Postita vastus 
 
Teema reiting:
  • 1 Häält - 5 keskmine
  • 1
  • 2
  • 3
  • 4
  • 5
Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Autor Sõnum
TTT
Tavaliige

Postitusi: 99
Liitunud: Jan 2017
03-06-2018 20:01
Postitus: #176
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
(03-06-2018 19:21 )vasamasa Kirjutas:  Vaata kui laineline pind Isakovi katedraali sammastel on.
https://www.youtube.com/watch?v=pcyphfQid8w
tähendab, et H kujulist rakist ei kasutatud, sammas pöörles wink
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
vasamasa
Vana kala

Postitusi: 735
Liitunud: Feb 2012
04-06-2018 05:15
Postitus: #177
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
No need katedraali sambad ikka lühemad ja 5,5 korda kergemad võrreldes Aleksandri sambaga, sai treipingi vahele pista.

[Pilt: 7810173.jpg]
(selle postituse viimane muutmine: 04-06-2018 05:20 vasamasa.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
TTT
Tavaliige

Postitusi: 99
Liitunud: Jan 2017
04-06-2018 17:19
Postitus: #178
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
hea pilt. näha on, et elektrit veel pole - laes pole pirne näha. telfer on, õrnake paistab, 150 tonni see paigast ei liiguta. näha on toru, mis toob vedeliku lõiketera jahutamiseks.
kui tripingi padrunit vaadata, siis võrreldes mehega mahub sinna haaratsi vahele peaaegu et meetrine toorik, võimas.
pakun, et see on selliste asjade tootmiseks:
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_th...er1940.jpg
kivi sellise pingiga treida ei saa, aga metalli saab küll jah.
metalli treimisel pöörleb toorik ja lõiketera on paigal, kivi treimiseks peavad mõlemad pöörlema, kusjuures lõiketera joonkiirus peab olema metsik. sellist pöölevat lõikesüsteemi pildil näha ei ole.
Smile
(selle postituse viimane muutmine: 04-06-2018 17:32 TTT.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
I'll be back
Veteran

Postitusi: 911
Liitunud: Oct 2016
05-06-2018 11:48
Postitus: #179
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Sellist telfrit käitatakse siiski elektri jõul. Nagu ka pinki ennast. Pärineb19 sajandi lõpust ja kasutati näiteks laevade sõuvõllide treimiseks. Ka suurtükitorude. Pisut enam pilte...

http://nevsedoma.com.ua/index.php?newsid=293906
(selle postituse viimane muutmine: 05-06-2018 11:55 I'll be back.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
muca
Tavaliige

Postitusi: 124
Liitunud: Dec 2015
05-06-2018 12:31
Postitus: #180
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Kivi treimine näib toimuvat siin:
https://s00.yaplakal.com/pics/pics_origi...811523.jpg
Aga on juba elektri ajastu, kaugemal paistavad juhtmeid kandvad postid.
Või ka mitte, raske sotti saada.
(selle postituse viimane muutmine: 05-06-2018 12:36 muca.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
pikksukk Eemal
Viimane hoiatus :(

Postitusi: 424
Liitunud: Nov 2017
05-06-2018 12:45
Postitus: #181
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
(05-06-2018 12:31 )muca Kirjutas:  Kivi treimine näib toimuvat siin:
[Pilt: 7811523.jpg]
Siin paistab olema juttu sellest pildist:
https://quarriesandbeyond.org/states/in/in-photo.html

Kui käesoleva postituse sisu ei sobi sinu arvates teemasse, kaeba administratsioonile. Parimat soovides.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
vasamasa
Vana kala

Postitusi: 735
Liitunud: Feb 2012
05-06-2018 20:11
Postitus: #182
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Peterburgi sambad on tehtud rapakivist, mis on graniidi kõige kehvem sort.
Kunagine kõrgtehnoloogiline tsivilisatsioon oleks ju jagu saanud laserite abil ka kvaliteetsemast graniidist. Või kuidas ?
https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A0%D0%...0%B2%D0%B8
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
muca
Tavaliige

Postitusi: 124
Liitunud: Dec 2015
06-06-2018 12:15
Postitus: #183
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Rabakivigraniit erineb graniidist murenevuse polest, on küll kehvem sort.
Aga on sama kõva. Kuna on rabedam, on töötlemine raskem.
Tehnoloogia peab sutsuke veel parem olema, arvan.

Eks graniiti toodi nii lähedalt kui võimalik ja laseritega ei lõika seda ka kõrgtsivilisatsioon.
Ulmefilme ei tasu väga südamesse võtta.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
vasamasa
Vana kala

Postitusi: 735
Liitunud: Feb 2012
06-06-2018 13:17
Postitus: #184
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Pilte vanadest kivitreipinkidest.
https://sibved.livejournal.com/58052.html
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
muca
Tavaliige

Postitusi: 124
Liitunud: Dec 2015
07-06-2018 08:41
Postitus: #185
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Jah, näib loogiline.
Kui nüüd keegi kaevaks välja vana foto,
millel graniitklots treipingi hammaste vahel,
oleks samm edasi.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
I'll be back
Veteran

Postitusi: 911
Liitunud: Oct 2016
07-06-2018 08:48
Postitus: #186
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Väited Peterburi hoonete sammaste tarnimise kohta tulnukate poolt võib nüüd ilmselt kummutatuteks lugeda...
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Nofretete
parahuviline

Postitusi: 3,299
Liitunud: Dec 2010
07-06-2018 10:16
Postitus: #187
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Raidkivikunsti ajalugu
Peterburi sambast
Samba inseneriks kutsus tsaar Venemaale prantslasest arhitekti Auguste de Montferran´. Erinevalt Traianuse sambast on Aleksandri sammas (1834) raiutud ühest suurest graniitmonoliidist. 200 meest poleeris seda 5 kuud. Püterlaksi rabakivist samba tüvese kõrgus on 25,58 m ja kaal 704 t. Samba tipus on inglikuju risti ja ussiga. See on maailma kõrgem triumfisammas üldkõrgusega (koos inglikuju ja postamendiga) 47,5 m. Samba püstitamisel osales 2000 sõdurit ja 400 töölist, tõstmine kestis tänu puust püstituskonstruktsioonidele vaid 1 t 45 min. Kuigi sammas ei ole veel 200-aastanegi, on seda korduvalt restaureeritud mineraalide ebaühtlase paisumise tõttu (1838, 1860, 1912, 1963).

Egiptuse obeliskide tipp oli kullatud, külgedelt lihvitud ja raiutud tekstiga kaetud. Neid on nimetatud ka Vaarao või Kleopatra nõelteks ja neid valmistati ning püstitati Vanas Egiptuses 4000 aastat tagasi.

Allikas: http://www.paberimuuseum.ee/kivitest/aja...ugu-5.html
(selle postituse viimane muutmine: 07-06-2018 10:18 Nofretete.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
TTT
Tavaliige

Postitusi: 99
Liitunud: Jan 2017
07-06-2018 17:04
Postitus: #188
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
tulnukad tegid ju, nüüd on nad eesti peaaegu et vallutanud.
olgu, nali naljaks, aga me ju teame, et graniit pole naljaasi.

piltidel olevad vanad pingid kindlasti millekski võimelised olid, kohati näib, et elektriajastu omad ja paekiviga tegid töö ära, seda lõikab isegi jämedam nuga. graniit nagu ka teised materjalid, tahab endast kõvemat lõikurit ja see lõikur peab pöörlema. siit raskused hakkavadki - kuidas toota see lõikepea, millest see teha ja kuidas kokku sulatada ja tasakaalustada.
võluge pilt välja.
(selle postituse viimane muutmine: 07-06-2018 17:05 TTT.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
vasamasa
Vana kala

Postitusi: 735
Liitunud: Feb 2012
07-06-2018 18:16
Postitus: #189
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Treipinke ajasid ringi aurumootorid. Lõiketera turbiinmootorile suunati toru kaudu aur ja nii võidi saavutada vajalikud kõrged pöörded . Kes poisikesena on proovinud kompressoriga kuullaagrit näppude vahel pöördesse ajada, see teab, mis vile sealt tuleb.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
TTT
Tavaliige

Postitusi: 99
Liitunud: Jan 2017
08-06-2018 15:51
Postitus: #190
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Nüüd jääb veel pisiasi, teemantketta valmistamine wink
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
togli
Vana kala

Postitusi: 615
Liitunud: Nov 2010
09-06-2018 07:33
Postitus: #191
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
(08-06-2018 15:51 )TTT Kirjutas:  Nüüd jääb veel pisiasi, teemantketta valmistamine wink
Võin eksida aga minu mäletamist mööda lõigati graniidist hauakive keerleva suure tavalise rauast ketta, vee ja liivaga. Aeganõudev ja lärmakas protsess.
Eks asjatundjad täiendavad, noore poisina eemalt vaadatuna see niimoodi paistis. Teemantkettaid siis veel ei olnud.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
I'll be back
Veteran

Postitusi: 911
Liitunud: Oct 2016
09-06-2018 09:27
Postitus: #192
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Lõigati ka suure saega, lärmi oli tõepoolest taevani ja teemantist polnud haisugi. Sai seda protsessi koolipoisina Rahumäe jaama perroonil korduvalt jälgitud
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
TTT
Tavaliige

Postitusi: 99
Liitunud: Jan 2017
10-06-2018 08:45
Postitus: #193
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
no sel juhul on kesk-ameerika puurimised ja lõikamised, aga ka lihvimised tehtud rauast töökehaga ja aurukatla surve jõul.
ilmselgelt on siis tegemist võltsingutega, mille korraldasid hispaanlased turistide lollitamiseks.
sama loogika alla läheb siis egiptus oma lõikejälgedega. imelik tundub ainul t lõikeketta paksus ja diameeter, mis näib olevad tublisti õhem kui tänapäevased ja läbimõõdult meeter ja rohkemgi, ehk siis pirakas.
sellisele kettale jõumomendi andmiseks oli vaja suurt katelt, suurt rõhku ja pirakat pneumomootorit. sellist jurakat käes ei hoia, pidi olema mingi traktori suurune masin, millel küljes juhitav tööorgan koos pneumomootori ja rauast 1m läbimõõduga lõikekettaga.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
NelliN2
keegi

Postitusi: 521
Liitunud: Oct 2008
11-06-2018 18:25
Postitus: #194
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Suure kaarega kyll ,aga ,,probleemi,, iva hakkab paistma...
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
xcad
Veteran

Postitusi: 973
Liitunud: Dec 2015
11-06-2018 20:41
Postitus: #195
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Aga tuule ja vee jõud? Keskajal olid hoobadega ülekandeliinid mõned isegi kilomeetreid pikad. Lapikrihmad ja puust või pronksist ülekanderattad.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
TTT
Tavaliige

Postitusi: 99
Liitunud: Jan 2017
12-06-2018 10:23
Postitus: #196
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
küsimus pole jõus, seda ikka leiab, võib 1000 eeslit näiteks midagi tirima rakendada.
küsimus on tehnoloogias, ja see on mõiste mida eeslid ei jaga. nemad arvavad, et kui meid on palju, siis on kõik tehtav ja probleemid ületatavad.
sul võib olla 1000 T34 tanki, sa lased sodiks 100 Tiigrit ja vallutad linna, aga sa ei lõika ega lihvi tükikestki graniiti.
nellil hakkab juba koitma...
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
I'll be back
Veteran

Postitusi: 911
Liitunud: Oct 2016
12-06-2018 17:01
Postitus: #197
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Pisut ebaõnnestunud võrdlus. Ühiskonnale, mis on suuteline valmistama suht-koht tänapäevaseid soomusmasinaid, ei kujuta graniiditöötlemine endast mingit probleemi
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
TTT
Tavaliige

Postitusi: 99
Liitunud: Jan 2017
12-06-2018 17:15
Postitus: #198
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
õige. tähendab, et ühiskond, milline ei valmista rauast masinaid, põrkab graniidi töötlemisel probleemidele.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
I'll be back
Veteran

Postitusi: 911
Liitunud: Oct 2016
12-06-2018 17:23
Postitus: #199
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
Peterburi rajamise ajal oli raud vist juba suht laialdaselt levinud? Isegi süsiniku kogusega malmis olid sunnikud õppinud manipuleerima...kui nüüd sest Peterburi sammaste tulnukalikust päritolust rääkida. Ja üldiselt ei tähenda probleemide olemasolu ülesande lahendamatust.
(selle postituse viimane muutmine: 12-06-2018 17:25 I'll be back.)
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
xcad
Veteran

Postitusi: 973
Liitunud: Dec 2015
12-06-2018 19:31
Postitus: #200
RE: Õõnespuurimised ja dioriidilõiked
(12-06-2018 17:23 )I'll be back Kirjutas:  Peterburi rajamise ajal oli raud vist juba suht laialdaselt levinud? Isegi süsiniku kogusega malmis olid sunnikud õppinud manipuleerima...kui nüüd sest Peterburi sammaste tulnukalikust päritolust rääkida. Ja üldiselt ei tähenda probleemide olemasolu ülesande lahendamatust.
Raua kasutamine küll aga aurumasinatega oli viletsam lugu. Vee ja tuule jõuga kui õieti kasutada saab paljugi ära teha. See, et veskikivi aeglaselt pöörleb pole määrav sest seda ta peabki tegema. Kui ülekandeid muuta siis tuulikust 20-30KW saab päris võimsa ajami, veega veelgi rohkem isegi suure ja suht algelise vesiratta korral.
Leia selle kasutaja kõik postitused Tsiteeri seda postitust oma vastuses
Postita vastus 


Vali alamfoorum:


Kasutaja(d) vaatamas seda teemat:

gro.bew-arap[tä]bew-arap | Para-web | Tagasi üles | Tagasi sisu juurde | Mobile Version | RSS voog