamasid puuri põrandal ja vaid niutsusid.
Wiki õpitud abitusest (ing.k.)
Artikkel koertest (ing.k.)

Inimesedki õpivad abitust, sest vahel lähevad asjad viltu ja sinna pole nagu midagi teha. Vahel on nii, et elus on palju stressi pole "kangikest", mida vajutades läheks pinge üle. Kui inimene ei tunne, et tal on mingisugune kontroll oma kannatuse suhtes, siis õpib ta olema abitu ja kaob nagu ära mõte midagi oma eluga ette võtta. Ta võib tunda, et midagi ei saagi ette võtta, midagi pole parata. Seejärel, püsivate probleemide korral, ongi elu lihtsalt mingi kulgemine hädaorus, mida tuleb taluda. Võimalused lastakse käest ja kukutakse igasse auku, mis tee peal ette juhtuvad.

Elu mõte.
Kannatusi tuleb ikka ette, väiksemaid ja suuremaid. Nende ületamiseks peab inimesel olema tunne, et tal on olukorra üle mingil määral kontroll. Võib mõelda näiteks nii, et Looja saadab teele takistusi, mis on mingil põhjusel vajalikud. Valides Looja järgimise on inimesel siis tunnetatav kontroll olukorra üle, sest see sisaldab tema valikut. Ta ei ole enam abitu kannataja, see kannatus on tema valik. See valik ei kaota enamasti välist pinge allikat ära, aga võimaldab sellega toime tulla.
Nii on tegelikult kõige eesmärkidega. Kui inimesel pole üldse eesmärke, siis peab tema elu ikka ülimalt mugav olema, et ta saaks ennast hästi tunda. Kui inimesel on enda valitud eesmärk, siis saab ta ennast tunda hästi ka kannatades. Või noh, mitte ilmselt tavamõistes mugavalt, aga ta võib tunda ennast olevat õigel teel ja see on hea tunne üldiselt. Selleks aga, et olla õigel teel, peab sellel teel olema mõte.
Ma mõtlesin siinkohal, et see Looja näide on mõneti piirijuhtum. Teiste inimeste toetamine on vast kõige lihtsam viis leida enda elule mõtet. Perekond, laste kasvatamine - see pole küll Elu mõte võib-olla, aga oma elu mõttena annab see palju jõudu. Jõudu pürgida edasi ja näha vaeva. Kas on aga tark teisi inimesi oma elu mõttena näha sel määral, et ta saaks sealt kogu oma jõu. See võib ju olla ahistav tesele. Neil võib olla oma sihte ja eesmärke. Nad võivad panna plehku selle koorma eest. Vahel pole mõtekas plehku panna, jäämine on kuidagi kasulik, aga siis jäädakse ainult selle kasu pärast. Minnakse siis, kui kasu enam pole.
Võiks siis näha jõu allikana midagi teistes inimestes. Mitte inimesi endeid, aga midagi neis. Loovus, headus, usaldus: need abstraktsemad väärtused teistes võivad anda palju jõudu nii, et see pole teistele koormav. Eeskujuga suunamine võib tekitada positiivse tagasiside ahela ja sellest saavad jõudu kõik.
Tuleb meelde üks juhtum, kus hiinlased panid buda munga vangi ja peale paarikümmet aastat väga rasketes tingimustes kinni istumist välja saanuna küsiti talt, et mida ta kõgie rohkem kartis oma vangis oldud aja jooksul. Ta vastas, et kõige rohkem kartis ta seda, et ta ei suuda ühel hetkel tunda empaatiat oma valvurite suhtes, kes teda aeg-ajalt piinasid. Veider, miks ta peaks tahtma tunda empaatiat oma piinajate suhtes. Kuid see valik, mida ta tegi - tunda kaasa kõigile elusolenditele - see valik andis talle jõudu taluda kõiki õudusi, mida ta taluma pidi.


Sellega tuleb mulle meelde kaks mõtet Bushidost. Bushido on sisuliselt samuraide aukoodeks ja otsetõlkes tähendab "sõdalase tee".

Kui sul on valida kas süüa või mitte süüa, siis ära söö.
Kui sul on valida kas elada või surra, siis sure.

Kui sa kohtad lahinguväljal Jumalat ja ta ei ole sinu ridades, siis ründa teda.

See peaks tähendama seda, et kui inimene on valinud sõdalase tee, siis see tee on sirge ja valikuteta. See tee on tema elu mõte, tema olemus. Seda teed valides on ta valinud enda.
(selle postituse viimane muutmine: 26-06-2013 00:47 Lorenz.)

Seoses pingelise eelarvega on valgus tunneli lõpus ajutiselt töökorrast väljas
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Minaelan
Veteran

Postitusi: 3,176
Liitunud: Jul 2011
04-10-2014 10:53
Postitus: #132
RE: Elu mõte
(15-12-2012 14:03 )Minaelan Kirjutas:  Me oleme "vaimsed olendid, kes püüavad toime tulla inimliku ärkamisega" ütles üks kirjanik.
Ta ütles ka, et "meie tõde on alati arengus. Jätke endale ruumi selle kasvamiseks, mida te räägite ning öelge oma tõde välja niisugusel viisil, et teised inimesed saaksid jääda OMA tõe juurde. Teiste sõnadega, ärge seadke inimestele oma tõdedega piiranguid."
(Steve Rother)

Sattusin jälle seda raamatut lugema (https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?166175 ) ja kui esimest korda ei olnud kindel, millist õppetundi mina tulin siia Maale õppima/kogema, siis vahepealse 2-aastaga oli mu alateadvus head tööd teinud ja nii kui selle nimekirja uuesti läbi lugesin, olin kindel, mis on minu õppetund.
Samas neid lugedes ilmusid mulle teatud õppetundide juures koheselt silme ette mõne parafoorumlase nimi wink, töökaaslane või pereliige.
Steve Rother, kes suhtleb vaimude Grupiga ja saab neilt ka vastuseid oma seanssidel viibivate inimeste kohta, on toonud eluliste näidetega välja need 12 peamist õppetundi, millega me siia Maale tegelema tulime.

Lühikokkuvõte:

1) AKTSEPTEERIMINE. Neil inimestel on justkui madal enesehinnang, nad usuvad, et pole väärt paremat elu. Maailma näevad tihti vaid kahes mõõtmes ja kipuvad ohvri rolli võtma. Inimene teeb kõik justkui õigesti, aga midagi ei tule välja. Ülesandeks on ennast hindama ja aktsepteerima hakata, vastutus võtta oma elu eest.

2) KOHANEMINE. Need inimesed pigem mõtlevad kui tunnevad. Neil on raske hoida tasakaalu mõistuse ja südame vahel. Püüavad teha kõik, et säilitada oma elu stabiilsena, muutumatuna. Kuid selles õppetunnis olevad inimesed sunnitakse lapsena tihti kolima ja koole vahetama jms. Räägitakse, et hullumeelsus on see, kui sa teed ühte ja sedasama, ikka ja jälle ning ootad sealjuures teistsuguseid tulemusi. Ja just kohanemise õppetunniga inimesed, kuigi nad seda mõtet intellektuaalselt tunnistavad, jooksevad endiselt peaga vastu müüri, kordavad ikka ja jälle neidsamu vigu, oodates samas, et seekord läheb neil kõik teisiti. Märksõnaks on siin kohanemine muutustega ja neist osata parimat võtta.

3) OLEMINE. Olemise õppetunni tingimustes on inimestel kaasasündinud usk sellesse, et nad pole terviklikud, järelikult peavad selleks midagi endale juurde lisama VÄLJASTPOOLT. Oma meeleolu parandamiseks on neil vaja midagi leida või võtta või täiendada ennast erinevatel kursustel jne, et leida see „puuduv osa“. Mida nad ka ei valiks, see muutub kergesti sõltuvuseks (alkohol, söömine jne) või kinnisideeks. Ka suhtest loodetakse, et teine pool teeb ta tervikuks. Sellised inimesed on tihti varajasel eluperioodil saanud emotsionaalse trauma ja võivad täiskasvanuna saada manipulaatoriteks.
Õppetund seisneb siin selles, et tuleb õppida ennast nägema hoopis teises valguses – kui terviklikku ja täiuslikku olevust just sellisel kujul, nagu te maailmas elate antud hetkel. Ja nautida lihtsalt olemist endana.

4) LIGIMESEARMASTUS. Selle õppetunniga töötavad inimesed on kas väga egoistlikud ja hoolitsevad vaid omaenese huvide eest või siis teise äärmusena arvavad, et kõik neid armastavad ja nad püüavad kõigile meeldida ning endale tähelepanu pöörata kogu ihust ja hingest. Sellised ajavad „pilli tihti lõhki“ ja võivad kaasinimesi „tühjaks imeda“. Tõeline ligimesearmastus on aga kõigis meie tegudes selle sideme austamine, mis ühendab meid kõigi inimestega. Ehk siis tuleb saavutada mõistmine, et oleme kõik ühenduses ja iga meie individuaalne tegu ja mõte mõjutab meie suuremat „Meid“

5) SUHTLEMINE. Neil on sageli väga raske välja öelda seda, mis on kogunenud nende hinge ja teha teesklemata teatavaks oma tunded ning vajadused. Siin tuleb õppida südamest ja sõnadega rääkima. Ka tuleb õppida käima oma partneri kõrval nii, et kumbki ei toetuks teisele liiga tugevalt. Hea näide oli siin toodud, et inimene, kelle töö oli seotud automüügiga, oli imeline suhtleja, ta võis kõigil teemadel klientidega juttu puhuda, sest kasutas vaid oma mõtlemisvõimet. Kodus aga naise ja lastega peaaegu ei suhelnudki, sest ta ei osanud ja ei tahtnud väljendada seda, mida tunneb ja mis ta hinges toimub….

6) LOOMINE. Neil inimestel on vapustavad loomingulised võimed, kuid nad ei suuda neid hinnata ja väärtustada. Sellised on tavaliselt kunstnikud, kes teevad imelisi taieseid ja siis on õnnelikud, kui keegi soovib seda ära osta ning müüvad esimese pakutud ja enamasti madala hinnaga. Või siis sekretärid, kes teevad projektis ära kogu suure ja loomingulise töö, aga lasevad kogu au ülemuse nimele kirjutada. Usk, et nad pole kunagi küllaltki head.

7) ENESEMÄÄRAMINE. Enamik sellega töötavaid inimesi on potentsiaalsed väga suure emotsionaalse kaasaelamisvõimega tervendajad. Nad lülituvad kergesti teiste inimeste emotsioonidele ja mõttemudelitele ning ei saa arugi, et need pole tema omad. Seetõttu tekivad neil möödapääsmatud raskused enda jaoks õigete piiride kehtestamisega. Kuna neil on nõrgad piirid, tõmbavad nad oma ellu sageli manipulaatoreid. Võti selle raske elulise õppetunni omandamisele seisneb selles, et õpitakse seadma ennast esimesele kohale. See ei tähenda enesekesksust, vaid seda, et sihiks on rahuldada eelkõige oma Mina, et tal oleks veel rohkem seda, mis teistele anda.

8) AUSUS. Inimesed, kes räägivad üht, aga kehakeel väljendab teist ehk kui meie jutt, mõtted, tunded ja teod ei kattu. Tavaliselt me tunneme, et midagi nende juures ei klapi. Paljud aususe õppetunniga tegelevad inimesed valivad elukutse, mis seab nad avalikkuse terava tähelepanu objektiks – lava, poliitika, sport.
Kahjuks tihti ka vaimsed juhid. Nad ise ei tea, et neil ausus puudub ja usuvad seda, mida on enese jaoks välja mõelnud ning sellepärast satuvadki inimesed nii kergesti šarlatanide, igasuguste „gurude“ ja teiste ebaselgete käitumismotiividega liidrite võrku. Saatuse kiuste teevad nende „puudused“ neist karismaatilised isikud, kellel on lihtne rahvaga manipuleerida.

9) ARMASTUS. Võtmeks armastuse õppetunni omandamisele on õppida armastama iseennast mingeidki tingimusi esitamata ja eelisjärjekorras. Selleks, et inimesed näeksid ja tunneksid armastust, peavad nad kogema selle vastandit. Hirm on kõigi negatiivsete emotsioonide aluseks. Hirm on vaid armastuse puudus. Paljud inimesed kurdavad, et on üksi ja keegi ei armasta neid. Nad kinnitavad, et ei saa olla terviklikud või et hinges on tühjus, kui keegi neid ei armasta. Kuid kes tahaks armastada tühja hingega inimest? Võtmeks on siin, et tuleb ise armastust kinkida, sest ainult siis saame energiat häälestada sellele, et olla armastatud ja saada armastust.

10) USALDUS. Siin on lõppeesmärgiks õppida usaldama eelkõige iseennast. Tihti on neid inimesi tabanud lapsepõlves väga suur ülekohus ja vägivald. Nii luuakse tingimused, kus arvatakse, et usaldada ei tohi kedagi, eelkõige aga ei tohi usaldada iseennast. On tähtis suuta mitte kibestuda, mitte oma jõudu ära anda, vaid lasta lahti kõik oma solvumised ja allasurutud viha, mis ei lase aktsepteerida ennast ja elu nautida.

11)TÕDE. Inimesel tekivad probleemid oma tõe äratundmisega ja selle eest seismisega. Esmapilgul võib näida, et inimene ei usalda ennast. Kui tal on raske olla kindel oma tões, kipub ta omaks võtma teiste tõde. Ta jääb alati otsima kõige uuemat raamatut, kõige värskemat kontseptsiooni, kõige pöörasemat ideed, mille järgi käia.
Teod ja mõtted ei peagi olema ideaalsed, kuid need peavad olema vaid iseenese omad. Selles õppetunnis viibivad inimesed on pidevad, alalised otsijad, nad on alati otsimas vastuseid oma küsimustele. Neil on kalduvus lahti öelda omaenese muljetest, tunnetest ja mõtetest ning võtta nende asemele omaks võõrad. Nad vaatavad end harilikult läbi teiste inimeste silmade. Need on inimesed, kes enda üle alati otsustavad selle järgi, kuidas nende meelest mõtlevad neist teised.

12)GRAATSIA. Minna läbi elu harmoonias kõigega, mis on. Õppides tundma seda õppetundi, saab inimene teada, et tegelikult ei ole tähtis tee lõpp-punkt, vaid tee ise ja see graatsia, millega me seda teed läbime. Seda õppetundi läbivad inimesed tahavad alati näha kõige avaramat pilti. Nad püüavad teada saada, kuidas maailmas kõik omavahel seoses on. Neid ei huvita kuigivõrd maise elu saladused. Neid huvitavad Kõiksuse saladused. Nad suhtlevad teiste inimestega ilma mingite probleemideta, kuid näevad kõiki nende teistes dimensioonides asuvaid osi, ja tunnevad sisemiselt ära tõe kõiges, mida kuulevad või läbi elavad.
(selle postituse viimane muutmine: 04-10-2014 11:11 Minaelan.)

Oma hinge kuulates ei saa sa teha muud, kui ainult täiuslikke valikuid.


Õpi selgeks reeglid, siis tead, kuidas neid korralikult eirata.
Dalai-laama
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
excubitoris
Kes-Kus-Miks-oloog

Postitusi: 11,466
Liitunud: Apr 2007
04-10-2014 12:04
Postitus: #133
RE: Elu mõte
(04-10-2014 10:53 )Minaelan Kirjutas:  Sattusin jälle seda raamatut lugema (https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?166175 ) ...

Neile kes ei taha/viitsi igat linki klikata: Raamatukoi raamatupood -- Vaimne Psühholoogia | Steve Rother

Tegelikult on kõik lihtne aga me pole sellest veel aru saanud ...
*
Sa pead tegema HEAD halvast, sest millestki muust teda teha pole.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nielander
Questioning Everything

Postitusi: 3,423
Liitunud: Sep 2007
23-01-2015 16:05
Postitus: #134
RE: Elu mõte
Noor inglise teadlane on lagedale tulnud huvitava teooriaga elust kui omapärasest loodusseadusest. Füüsika vaatepunktist on elusal ja eluta ainel vaid üks oluline erinevus - elus aine suudab paremini ümbritsevast energiat koguda, ning seda soojuskiirgusena keskkonda väljastada. Füüsiku teooria (kui seda saab nii nimetada) kohaselt on elu teke termodünaamiliselt paratamatu loodusprintsiip.

Uus teooria ei puuduta kuidagi evolutsiooniteooriat läbi loodusliku valiku, pigem annab see sellele aluse, kuna kõige lihtsam viis kuidas suvaline osakeste kogus saaks rohkem energiat koguda ja kiirata, oleks teha endasuguseid juurde.

Igatahes väga huvitav vaatenurk elu tekkele ja põhimõttelisele olemusele füüsika seisukohast. Ma artiklit ära ei jõua tõlkida, aga keeleoskajatel soovitan kindlasti läbi lugeda:

Artikkel (inglise keeles)
Siin tehnilisem jutt

"It is the mark of an educated mind to be able to entertain a thought without accepting it."
― Aristoteles
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Taivo
Tavaliige

Postitusi: 131
Liitunud: May 2005
13-03-2015 12:23
Postitus: #135
RE: Elu mõte
Elu mõte on mul vähemalt olemas nüüd. See on see, et ma elan oma elu ära teades, et ma saan pärast seda üleloomulikku head eksisteerimist elama minna. Oh, vedas, et ma ikka valisin maa peal elamise praegu.
(selle postituse viimane muutmine: 13-03-2015 12:50 PiziIngliito.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
parahuviline

Postitusi: 3,456
Liitunud: Dec 2010
28-07-2017 09:55
Postitus: #136
RE: Elu mõte
Rahvuslus kui elu mõte

Puhtfilosoofiliselt ehk Kanti „puhta mõistuse“ loogika järgi tuleb tõdeda, et iseenesest elu mõtet kahjuks ei ole või õigemini, nagu ütles Spinoza, on elu mõte causa sui, ehk et selle mõistmine ja mõte peituvad elus eneses. Materialistid peavad maailma algpõhjuseks ja mõtteks igavest ning hoomamatut Mateeriat, idealistid ajatut Maailma Vaimu ning deistid igavest jagamatut kõige olemasoleva loojat ja juhtijat Jumalat. Kuid kui puhta mõistuse radadelt maisemale teekonnale minna, siis on inimese elu mõtteid märksa rohkem. Ühiskonnas elades, ja eriti siis kui rakendame dialektiliselt teist nn kõrvalasuvat vaatepunkti ning toome mängu subjekti mõiste – täpsemalt öeldes vastates küsimusele elu mõttest kellegi jaoks, mitte küsimust elu mõttest üldse või puhtalt, jõuame reaalsemate tulemusteni.

Globaliseerumine haarab enda rüppe ka kultuuri ja keele ning viimased võivad tõsiselt alla käia.

Tundub, et oleme vajunud muretusse letargilisse unne ja tarvis on veel üht suuremat rahvuslikku ärkamist. Majandus on praktiliselt kokku kuivamas ja sõltub vaid Euroopa Liidu toetustest, kuid kauks neidki. Eesti põliselanikkond jookseb laiali ja asemele tuuakse SRÜ riikide nagu Venemaa ja Ukraina inimesi, samuti kolmanda maailma pagulasi ning immigrante. Õnneks on rahvuslus ja rahvusriigi keskne mõtlemine Euroopas taastumas. Seda nii teatud rahvuslike liikumiste näol nii Euroopas kui Eestis kui ka ideoloogiates, mis meid ümbritsevad. Rahvusriigi ja rahvuskultuuri eest seismine näib andvat paljudele eludele mõtte ja see on ju vägagi positiivne.

http://uueduudised.ee/arvamus/urmas-espe...-elu-mote/
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
kalldunn
Vana kala

Postitusi: 638
Liitunud: Mar 2011
30-07-2017 14:01
Postitus: #137
RE: Elu mõte
Mulle tundub, et kõik need suured filosoofid ja mõttehiiglased on kaks erinevat asja toppinud ühte patta ja püüavad sellest söödavat suppi keeta. Aga minu jaoks on nende poolt keedetud supp, vastuvõetamatu.
On olemas kaks asja: Elu mõte ja selle elu missioon. Missioon ei ole elu mõte, vaid vahend, kuidas eesmärgi poole püüelda. Iga inimene valib omale jõukohase vahendi ja metoodika, kuidas elu mõtteni jõuda. See on absoluutselt individuaalne.
Kõik need korufeed jahuvad ainult käesoleva elu ümber. Nende piduriõlist küllastunud ajudeni ei jõua, et on olemas ka sellele elule eelnenud elud, ning on olemas ka sellele elule järgnevad elud.
Loomulikult saan ma aru, iga inimene mõtleb umbes nii:
Ma elan siin ja praegu, mind ei huvita kes ma olin minevikus, ma ei usu eelnenud eludesse. See elu mis ma elan on ainuke ja ainulaadne. Ma tahan sellelt elult võtta viimase. Ma ei usu tulevastesse eludesse. Kui aga perre sünnib vaimupuudega, või füsioloogilise puudega laps – siis süüdistatakse kõikki kes aga ette jäävad. Kuid mitte kunagi seda last! Tegelikult on laps ise oma puudes süüdi. See ongi karistus, tema eelnenud eludes tehtud kuritegude eest. Selle elu kvaliteeti mõjutab ikkagi, kolossaalsel kombel eelnenud eludes tehtud teod.
Eelnenud eludest ei saa – ei üle ega ümber – nad on kogu sellel elu, risti ja põikki jalus. Ning mõjutavad kogu selle elu kvaliteeti.
Elu mõte on ikkagi TÄIUSTADA HINGE. Kujutame nüüd enesele ette 20koruselist maja, millel on 12trepikoda. Esimesed kolm trepikoda on täidetud hinge masiga. Selle abil juhitaksegi inimese materiaalset ja vaimset keha. Üheksas trepikojas asuvad ruumid on tühjad! Et neid täita, selleks sünnimegi siia ilma ikka uuesti ja uuesti.
Mõeldes ja tehes teistele head, täiustamegi oma hinge.
Mõeldes ja tehes teistele halba, lammutame oma hinge.
Pärast materiaalse keha surma, peaksid kõik hinged minema hingede maale puhkama.
Aga hingede maale peab hing jõudma puhtana. Kõik oma patud tuleb hingel, ise ära koristada. Selleks aga kulub kaks korda rohkem puhast energiat, kui on patu suurus. Uuesti sündides aga sõltub selle inimese vaimne ja füüsiline tervis, sellestsamast puhta energia hulgast, mis ta sigimise hetkel kaasa võtab.
Ma saan aru; tavaline inimene ei tunneta ega taju eelpool kirjeldatut. Nad räägivad et, minul on vaba valik – Aga: Vaba valik saab olla vaba ainult siis, kui täiesti täpselt teatakse, missuguseid tagajärgi selle inimese mõte või tegu, temale enesele, tema enese tulevikus kaasa toob.

Kaks korda – on juba aegade algusest – nagu rist, igavesti, igalühel kaasas!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nielander
Questioning Everything

Postitusi: 3,423
Liitunud: Sep 2007
31-07-2017 07:17
Postitus: #138
RE: Elu mõte
(31-07-2017 06:53 )kalldunn Kirjutas:  Kõigel sellel peab olema mingi mõte ja mingi eesmärk. Niisama ei toimu - mitte midagi.
Mis on ELU - kui sellise nähtuse mõte?

Miks peab olema mõte ja eesmärk? Jah, juba kord tekkinud universumis ei toimu miski "niisama" st. kõigel on põhjus ja tagajärg, aga "mõte" ja "eesmärk" on inimese poolt leiutatud mõisted ning kausaalsuse ahelast keerukamad kontseptsioonid, mis ei pruugi endast midagi "tõelist" tähendada.

Mis on aatomi mõte või eesmärk?

Kõik justkui taanduks sinna universumi algushetke juurde. Kuidas see kõik tekkis ja kas tekitajaks oli teadlik olend, kellel oli mingi eesmärk? Paljud ei pea seda kuigi tõenäoliseks, kuna looja-olend vajab omakorda loojat, kes vajab omakorda... ad infinitum. Lihtsam ja elegantsem on idee, et protouniversum eksisteeris alati või siis nagu USA füüsik Lawrence Krauss väidab, on täielikust tühjusest on millegi tekkimine vältimatu (sõna tühjus vajaks siinkohal pikemat lahti seletamist, aga soovitaks selleks lihtsalt mehe raamatut: A Universe from Nothing: Why There Is Something Rather than Nothing). Kui tal on õigus, siis on eesmärki või mõtet eeldav küsimus "miks?" suures plaanis idootne...

Väiksemas plaanis tuleb aga kohe meelde vana hea klišee - elu mõte on see mille me ise elule anname. Mingite universaalsete tõeväideteni me sealt aga ei jõua.
(selle postituse viimane muutmine: 31-07-2017 07:28 Nielander.)

"It is the mark of an educated mind to be able to entertain a thought without accepting it."
― Aristoteles
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Ichigo
Nõid

Postitusi: 463
Liitunud: May 2010
31-07-2017 08:59
Postitus: #139
RE: Elu mõte
(31-07-2017 07:17 )Nielander Kirjutas:  Miks peab olema mõte ja eesmärk? Jah, juba kord tekkinud universumis ei toimu miski "niisama" st. kõigel on põhjus ja tagajärg, aga "mõte" ja "eesmärk" on inimese poolt leiutatud mõisted ning kausaalsuse ahelast keerukamad kontseptsioonid, mis ei pruugi endast midagi "tõelist" tähendada.

...

Väiksemas plaanis tuleb aga kohe meelde vana hea klišee - elu mõte on see mille me ise elule anname. Mingite universaalsete tõeväideteni me sealt aga ei jõua.
Sesmõttes jõuab universaalasemani, et seevana klishee on universaalsemalt inimolemuse juurde kuuluv: inimesele on omane vajadus eksistentsi mõttestada ning siit edasi tuleks küsida, miks sellele liigile niisugune asi omane on, kust see tuleb.

Kaldunni kirjeldus on ladus ja loogiline, nii loogiline, et tekkib mõistagi kahtlus, et see on inimaju konstrueeritud visioon, nö selle olemusliku mõttestamisvajaduse tagajärg. Samas väidetavalt on erinevate inimeste hüpnoosiseansidelt saadud üllatavalt sarnaseid tulemusi, mis just sellisele arusaamisele kinnitust annavad. On see nüüd piisavalt teadus, et midagi tõendada? Eks ei olda ju ka teaduslikkuse osas paljudes väldkondades piiripanemisega lõpuni jõutud, kus teadus päriselt lõppeb ja oletused algavad, sest inimteadvusest saab palju huvitavat infi, mille päritolust teadus seni ühest veendumust pole välja peilinud.

Härrasmees lubab daamil jääda tema veendumuse juurde. /kpt J. Sparrow/
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
levis
Veteran

Postitusi: 1,431
Liitunud: Dec 2003
31-07-2017 09:15
Postitus: #140
RE: Elu mõte
Kui elu on biokeemiline protsess ja bioloogiliselt on elu eesmärk paljunemine, siis ega vist sealt enam erilist mõtet otsida ei tasu.
Video seletab kuidas RNA paljuneb ning selle võimalikku rolli evolutsioonis:
https://www.youtube.com/watch?v=K1xnYFCZ9Yg&t=185s

Mis on elu mõte, siis esmalt tuleks defineerida sõna "elu". Minu jaoks on kõigel elaval teadvus ning sellega kogu definitsioon piirdub. Kui näiteks vihmauss omab teadvust, siis on ta elus ja kui ei oma teadvust, siis on ta bioloogiline robot, mis ei ole elus. Kui tehisintellekt omab teadvust, siis on ta elus. Kui mateeria omab teadvust, siis on ka mateeria elus jne. Seega elu mõtet tuleks otsida teadvuse olemusest, aga kuna me teadvusest suurt midagi ei tea, siis muutub elu mõtte üle arutlemine üheks suureks fantaseerimiseks.
Muidugi paljud lähtuvad elu defineerimisel hoopis teistest kriteeriumitest ning teadvuse teema jätavad nad puutumata.

Eimiskist miski tegemise teemal...
Alati on eksisteerinud keev ja pulbitsev virtuaalsete osakeste generaator ning varem või hiljem käibki kaboom ja siin me oleme.
Selline vaade venitab enesele püksid ise parajaks, ehk siis vaatab nii kaugele kui hetkel oskame ja sealt edasi tuleb mingi suvaline fantaasia või siis lihtsalt asjad eksisteerisidki alati.
Kas see kõik ei tule kuidagi tuttav ette? Lapik Maa, geotsentrism, heliotsentrism jne.
Hetkel siis oleme jõudnud lihtsalt veidi kaugemale, aga mõtteviis on ikka sama.

Kes ei joo ega suitseta, sureb tervena.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
parahuviline

Postitusi: 3,456
Liitunud: Dec 2010
31-07-2017 09:28
Postitus: #141
RE: Elu mõte
Sadhguru video, kus ta vastab küsimusele mis on elu mõte, räägib mis on inimkonna suurim probleem, selgitab mis toimub, kui inimene samastub oma mõtete ja uskumustega. Vaimumehe jutt on kokku põimitud mõnusa huumoriga.

Sri Sadhguru Jaggi Vasudev on moodne müstik, India joogi, visionäär, vaimne teejuht ja poeet. Mitmekülgne, üllatav ja huumorist pulbitsev teadmamees Sadhguru räägib meile sellest, mis on elus kõige tähtsam. Mis on see, mis aitab inimesel elada õitsvat elu ning teostada kogu oma potentsiaal.

http://www.telegram.ee/vaimsus/india-tea...s-tahtsaim
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
säga
röövkala

Postitusi: 248
Liitunud: Aug 2010
31-07-2017 10:18
Postitus: #142
RE: Elu mõte
Pärast seda, kui Sadhguru ülistas Indiat, et see ainus vaimne maa ja väljavalitu, suhtun ma temasse teatud skepsisega, sest vaimne teejuht peaks teadma, et võrdlemine ja hinnangute andmine on essa asi, millest peab inimene oma mõtteprotsessis lahti saama.
Aga tõed, mida ta jagab, on ilmselgelt suured tarkused.

Kuid tema puhul suhtun - käige tema sõnade, mitte tema tegelike tegude järgi wink
ehk siis ei maksa temast nüüd ikooni toanurka teha, vaid kuulatage, mis tal öelda on ja leidke sealt endale, mis toetab teie hetke maailmataju.
(selle postituse viimane muutmine: 31-07-2017 10:19 säga.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
lahendused
Veteran

Postitusi: 1,664
Liitunud: Apr 2011
31-07-2017 18:44
Postitus: #143
RE: Elu mõte
Kui "väheste elukogemustega" tervikolemus-vaim sattub igaviku-Nirvaanasse (näiteks läbi sügava meditatiivse seisundi), siis:
1) Kogeb ta esmalt RAHU (pole maist torkimist-sundi millegi jaoks, st saab lihtsalt olla).
2) Kui "rahu" on piisavalt kogetud, siis ilmneb IGAVUS (pole midagi huvitavat seal igavikulises kõikehõlmavas rahus teha).
3) Kui "igavust" on piisavalt kogetud, siis ilmneb IGATSUS (uute maiste elukogemuste, kehastuste ja mängude järele: ning minnaksegi maisesse kehastusse tagasi).

Seega saaks "Elu mõtte" kirja panna "vaatega igavikust" järgmise jada tulemina: Rahu -> Igavus -> Igatsus.

------

Hoopis teine vaade avaneb, kui "piisava elukogemusega" tervikolemus-vaim sattub igaviku: Rahu ei ilmne, kuna üritatakse ülevoolava elukogemuse põhiselt parandada-täiustada olemasolevaid ajatuses asuvaid energeetilisi mustreid (millest tulenevad aegruumis asuvad Elulille mustrid ja kogu maise võimekuse sisuline energeetiline tagamaa) - nii hakatakse igavikus tegelema millegi "igavikust suuremaga", ehk nö "lahti rullumata mustritega" (neis mustrites pole arvulised süsteemid veel avaldunud, ehk seal Nirvaana-taguses Anupadaki maailmas pole numbreid).

------

Ühesõnaga saab "Elu sisulist mõtet" otsida nö "vaatega igavikust" - nii moodustub põhjuslik jada (Rahu->Igavus->Igatsus), kus peenem hakkab looma jämedamat (igavikus asuv tervikolemus-vaim loob aegruumis asuva surematu hing-olemi - ning hing-olem animeerib maise kehastuse sureliku lihakeha - ning surelik lihakeha ei suuda mõista, miks ta olemas on ning kes teda sisuliselt juhib-animeerib).
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
HUGOTH
Veteran

Postitusi: 1,747
Liitunud: Sep 2007
31-07-2017 20:50
Postitus: #144
RE: Elu mõte
Süüa Areneda ja Paljuneda!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
kalldunn
Vana kala

Postitusi: 638
Liitunud: Mar 2011
01-08-2017 16:39
Postitus: #145
RE: Elu mõte
Läheneksime ELU MÕTEle hoopis teise nurga alt:
Tegelikult on inimene ikkagi, bioloogiline robot. Kaasaegsel arvutil on kõige tähtsamaks detailiks BIOS. BIOSi sees on biosi kristall, kuhu on salvestatud algse arvuti käivitamise programm. Biossi enesesse on salvestatud kogu arvutit ja arvuti programme juhtimise programm. On olemas veel arvuti operatiivmälu, ning põhimälu või kõvaketas.
Bioloogilise roboti kõige tähtsamaks detailiks on Hing - Biosi kristall.
Hinge kodu need 20 korruselise maja kolm trepikoda. Kuhu on salvestatud materiaalset ja vaimse keha juhtimise programmid -Biossi salvestatud arvutit ja arvuti programme juhtimise programm. Kõvaketas -inimese aju. Operatiivmälu – inimese vahemälu või alateadvus. Arvutil töötleb informatsiooni protsessor. Ka inimese informatsiooni töötleb protsessor. See on üks väga huvitav asjandus. See seade töötleb ruumilist materjali, ning on ligikaudu saja tuumaline. Ka ajusse salvestatakse informatsioon ruumiliselt.
Arvutisse paigaldatud bios on lõplik. Et seda täiustada ja täiendada tuleb ehitada uus bios.
Hinge kodus on aga vaba ruumi; oi kui palju, tervelt üheksa trepikoda, kahekümne korruselises majas. Miks te arvate siis et selle bioloogilise roboti hinge ei ole võimalik täiustada? Ruumi on ju küllalt!
Oma hinge on võimalik, kõige kiiremini täiustada ja täiendada, kasutades selleks bioloogilist generaatorit. See on; oma materiaalset keha.
Tehke mis tahate, aga elu mõtteks jääb ikkagi:
TÄIUSTADA HINGE
(selle postituse viimane muutmine: 02-08-2017 12:07 kalldunn.)

Kaks korda – on juba aegade algusest – nagu rist, igavesti, igalühel kaasas!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Mannu Eemal
u xa ke

Postitusi: 1,733
Liitunud: Aug 2010
02-08-2017 13:33
Postitus: #146
RE: Elu mõte
Mis saab hingest, mis on täiustunud kõige selle 20-korruselise maja ulatuses?
Kas juhtub midagi taolist nagu budist jõuab nirvaanasse?

Brain expedition.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
kalldunn
Vana kala

Postitusi: 638
Liitunud: Mar 2011
02-08-2017 15:27
Postitus: #147
RE: Elu mõte
(02-08-2017 13:33 )Mannu Kirjutas:  Mis saab hingest, mis on täiustunud kõige selle 20-korruselise maja ulatuses?
Kas juhtub midagi taolist nagu budist jõuab nirvaanasse?
Ausalt – ma ei tea. Need kullerid hingede maalt, kes mind külastavad, ei räägi oma kodust, hingede meest kunagi. Öeldakse ainult et jätke meile ükski privaatne koht kus me saame rahus olla. Tehke enda ja oma maa peal kõik korda. Alles siis kui olete selleks vallmis, saate kõik teada.
Minu abipalve on tegelikult vaimumaailma projekt. Aga paistab – et vaimumaailma ei taha mitte keegi aidata. Kahju.

Kaks korda – on juba aegade algusest – nagu rist, igavesti, igalühel kaasas!
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
lahendused
Veteran

Postitusi: 1,664
Liitunud: Apr 2011
03-08-2017 10:49
Postitus: #148
RE: Elu mõte
Kalldunn ürita oma 20-korruselist hinge maja seostada teiste õpetustega.

Mina näen järgmisi seoseid:

a) 3 madalamat korrust biose programmidega on:
1) Füüsiline keha (vajadus toidu ja õhu järele,keha refleksid)
2) Eeterlik keha, nagu elementaalil (kuidas toidust puhast elujõudu-pranat kätte saada)
3) Tunde keha, nagu taimel (kuidas midagi tunda, ehk ühendused eri ilmade vahel).


b) 9 keskmist korrust "hinge täiustamiseks":
1=4) Mentaalne keha, nagu loomal (oskus midagi teha).
2=5) Põhjuslik keha, nagu inimesel-haldjal (põhjuslike mustrite nägemine)
3=6) Jumalik keha, nagu tehase direktoril (suudab endasse uskuma panna).
4=7) Loojalik keha, nagu ettevõtte asutajal (suudab midagi uut luua).
5=8) Jõu keha, nagu globaasel ettevõtjal (suudab luua nii, et vahetab juppide kaupa olemasoleva vana välja).
6=9) Superjõu keha, nagu "maailma vari-valitsus" (suudab luua planeedi vajadustega kooskõlas).
7=10) Mänguri keha, ehk galaktiline loomise-kujundamise võimekus.
8=11) Suure-musta keha, ehk universumi loomise-kujundamise võimekus.
9=12) Värvilise keha, ehk multiversumi loomise-kujundamise võimekus (nagu Brahma budistidel).

korrused 3=6 kuni 9=12 on budistide "budhi tasandi" 7 alamtasandid.

c) 8 "ülemist korrust"
Esimesed 7 (korrused 13-19) on budistide igavikulise Atma tasandi alamtasandi (kuidas igaviku järjest suuremas mastaabis hoomata).
Viimane 8-s (korrus 20) on budistide lahtirullumata Anupadaki tasandi esimene alamtasand.

-----

St ürita taolises "otsese võrdluse stiilis" omi mõtteid avaldada.

St formaalselt kirjeldad selle "20 korrusega" oma sisemaailma, kuid sisemaailm on seotud tervikolemuse-vaimuga (ehk põhimõtteliselt kirjeldad läbi oma sisemaailma "20 korruselist" tervikolemuse-vaimu struktuuri vaatega jämedamasse).
(selle postituse viimane muutmine: 03-08-2017 19:52 lahendused.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nielander
Questioning Everything

Postitusi: 3,423
Liitunud: Sep 2007
04-08-2017 12:40
Postitus: #149
RE: Elu mõte
Mis siin ikka nii keerulist on:
https://youtu.be/asOFi1W228M

"It is the mark of an educated mind to be able to entertain a thought without accepting it."
― Aristoteles
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
parahuviline

Postitusi: 3,456
Liitunud: Dec 2010
05-08-2017 14:32
Postitus: #150
RE: Elu mõte
Iga inimese elus on hetki, mis puudutades tema tõelist olemust tekitavad soovi sügavamalt mõista oma eksistentsi mõtet.

Raamat „Elu mõte“ on sellisel juhul heaks nõuandjaks, aidates kujundada oma elu viisil, mis annab sellele püsiva väärtuse ja mõtte.

https://www.rahvaraamat.ee/p/elu-m%C3%B5...0534126673
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat: 1 külalist

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog