Teema hinnang:
  • 1Hääli - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Tao kroonikad, huvitavaid kohti kolmest raamatust
#1
Paar näidet materjalist, haakub tänase tiibeti munkade tapatalgutega:

Rändav Taolane


Kui üks varrukas teise järel tema poole lendas, nägi ta läbi kaitse Suure Õpetaja raevukat pilku. Üsna pea olid ta käed tuimaks piitsutatud. Ta langetas nad jõuetult. Õpetaja andis talle peoga hoobi ja Saihung lendas rõdu teise otsa.
Saihung lamas oimetuna kiviplaatidel. Suur Õpetaja astus tema juurde. Ta oli taas leebe ja naeratav. Saihungi püsti aidates patsutas õpetaja teda lohutavalt.
Sa kaotasid," ütles Suur Õpetaja mahedalt. Sa kaotasid, sest sinus pole piisavalt keskendumist. Mina võitsin, sest minu keskendumine on täielik. Ja keskendumist ei saavutata ilma meditatsioonita."

Saihung tõusis püsti ja püüdis hingamist normaalseks saada.
Ja ikkagi oleksin ma meelsamini rändav taolane. Vaadake ennast. Jah, te olete pühamees. Aga kuhu on see teid viinud? Te olete näljas. Te elate niisketes tubades üksildasel mäetipul. Te pole mitte keegi. Kas te olete edukas? Kas jumalad kuulavad teid? Kas te lähete taevasse? Kust te teate, et selline asi nagu taevas on ülepea olemas?"
Jumalaid ja taevast võib näha vaid selle maailma asju täiuslikult vallates," vastas Suur Õpetaja kannatlikult. Siis näed sa järgmist maailma."
Jah, tõesti, kui ma saaksin näha taevast, siis ma võibolla usuksin, aga kuidas saaksin ma minna taevasse? Ma ju kukun sealt alla?"
Mitte koos kehaga," naeris Suur Õpetaja. Sinu vaim rändab taevasse ja tuleb siis tagasi. Nii see käib."
Vaim? Kas see saab siis keha seest välja tulla?"
Muidugi. Vaja on meeled kontrolli alla saada. Kui sa mõistad, et see maailm on meelepete, suudad sa oma meeli kontrollida, seda maailma vallata ja edasi liikuda."

Maailm on meelepete?"
Jah. Mitte miski pole tõeline."
Mida te sellega öelda tahate, et mitte miski pole tõeline"? Muidugi on see maailm tõeline!"
Ei ole. See on meelepete. Kui sa kunagi suudad valitseda oma meeli ja viit algainet, siis mõistad sa ka seda."
Ma ei usu teid. Kuidas ma võin teada, mida tähendab valitseda meeli" ja vallata maailma"?"
Suur Õpetaja vaatas rahulikult Saihungile otsa. See, Saihung, on maailma valdamine." Ta tegi rõhutatud liigutuse rõdu teises ääres oleva süütamata lõhnapulga poole. See süttis otsekohe. Sandlipuu lõhn heljus nende poole.
Ja see samuti," ütles Suur Õpetaja.

Ta osutas neist kahe meetri kaugusel seisvale raskele vasest teekastrulile. See kerkis üles ja hõljus aeglaselt läbi õhu teise laua peale. Saihung oli hämmastusest keeletu.
Valitse viit algainet ja sa saad näha teist maailma. Aga kui sa tahad selleni jõuda, pead sa õppima. Mõtiskle selle üle. Langeta otsus. Mõne asjaga tuleb alustada nooruses, et hiljem edu saavutada. Puu kasvab seemnest. Ma tean, et sul on raske seda uskuda. Sa oled noor. Sa pole vilju näinud. Sellepärast ma näitan sulle. Aga alati ei saa sa nõuda täielikku tõestust, enne kui mõne asjaga alustad. Mõnikord läheb tarvis pimedat usku. Jumalad on ülimad. Sulle antakse teada."

Meditatsioon pole lihtsalt asi iseeneses, mida saaks nii muuseas vallata," jätkas Suur Õpetaja. Teised õpetused täiendavad seda ja ka neid tuleb osata. Võitluskunstid annavad meditatsioonile vägevuse ja ürgse jõu, aga vaimu tuleb harida muusika, ilukirja, maalikunsti ja vaimsete õpetuste abil, alles seejärel on inimene mõtluseks valmis.
Muusika on otsene side hinge ja jumaliku vahel. Keha on nagu õõnes pilliroog ning muusika täidab selle jumalate lauluga. Muusika vaigistab, rahustab meeli, jutustab teise maailma asjadest. Isegi keset suuri segadusi võib muusika tuua südamesse rahu. Keegi ei ela ilma muusikata. Sa pead õppima muusikat mängima, kogema mitte ainult helisid, vaid vastu võtma ka sellest tõusva kehalise kasu. Flöödi-mäng näiteks treenib vaimu ja qi'd tegutsema kooskõlas ning ergutab väe liikumist sõrmeotstes. Ükskõik, kas kuulad või mängid, igal juhul arendab muusika hinge. See on pühaduse väljendus ja hääl, rahu, meeleliigutus.

Kirjakunst rahustab ja võimaldab ennast koguda. Pintsel on käe pikendus ja selle liigutamine ergutab väe liikumist, liigutab luustikku, rahustab närve, pehmendab meelt ning arendab luule tajumise võimet. Luuletuste ümberkirjutamine paneb mõtisklema niisuguste varjundite ja teravmeelsuste peale, mida lugedes ei märka. Luuletajate ja tarkade algne kavatsus haaratakse endasse nende igat pintsli lööki täpselt jäljendades. Ilukirja vaatamine ja järelejoonistamine teeb mõistetavaks ka selle, mida kirjasõna tähendab. Kunstkirja tegemine muudab inimese rahulikuks, leebeks, mõistlikuks ja intelligentseks.

Maal võib olla kunstniku sisemiste saavutuste väljendus, aga see võib olla ka viis, mille abil välismaailm otse hinge viia. Väljendusvahendina on kunst ilu harjutamine. See tuleb südamest, mitte peast, äratab kaastunnet ja rõõmu ning toidab hinge ilu.
Ilu tähendab lugupidamist. Maalikunstnik väljendab oma lugupidamist looduse ilu vastu, kuid samas imendub see looduse ilu maalimise käigus ka temasse endasse. Mida silm näeb, läheb otse hinge. Selles mõttes on vaimsed joonised ja märgid samuti maalid ja võivad kanda inimese jumaliku juurde. Seega nii loodust kujutades kui ka üldse kunsti puhul mõjutab maalimine otseselt isiksust."

Muudetud: 30-3-08 kell 11:00:10 Celtic
Vasta
#2
Sealkandis on üldse huvitav loogika, õhku ei tunnistata elemendiks, meie elukeskkonda ei tunnistata olemasolevaks.
Jääb mulje nagu oleks õhu näol tegemist kuuenda elemendiga, ons, see seesama piibli 666 ehk saatan ja põrgu meie armas maailm,
Indiaanlastel on ida maja õhuelemendi oma, Castanedas valitseb seda maailma maojumal põhjalas loksutab madu maailmaookeani.
Need mõned mõtted maailma kohta.
Vasta
#3
Mees oli erakordselt rikas ülik ja ometi polnud ta suutnud leida arsti, kes oleks osanud teda päästa. Meeleheites käskis ta kanda end Huashanile ja anus abi.
Õpetaja Muutlik Tuul läks meest vaatama. Ta tegi nähtude põhjal kindlaks mürgituse ja meest küsitlenud, oletas, et ilmselt on sellega hakkama saanud mõni mehe vaenlane. Te kas lämbute surnuks, või kui mürk jõuab südameni, surete südamerabandusse," võttis tajutu kokku.
Taolased otsustasid teda ravida. Õpetaja Muutlik Tuul istus üliku taha ja asetas käed mehe seljale. Ta püsis seal keskendunult kaks tundi ja kukkus siis äkitselt pikali. Tema nägu oli kahvatu, ta ei suutnud end liigutada ning peopesad olid mustad.
Teised ravijad lohistasid ta ühe kivi juurde. Õpetaja Muutlik Tuul vedas end püsti ja asetas käed kivile, et mürgid endast välja ajada. Kui ta sellega valmis sai, jäid kivile kaks musta käejälge. See kivi maeti maha.
Õpetaja oli täiesti kurnatud ning ta suleti kolmeks kuuks pühamusse mediteerima, et ta saaks oma elujõu taasteki-tada. Patsient jäi ellu ning nii tema kui ravitseja taastusid tavapärase taimeravi abil.
Saihung imetles sügavalt oma õpetaja ohvrimeelsust. See oli tema jaoks innustav ja kõrgem eeskuju. Sageli mõtles ta ravija lihtsa pühendumuse peale ning püüdis seda ka oma elus rakendada. Kui ta hakkas õppima teistmoodi meditatsioone ja omandas suurema vilumuse, meenutas ta pidevalt õpetaja isetust.
Ling qiu meditatsioon, üks kõrgemaid meditatsioone, mida Saihung õppis, avas vaimsed väekeskused. Need paiknevad sirgjoonel kere alusest kuni pealaeni, kannavad teatavaid ravitsemisvõimeid ja vaimseid vägesid. Meditatsiooni ees-
Rändav taolane lk154

Muudetud: 29-3-08 kell 09:20:38 VironShaman
Vasta
#4
märgiks on tuua elujõud otse läbi kõigi nende keskuste pealae peale välja. Samamoodi kui India kundalini meditatsioonis avavad ka taolased üksteise järel kõik keskused, kuni jõuavad kõige tipus välja selleni, mille kohta hindud kasutavad nimetust samadhi, budistid nirvaana ja taolased algtühjus. Saihung alustas surematu vaimu" saavutamise harjutamist.
Vastavalt asukohale kehas valitseb ja ravib iga keskus naabruses asuvaid struktuure ja organeid ning annab teatavaid ülemeelelisi võimeid. Suur Õpetaja hoiatas Saihungi pidevalt selle eest, et need võimed, mis ta saab, on kingitused jumalatelt ja neid ei tohi kuritarvitada. Paljud askeedid on nii kaugele jõudes kuristikku langenud, sest nad hakkasid nende keskuste olulisust liigselt rõhutama. Selle asemel et jõuda vaimsele tasandile, võlus neid madalamate keskuste ärakasutamine ning nad langesid omaenda võimu kuritarvitamise lõksu.
Enne, kui Saihung asus keskuse äratamiseks mediteerima, õppis ta tundma iga keskuse värvi ja vastust väljakutsumisele ning vaatas jooniselt selle kuju. Iga keskust kujutleti lootosenupuna, mida saab avada teatud loitsuhelide abil. Õie sees oli kindel värvide muster. Kui Saihung keskendus meditatsioonis sellele mustrile, käivitas ta sellega esilekutsumise. Õitsev kese süttis ning sellest hakkas välja voolama väge. Alati, kui Saihung mõne väekeskuse ergastas, tundis ta keerlemist ja kuumust. Kui meditatsioon oli lõpetatud, siis keskus sulgus ja uinus taas.
Esimene keskus asus tegelikult väljaspool keha ning oli energia allikaks. Saihung viis oma sisemise väe selgroo alumisse otsa. Nii see keskus kui ka järgmine, mis asus naba juures, kontrollisid elamist ja paljunemist. Nende üle mediteerimine tõi kaasa elujõuga täidetuse ja kergusetunde,
rändav taolane lk155

Muudetud: 29-3-08 kell 09:24:11 VironShaman
Vasta
#5
suurendas kehalist väge ja suguiha. Suur Õpetaja hoiatas teda, et kehalise ja sugulise väe tunnetamine võib olla nii tugev tunne, et enda edasiarendamine võib osutuda vastumeelseks. Ta ütles, et paljud teadmiste poole püüdlejad on jäänud pidama nende kahe keskuse juurde, kasvatades endas tohutu sisemise jõu ja seksuaalsuse, et kasutada neid mitmesugustel omakasupüüdlikel eesmärkidel. Kui Saihung need keskused avas, leidis ta, et see on tõsi. Tugev sugutung ja mõistmine, et ta võib selle väe abil kasvatada endast peaaegu võitmatu võitleja, olid tema jaoks väga suured kiusatused ning panid ta enesevalitsemise tõsiselt proovile.
Niipea kui ta avas päikesepõimikus asuva keskuse, see piinav katsumus lõppes. Ta oli jõudnud vaimsete keskusteni. Päikesepõimik oli tema elujõu allikas ning andis talle suurema ravitsemisvõime. Saihung mõistis, et just sellest keskusest oli energiat saanud õpetaja Muutlik Tuul.
Südames oli kaastunne, loovus, ilu tajumine ja kunstnikuvõimed. Selle avamine arendas kunstialaseid andeid ning toetas loovust. Suur Õpetaja rõhutas, et loovus tõuseb just sellest keskusest ning et sellistel inimestel nagu Udu Läbi Salu, kes oli ebatavaliselt andekas muusik, on see keskus juba loomupäraselt avatud.
Pole sugugi üllatav, et kõri kohal asuv keskus aitab kaasa laulmisele, kuid vastutab samuti selgeltnägemise eest. Kui seda kasutada koos kolmanda silmaga, aitab ta tõlgendada ja sõnastada nähtud teisi maailmu. Sageli ei mõistnud Saihung ka ise oma vaimseid kogemusi enne, kui kõrikes-kus lasi sõnalisel ja mõistuslikul arusaamisel välja voolata.
Ülemine dan tian ehk kolmas silm tajus teisi dimensioone. Suur Õpetaja rõhutas taas, et enamik inimesi - ja ka Saihung - on otsustanud näha maailma ainult ühel kindlal
rändav taolane lk156

Muudetud: 29-3-08 kell 09:26:49 VironShaman
Vasta
#6
viisil ja nimetavad seda tegelikkuseks. Tegelikult see pole kogu tegelikkus. Päris tegelikkus on erinevate näivuste pidev muutumine, sest palju maailmu eksisteerib üheaegselt. Kolmandat silma kasutades võis Saihung tungida läbi näiva maailma selle taga peituvate tähendusteni.
Tõus ülespoole piki inimese väekeskusi sümboliseeris kogu Saihungi arengut. Ta oli kasvatanud oma keha jõudu, õppinud võitluskunste, õppinud valdama tervist, pikaealisust ja elujõudu, omandanud kogemusi kunsti, kirjanduse, looduse ja ennustamise vallast ning kogenud ülemeelelisi tegelikkusi ja vaimseid tarkusi.
Nüüd asus ta tegelema viimase keskusega. Ta oli jõudmas tasandile, mis oli ühtaegu nii paljude vaevaliste aastate kõrghetk kui ka alus kõrgematele tõusudele - kroonikeskuseni. Tuhande kroonlehega lootoseõis avanes. Meeled langesid tema küljest. Polnud mingit välist tegelikkust, polnud mingit sisemist tegelikkust. Ta ei tundnud mitte midagi, ei mõelnud mitte midagi. Ta sulandus täielikult algsesse tühjusse.

Muudetud: 29-3-08 kell 09:28:32 VironShaman
Vasta
#7
Mõnusat lugemist, shaman kolab alati mööda teisi reaalsusi otsides kadunud vangistatud hinge mis on järjekordse haiguse põhjuseks ja kaupleb eri vaimudega mis tingimustel hing vabastatakse ja milline peab olema ohvriand selle inimese terveks saamiseks.
Vasta
#8
Suur Õpetaja, aga kas on üldse olemas sellised asjad nagu hea ja kuri, õige ja valle.
Miks sa seda küsid?"
Te ise ütlesite: Kõik, mis me teeme, teeme me iseendale," ja: Taevas ja põrgu on siinsamas, maa peal." Kas see siis tähendab, et mingit välist võimu pole üldsegi olemas? Ja kui pole, kes siis ütleb, mis on õige ja mis on vale?"
Ma räägin sulle selle selgitamiseks ühe loo," ütles Suur Õpetaja. kord ilmus ühte majja jõukalt riides kaunis naine. Loomulikult võttis majaperemees ta lahkesti vastu. Teda pimestas naise ebamaine ilu.

Kas tohin ma küsida, kes te olete?" küsis peremees.
Ma olen Saatusejumalanna," vastas naine. Ma toon õnne õnnetutele lastele, parandan haigusi, kingin viljatutele lapsi, toon sõnulseletamatuid rikkusi ning täidan iga soovi ja palve." Majaperemees silus jalamaid rüü siledamaks, kummardas sügavalt naise ees ja andis talle aukoha oma majas.
Õige pea saabus aga veel teinegi naine. See naine oli küürus ja lombakas. Tema nägu oli kuivetunud, moondunud ja kortsus. Ta juuksed olid sassis nagu kuivad riisiõled. Ta haises. Peremees oli ülimalt pahane ja jäme ning nõudis naiselt aru, kuidas too üldse julgeb tema majja tulla.

Mind hüütakse Tõmmuks Emandaks. Igal pool, kuhu ma saabun, lähevad rikkad pankrotti, kõrged ametnikud kaotavad soosingu, nõrgad surevad, tugevad kaotavad jõu, naised nutavad lõputult ja mehed leinavad."
Omanik haaras jalamaid kaika, et ta minema kihutada.
Aga Saatusejumalanna peatas ta, öeldes: Need, kes austavad mind, peavad austama ka teda, sest kuhu ma ka ei läheks, sinna saabub minu kannul alati ka Tõmmu Emand. Me oleme niisama lahutamatud nagu keha ja vari. Me ei saa elada teineteisest lahus."

Peremees sai kohe asjast aru ja palus mõlemal jumalannal lahkuda, olles nüüd juba tõsiselt hirmul, et äkki tahavad mõlemad jääda. Niimoodi elavad targad oma elu."
Suur Õpetaja vaatas Saihungi poole, et näha, kas too oli mõistujutust aru saanud. Ta nägi aga vaid küsivat ilmet õpilase näol. Suur Õpetaja võttis söögipulgad ja sõi vaikides. Kui oli möödunud mitu mõtlikku minutit, ta jätkas.

Hea ja kuri on tõepoolest olemas. On hele tao ja tume tao. On deemonid ja jumalad. On head ja halvad inimesed. Aga ei looduses, tähtkujudes ega loomades pole midagi halba. Nemad on kõik tao liitlased ning neil puudub oma tahe. Nad järgivad taod ilma vastu hakkamata. Just seda tähendabki peegel, mis ei haara kinni ega hakka vastu, mis võtab korraga vastu ja saadab tagasi. Inimesed ja jumalad seevastu erinevad planeetidest, tähtedest ja loomadest ühe olulise asja poolest: neil on eristav mõistus. Neil on ratsionaalne ja arvestav mõtlemine. Neil on vaba tahe. Just plaanide väljamõtlemise oskuse tõttu on inimestel ka hea ja kuri. Nad saavad teha valikuid, kuid ilma hea ja kurjata poleks midagi valida.

Yin ja yang kujutavad endast kõiksuse põhilist kahesust. Kumbki ei välista teist. Et oleks olemas pimedus, peab olema valgus. Et saabuks päev, peab sellele eelnema öö. Kui on olemas õige, peab olema ka vale. See on mõistujutu esimene tähendus.
Inimkond loodi yinnist ja yang^ist. Meis on mõlemat. Kui meis poleks nende vastandite vahel valitsevat pinget ja vastasmõjusid, ei oleks ka mingit liikumist ei meie sees ega kogu kõiksuses. Siis valitseks täielik seisak, ülim pai-galolek. Viljatus oleks siis ainus tegelikkus. Niisiis peame suhtelisust tunnistama. Me peame tunnistama hea ja kurja olemasolu, sest need kuuluvad loomise juurde. Kui suudad seda mõista, pean ma lisama veel ühte: sa pead nad mõlemad, nii hea kui kurja enda sees omaks võtma."

"Suur Õpetaja," prahvatas Saihung, mina olen taolane. Minu püüdluseks on elada oma elu õigesti. Mu sooviks on vaid ennast arendada ja olla headuse käsutuses."
Suur Õpetaja naeris pilkavalt. Kui vaga sa oled! Pole midagi tülgastavamat kui vagatsejad."

"Ma ei saa aru. Kas seda pole siis mulle lapsest saati õpetatud? Kas saab siis olla midagi moraalse eluviisi vastu? Miks ei peaks ma soovima elada nagu õigluse eest võitleja?"

"Moraal ja eetika on rumalatele ja mõtlemisvõimetutele. Niisugused inimesed ei oska ehk asjadel vahet teha, aga sellest hoolimata on nende pea kõiksugu tahtmisi täis. Targad mõtlesid välja moraali lihtsalt selleks, et niisuguseid lollpäid vaos hoida. Need, kes mõistavad taod, ei pea sellest välja tegema."
Saihung oli hetke vait. Ta ei suutnud Suure Õpetaja sõnu päriselt õigeks tunnistada. Õpetaja ei taha ju ometi öelda, et pole võimalik vahet teha moraalsusel ja ebamoraalsusel? Teie sõnad ajavad mu päris segadusse. Palun õpetage mind. Te ei väida ju ometi, et kurjus on sama väärtuslik kui headus?"

"Ma väidan vaid seda, et moraal pole nende jaoks, kes oskavad vahet teha," ütles Suur Õpetaja ärritunult. Vaga ja moraalne inimene elab oma elu eksimuste ees hirmu tundes. Alati, kui ta teeb pattu", tormab ta templisse, et jumalatelt andestust ja jõudu paluda. Ta näeb pilte põrgu karistustest ja väriseb mõtte juures, et võib ka ise nii madalale langeda. Ta loeb pühakirju, annab vaestele almuseid ja keerab ennast üles, muretsedes pidevalt selle pärast, et teha head". Kogu see palvetamine ja pomisemine on aga kasutu. Ta elab oma elu eelarvamuse laliseva ja nõmeda orjana. Jumalaid ei kütkesta vähimalgi määral inimene, kes kogu oma elu koogutab ja kintsu kaabib."
Kas ma võin siis jumalateenistustele minemata jätta?" küsis Saihung üleannetult.
Mässaja!" pahvatas Suur Õpetaja. Saihung taandus. Sa oled munk. Sa pead seda järgima kui omamoodi käitumisviisi, isegi kohustust. Aga sisimas pead sa mõistma oma tegevuse tegelikku iseloomu. Tavalise inimese silmis viid sa läbi tähtsat jumalateenistust. Enda jaoks pead sa kasutama seda enesekontrolli ja enesedistsipliini arendamiseks. Niiviisi taaskinnitad sa headust ega tee midagi kurjuse toetamiseks. Sul on määratud olla pühaduse poole pürgija.

Igaüks, kellel on mingilgi määral tarkust, tunnistab, et ta on vastandlike elementide kehastus. Niisiis isegi kui ta tahab kinni hoida headusest, teab ta seejuures, et halva tegemine on vältimatu, aga ta annab endale sellest aru. Halb tegu ei tohi olla kavatsuslik. Ära ütle endale: Täna pean ma sooritama oma normij ärgsed pahateod, et täita ettemääratud saatust." See oleks ülim viga. Pigem peaksid sa alati püüdma olukorda mõista, enne kui asud tegutsema. Sa pead taipama, mida sinult nõutakse, ja selle siis teostama. Sa pead tegema nii sõltumata sellest, kas teguviis on või ei ole vastavuses tühiste moraalinormidega. Niisugune on tarkade tee. Just sellepärast saatis peremees mõlemad jumalannad minema. Ta mõistis suhtelisust ja vastandite lahutamatust. Ta valis tarkade tee: ta valis mitte hea ega kurja, vaid neist kõrgemale viiva teeraja. Mõni ninatark kuuleb õpetust, et ta on nii hea kui ka halb, ja peab seda loaks käituda nii, nagu talle meeldib. Ta ei mõista kunagi, et sellega jääb ta igavesti nende vastanduste vahele hüplema.

Võtame näiteks sinu. Sa teed nii palju pahandust, et sellest jätkuks sajale deemonile. Ma võtan seda kui loomulikku. Aga ära mitte arvagi, et sa võid pruukida tao õpetust oma tegude õigustamiseks. Kuna sa tahtlikult sööstad järelemõtlematutesse tegudesse, pole sa veel kaheksjaotusest välja pääsenud. Tark otsib võimalust tõusta kõrgemale kahetisest maailmast."

Saihung punastas piinlikkusest. Ta üritas küsida veel midagi, et vestlust oma isikult eemale juhtida. "Kui on nii, et kõik, mis me teeme, teeme me endale", ning kui headus ja kurjus on vaid vaba tahtega olendite sees, siis pole ju ka sellest tulenevat karistust. Aga siis ei saa ju ka olla mingit kõrgemat vahettegevat võimu."

Ma pean tunnistama, et sul on krutskid sees," ütles Suur Õpetaja. Aga niisugused pettejäreldused ei vii sind mitte kuhugi. Las ma selgitan. Headus ja kurjus ei ole mitte niisama lihtsakoelised nagu kangelased ja lurjused hiina ooperis. Headus ja kurjus on olemas ettemääratuse ja saatuse kujul."

"Ettemääratuse ja saatuse?" kordas Saihung hämmeldunult. Kas need pole siis üks ja seesama?"

Ei, ei ole. Ettemääratus on see, mille sa pead selles elus täide viima. Me sünnime mingi ülesandega. Oma eluajal pead sa lakkamatult püüdlema selle äratundmise poole ja täitma seda pisimate üksikasjadeni. Pane tähele - see pole mingi lihtne eesmärk. See on iga inimese jaoks kohutavalt keeruline ja ainulaadne mõistatus, mis tuleb tasapisi lahendada. Panuseks on ei midagi vähemat kui varasemate elude tagajärgedest ülesaamine, et sündida uuesti kõrgemale tasandile või, mis veelgi parem, sündide ringist täielikult välja pääseda. See on ettemääratus.

Saatus on aktiivne mõjur, mis on olemas vaid selleks, et sind ettemääratuse täitmiselt kõrvale kallutada. Ta võitleb sinu vastu, takistab su arenemist. Saatus toimib illusioonide kaudu. Ta loob pettekujutelmi, mis sind eksiteele juhivad. Ta on kiusatus. Ta mängib sulle rumalaid vingerpusse, täidab su pea suurejooneliste kujutluste ja uhkeldavate mõtetega. Saatuse suurim soov on kallutada sind su eesmärgilt kõrvale. Alati, kui sa kavatsed teha midagi väära või kavaldad ja seejuures seda endale teadvustad, oledki üles leidnud saatuse. Anna järele ja saatus on võitnud. Hakka vastu ja ta on kaotanud. Aga ta on alati olemas, oodates väsimatult, et sind taas kord su teelt kõrvale juhtida.

Just seda tähendabki väide: Taevas ja põrgu on siinsamas, maa peal." Ära otsi taevaseid olendeid ega põrguasu-kaid väljastpoolt. Vaata enda sisse. Järgi oma ettemääratust ja sa oled taevale lähemal. Anna järele saatusele ja sa libised põrgu poole. Kui sa lõpuks oma ettemääratuse täide viid, ületad sa inimeseks olemise ahistatuse. Kui sa langed saatuse küüsi, pead taluma kannatusi pettekujutluste ja rumaluse mädasoos.
Ära arva naiivselt, et jumalad ja kuradid valitsevadki sinu ja kogu kosmose üle. Ka see on rahva ebausk. Jumalad on küll olemas, aga nad ei näe välja nii nagu kujud altaril. Pealegi ei tunne nad inimkonna vastu erilist huvi. Ja nagunii ei saa me midagi ära teha selleks, et jumalad meile külla tuleksid - nad ei või inimeste haisugi taluda. Ei, ära looda jumalate peale ja ära karda kuradeid. Neil on omad hädad, sest isegi nemad peavad maid jagama ettemääratuse ja saatusega.

Kui sa võtad head ja kurja kui ettemääratust ja saatust, siis mõistad, et vaid sinu teod liigutavad sind ühe või teise poole. Miski muu sinu eluvõrrandisse ei sisene. Teosta jupike oma ettemääratusest ja sa võidutsed. Anna õige veidi järele pettekujutelmadele ning pilt su silme ees läheb veelgi ähmasemaks. Sa kasutasid seda ütlust kõrgemate jõudude mõju vastu, aga asi on hoopis vastupidi.
Ei ole mingeid deemoneid, kes sind karistaksid, kui sa halvasti käitud. Põrgut pärast surma pole olemas, kui sa just ise selle olemasolu ei usu; vaim on nii tugev küll, et luua täpselt niisugune koht, nagu ta seda oma vaimusilmas ette kujutab, ja vangistada kogu su olemus igavikuks sellesse maailma. Karistus eksisteerib vaid tegude ja tagajärgede mehhanismi kaudu. Tagajärg ei ole olend. Tal pole mõistust. Ta on jõud.
Igal su teol on tagajärg. Aseta vesi tule kohale ja see läheb keema. Hüppa üles ja sa langed alla tagasi. Tegevus ja vastumõju. Niisamuti on igal su teol sama ulatusega vastumõju. Inimese elus võivad tagajärgede ahelad lootusetult sassi minna, vangistades ta tiheda pulstunud võrgu sisse. Niisugune inimene sünnib tuhat korda uuesti. Aga võrk võib ka kala kinni püüda. Ahelatest võib sõlmuda hoopis headuse võrk. Selline on pühendunud inimese tegude tagajärg: tema mineviku heategudest moodustunud võrk üha kasvab ja tekitab enda ümber headust, aga ikkagi peab ta uuesti sündima. Kõrgeim tasand tähendab heast ja kurjast kõrgemale tõusmist ja kõigi tagajärgede täielikku kustutamist. Siis on inimesel võimalik elurattast välja astuda. Nii et on olemas selline asi nagu jumalik kättemaks. See pole aga ei Nefriitkeisri ega põrguvürsti määratud karistus. Jumalik kättemaks on lihtsalt sinu ning ettemääratuse, saatuse ja tagajärje koostoime. Ja ongi kogu lugu."*
Saihung püüdis anda endast parima, et õpetaja sõnu mõista ja need meelde jätta.
Suure Õpetaja teoloogia on hilistele taoistidele omane segu taoismist ja budismist. - Erialatoimetaja märkus.

Muudetud: 30-3-08 kell 10:55:40 Celtic
Vasta
#9
Õpetaja, ma olen valmis kõike tegema, et vaid edu saavutada."
Mitte nii kiiresti," hoiatas Sale Pudelkõrvits. Kohe näha, et sa oled otsusekindel mees, kuid tuleb vaadata ka veidi kaugemale. Sest nüüd kerkib esile lendamise küsimus. Lendamine tähendab kaalutust. Selline kergus tähendab liigse raskuse kaotamist. Sinu koormaks on su ägedad tunded, liiginnukas soov saavutada edu ja muretsemine, et äkki see ei õnnestu. Saavutamine ja kaotamine pole need asjad, mida peaks südamesse võtma. Sellised hoiakud tuleb maha jätta. Mõistad?"
Jah, õpetaja."
Nähtamatus, nagu sa isegi eile õhtul ütlesid, tähendab liikumatust meditatsioonis. Selle abil suudad sa nähtamatust väravast sisse libiseda. See värav asub piirkonnas, mida tuntakse ka nime all ülikallis vääriskivi", ja see asub kulmude tasandil pea keskel. Nimelt läbi selle värava saad ühel ilusal päeval heita pilku jumalikule valgusele, mis on seal alati olemas. Kui sa suudad ühendada seemnevedeliku väe, hingamise väe ja vaimu väe, siis heljud sa üles taevasse - pigem peaks küll ütlema, et sa tõstad selle koondatud olemuse üles Salavärava juurde. Kuldse eliksiiri näppamine tähendab seda, et su väeteed on avatud ja su väevool murrab sisse Salaväravast. Kuid just selles, viimases etapis ilmuvad kohale valvurid ja sa pead nad maha lööma."
Kes on need valvurid?"
Valvurid on su enda pettekujutluste külge seotud. Su kujuteldav mina ei taha, et sa oleksid edukas, sest selle ülesande lõpuleviimise tulemusena hakkad sa oma vana mina eitama. Seetõttu hakkab ta vastu ja üritab sind enne eesmärgile jõudmist peatada."
Kas ma ei olegi siis mina ise?" küsis Saihung.
189
Tavaline ise" tuleb ja läheb, sünnib ja sureb. Tõeline mina on igavene. Tõeline mina ei muutu ega koosne ka mingist ainest."
Nii et kui vana mina maha lüüakse, siis tahate te vist sellega öelda, et tõeline mina alistab ta."
Sale Pudelkõrvits naeratas. Tegelikult pole mingit mina" üldse olemas."
Kui teda pole olemas, kuidas saab ta siis probleeme tekitada?"
Vaat see on tähtis küsimus! Küsi endalt: kellele tekitatakse probleeme? Probleemid on kujuteldavad. Mina on kujuteldav. Kuid me anname minakujutlusele ainet ning temast saab valu ja naudingute tunnetamise vahend. Me oleme orjastatud. Kui tunneme huvi mina olemuse vastu, kui peame meeles, et ta on meie enda loodud, siis kaovad mina, valuja nauding."
Kannatused on siis vaid kujutlus?"
Jah. Sa kannatad, sest sul on kujutlus, et sa oled midagi muud, kui sa tegelikult oled. Õigupoolest oled sa ainult oma tõeline mina. Sa oled see mina, millelt on võetud kõik omadused. Sa oled nimetu ja kujutu. Aga et sa ei suuda seda niimoodi mõista, siis klammerdudki sa kujude, tunnete ja mõtete külge. Pinnale tõuseb see mina, kes annab sulle vormi. Seevastu tark inimene lihtsalt on. Ta ei klammerdu mõtete külge. Ta on liikumatu ja teab, et tema on jumal."
Ikkagi ma ei mõista, kuidas see üks mina teise maha lööb."
Kas sinu arvates on neid kaks? Ärka üles! Mina on kõigest kujutlus. Väljaspool sind pole mitte midagi. Piisab sellest, et heidad kõrvale selle pettekujutluse, raputad endalt maha kujuteldava vormi."
Kes siis selle pettekujutluse kõrvale heidab?"
190

Muudetud: 2-4-08 kell 22:13:35 VironShaman

Muudetud: 3-4-08 kell 19:45:35 VironShaman
Vasta
#10
Ma heidan endalt pettekujutluse endast. Ja ometi jään ma endaks."
Niisiis see tõeline mina peab kõrvale heitma kujuteldava mina, mis seob mind pettekujutluste külge."
Jah, me kõik jääme kinni teadmatuse pettekujutluste mülkasse. Sina ise oled ju selle kohta suurepärane näide. Me leidsime su lavalt. Mis võikski olla veel täiuslikum õppetund? Sa olid näitleja, mängisid rolle, mida inimesed uskusid, ja kogu aeg olid nii näitleja kui publik mõlemad ise tegelikkuse pettekujutelmade ohvrid. Näidend näidendis, mis on omakorda osa kosmilisest jandist: selline oli sinu minevik. Ära klammerdu mediteerimise ajal oma isikupära külge. See väike haletsusväärne näidend, mida me tunneme kui elu, pole tegelikkus. Me mängime lihtsalt rolle, me oleme siia toodud mingil põhjusel ja meid võetakse ära, kui meie osa on läbi. Aga kes on selle värvitud näo taga? Ära aja oma minatunnetust segamini oma tõelise loomusega. Tapa hoopis valvurid.
Siis jääb ainult üks ülesanne: lammutada maha mõtetes ehitatud lossi müürid."
Saihung oli äkitselt rabatud ja tundis seejärel kohmetust.
Lossi müürid tuleb maha lammutada, sest muidu jäävad nad viimaseks takistuseks sinu ja Algallika vahele. Ainult müüre maha lammutades on võimalik pöörduda tagasi Algallika juurde. Kui me kunagi Algallikaga üheks saame, kas või ajutiseltki, mediteerides, siis alistume ja loobume täielikult maailma ja oma isikupära tunnetamisest."
Alistume?"
Sinusuguse võitleja puhul on alistumine küll peaaegu võimatu, kuid tegelikult just seda pead sa tegema. See hendab tahtlikku lahtilaskmist igasugusest tegutsemisest, ajenditest, otsustustest. Isegi mediteerimise viis ületatakse. Lossi müürid kujutavad endast vormide maailma."
191
Kuidas saab siis neid lammutada alistumisega? Kuidas on võimalik niiviisi pettekujutlustest jagu saada?"
Ma peaksin veel selgitama, et pettekujutlus polegi mingi vale. Pigem on see tegelikkuse tegutsev pool. See tegevus loob vorme. Niisugusest mitmekesisusest tekibki pettekujutlus. Ja ometi on kogu see mitmekesisus, kõik need muutused olemas vaid peas. Sa vaatad mind, vaatad templit, vaatad mägesid ja unustad, et tegelikult oled sa nendega üks. Keskendu oma teadlikkusele, mitte välistele vormidele, ja pettekujutlus mitmekesisusest ja lahususest pudeneb koost nagu uni. Tõmbu peas toimivatest vastasmõjudest eemale vaikusse. Loobu tegevusest tegevusetuse kasuks. Tõmbu eemale, mine Algallika juurde, ja pettekujutelm lakkab. Siis sa tead, et Lao Tzu, kuldne eliksiir, selle valvurid ja lossimüürid - need kõik olid olemas vaid sinu peas. Ainus tõde peitub iseenda teostamises kujutu teadvusena.
Aga rääkimisega ei tee midagi ära. Ilma pingutamata pole keegi edu saavutanud."
Ta näitas Saihungile, kuidas istuda, kordas üle meditatsiooni osad ja jättis Saihungi kaemusega tegelema.
Ta asus viletsa templi lihtsas kambris. Valgeks lubjatud seinu oli aeg nii palju kulutanud, tolm ja piimjad kihid olid neid nii kõvasti hõõrunud, et nende kohta ei saanud enam isegi öelda räpane või kare. Nad olid omandanud iidsete aegade paatina. Kostis kaugeid kellalööke ning kusagil taustal hõljus õhus kerge sandlipuu hõng nagu mälestus esivanematest. Õhk oli liikumatusest paks. Vaikus oli raske, peaaegu käegakatsutav. Meelerahu oli kogunenud templimüüride vahel sügavateks lompideks ning ta sukeldus neisse. Ta vajus päris põhjani ning peatus täiuslikult püramiidjas asendis.
192

Muudetud: 2-4-08 kell 22:20:58 VironShaman
Vasta
#11
Võib-olla just selline olekski uppumise tunne - tunda, kuidas vedelik tungib sisse ninast, suust, igast avausest, isegi pooridest ning leotab paari sekundiga läbi kõik luud. Siin hingas ta sisse templiõhku, mis oli nii raske, et tundus olevat vedel. Temast sai kivi. Suur kivist pühakuju vaikuse-mere põhjas.
Sisemine laienes valimisse. Sisemine muutus välisest eristamatuks. Mitte midagi muud polnud olemas kui vaid tema meditatsiooni maailm. Kas aeg oli universumi ringkäik või temas ringleva ja selgroogu mööda üles voolava väe ühtlane rütm? Ta tundis, et õpetajatel oli tõepoolest õigus, kui nad talle rääkisid, et keha on kogu kõiksuse väikseim kordus. Kas tema oli siis nüüd kõiksus?
Algpimeduses oli just tema mõte see, mis lõi tuhat päikest, sada galaktikat. Tema hingamine oli see, mis pani kosmose pöörlema. Tema kõiksus hargnes viieks ürgalgeks, seejärel kümneks tuhandeks ilminguks. Ta kuulis, kuidas keha talitleb. Ta kuulatas, kuidas närvid tuld annavad, isegi tajus selle imenõrka elektrivoolu. Ta tundis organite keerukast maailmast tõusvaid erinevaid lõhnu, mõned olid kui lillelõhn, teised kui roiskumise lehk. Ta tajus voolavate vedelike ja gaaside maitset. Kõiksus polnud mingi masin. Seda ei andnud võrrelda armetute inimeste hädiste leiutistega. See polnud ka organism. See oli igavene. See polnud jumalik olend. See hõlmas endas nii mõtet kui ka mittemõ-tet, nii olemist kui ka mitteolemist. Kõik need mõisted ja kõnekujundid tuli alles välja mõelda. Kõiksus oli lõpmatu suurus. Tema oli kõiksus kõiksuses.
Õpetaja oli öelnud, et maailm on pettekujutlus. Lihtsast loogikast lähtudes, kui inimolend on välise maailma kordus, siis on ka tema pettekujutlus, viirastus, kes kujutleb, et ta on olemas tegelikult mitteolevas tõelisuses. Ta sai aru,
193
et meditatsioon pole pelgalt seisund, vaid tõe mõistmise vahend. Olemine või mitteolemine, igatahes käsutas ta jõudusid enda sees, koondas neid, suunas ühte punkti. Kõigele vaatamata oli pettekujutlusel siiski aine. Ta torkab loori läbi, et leida vastus sellele küsimusele.
Tema hinguse voog tõusis kehas kõrgemale ja ta tundis soojust. Ta keskendus sügavalt, hingas sügavalt sisse. Vaim oleks justkui sügavamale kehasse sukeldunud, päris põhjani välja, pannes liikuma suguvedeliku. Eluaegse sugulise karskusega alles hoitud, lapsest peale meditatsiooniga treenitud elu aluseid oli lihtne liigutada. Ta ühendas seemneve-deliku väe, hingamise väe ja vaimu väe - taolased ütlevad selle kohta kolme liitmine üheks" -ja suunas saadud väe-olluse ülespoole nagu vedela valguse voo. Hiilgus tõusis tema peani.
Tal hakkas mediteerimine tõesti välja tulema. Ta mõistis, et väe tõus tähendas seda, et see oli ta ise, kes tõusis vaimsetesse kõrgustesse. Energia liikumine oli täiuslikult täpne. Ta tundis, kuidas tema vaimsed keskused avanesid, keerlesid. Saihung tunnetas suurt väge.
Kõik tema õpetajate oskused, mis varem olid tundunud nii kättesaamatud, tundusid nüüd olevat haardeulatuses. Õigupoolest tundusid need kõik üle mõistuse lihtsad. Nende järele käe sirutamine oli niisama lihtne nagu lapsel mänguasja haaramine. Ta oli joobunud. Kuid just sel hetkel ta mõistis, et isegi nüüd veel olid tema uhkus ja pettekujut-luslik mina püsti hüpanud. Väe sees mõnuledes teadis ta, et kiusatus terendas veelgi võimsamana. Kõrgepingelise inimenergia pika ja peene ridva otsas tasakaalu hoides mõistis Saihung viimaks, kui lihtne on ümber kukkuda.
Hiilgus kasvas nagu tihenenud, kokkusurutud päike, mis rebenes ja põlema süttis. Hõõgus.
194

Muudetud: 2-4-08 kell 22:25:33 VironShaman

Muudetud: 3-4-08 kell 19:44:57 VironShaman
Vasta
#12
Siin oli see kuldne valgus, mis voolas läbi Salavärava. Siin oli see lõpmatuse pimestav hoovus. Ta lõi hetkeks kõhklema. Suur sisepinge. Ta teadis, et need tunded on valvurid". See oli tema mina, mis tõrkus enda eitamise ees. Ta tahtis minna, kuid miski hoidis teda tagasi. Valgus lõi võbelema.
Saihung nägi taas valgust, mis väravast välja voolas. See kasvatas väge. Tal pruukis vaid järele anda. Tal pruukis vaid lasta valgusel oma olemine üle võtta. Seekord peatus ta vaid hetkeks ja sukeldus siis kasvavasse kiirgusesse.
Ühe põgusa hetke tundis ta midagi vägevat, nagu oleks ta suures plahvatuses tükkideks rebitud. Ja siis ei tundnud ta enam midagi. Polnud enam seda mina, mida tunda. Oli vaid kuldne valgus ja loobumise jälg.
Kulus tunde, enne kui tema teadvus taastus. Ta tundis end veidralt seosetuna. Talle turgatas pähe, et äkki on ta suremas. Mida enam ta sellele mõtles, seda enam ta tundis, et on surmale lähedal. Kogu tema olemus ja keskendumine olid köidetud selle valgusehoovuse külge. Kuid ülejäänud keha oli sukeldunud pimedusse. Ta oli loonud sisemuses elava päeva, kuid see oli ülejäänud osale temast jätnud külma ja üksildase öö. Tema vaim, mis oli nii kaua vangistuses elanud, oli nähtavale ilmunud nagu kaunis valge luik, hingav, ärkvel, rõõmus. Ta oli endast maha jätnud särava valguse ja hinguse raja - pika taevase võitluslipu. Kuid üleäänud keha oli hakanud närbuma.
Ta alustas taastavate liigutuste sooritamist, mis tõid ta tagasi endisesse tegelikkusse ning taastasid tema isikliku väikese universumi, et ringlus ja toimimine oleks korralik. Ta teadis taolasi, kes olid surnud vaimset surma, mediteerides nelikümmend üheksa päeva. Pärast seda, mida ta oli tundnud, teadis ta, et nelikümmend üheksa päeva niisugust kogemust oleks teinud temast täielikult vaimse olendi.
195
Tema keha oleks surnud: nii pikka aega ilma elujõuta oleks tegelikult ime, kui keha niigi kaua vastu peaks.
Just eluväe väljavoolamise oht oligi sugulise karskuse, kontrollitud toitumise, puhkamise, vaimsete harjutuste ja puhta mõtlemise põhjus. Nüüd ei näinud ta neis enam kloostrielanike veidrusi, vaid hädavajalikke vahendeid, et vältida enneaegset surma valgustatuse nimel peetavas võitluses. Ta peab mediteerimist tasakaalustama ravimtaimede, kontrollitud toitumise ja harjutustega, et säiliks side maise tasandiga. Selgeks sai ka loogika, mis peitus tema antud vandes teisi aidata: kui kõik lõpmatusse siirduksid, ei jääks enam kedagi, kes teed näitaks.
Saihung puhkas hetke, kuid tundis end ikka veel nõrgana. Ta leidis oma õpetajad mugavalt lõkke ääres istumas. Nad naeratasid, kui ta oma kogemusest jutustas, ja märkisid, et tasakaalu saab ta varsti tagasi. Meditatsioon muutub siis ladusamaks ning keha tugevneb, et väevoolu ohtlikes kohtades toetada. Tema surmatunne ei paistnud Saledat Pudelkõrvitsat eriti huvitavat. Ilmselt polnud see tema eesmärgi seisukohalt oluline. Kuid ometi innustas see õpetajat edasi rääkima.
Selleks et mõista ülimat eesmärki, tuleb mõista surma. Ühes mõttes tunneb taolane surma vastu kõige lähemalt huvi, sest tema jaoks on kõige tähtsam tõusta surelike tasandist kõrgemale ja pääseda taassündide ringist välja. Teiselt poolt aga võib ta surma vastu üldse mitte huvi tunda, sest tema vaatepunktist on see lihtsalt osa muutuste ringist.
On üks mõistujutt teeröövli ohvrist. Mees, kes uskus, et tal on kukrus hunnik kulda, kartis hirmsasti, et see võidakse temalt röövida. Kui ta vaid oleks mõistnud, et kukkur oli tühi! Siis oleks ta rahuliku meelega alla andnud. Tegelik olukord oli järgmine: kukkur oli täis sügislehti.
196

Muudetud: 2-4-08 kell 22:29:40 VironShaman

Muudetud: 3-4-08 kell 19:44:10 VironShaman
Vasta
#13
See kukkur on keha. Lehed on pettekujutelm isiksusest". Kuid inimolendis on siiski ka midagi tegelikku. See on palju väärtuslikum kui kuld, kuid see pole meie omanduses. See miski ei alanud meie sünniga. See ei kasva koos meiega. See ei lakka olemast, kui me sureme. Surm pole taolase jaoks mitte midagi."
Ma kardan, et kaotasin järje," ütles Saihung.
Liblikas-taolane! Liblikas-taolane!" naeris Kristallselge Allikas. Kas sa mõistujuttu liblikast tead?"
Jah, ma tean seda," vastas Saihung. Aga ma ei näe siin seost."
Las ma osundan," ütles kristallselge Allikas. Mina, Chuang Tzu, nägin unes, et olin liblikas. Nüüd, kus ma ärkvel olen, ei tea ma enam, kas ma olen Chuang Tzu, kes nägi unes, et on liblikas, või olen ma nüüd liblikas, kes näeb unes, et ta on inimene.""
Jah, see lugu on mulle tuttav."
Siis ma küsin nüüd sinult," ütles Kristallselge Allikas, silmad kelmikalt säramas, mida näeks kõrvalseisja?"
Saihung sattus segadusse. Tema oli mõelnud vaid Chuang Tzu ja liblika lahenduseta mõistatuse peale.
Ma ei tea," kogeles ta.
Kõrvalseisja ei näeks mingit vahet," kuulutas õpetaja võidukalt.
Saihung oli täiesti segaduses.
Muutus on looduses püsiv nähtus," selgitas Sale Pudel-kõrvits. Kuid kõik muutused toetuvad ühele muutumatule põhimõttele. Võtame näiteks vee. Vesi aurustub ja muutub pilveks. Pilvest saab vihm, lörts või lumi. Järveveest saab jää. Aga kõigi nende muutustega ei kaota vesi siiski oma põhiolemust. Võiks ju öelda, et kui veest saab jää, siis on ta surnud". Või kui ta aurustub, siis on ta surnud". Aga see
197
oleks ju jaburdus. Niisamuti on ka surm lihtsalt teisendus, mitte lõpp. Selle ees pole vaja hirmu tunda. Õigupoolest on meie haledad tunded täiesti tähtsusetud."
Näed nüüd isegi," lisas Kristallselge Allikas, et Chuang Tzu püüab meid eksitada. Ta pole ei Chuang Tzu ega liblikas. Ta on mõlemad korraga. Oluline on aga see, et ei tohiks lasta end eksiteele juhtida maailma kaheks jaotaval küsimusel, kas ta on üks või teine, vaid tuleks mõista, et selle kõige all peitub mingi sügavam olemus."
Ära karda neid tundeid, mida sa mediteerimise ajal tunned," võttis jutu kokku Sale Pudelkõrvits. Lase kõigil nähtustel tulla ja minna. Isegi surm on osa sellest pettekujutlusest. Ära samasta end nähtustega, vaid püüa vaadata sügavamale tao sisse, selle allikasse. Unusta ära, et on olemas pettekujutlus lahusolekust. Heida kõrvale see kujuteldav piirang, mis lahutab sind Kulgemisest. Lase oma lõplikkusel sulada kokku lõpmatusega. Sellega sa mitte ei vähene, vaid muutud ka ise lõpmatuks. Kui oled seda tajunud, siis tead sa ka tarkade tõelist saladust: vaim on see, mis naaseb Algallikasse, et saada Algallikaga üheks."

Muudetud: 2-4-08 kell 22:35:07 VironShaman

Muudetud: 3-4-08 kell 19:43:05 VironShaman
Vasta
#14
Kas tohib paluda, et sa oma jutukatked kõik kokku liidaks. kasvõi kolmeks neljaks erinevaks postituseks...

jube jama on niiviisi postitada, et eelmise postituse lause pooleks jääb ning järgmises jätkub. Milleks selline poolitamine?
Vasta
#15
Mul tekst lehekülgede kaupa salvestatud, lihtsalt raamatud on tõmmatud arvutisse digitaalkujule, et oleks mugavam otsida.
Noh autentsuse huvides ma ilma oma kommentaarideta nad lugemiseks uppisingi lootusega muidugi et tekitavad huvi raamatuid endid lugeda.
Mulle ei meeldi nn tänapäeva inkvisiitorite kommentaarid a'la tõesta et sa kirjutades täis polnud.
Kui häirib, eks ma siis mudi neid tekste, aga lugejale oleks mammutteksti asemel huvitav just jupikaupa, täna ei viitsi lõpuni lugeda homme jätkab.
Noortel pidi vist üle kolme lause pikkune tekst allergiat tekitama.

Muudetud: 3-4-08 kell 11:57:43 VironShaman

Muudetud: 22-4-08 kell 21:56:41 VironShaman
Vasta
#16
jätkame väikest lugemist:
Kuldne Loode
Saihung veetis kahe taolase seltsis kuid, mis olid täis lakkamatut rändamist. Rändurielu viis neid Hiina ühest otsast teise nii põhja-lõuna kui ka ida-lääne suunal. Nad leidsid innustust igast sündmusest ja paigast, kuhu sattusid. Olid selleks siis Hiina ebamaiste mägede uduloori peitunud tipud, põhjapoolsete kõrbete janused tasandikud või rahvarohked ja kihavad suurlinnad - taolased õpetasid Saihungile, et kõik on osa Kulgemisest. Nad õpetasid, et kui inimene tunneb ennast kõiksusega ühena, siis on kõiksus päriselt olemas. Kui inimene tajub kõiksust kui midagi endast väljaspool asetsevat, siis pole seda päriselt olemas. Kujutlus ja tegelikkus on yin ja yang, seega üks ja seesama.
Kõiksuse hoovuses ujumine on niisama oluline nagu vaikne sisekaemus. Elu kogemine, õpetuste ja filosoofia inimeste seas proovile panemine ning sisekaemuse käigus ilmnenud üldistavatele mõttekäikudele kinnituse leidmine on esmajärgulise tähtsusega. Elukogemus, rääkisid nad, on alati üle nii puhtast raamatutarkusest kui ka kloostrimaailma kunstlikust keskkonnast.
Ebatavaline lähenemisviis ja suur sisemine tarkus andsid nende õpetusele ka ebatavalise iseloomu. Kuigi nad jagasid
199
õpetust, mis toetas taoistlikke kõnekäände, tõlgendasid nad neid sageli jahmatamapanevalt uudsel viisil. Ringirändamist täis elu leidsid nad olevat täpselt samasuguse nagu tuntud ütlemises: "Ilma koduuksest välja minemata võin ma tundma saada kõiki asju taevas ja maa peal." Kahtlemata, mõtles Saihung, toetab see väide karme mõtlusharjutusi. Aga ei, olid taolased talle rõõmsasti vastu vaielnud. Nemad tõlgendasid seda laiemast vaatepunktist. "Ilma koduuksest välja minemata" tähendas ilma liiga vara suremata. Kõigi taevaste ja maiste asjade tundmasaamine" tähendas eluülesande lõpuleviimist ja kõigi varasemate elude tagajärgede kaotamist. Seetõttu tähendas nende arvamuse kohaselt see ütlus, et inimene peaks oma maise eesmärgi täitma ühe elueaga. Niisugust eesmärki aga ei saa täita vaid kloostris elades, sest kõigi taevaste ja maiste asjade tundmasaamine" nõuab elu isiklikku uurimist.
Nad lükkasid põlglikult kõrvale traditsioonilise raamatutarkuse ja naersid õpetlaste jõupingutuste üle, kuigi nad mõlemad olid haritud ja intelligentsed, palju lugenud mehed. Teooriad on teiste inimeste tühipaljad mõttemõlgutused. Lood ei suuda kunagi asendada tõelist seiklust, käsikirjad ja pühakirjad on kehvemad kui teadmiste otsene edasiandmine õpetajalt õpilasele. Koolkondadeks ja stiilideks jaotamine ning neist mõne innukas toetamine on kasutu. Mõistuslikud arvamused kehtivad vaid siis, kui neid on omaenda keha ja isiku peal katsetatud ja järele proovitud.
Raamatutarkus on vägivald inimese sügavama olemuse kallal. Käitumisreeglid on kui kurnav ike loomuliku tahte kaelas. Ühiskondlik kohustus ainult nüristab rõõmsameelset vaimu. Moraal on inimese allasurumine. Kui nad mööda Hiinat ringi rändasid, sattusid nad vahel mõnda metsakolkasse või veelgi algelisema ühiskonnakorraldu-
200

Muudetud: 22-4-08 kell 22:01:57 VironShaman
Vasta
#17
sega väikese hõimu juurde. Harimata inimestes, kes olid vabad Hiina tavapäraselt karmide konfutsianistlike nõuete jäikusest, leidsid nad puhtama ja süütuma inimese ideaali.* Ausus, rahulolu, ägeda konkurentsi puudumine ning lihtne maalähedane elu kooskõlas aastaaegadega olid selliste inimeste võluvad omadused. Taolased osutasid, et nende inimeste rikkumata olek ei tulene mitte raamatutarkusest, vaid et neis lihtsates inimestes on tegelikku elutarkust.
Elutarkus on inimeste jaoks oluline mitte ainult sellepärast, et inimkonnale on omane kaasasündinud võime loogiliselt mõelda ja kõrgemaid tarkusi omandada, vaid ka sellepärast, et õige mõistmine võib viia vaimse vabanemiseni. Piisava teadmistepagasi omandamine on tõsine ülesanne, sest taolased nõuavad, et kõike osataks võimalikult kõrgel tasemel. Ja ometi kasutavad nad tasakaalustamiseks tahumata puu ideaali. Sageli pettumust valmistavas täiuslikkuseotsingus on kasulik meeles pidada, et ülimat olekut ei tule mitte taga ajada, vaid see tuleb segava katte alt vabastada. Seda ei tule mitte lähedalt ja kaugelt taga otsida, vaid ta enda sees üles leida.
Niisiis kehastasid need kaks taolast õppimise vastuolulisust. Nad lükkasid põlglikult tagasi hariduse, kuid nõudsid ometi, et Saihung oma haridusteed jätkaks.
Nad hoidusid kloostrielust, kuid otsisid iga päev mõne üksildase paiga, et mediteerida. Nad pooldasid lihtsameelsust, kuid tegelesid samas keerukate kunstidega. Nad elasid kõigi ühiskonnakihtide seas ringi rännates ja pidasid samas toitumise, mõtlemise, soorituste ja tegude asjus kinni väga rangetest piirangutest.
Siin peab silmas pidama Hiina ühiskonna eripära, millise ülima pedantsuse ja ranguseni oli konfutsiaanlus suutnud ka igapäevaelu viia. - Erialatoimetaja märkus.
201
Vaid teadmiste äärmistel piirialadel kohtab lahendamatuid vastuolusid," rääkis Kristallselge Allikas Saihungile. Kui inimene tahab kõike teada, tuleb tal ka vastuoludega leppida.
Tavaliselt öeldakse, et asjad peavad alati olema kas ühtmoodi või siis teistmoodi. Niisugused inimesed ütlevad, et sa pead olema kas munk või ilmalik inimene. Just sellise kaheks jaotamise pärast jäävad konfutsianistid ja budistid oma dogmaatilistesse koolkondadesse lõksu.
Sellepärast nad vihkavadki taolasi. Nad ei salli meie jäikade raamide puudumist. Aga tegelikult on lihtsalt nende endi jäigad hoiakud põhjuseks, miks nad ei näe meie mõtteviisi tegelikku olemust ja selle loovaid võimalusi."
Nii et kokkuvõttes," lisas Sale Pudelkõrvits, seisneb õppimise vastuolulisus selles, et tuleb olla korraga osav ja kohmakas."
Nii ta on," ütles Kristallselge Allikas. Tuleb olla mõlemat. Yin ja yang koos. Yin ja yang on teineteise vastandid, piiritlevad teineteist, täiendavad teineteist, hävitavad teineteist. Kui sa tahad saada Õpetatuks, pead tegema sedasama. Võta omaks lahendamatud vastuolud, poiss. Sest kui sa seda ei tee, jäävad sulle vaid vasturääkivused."
Kuidas palun?" ei saanud Saihung aru.
Vasturääkivused!" nähvas Kristallselge Allikas. Ära aja neid segi lahendamatute vastuoludega, või me ei saa selle lobisemisega siin iial ühele poole."
Ma väga vabandan," ütles Saihung. Aga kas te ei võiks siiski natuke selgitada?"
Ma tahtsin öelda vaid seda," teatas Kristallselge Allikas, et need, kes ei võta lahendamatuid vastuolusid oma teadmiste osaks, jäävad igavesti komistama vasturääkivuste otsa, mis nende ratsionaalsete ja loogiliste arvestuste
202

Muudetud: 22-4-08 kell 22:10:10 VironShaman
Vasta
#18
tagajärjel vältimatult esile kerkivad. Kuna nad ei suuda oma õpetuse jäikade raamide sees neid vasturääkivusi ära seletada, muudab see nende mõtlemise täiesti viljatuks."
Teadmised ja nende ajalugu moodustavad traditsiooni, mis on kasulik isegi pühaks peetud arusaamu lõhkuvatele taolastele. Nad selgitasid, et traditsioonilised teadmised on abiks algajale tema esimeste kobavate sammude juures. See on rikkalik ja mitmekesine varamu, milles on koos kõik läbiproovitu, paremaks muudetud tegutsemisviisid, aga ka uurimise ummikteed. See on otsekui visand inimliku kujutlusvõime piiridest. Traditsioon, mis kutsub tegema sundimatuid rännakuid piiride sees ja võimaldab mõistlikkuse piires äärealasid laiendada, on üksikisiku püüdluste seisukohalt ülimalt tähtis lähtealus.
Kuna niisugune teadmiste kogum on suurem kui ükskõik millise üksikisiku kogemus, pakub see otsijale võimalust valida mitmesuguste varasemate kogemuste vahel. Kahtlemata on minevikuteadmiste kogum kaugelt üle algajate, põlglikult suhtujate ja asjatundmatute saavutustest, rääkisid kaks taolast Saihungile. Igati mõistlik on õppida nii palju, kui on vajalik selleks, et jõuda tuntud tõelisuse piirialadele; ja siis, olles õppimisest kasu lõigates säästnud oma loovat jõudu, võib omaenda loovat jõudu kasutada hüppeks tundmatusse.
Inimloomusele on omane teadmisi tähtaja ometi on oluline seejuures tähele panna, et isegi ühelgi geeniusel pole tegelikult teadmisi kõigist valdkondadest. Inimteadmiste hulka ei suuda vallata üksainus inimene. Teadaolevaid ravimtaimi on kaksteist tuhat, kuid isegi kõige säravam arst ei kasuta neid kõiki. Hiina keele sõnaraamatus on üle kümne tuhande sõna, aga isegi kõige suurem õpetlane ei suuda
203
neid kõiki seletada. Teadmiste tagaajamine on sama, nagu uuriksid lõputut kõiksust, mis enda peale tagasi keerdub, mis kaugemates servades vastandtõdedeks ja vasturääkivusteks narmastub. Oluline oli vaid see, et Saihung jätkaks õppimist ja kogemuste kogumist, millega eemale tõrjuda enesega rahuloleva inimese vaimset tardumust ja mille abil ühenduda Kulgemisega.
Kahe taolase hoiaku õppimise ja oskuste omandamise suhtes võttis hästi kokku nende elureegel: Tunne nõidust, väldi nõidust." Nõidumine on tõeliselt olemas, õpetasid nad Saihungile. Seda tuleks tundma õppida - mitte et seda kasutada, vaid et sellest hoiduda. Rumal inimene langeb nõiduse ohvriks. Teadmine pakub kaitset. Vaid mõistmise kaudu on inimesel võimalik selle mõju alt vabaneda.
Nad arendasid näidet edasi, asendades sõna "nõidus" igasuguste muude sõnadega: teadmised, traditsioon, võitluskunstid, poliitika. Võrrand kehtis kõigi nende ja veel paljude muudegi nähtuste puhul.
Saihungil avanes võimalus vaadelda selle mõttetarkuse kasutamist, sest ta pani tähele, et teda ei ähvardanud kunagi mingi oht, kui ta kahe taolase seltsis viibis. Teeröövlid ei rünnanud neid kordagi. Loomad ei ähvardanud neid. Sõdurid ei peatanud neid kunagi. Nad ei kuulunud ühtegi inimkogumisse ega sattunud millegagi vastasseisu ning Saihung mõistis, et mitte kordagi ei tekkinud tal nende seltsis vajadust võidelda. Tema õpetajad olid jõudnud teisele poole meisterlikkust ja käsitööoskusi. Niisamuti nagu nad vaikselt silda ületasid, järgisid nad ka Kulgemist, ilma et sellega iseennast või teisi häiriksid. Nad rändasid ringi täiesti kartmatult. Nad olid tõepoolest suutnud vastandid endas ühendada, olles kõrgesti haritud, kuid samas täiesti vahetud ja loomulikud. Kahtlemata tulenes see sellest, et nad tundsid nõidust ja ometi vältisid nõidust.
204

Muudetud: 22-4-08 kell 22:16:53 VironShaman
Vasta
#19
Saihung märkis selle ära, taolased aga vaid viipasid eemalt paistva templi poole.
Nõidus on kergeusklike jaoks. Pühakujud on nende jaoks, kes ei mõtle," ütles Kristallselge Allikas. Tõde on raskesti tabatav ja peen. See, mida sa märkad, pole mitte teadmiste tulemus, vaid märk millestki palju suuremast. Jah, teadmised on olulised, kuid mitte kõige tähtsamad."
Mis on tõde?" küsis Sale Pudelkõrvits vastust ootamata. Millele me võime loota? Kindlasti mitte maailmale. Lõpuks on maailm ju vaid pettekujutlus. See on teatrilaval mängitav tükk uhkete kostüümide, pimestava lavakujunduse, joobnustava muusika ja lummavate tegelaskujudega. See on täis tundeliigutusi, õnnetust, õnne ja pürgimusi. Kuid see pole tõelisem kui ooperid, milles sa kunagi kaasa mängisid. Kõik, mida sa koged, kõik, mida näed, on kõigest nähtamatute ürgalgete näitemäng. Me näeme viit värvi, tunneme viit maitset, kuuleme viit nooti - me peame seda tegelikkuseks, aga see on ekslik. Tunne nõidust, väldi nõidust," räägime me sulle. Koge maailma. Reisi, et järgida Kulgemist." Lõppkokkuvõttes on kõik need laused täiesti tinglikud. Nad lihtsalt aitavad sul mängida oma rolli sellel naeruväärsel näitelaval. Maailm on jant, varjude, värvide ja peegelduste kirevalt vahelduv näitemäng."
Igasugune tarkus on piiritu," rääkis Kristallselge Allikas. Ja ometi on see ülima tõega võrreldes kõigest ebatäpne mudel. Tunne tarkust, et vältida tarkust: sa ei saa kindlalt uskuda millessegi muusse peale oma sisemise taju. Kas me peaksime võtma tõe aluseks jumalad? Ja ometi teame neist nii vähe. Nad pole sellised, nagu paistavad olevat. Templid ja pühakirjad on lihtsalt tavalisele inimesele mõeldud usuteater. Jumalatel pole nendega mingit seost. Ei, tõe aluseks
205
ei saa võtta mitte ühtegi ideaali, kui tahes jumalik see väidetavalt ka poleks, vaid hoopis midagi muud."
Aga pühakirjad on ju pühad," protesteeris Saihung. Kas pole neis siis kirjas tõde?"
Pühakirjad on kirja pandud inimeste poolt," selgitas Sale Pudelkõrvits kannatlikult. Üldiste juhistena on nad kasulikud. Neis sisalduva tõe määr on keskmise inimese segase meeleseisundiga võrreldes tõesti ebatavaline. Kuid valgustatud inimese jaoks on pühakirjad tühipaljas peenraha ja jumalad kõigest tõelisuse aseaine."
Kui ma Huashanil olin, siis räägiti mulle, et Seitsme bambustahvli" täielik valdamine on ülioluline. Ma pole seda kunagi lugenud, ma pole kunagi suutnud otsustada, kui kaugele ma peaksin minema. Nüüd õpetate teie mulle, et mu pingutused olid kinni pettekujutlustes?"
Muistend jutustab, et "Seitse bambustahvlit" tõi maa peale Pikaealisuse Jumal," rääkis Kristallselge Allikas. Juba vanal ajal oli maa vaimselt saastatud ja jumalad saatsid siia oma saadikuid, et nood inimesi aitaksid. Mõnikord tõid need saadikud kaasa pühakirju ja jätsid need õpetussõnadena nendele, kes seda väärisid. Seitse bambustahvlit" oligi niisugune kingitus.
Aga jumalad jätsid need kirjatahvlid ühte koopasse Kunluni mägede kõrgel tipul. Inimkond pidi tõestama, et ta on neid väärt, ja saatma kangelase neid otsima. Targad valisid välja ühe lapse ja kasvatasid ta üles nii, et selle inimese ainsaks eesmärgiks oli jumalate kingituse ülesleidmine. See laps oli täiesti ebatavaline. Pärimuse järgi olevat ta sündinud munast, mille üks talumees oli metsast küttepuid korjates leidnud. Et neil naisega lapsi polnud, viis ta muna koju. Munast koorus kaunis poisslaps. Just seda poissi valmistatigi ette otsimisretkeks.
206

Muudetud: 22-4-08 kell 22:22:51 VironShaman
Vasta
#20
Ta tõi need tahvlid ära juba mitu sajandit tagasi. Algsed kirjatahvlid on endiselt alles, aga brittidega peetud oopiumisõdade ajal peideti need Maoshani mäele. Nüüd on meil ainult ümberkirjutused, millele põlvkondade kaupa õpetajaid on lisanud rohkesti omi arvamusi. Pealegi erinevad need ümberkirjutused üksteisest vastavalt koolkonnale ja usulahule.
Oma põhiolemuselt on Seitse bambustahvlit" kolmesaja kuuekümne valgustumiseni jõudmise viisi üksikasjaline kirjeldus. See arv, kolmsada kuuskümmend, vastab kraadidele ringjoones. Niisiis leiab selles teoses kajastamist võimaluste kogu haare. Need võimalused ulatuvad täielikult askeetlikest ja meditatiivsetest kuni vaidlusi äratavate koos harrastatavate seksuaaltehnikateni. Filosoofia, hingamine, alkeemia, rohud, rituaalid, tseremooniad, palvetamine - käsitletakse ja analüüsitakse kõiki võimalikke kõrgema seisundi saavutamise viise, need kõik on tulevaste põlvede tarvis kirja pandud. Isegi võitluskunstidel on osa selles pühas kirjatöös, aga mitte võitlemise kunstina, vaid õppimisest, distsipliinist ja harjutustest koosneva terviku osana.
On tõsi, et Seitse bambustahvlit" kehastab kõike, mida sul oleks vaja osata. Aga ära aja raamatus sisalduvate kunstide valdamist segamini teadmiste omandamisega. Oluline on hoopis see, et sa viiksid oma vaimse ülesande lõpule."
Vaata kaugemale sellest tühipaljast raamatust," rääkis Sale Pudelkõrvits. Kuna selles sisaldub kolmsada kuuskümmend teed, siis peaks sinust lihtsalt saama terviklik ja kõikehaarav inimene. Ära kleepu kitsaste teooriate külge. Võta seda kui raamistikku, tellinguid. Ja isegi kui me jõuame ringiga tagasi traditsiooni juurde, peaksime siiski uuesti üles kõrgustesse lendama."
Tegelikult pole üldse oluline, kas sa oled lugenud Seit-
207
set bambustahvlit" või mitte," võttis Kristallselge Allikas jutu kokku. Sa võid seda ju lugeda ja see võib olla niisama igav nagu sõnaraamat. Õigupoolest just täpselt niisugune see raamat välja näekski. Aga võta selle koostisosad, lõika kasu traditsioonist, kasuta neid kui lisandeid, mida elu sulatusnõu sisule lisada, ning sepista sellest oma ainulaadne isiksus. Ära järgi kõrvalekaldumatult mitte ühtegi raamatut, isegi mitte kõige pühamaid pühakirju. Üleüldse oleks rumalus arvata, et mõni raamat võiks olla jumala sõna."
Lõppude lõpuks ei jõuta tõeni ju õppimise kaudu, sest vältimatult jõutakse ükskõik millisel alal välja oma piiratuse tajumiseni," ütles Sale Pudelkõrvits. Seetõttu on võimalik tõeni jõuda vaid oma petlikku mina ületades. See tühine mina on kõigest osaline siinses suurejoonelises narrimängus. Vaimsus on jõud, mis näitemängu käima paneb, ning meditatsiooni kaudu on võimalik sellesse sulanduda. Kõrgematel tasanditel neelab suurem teadvus selle mina endasse. Isiksus läheb kaotsi, oskuste abil saavutatu muutub tähtsusetuks. Teadmiste kogumine on ülimalt tähtis selleks, et harjutaja kasv jätkuks ja tervis paraneks, ning see on kasulik ka teiste aitamiseks ja täiuslikkust taotlevate hoiakute arendamiseks. Kuid inimese ülim püüdlus on siiski mediteerimise oskusteta oskus, millega viimaks tõustakse kõigist oskustest kõrgemale."
Tõde. Miski Saihungi sees ärkas. Kogu aeg oli ta otsinud ja püüdnud koguda teadmisi, näinud vaeva, et viia harjutusviise täiuslikkusele, koguda vanu käsikirju, õppida paljude suurte õpetajate juures. Vaatamata kloostris elatud pikkade aastate kogemusele ja seal kogutud teadmistele polnud tal ikkagi midagi. Ta mõtles jälle mõistujutule maanteeröövlist ja kukrust, samuti Seitsmele bambustahvlile pilvekotist". Õpetajad olid tõepoolest talle näidanud, et tema kukrus
208
on vaid sügislehed. Ja pilvekott" - milline kohutav nali, milline kaastundekilluke. Kõik tarkade tarkused kujutasid endast vaid pehmet viisi juhatada õpilast mõistmise juurde, et teadmiste ja võimaluste taga on veel midagi, miski, mis asub suurima tarkuse taga. Kõik inimkonna oskused oli tühipaljas varjudemäng, tõevalgusest tekkinud rohmakas kujutis, mida polnud vaja sõnadesse panna ega korrastada. Ta tõusis püsti. Milline suur tükk alla neelata. Milline lollpea ta küll oli olnud! Kuid on siiski parem taluda ühte piinlikkusehetke kui elada terve elu häbis, tuletas ta endale meelde. Ta lonkis mäe veerele ja vaatas kaugusse ning mõtles tänutundega oma õpetajale Huashanil. See vana mees oli asjaga algust teinud, oli aastaid kannatlikult töötanud, et Saihungi selleks hetkeks ette valmistada.
Mägedes viibimine mõjus Saihungile alati rahustavalt. Nende ülevus võimaldas tal elu peale vaadata hoopis teistmoodi kui siis, kui ta viibis tasandikul. Puhas suursugusus muutis kääbusteks kõik linnad ühes nende tuhandete asukatega, kes ajasid musttuhandet asja. Mägede oivalise hiilguse kõrval tundusid tema enda tundeliigutused ja ärevus liigsetena. Ürgsest graniidist kõrgetel tippudel tundis ta end viibivat maailma veerel, kõigest hingetõmbe kaugusel taeva piirist. Alati, kui ta avarat silmapiiri vaatas, kadus tema närvilisus ning vaimsed mured jäid maha. Tema hing igatses lendu tõusta, hõljuda, imenduda sellesse mägede ja taeva kitsasse ribasse. Päev oli soe ja päikseline. Ta istus auväärse männipuu varju, et taas kord kuulata Saleda Pudelkõrvitsa õpetust.
Keha, kujutlusvõime ja hingamine on ainsad vahetult kättesaadavad tööriistad nendele, kes teevad algust vaimsete harjutustega. Sügavamad seisundid ja võimed pole kohe
209

Muudetud: 22-4-08 kell 22:28:25 VironShaman

Muudetud: 22-4-08 kell 22:37:56 VironShaman
Vasta
#21
Kena, et juhatasid!
Kui jõuan taoismi uurimiseni, siis tean, kust vaadata ja uurida!
Esialgu jätan meelde vaid need õpetussõnad:
Tegelikult pole üldse oluline, kas sa oled lugenud Seitset bambustahvlit" või mitte," võttis Kristallselge Allikas jutu kokku. Sa võid seda ju lugeda ja see võib olla niisama igav nagu sõnaraamat. Õigupoolest just täpselt niisugune see raamat välja näekski. Aga võta selle koostisosad, lõika kasu traditsioonist, kasuta neid kui lisandeid, mida elu sulatusnõu sisule lisada, ning sepista sellest oma ainulaadne isiksus.
Ära järgi kõrvalekaldumatult mitte ühtegi raamatut, isegi mitte kõige pühamaid pühakirju. Üleüldse oleks rumalus arvata, et mõni raamat võiks olla jumala sõna."
Lõppude lõpuks ei jõuta tõeni ju õppimise kaudu, sest vältimatult jõutakse ükskõik millisel alal välja oma piiratuse tajumiseni," ütles Sale Pudelkõrvits.
Seetõttu on võimalik tõeni jõuda vaid oma petlikku mina ületades. See tühine mina on kõigest osaline siinses suurejoonelises narrimängus. Vaimsus on jõud, mis näitemängu käima paneb, ning meditatsiooni kaudu on võimalik sellesse sulanduda.
Kõrgematel tasanditel neelab suurem teadvus selle mina endasse. Isiksus läheb kaotsi, oskuste abil saavutatu muutub tähtsusetuks. Teadmiste kogumine on ülimalt tähtis selleks, et harjutaja kasv jätkuks ja tervis paraneks, ning see on kasulik ka teiste aitamiseks ja täiuslikkust taotlevate hoiakute arendamiseks. Kuid inimese ülim püüdlus on siiski mediteerimise oskusteta oskus, millega viimaks tõustakse kõigist oskustest kõrgemale."
Vasta
#22
Häbeneb vaikselt.
Noojah, nüüd ta nuhkis tõepoolest ühe taoismi rosina välja.
Vasta
#23
Pole ammu siia teemasse sattunud ja mõtlesin, et teen lühikokkuvõtte iidsest tarkusest, mille nimi "Seitse bambustahvlit."

Muistend jutustab, et "Seitse bambustahvlit" tõi maa peale Pikaealisuse Jumal.
Kirjatahvlid jäeti ühte koopasse Kunluni mägede kõrgel tipul. Inimkond pidi tõestama, et ta on neid väärt, ja saatma kangelase neid otsima. Targad valisid välja ühe lapse ja kasvatasid ta üles nii, et selle inimese ainsaks eesmärgiks oli jumalate kingituse üles leidmine. See laps oli täiesti ebatavaline. Pärimuse järgi olevat ta sündinud munast, mille üks talumees oli metsast küttepuid korjates leidnud. Et neil naisega lapsi polnud, viis ta muna koju. Munast koorus kaunis poisslaps. Just seda poissi valmistatigi ette otsimisretkeks.
Poiss tõi need tahvlid ära juba mitu sajandit tagasi. Algsed kirjatahvlid on endiselt alles, aga brittidega peetud oopiumisõdade ajal peideti need Maoshani mäele. Nüüd on meil ainult ümberkirjutused, millele põlvkondade kaupa õpetajaid on lisanud rohkesti omi arvamusi. Pealegi erinevad need ümberkirjutused üksteisest vastavalt koolkonnale ja usulahule.
Oma põhiolemuselt on Seitse bambustahvlit kolmesaja kuuekümne valgustumiseni jõudmise viisi üksikasjaline kirjeldus. See arv, kolmsada kuuskümmend, vastab kraadidele ringjoones. Niisiis leiab selles teoses kajastamist võimaluste kogu haare. Need võimalused ulatuvad täielikult askeetlikest ja meditatiivsetest kuni vaidlusi äratavate koos harrastatavate seksuaaltehnikateni. Filosoofia, hingamine, alkeemia, rohud, rituaalid, tseremooniad, palvetamine - käsitletakse ja analüüsitakse kõiki võimalikke kõrgema seisundi saavutamise viise, need kõik on tulevaste põlvede tarvis kirja pandud. Isegi võitluskunstidel on osa selles pühas kirjatöös, aga mitte võitlemise kunstina, vaid õppimisest, distsipliinist ja harjutustest koosneva terviku osana.

Millest need Bambustahvlid räägivad ja mida õpetavad, kuidas neid kasutada ja milleks nad vajalikud on, seda saab lugeda eespoolt.

Leidsin ka raamatud:
http://www.varrak.ee/product/155/?cid=1271

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?26905
Valitud palu "Tao kroonikad" triloogia teisest raamatust "Seitse bambustahvlit pilvekotist." Saab lugeda ka siit:
http://senka.blogspot.com/2007/06/valitu...oogia.html

Kas keegi veel on veel juhtunud neid lugema?
Kas see "Seitse bambustahvlit" on väljamõeldis või on sellel legendil mingi tagapõhi ka? Inglisekeelset teavet ei õnnestunud leida.

Vasta
#24
7 bambustahvlit - nagu oleks korduv arv ?
Vasta
#25
On veel Seitsme Kiire õpetus ehk Kosmiliste tsüklite õpetus.
Salajases õpetuses ja tiibetlaste sõnumites sisalduv õpetus, et Universum on läbinud seitse evolutsioonilainet, mis vastavad omavahel seotud energiaväljale, seitsmele kiirele, mis ulatuvad rumalusest kuni kõrgeima vaimsuseni.
Usun, et olen sellest ka varem siia kuhugi kirjutanud, aga enam ei leidnud.
Need seitse energiavälja vastavad väliselt seitsmele põhiplaneedile meie päikesesüsteemis ja seesmiselt seitsmele tšakrale meie organismis.
Eksisteerib vibratsioon, mis ühendab kõik tasandid meis endis ja meie vahel.
Kosmiliste tsüklite õpetusest on kirjutanud René Guenon. Ilmunud raamatus "Ida metafüüsika". Tln. 1997.
Seitsme kiire õpetusest on kirjutanud ka Alice A. Bailey.

http://en.wikipedia.org/wiki/Alice_Bailey

Oli inglise teosoof, kes oli telepaatilises kontaktis tiibetlase Djwal Khuliga,
Shigatse lamaismi juhiga alates 1919.a. nov-st kuni oma surmani. Kirjutas kokku üheksa raamatut, mis käsitlevad esoteerilisi valdkondi.
Shambhalat kirjeldas kui kosmilise tule asupaika, mis rajab uue, puhtuse ajastu.
“Seitsme kiire” dünaamikal põhineb ka psühhosüntees, mille arendas välja itaallane Roberto Assagioli.
Siis veel leidsin, et satanistidel on olemas Seitsme Kiire Mungaklooster, mis saavutas 1970.ndatel USA-s suure tuntuse. Viimane tugineb massoonlikule voodoole, mis sai 18.saj. lõpul alguse Haiitilt ja omab tugevat gnostilist mõjutust.

Mõtlesin, et äkki on selle Seitsme bambustahvli ja Seitsme Kiire vahel mingi omavaheline seos?
Roberto Assagiolilt on aga eesti keeles ilmumas kogumik tema esimestest kirjutistest, mis räägivad psühhosünteesist, terviklikust psühholoogiast ja maailmavaatest, mille ta lõi.

http://www.transpersonaalne.ee/news?newsID=11
Vasta
  


Alamfoorumi hüpe:


Kasutaja, kes vaatavad seda teemat:
1 külali(st)ne

Expand chat