[Hallucigenia]

Ega temas väga erilist miskit polegi ... Muidugi, kõik mis ühel korralikul järvel olemas peab olema, tal on: järvekoletis, kes Nessist suurem, mingid kummitused seal, inimesed, kes kaduma kipuvad ja veidi erilisemana miski shamaan - läikiva või jääst peaga ja lendab ringi. UFOd kah. Aga kohalikud sinna eriti ei kipu, uudistajaid see-eest hulgana. Või ka mitte nii väga, sest koht suht kauge. Vene keeles jutuke siin mõnede piltidega (Babel Fish tuleb appi, kui tõlkida vaja).
Pole ei väga pisike ega ka mitte väga suur - 12 km läbimõõdus. Sügavust maksimaalselt 175 m või umbes nii. Olevat muistse (3,6 miljonit aastat tagasi langenud - see polegi nii väga ammu) meteoriidi kraater. Ah kus asub? Chukchi poolsaarel:
Google Maps
GE: 67.4874, 172.0748
Teadlastel teeb asja huvitavaks, et järve põhjas olevat ligi pool kilomeetrit setteid - 3,5 miljoni aasta paksune ajalooraamat, huvitav vaadata, kes sinna kõik settinud on. Meenutab millegagi Seidjärve (GE: 67.8151, 34.8453), millest oli meil juttu siin ja siin.

Kes muidugi Chukotkale minna ei viitsi, võib ka mõnda lähemat kraatrit vaadata. Tõsi, ma ei tea, kuidas seal UFOde, kummituste ja inimeste kadumisega on.

[Müstik]

Vägev nimetus sellel järvel: kolme Õ-ga!
Ja on siis see T¹uktsi poolsaarel asuv järv mõõtmetelt üsna suur ja sügav ja ka koletis on ägedam! Kuidas seda koletist seal kutsudagi? Kui Champlaini järve koletis on shampy, siis ehk:Elgõgõtgõnny?


Minu andmetel leidub järvemonstrumeid ka Siberis asuvate Vorota, Labõnkõri ja Hairi järvedes. Kahjuks linke ei tea lisada.

[Jason]

what the fuck is this??

http://maps.google.com/maps?ll=67.5,172&...q=67.5,172

edit: link töötavaks

Muudetud: 20-10-07 kell 14:52:05 Hallucigenia

[kurk]

see sama järv.

[Jason]

essugi seesama järv. see on baikal. mis kuradi triip see seal üle jookseb?

[kurk]

On küll sama järv. Baikal on piklik pealegi. See järv on sama kujuga mis Hallu kordinaatidel olev, sama maastik ka ümber.

[Hallucigenia]

Õigus Sul, kurk! Aga triip Baikalil, millest Jason räägib, on siin.
Eks ta miski kaardi(foto)defekt ole, kusagil foorumites on seda arutatud kah, aga täpselt enam ei mäleta.

[Hallucigenia]

Algselt postitas: Müstik
Kuidas seda koletist seal kutsudagi? Kui Champlaini järve koletis on shampy, siis ehk:Elgõgõtgõnny?

Ähh, hiljaks jäime, Müstik! Siit on lugeda, et nimi juba olemas: Kalilgu. Juttu selles lingis ka nendest teistest Siberi järveelukatest kellele viitasid.

[Müstik]

Tänud lingi eest!
Vene keel hakkabki juba rooste minema, saab natuke meelde tuletada!

[ilus]

Selle järve kena nimi hakkas ka mind huvitama ja leidsin teksti dr Matt Nolani uurimistöödest seoses El´gygtygn´i järve jääoludega ja üldse biooludega (hüdroloogia, limnoloogia, meteoroloogia...). Koletisest selles küll paraku juttu polnud, aga muidu huvitav.

http://www.uaf.edu/water/faculty/nolan/lakee/

Teine tekst räägib sellest, et Massachusettsi ülikooli teadlaste seltskond valmistub sel talvel ekspeditsiooniks salapärasele järvele, kohal kavatsetakse olla, kui ma õigesti aru saan, jaanuaris 2008. Siis võib loota, et järgmisel kevadel selle ilusa õ-tähtedega järve kohta jälle uudiseid tuleb.

http://www.physorg.com/news82898319.html

[Hallucigenia]

Algselt postitas: ilus
Selle järve kena nimi hakkas ka mind huvitama

On muidugi omaette küsimus, kuidas selle järve tshuktshi-keelset nimetust (mis tõlkes peaks tähendama "Mittesulava jää järv") eesti kirjakeelde transkribeerida. Seega on ka see kolme "õ"-ga variant mõneti tinglik. Aga las ta siis olla peale - ehk harmoneerubki järve salapärase olemusega. Kui just keegi ei viita mõnele varasemale transkriptsioonipretsedendile (mida tuleks siis eelistada, kui päris "metsapoole" pole). Aga kuna tshuktshi kirjakeel tänapäeval niikuinii kasutab kirillitsat (kuidas siis teisiti!), siis on ehk vene keelest transkribeeritud variant Elgõgõtgõn piisavalt hea. Kui soovi, võiks ehk ka pehmendusmärgi (mida eesti keeles ei kasutata) lisada: El'gõgõtgõn.

[Hallucigenia]

Algselt postitas: Müstik
Minu andmetel leidub järvemonstrumeid ka Siberis asuvate Vorota, Labõnkõri ja Hairi järvedes. Kahjuks linke ei tea lisada.

Google Maps: Labõnkõr
Vorota peaks olema suht lähedal (20 km ida poole), aga milline neist järvedest just - pole päris kindel.

Kõikidest neist järvekoletistest ja veel kahest, kes - ikka Siberis - Mjortvoje ja Krasnoje (kenad nimed, eks) järvedes elavad on juttu siin (vene keeles)

[Jason]

Algselt postitas: Hallucigenia
Õigus Sul, kurk! Aga triip Baikalil, millest Jason räägib, on siin.
Eks ta miski kaardi(foto)defekt ole, kusagil foorumites on seda arutatud kah, aga täpselt enam ei mäleta.

oh, jah, linkimisel tekkis kala

[Mannu]

Minu andmetel leidub järvemonstrumeid ka Siberis asuvate Vorota, Labõnkõri ja Hairi järvedes. Kahjuks linke ei tea lisada.

Üllatav arhiivileid: Lennart Meri filmis Jakuutia kuradist

Krasnogorski filmi- ja fotodokumentide arhiivis on säilinud filmihuvilise A. Bogdanovi 1965. aastal üles võetud unikaalne Tallinfilmi film “Jaht kuradile. Ekspeditsioon Labõnkõri” (“Охота за чертом. Экспедиция на Лабынкыр”), mille teksti on koostanud Lennart Meri. Rezhissöör on Eugen Rosental.

https://fennougria.ee/ullatav-arhiivilei...33d0604fHc

Film ise, venekeelne, u 10 minutit: https://www.youtube.com/watch?v=DpUnnVKdkcU
Koletist ei leita, ja kuigi pealkiri lubab Labõnkõri järve, siis tegelikult uuritakse hoopiski Vorota järve.

Ja Õhtulehe 5. veebruari 2013, artikkel, täitsa tasuta loetav, Järvekuradist, keda olevat 2012 aasta sonariga varustatud ekspeditsioon ka "kompind", ja kes pidavat olema suurem kui misiganes kalaparv. Kummaline on ka see, et järv ei külmu kunagi, arvatavasti põhjas olevate kuumaveeallikate tõttu. https://www.ohtuleht.ee/508994/kas-teadl...koletisest Seekord ikka Ilmselt Labõnkõri järv.

Märkima peab veel seda, et Venemaa Kaug-Ida ja Ida-Siber olid viimase jääaja jooksul küllaltki jäävabad. Suured jääkilbid katsid Loode-Euraasiat ja Põhja-Ameerikat, kuid Ida-Siberis said nii inimesed (minu maailma Tartaria) kui ka loomad küll külmas, kuid jääkilbita maailmas elada.

Labõnkõri järv Jakuutias: