[Aadu66]

Einoh, selle traditsioonilise lameda maa kaardi järgi laevaga sõites on Nordkapist Beringi väinani sama pikk maa nagu Austraalias Adelaidest Syneysse!

[Thorondor]

Koristasin kappi ja leidsin raamatu Geograhwi õpetus walla koolidele, J. Jung, 1892.
Pildistasin üles peatükki maa kuju kohta.
Kui s ja k tähega ära harjute, siis peaks kõigile loetav olema. Tolleaegsed laused tunduvad kuidagi luulelised.


Silmapiir

Kui meie kusagil käime, seisame, ehk aset võtame, siis on maa meil jalge all ja taewas paistab, kui ilmatu kumm, meie pea üle, kelle servad maa külge näis puutuwat: Maa paistab meil kui ilmatu suur ümargune laud, kelle äär sinna ära näis lõpwat, kus ta taewa äärega kokku puutub. Mis sääl taga, ei ulata mei silm enam nägema, sellepärast nimetatakse seda ümargust piiri silmapiiriks.

[xawa]

Päris hea lugemine.
Muutsin kirjapilti veidi loetavamaks:

III. Õpetus maailma kujust.

Et meie silm mõne versta maa taga enam ei ulata nägema, nagu kataks taeva äär meie silmapiiri eest kinni, tuleb sellest, et meie maa keha ümmargune on kui kera, ümbert mõõta 5400 penik. jäme. Oleks maailma pind loodis tasane, siis võiksime väga kaugele näha, aga et ta pind kumerik on, siis jäevad kõik kaugemal seisvad kohad meist nagu mäe külje taha, keda kül siis ka kaugemalt võib näha, kui mõne kõrge puu, torni või mäe otsa ronitakse. Sõidame meie Tallinasse, Tartusse ehk Riiga, siis paistavad kõrged peenikesed tornide otsad meile ikka kõige esite silma, ja ligemale jõudes kirikud ja kõik terve linn. Niisama on ka lugu kaugelt mere pealt tuleva laevaga.

Vaata joonestus A, kus loodis pinnal laeva ühe hulga maa takka täieste võib näha, ja B, kus kumeral pinnal selle ma taga laeva tippugi enam ei näe.

Sellest näeme esiteks, et maailma keha kera sarnane ümmargune on.
Teiseks, kui põhja poolt lõuna poole minnakse, siis kaovad põhjapoolsed taeva tähed aegamööda ära ja uued tähed tulevad lõunapoolses taevas ilmsiks. See on tunnistus et meie maapind ümmargune on. Nii on ka lugu, kui hommiku poolseid ja õhtu poolseid maid tähele pannakse, et päike igas kohas mitte ühel ajal ülesse ei tõuse: meie juures tõuseb ta tund aega varem, kui Saksa maal.
Kolmandaks on mitu korda hommiku poolt õhtu poole välja mindud ja teiselt poolt tagasi tuldud, ja nõnda ümber maa kera käidud.
Neljandaks on kuu varjutamiste juures näha, et meie maa ümmargune on, sest et ümmargune vari temast kuu peale langeb.
Viiendaks on ka kõik teised ilma kehad ehk tähed taeva lautuses ümargused. Sellepärast ei ole meie maakeral ei äärt ega piiri.
Et maa kera pealt ükski eluta asi ega elus loom ära ei või kukkuda, tuleb sellest, et temal suur külgitõmbamise jõud on, mis kõik enese külgi kisub ja kedagi lahti ei lase, et selle kera peal igalpool inimesed võivad elada ja liikuda, et kül nende jalapõhjad teine pool maakera just vastu meie jalapõhju on. Neid kutsutakse vastujalgnikuteks, - aga nad tunnevad endid niisama püsti üleval olevat kui meiegi.
Aga kust tuleb siis meie öö ja päev, suvi ja talve j.n.e.?
See tuleb

Eriti hea väljend on vastujalgnikud.

[Naut]

See on nii armas leid.
Viimane osa aga nagu Pipi Pikksukast. : )

[xawa]

Youtube hakkab piirama Lameda Maa teemasid.

Ametlik Youtube blogi https://youtube.googleblog.com/2019/01/c...prove.html
25.01.2019

We’ll continue that work this year, including taking a closer look at how we can reduce the spread of content that comes close to—but doesn’t quite cross the line of—violating our Community Guidelines. To that end, we’ll begin reducing recommendations of borderline content and content that could misinform users in harmful ways—such as videos promoting a phony miracle cure for a serious illness, claiming the earth is flat, or making blatantly false claims about historic events like 9/11.

Me jätkame seda tööd ka sel aastal, kaasa arvates terasemalt jälgima kuidas me saame vähendada sisu, mis kompab piire - meie kommuuni reegleid. Me vähendame soovitusi sellisele äärmuslikule sisule mis võib olla vaatajaid eksitav - nagu videod mis promovad võlts imeravimeid rasketele haigustele, väidavad et maakera on lapik või esitavad valeväiteid ajaloolistele 9/11 sündmustele.

[Aadu66]

Et siis tsensuuri kruvi keeratakse Fb-s veelgi koomale. Valesid asju ei tohi kirjutada. Kirjutada võib kassidest-koertest ja ühiskondlikel teemadel vaid sotsliberdemokraatlikus võtmes.

[I'll be back]

Samas- lauslolluse tolereerimisel võiks kah pisut mõõdutunnet säilida.

[Tyto Alba]

Kui vaja on - Lameda Maa Päikese ja Kuu kalender - Androidi äpp.
Flat Earth Sun & Moon Clock
https://play.google.com/store/apps/detai...atearthsun

PS. Ära hõiska enne õhtut - ajaloo võltel on paljud lauslolluste esindajad lõkkele saadetud.
Aeg aga näitas, et asjata - ühe ajahetke lollus on teise ajastu tõde.
Lauslollid on pigem need kes absolutismist üle ei saa.

[hulkuv hing]

Oleks meite Maa tõesti lame, ajaksid kassid mänguhoos sealt kõik maha ja meil oleks palju tegemist mahaaetud asjade kokkukorjamisega

[Tyto Alba]

Lame Maa ei välista kosmose olemasolu.
Maa on lihtsalt ehitatud komosejaam.
Hiirefarm mille ehitajad lahkusid mingil põhjusel.

[Nielander]

Värskes dokumentaalis Behind the Curve, kus kiigatakse lamemaalaste tegemistesse, viivad lameda maa usku tegelased läbi lihtsa katse.

Kaks püstist tahvlit, millest kummagis on samal kõrgusel auk asetatakse veepinnast samale kõrgusele. Ühe augu juures seisab mees kaameraga. Tahvlitest ja kaameramehest tükk maad eemal asub teine mees, kes näitab võimsa taskulambiga nende poole (katset tehakse öösel), hoides lampi veepinnast sama kõrgel kui asuvad augud. Kui Maa on tõepoolest lame, peaksid augud, kaamera ja lamp asuma kõik ühel joonel ning lambi valgus jäädvustuma kaamera sensoril. Kui Maa on aga kumer (piisavalt kumer ümmarguse Maa jaoks), siis peaks taskulampi hoidev mees selle kõrgele oma pea kohale tõstma. Täpsemalt kui kõrgele, oleneb tema kaugusest tahvlitest.

Katse viiakse läbi ja oh üllatust - samal kõrgusel olevat lampi ei ole näha, kuid kohe kui mees selle oma pea kohale tõstab, on valgustäpikene kaameraekraanil olemas. Lamemaalase ainus reaktsioon: "Huvitav."

Siin klipp filmist:


Kuna antud katse on väga lihtne, odav ja üheselt tõlgendatav, siis võiks seda täiesti ise järgi teha. Eestis leiduks selleks ilmselt palju sobivaid paiku nii mere kui Võrtsjärve või Peipsi kallastel.

[Punahabe]

Kuulsin raadiost eesti esi lamemaa promoja saadet ja sain teads et, lame maa tiirleb ikka ju ümber päikese. Kuidas seda üldse peaks ette kujutama.
Nii lihtsalt küsiks küsimusi mida millegi pärast keegi ei küsi.
Kas lamedad on ka kõik teised taevakehad kui nad üldse olemas on?
Kas lameda maa teisel küljel on ka midagi ?
Kas lame maa ikka pöörleb ka või ainult tiirleb.

[Tyto Alba]

Punahabe - need küsimused on empiirilised või sama ümarad kui vastused neile.
Neid on küsitud ja neile on vastatud erinevates foorumites küll.
Vastused võib viia lihtsustatul kahte väravasse - JAH ja EI.

Esitan vaid oma ARVAMUSED, nende kohta ja vastus EI tähenda, et olen USKUJA.
Teised taevakehad võivad olla lamedad või ümmargused - isegi teadlased on seda tunnistanud.
Teisel poolel on kindlasti midagi ja arvatavasti ei tiirle ega pöörle.

Nagu iga uue asjaga on esmalt "katla" juures palju lobisejaid.
Kui asi areneb siis tuleb ka tõsisemaid tegijaid.
Ja alles siis selgub tõde ja kui hästi läheb siis elame selle hetkeni.

---

Kuna antud katse on väga lihtne, odav ja üheselt tõlgendatav, siis võiks seda täiesti ise järgi teha. Eestis leiduks selleks ilmselt palju sobivaid paiku nii mere kui Võrtsjärve või Peipsi kallastel.

Vaadates nende järvede profiili kaardil siis pigem Peipsi.
Samas kardan, et neil kes tõsiselt tahavad mõõta pole resursse.
Neil aga kes omavad resursse pole motivatsiooni.

[Nielander]

Kuna antud katse on väga lihtne, odav ja üheselt tõlgendatav, siis võiks seda täiesti ise järgi teha. Eestis leiduks selleks ilmselt palju sobivaid paiku nii mere kui Võrtsjärve või Peipsi kallastel.

Vaadates nende järvede profiili kaardil siis pigem Peipsi.
Samas kardan, et neil kes tõsiselt tahavad mõõta pole resursse.
Neil aga kes omavad resursse pole motivatsiooni.

Antud katse suureks plussiks ongi, et mingeid hulle resursse pole vaja. Ei ole vaja lasereid või ülitäpseid loode. Piisab kaamerast (no võiks peegel olla), kahest paarimeetrisest lauast, puur ja tikksaag (augu tegemiseks), võimsapoolsem taskulamp/prožektor, mõõdulint ja loogiline mõtlemine. Tegelikult pole ju isegi kaamerat vaja, kaks head kaamerat on meil peas olemas. Kui ainult aju järgi tuleks.

Aga mis sa selle katse sellise tulemuse (et justkui kumer on see veepind) peale kostaksid? Kas see veenaks sind?

[Tyto Alba]

Kõige kallim ressurs on AEG.
Kui ise osaleksin siis millestki veenaks.
Aga ära palun unusta, et on ka tõusud-mõõnad!

[I'll be back]

Kuidas puutuvad tõusid-mõõnad valguse levimisse?

[Tyto Alba]

Kuidas puutuvad tõusid-mõõnad valguse levimisse?

Oma juttude järgi on sul laiad kogemused merenduses - mina olen vaid kalal käinud.
Seega peaksid teadma, et vee pind ei ole ühtlane seda ka ühe veekogu piires eriti suurematel.
Seega õnnestumiseks peab tegema MITMEID mõõtmisi mitmete ajalõikude piires ja siit AJA ressurss.

[I'll be back]

Veelkord- mida puutub sellise valguse abil läbiviidava katse juurde veepind??? See võib olla kasvõi kolme kanti muhkus, valguse levimisele ei oma see vähimatki pistmist...

[Tyto Alba]

Veelkord- mida puutub sellise valguse abil läbiviidava katse juurde veepind??? See võib olla kasvõi kolme kanti muhkus, valguse levimisele ei oma see vähimatki pistmist...

Katse üheks eeltingimuseks on kontroll kiire võimalikult madal asend pinna suhtes.
Kui veepind ei ole piisavalt tasane peab kiirt tõstma ja siis võivad muutuda teised aspektid.
Muutujaid on veelgi seega peab katset kordama teataud ajavahemike järel.

[Aadu66]

Tõus ja mõõn ei muuda asja ühe tunni või isegi poole tunni vältel, mil katse teostatakse. Eesti oludes ei oma see üldse tähtsust. Pigem juba lainetus võib mõjuda, kui tahaks mõõta nina täitsa vastu vett. Minu poolt eelpool toodud Naissaare-Rohuneeme näites piisab täiesti, kui kaamera (silm) ja prožektor fikseerida algselt 2m veepinnast. Vaikse ilmaga lainetus sinnani ei küüni, öisel ajal ei lähe ka laevu, mis käigulainet tekitavad ja neid on ka lihtne jälgida pimedal ajal. Sellisel juhul peaks tuli ilmuma nähtavale, kui ta tõsta 6m kõrgusele. Kogu maksumus oleks sõit Naissaarele, mille võtan meeleldi enda kanda. Lihtsalt panna Rohuneemes kaamera statiivile 2m kõrgusele merepinnast, mis on lihtsalt mõõdetav. Sentimeetreid polegi ju mõtet taga ajada. Üks seltskond jääb kaamera juurde õlut jooma. Mina lasen teise seltskonnaga pop pop pop üle lahe Naissaarde. Paneme pimedal plääžil prože toki otsa, helistame Rohuneeme pundile, et võtke binoklid ja pange kaamera käima. Siis paneme prože põlema ja hakkame tasapisi kergitama. Kui Rohuneemest hõigatakse telefoni, et seisskärr, tuli paistab, siis mõõdame ära, kui kõrgel oli lamp. Kordame paar korda ja sõidame Rohuneeme tagasi, kus liitume õllejoojatega. Eelduseks on mõned huvilised, selge j suht vaikne ilm. Teeme ära!

[I'll be back]

Just, katse kõrgus maapinnast ei oma vähimatki tähtsust, lihtsalt peavad mõlemad otsad olema maapinnast ühel kõrgusel. Mida on siledal kaldal lihtsalt kõige kergem tagada. Mõistagi oleks ju võimalus teha katse ka tugevajõulise laseri abil...fikseerida mõlemas otsas kiire kõrgus ja hakata siis kummaltki poolt võrdselt seda kõrgust vähendama. Mingil hetkel peaks kiir keskelt krunti jooksma. Mida suurem on alguse ja lõpu vahe, seda kõrgemale peaksid need puutehetkel jääma. Muideks- huvitav, kuidas seletavad lamemaalased sellist võrdlemisi spetsiifilist nähtust nagu seda on raadiohorisont. Mis piirab radarisüsteemide laialtreklaamitud 400 km avastamiskauguse reaalses elus paarikümne kilomeetri peale.

[Aadu66]

Minu kirjelduse puhul piisab ju, kui vaid kaamera on fikseeritud 2m kõrgusele. See, kui kõrgel on lamp Naissaares katse alguses, ei omagi tähtsust. Tähtis on tabada ja mõõta lambi kõrgus hetkel, kui ta ilmub kaamera vaatevälja. Mulle jääb natuke segaseks, mis põhjusel eelnevas katses on tarvis neid suuri laudu ja kahte auku. Ilmselt vaid selleks, et valguspunkti oleks pimedas kergem leida, kui otsimispiirkond on väiksemalt piiritletud. Kuna Rohuneeme ja Naissaare vahe on ca 14 km, siis kaamera või silma asetamisel 2m kõrgusele, peaks ümmarguse maa puhul jääma üle 6 m horisondi taha. Seega peab katses olema vähemalt 4-5 meetrine tokk, et prožektori nii kõrgele ubida saaks. Kui ise seista plääsil, varbad vees, peaks 5 meetrisest tokist piisama. Ja kaamera asemel võiks olla fikseeritud üsna kõva binokkel või pikksilm. Kui teha selline katse iseenda jaoks, polegi ju vaja mingit supertäpset mõõdistamist, dokumenteerimist ja manukaid.

[I'll be back]

Pisut vaatamist...huvitav oleks taas lamemaalaste seletust kuulda. Aga ilmselt on tegu asjatu lootusega. Nagu ka raadiohorisondi puhul ei taha keegi seda ĺahti seletada...

https://youtu.be/e7wffuODpCg

[I'll be back]

Kes see siin halas, et kuidagi ei pääse Antarktikasse- praegu jagab herr Tarand Vikerraadios oma muljeid viimasest visiidist Antarktikasse.

[TTT]

just praegul ütles, et kes saladust reetsid, need ära põletati. ükskord isegi 8 meest korraga.