[Aerling]

Foorumi teemale globaalsetest kliimamuutustest lisaks, soovitan vaadata
dok.filmi "Home". Kus saab tulnuka moodi ülalt vaadata, mida inimene Maaga teeb. Väga kurb!

http://www.youtube.com/watch?v=jqxENMKaeCU

[FISH]

Vaatasin filmi ära.Tänud,seda oli suht nauditav vaadata.

[Aerling]

Lausa super nauditav. Mul tuli pisar silma kui mõelda, et kogu see ilu võib kaduda kui midagi ette
ei võeta.

[Flash]

Kui see linastus, sai ka ära vaadatud. Hea film, kuigi sellist propagandat on üsna palju sees ja kohati tekitas just see ohkamist.

[neoon]

Väga hea film oli.
Aga keged vastuolud... Pidevalt räägib, et suurimaks globaalprobleemide allikaks on suurenev maailma rahvastik. Siis kutsub üles toetama arengumaid ja loodukatastroofide ofreid näiteks Bangladeshis. Kui me kõiki neid aitaksime, siis suureneks rahvastik ju veelgi. Mina usun, et loodus püüa ise reguleerida rahvastiku tihedust ja arenenud maad ei peaks sellesse nii aktiivselt sekkuma. Kõlab võib-olla julmalt aga nii see on. Maailma nuhtluseks ongi just ülitihedalt asustatud ja jõhkralt ebaefektiivselt ressursse kulutav Lõuna- ja Ida-Aasia.

[Nielander]

Tõesti hea film...ja isegi kui liigne keskkonnateadlikuse jutt, mis sajandat korda kuulnuna, võib hapuks olla läinud, ära tüütab, saab selle asemel vaadata lihtsalt ilusaid aeroklippe...

Otsisin, aga ei leidnud eesti keelseid subtiitreid, võtan vist kätte ja hakkan viimaseid vorpima...

[Elderm]

Nüüd on juba ka eesti keelsed subtiitrid Subclubis täitsa olemas. Nõustun kõigiga- väga ehe ja omanäoline film oli. Noppisin filmist välja ka kõige šokeerivamad faktid ja postitasin oma blogisse. Kega huvitab, siis :
http://toomaskask.spaces.live.com/blog/c...!525.entry

[p33n0r]

Väga hea film, tänud!

[PiziIngliito]

Mitte küll nii vapustavalt ilusate kaadritega film kui Home, aga soovitaksin vaadata ka An Inconvenient Truth'i.

[Iiris]

Algselt postitas neoon
Väga hea film oli.
Aga keged vastuolud... Pidevalt räägib, et suurimaks globaalprobleemide allikaks on suurenev maailma rahvastik. Siis kutsub üles toetama arengumaid ja loodukatastroofide ofreid näiteks Bangladeshis. Kui me kõiki neid aitaksime, siis suureneks rahvastik ju veelgi. Mina usun, et loodus püüa ise reguleerida rahvastiku tihedust ja arenenud maad ei peaks sellesse nii aktiivselt sekkuma. Kõlab võib-olla julmalt aga nii see on. Maailma nuhtluseks ongi just ülitihedalt asustatud ja jõhkralt ebaefektiivselt ressursse kulutav Lõuna- ja Ida-Aasia.

Aga sama on ju ka nende ohustatud liikidega. Meie näeme suurt vaeva, et näiteks päästa pandasi väljasuremisest aga ka sel puhul teeb loodus oma töö. Muidu meil oleks veel dinosauruseidki...

[Elderm]

Algselt postitas neoon
Maailma nuhtluseks ongi just ülitihedalt asustatud ja jõhkralt ebaefektiivselt ressursse kulutav Lõuna- ja Ida-Aasia.

See on küll julmalt öeldud. Kõik on ühtemoodi inimesed, mis vahet kas Eestis, Ameerikas või Lõuna Aafrika Vabariigis. Ja sealt just põhilised loodusvarud - nafta jne tulevadki. Lihtsalt "nuhtlusel" pole ise sellele rikkusele enam juurdepääsu.

[Jõhvikas]

Algselt postitas Iiris
[quote]Algselt postitas neoon
Aga sama on ju ka nende ohustatud liikidega. Meie näeme suurt vaeva, et näiteks päästa pandasi väljasuremisest aga ka sel puhul teeb loodus oma töö. Muidu meil oleks veel dinosauruseidki...

Jah, lõpuks ometi on hakatud ka mõningaid liike nö päästma, aga samalajal sureb kümneid teisi liike selle varjus välja...
Päästmisel ei ole enne mõtet kui me ei ole muutnud oma mõtlemist, arusaamu ja tegusid looduskeskonda ja teisi liike arvestavaks.
Kes nüüd aru ei saanud minu mõttest, siis toon näite:
Kinnises ruumis suitsetavad vanemad teevad oma lapsele kunstliku hingamist ja üritavad teda päästa, aga esmalt peaks nagu suitsetamise lõpetama.

Veelgi parem näide on see, kui tee on täis konni ja autod kihutavad nendest üle, selleasemel, et hoogu maha võtta ja kõrvalt mööduda. Siis leidub aga üks hea inimene kes peatab oma auto ja tõstab konna teepeenrale...samalajal kihutavad teised ikka aina edasi ja kiiremini...

[Iiris]

Üks ütlus on selline, et enne muuda oma mõtlemist ja alles siis maailma...Muidugi mina olen üks neist, kes tõstaks konna teepeenrale

[elis]

Analoogne asi oli 80ndatel alguse saanud Qatsi triloogia (Wikipedia), mis näitab aegvõtteid erinevatest maailma paigust (esimene peamiselt USAst), et kujutada inimeste, looduse ja tehnoloogia suhete erinevaid aspekte.
* Koyaanisqatsi: Life out of balance (1983)
* Powaqqatsi: Life in transformation (1988)
* Naqoyqatsi: Life as war (2002)

[Elderm]

„Home“ on 2009. aasta dokumentaalfilm, mis räägib loo planeet Maa ajaloost ja arengust tänaseni… kuni tuli mängu inimene. Linateos paistab silma äärmiselt kaunite lennult filmitud kaadritega. Filmi eesmärk on teadvustada inimesi: kui suur inimkonna tegelik roll Maa tuleviku kujundamisel. Me kas muudame enda mõtteviisi või hukkume. Eraldi teemaks on aga inimtekkeline kliimasoojenemine... Siiski tasub film vaatamist.


Film on vabavara, st. seda saab tasuta täispikkuses Youtube-s vaadata(vaata= http://www.youtube.com/watch?v=jqxENMKaeCU ). Aktiivsed Eesti kodanikud on loodusfilmi ka Eesti keelde tõlkinud. Subtiitrid leiate siit= http://www.subclub.ee/subtitles.php?otsing=Home .
Järgnevalt tooksin välja mõningad jahmatavad faktid, mis filmist kõrva hakkasid:



• Meie Maa tugineb tasakaalul, milles igal olendil on oma roll täita, ja eksisteerib ainult tänu teise olendi eksistentsile. Vaevumärgatav ja õrn harmoonia, mida on lihtne rikkuda.

• Puude kujunemiseks kulus enam kui neli miljardit aastat.

• Sa oled kõigest 200 000 aastat vana, kuid oled juba muutnud maailma palet. Oma nõrkustest hoolimata oled sa hallanud iga elukeskkonna ja vallutanud tohutu territooriumi, mida pole suutnud ükski liik enne sind.

• 50 aastaga ehk ühe eluea jooksul, on Maad muudetud äärmuslikumalt kui kõigi varasemate põlvkondade poolt kokku.

• Viimase 60 aasta jooksul on Maa rahvaarv peaaegu kolmekordistunud.

• Šanghais on ehitatud 3000 torni ja pilvelõhkujat kõigest 20 aastaga. Sajad on veel ehitamisel.

• Liiter kütust toodab sama palju energiat kui 100 kätepaari 24 tunniga. Põllud nõuavad 70% inimkonna veetarbest. Selle tulemusena kulub 100 liitrit vett, et toota 1 kg kartuleid, 4000 l vett, et saada 1 kg riisi, ja 13 000 l vett, et saada 1 kg loomaliha. Lisaks veel kütus, mis kulub tootmisprotsessile ja transpordile.

• Järgmise 20 aasta jooksul kaevatakse maapõuest rohkem kivimeid, kui inimajaloo jooksul seni seda tehtud on.

• Enne selle sajandi lõppu on liigse kaevandamise tõttu pea kõik maavarad ammendunud.

• 1950. aastast alates on rahvusvaheline kaubandus kasvanud 20 korda.

• Võrreldes aastaga 1950, on kalasaagid viiekordistunud. Need on muutunud 18 miljonist tonnist 100 miljoni tonnini aastas. Tuhanded vabrikulaevad tühjendavad ookeane. Kolmveerand kalakohtadest on ülepüütud või tühjaks ammutatud või selle faktini kohe jõudmas. Enamik suuri kalu on välja püütud ja nad ei saa enam paljuneda.

• Veepuudus võib mõjutada aastaks 2025 kuni kahte miljardit inimest.

• Puud on elukeskkonnaks 75%-le planeedi liikidest. Alates 1960ndatest on metsaraie ainult kasvanud. Igal aastal muutub 13 miljonit hektarit troopilist metsa, mis on Illinoisi osariigi suurune ala, suitsuks ja puiduks. Maailma suurim vihmamets, Amazonas, on vähenenud 20% võrra. Metsa rajatakse karjafarme ja sojaoapõlde. 95% sojaubadest kasutatakse Euroopa ja Aasia kariloomade ja lindude söödaks. Sedasi „muudetakse mets lihaks“. Põledes vabastavad mets ja pinnas tohutult süsinikku, mis moodustab 20% planeedi kasvuhoonegaaside heitest. Metsaraie on üks globaalse soojenemise peamisi põhjuseid.

• Nigeeria on Aafrika suurim naftaeksportija, kuid 70% inimestest elab seal allpool vaesuspiiri. Rikkus on seal olemas, kuid elanikud ei pääse sellele ligi. Sama kehtib kõikjal maailmas. Pooled maailma vaestest elavad ressursirikastes riikides. Praegu on pool maailma jõukusest 2% rikaste käes.

• Lagoses elas 1960. aastal 700 000 inimest. 2025. aastaks on see arv 16 miljonit.

• Arktika jääkate sulab. Globaalse soojenemise mõjul on jääkate 40 aastaga kaotanud 40% oma paksusest. Selle veepealne osa kahaneb aasta-aastalt. Aastaks 2030 võib see kadunud olla. Mõni arvab, et isegi aastaks 2015.

• Aastaks 2050 võib veerand Maa liikidest olla väljasuremisohus.

• Põhjapoolusel on jääkate kaotanud 30 aastaga 30% oma pindalast. Gröönimaa jää sisaldab endas 20% kogu planeedi mageveest. Kui see sulab, tõuseb merevesi peaaegu 7 meetrit. Gröönimaa pinnale on tekkinud järved. Jääkate on hakanud sulama kiirusel, mida ka kõige pessimistlikumad teadlased ei osanud 10 aasta eest ette näha.

• Siberis ja ka muudes maailma paikades on nii külm, et maapind on pidevalt jäätunud. Seda nimetatakse igikeltsaks. Selle pinnase alla peitub klimaatiline ajapomm ehk metaan. See kasvuhoonegaas on 20 korda võimsam kui süsinikdioksiid. Kui igikelts sulab, pääseb metaan välja ja põhjustab kasvuhooneefekti, mis väljuks kontrolli alt ning mille tagajärgi ei oska keegi ennustada. Me oleksime tundmatuses.

• 20% maailma inimestest tarbib 80% ressurssidest.

• 12 korda rohkem kulutatakse sõjandusele kui arenguriikide abile.

• Kõlbmatu joogivee pärast sureb 5000 inimest päevas.

• Miljardil inimesel puudub ligipääs puhtale joogiveele.

• Peaaegu miljard inimest jäävad nälga.

• Üle 50% maailma teraviljast kasutatakse loomasöödaks või biokütusteks.

• 40% viljakandvast maast on pikaajaliselt kahjustada saanud.

• Igal aastal kaob 13 miljonit hektarit metsa.

• 1/4 imetajatest, 1/8 lindudest ja 1/3 kahepaiksetest on väljasuremisohus.

• Liigid surevad välja 1000 korda kiiremini loomulikust elurütmist.

• Kolmandik kalavetest on ammendatud või sealsed varud ohtlikult vähenenud.

• Viimase 15 aasta keskmised temperatuurid on olnud kõrgemad eales.

• Jääkate on 40% õhem, kui 40 aastat tagasi.

• Aastaks 2050 võib olla juba 200 miljonit kliimapõgenikku.

• Inimkonnal on 10 aastat enda parandamiseks, et vältida elu senitundmata kujul!

Vabamõtleja